Kooli nimi KIILILISED Uurimustöö bioloogias Autor:xxx Klass:8 Juhendaja:xxx asukoht Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2.Välimus.........................................................................................................................................4 3.Elukoht..........................................................................................................................................5 4.Toitumine......................................................................................................................................6 5.Sigimine ja areng...................
lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat. Imetajaist on iseloomulikud hallhüljes, pringel ja laiksilmdelfiin. Boreopatsiifilise regiooni loomastik on mitmekesine ja omapärane. Tuntuimad selgrootud on hiidkrabi, kammkarp, trepang, süvavees elab rohkesti habeloomi. Lindudest on endeemsed osa algilisi, imetajaist kotik, merisaarmas ja mitmed vaalad. Suur hulk maailma loomarühmi elutseb peamiselt või ainult troopikaveekogudes. Põhiliselt kalade ja selgrootute fauna erinevuste põhjal eristatakse troopilisatlantilist ja troopilis-indopatsiifilist regiooni. Notaalse ja antarktilise regiooni loomastik sarnaneb mitmes suhtes, kuigi madala temperatuuri pärast on viimases liike märksa vähem. Iseloomulikud on pingviinid, lontüljes, merilõvid, kiusvaalad. - Toiduvaru. Hinnangute alusel on maakera taimse orgaanilise aine toodang aastas 110 miljonit. Peamine osa inimeste toidust saadakse põllumajadus taimedest. Nende kasvupind
võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad. Kalarikkamad piirkonnad on siin Grööni, Barentsi ja Norra meri ning suurte jõgede suudmealad. Põhilisteks püütavateks kalaliikideks on tursk ja heeringas. Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti elab. Maismaaloomadest liigub jääväljadel jääkaru, kelle keha katab tihe valget värvi karvkate,
Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2. Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt
Parim reegel on: "Kui kahtled, ära tee." Näiteks ei tohi liigutada elupaigas asuvaid objekte selleks et otsida pildistamiseks seal elavaid vaskusse. *Liike, mis pole täieliku kaitse all võib koguda loodusest ilma loata ja kasutada selleks erinevaid püüdmismeetodeid, kaas arvatud liblikavõrgud. *Mitmeid teisi loomi, nagu karihiired, siilid ja kivinugis, ei tohi ilma loata kinni püüda. Nende püüdmiseks tuleb taotleda luba. Teised loomad *Külmavereliste ja selgrootute loomade ajutine viimine looduses stuudiosse või vivaariumisse (akvaariumi) on laialdaselt kasutusel olev praktika. Kui loom on loodusest pildistamiseks ära viidud, tuleb ta tagasi oma algsesse elupaika viia nii kiiresti kui võimalik. *On ebaseaduslik loodusest mistahes moel kinni püüda ja ära viia liike, mis on kantud vastavatesse kaitsealuste loomade nimekirjadesse. Putukapildistajad peavad tundma neid liike, mille püüdmiseks on vajalik luba. Taimed
Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse. Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame ja ka südame- laadsete elundite töö ja vererõhu toel ringlev kehavedelik. Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev veresoontes tsirkuleeriv sidekude Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks.
Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda, nii võib teda pidada üheks pikaealiseimaks loomaks Eestis. 2 Meeltest on karbil arenenumateks kompimis- ja maitsmismeel, silmad puuduvad. Põlvnemine ja alaliigid Ebapärlikarbid kuuluvad süstemaatiliselt loomariiki, selgrootute rühma limuste hõimkonda, 30 000 liikmega karbiliste klassi (erihambaliste (Heterodonta) alamhõimkonda), jõekarbiliste sugukonda (Unionoida, ingl. k. fresh water mussels ehk mageveekarbilised), 200 miljonit aastat vana ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda, ebapärlikarbi (Margaritifera) perekonda, kuhu kuulub veel neli liiki. 3, 4 Ebapärlikarbi amliikidena on välja toodud: Margaritifera margaritifera margaritifera (Linnaeus, 1758) Euroopa alamliik.
e. Toimub liigisisene areng, et uute olukordadega paremini toime tulla. f. Säilinud on selliste loomade kivistised, keda praegu enam olemas ei ole. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. Ajastu Evolutsioonilised sündmused kambrium hulkraksed loomad, väline skelett, limused, käsnad, keelikloomad ordoviitsium selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad, lülijalgsed silur korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed devon kahepaiksed, luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid karbon roomajad, hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), paljasseemnetaimed, putukad lendavad. perm luukalade kiire areng, paljasseemnetaimed, roomajad
Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4-12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. 2.3 Tursk
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti ...
Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana: Väheneb pinnavool kuna selgrootud kujundavad maapinna struktuuri ja tekitavad mullapoore ja urge, mõjutavad seeläbi infiltratsiooni. Mullapooride kuju, suurus ja paiknemine kujundavad veevaru mullas. Palju räägitakse, kuid seni pole andmeid vee koguste kohta, mis säilitatakse mullas selgrootute tegevuse tagajärjena. Kõik mullaelugrupid mõjutavad vee liikumist mullas ja tema omadusi, olulisemad on mulla mikrobiokooslus ja vihmaussid. Tähtis regulatiivne roll on mulla mikro- ja mesofaunal ning selgrootutel kiskjatel. Mullaelutsiku osa toitaineteringes: Osalevad pea kõik mullaelustikurühmad Mulla mikrobiokooslus viib läbi peamisi lagunemisprotsesse Selgrootud on tähtsad toitainete ringete reguleerijad. Peamiselt varise peenestamine
Joonis, Skeem, Graafik, Pilt. Tavakirjas õppematerjalis esitatud pildi juures olev tekst on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38
Kindel koht toiduahelas. Linnupoegade toidulaud koosneb putukatest. • kõdu - ja raipetoidulised, kes lagundajatena on vajalikud aineringis. • majanduslik kasu (mesi, vaha, siidi, kilptäidelt värvaineid). Aga on ka kahjulikke putukaid: • põllu- ja metsakahjuritest putukad • haigustelevitajad (sääsed, kirbud, lutikad) • rikuvad inimeste toitu (prussakad, kärbsed, jahumardikad) 14. Selgrootute elupaikade mitmekesisus. Selgrootud elavad igalpool.Väiksuse tõttu mahuvad nad elama igalepoole. Osa selgrootutest saavad hakkama isegi polaaraladel ja kõrgmäestikes. Nad elavad nii õhus, maas kui vees, osa elavad teiste organismide (taimede) sees või peal. Ainuõõssed- hüdrad, meriroosid, korallid, meduusid- elukoht: mere põhjas, vaba vesi Limused- karbid, teod, nälkjad, kaheksajalad, kalmaar- elupaik: vees ja maismaal
aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui 6 kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast.
Upwelling toob külma, toitaineterikka vee ookeani pinnale. Toitained sisaldavad planktoni, millest toituvad kalad ja koorikloomad. Kõrgema taseme kiskjad, sealhulgas ka väärtuslik kalaliik nagu mereahven, omakorda kütivad koorikloomi.[16] 13 3.2. Loomade liikumine Upwelling mõjutab loomade ja nende liikide levimise liikumist. Pisikesed kullesed – paljude kalade ja selgrootute arenevad vormid. Sõltuvalt liigist saavad nad triivida hoovusteega nädalaid ja isegi kuid. Upwelling võib ranniku lähedal elavate täiskasvanud mereolendite kulleseid viia nende loomulikust elukeskkonnast kaugele avamerre, ohustades sellega nende ellujäämist. Seega ühest küljest upwelling varustab loomi vajalikke toitainedega, kuid samal ajal upwelling on suureks ohuks mereloomade populatsioonidele, kuna see hävitab nende kulleseid. [5, 17] 3.3. Ilm ja kliima
abil, mis sisaldavad mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. · Samblike osa looduses- eritavad aineid, mis murendavad kivimeid, tekitavad taimedele kasvukohti (huumus), polaaraladel on põhjapõtradele toiduks. · Samblike osa inimese elus- valmistatakse ravimeid, nende abil hinnatakse ka keskkonnaseisundit. Loomad 14.teab selgrootute ja selgroogsete loomade üldisi tunnuseid, oskab neid võrrelda · Selgroogsed loomad- on selgroog, kulgemisvõimelised, iseloomulik ärrituvus, toituvad valmis orgaanilisest ainest, eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikuühendeid, suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest, sigivad suguliselt või mittesuguliselt, arenevad moondega või ilma, elavad suurtes meresügavustes, maapinnal ja osa lendab õhus.
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
JUURESTIK ENAMASTI SAMMASJUURESTIK NARMASJUURESTIK LEHTEDE ROODUMINE SULG-JA SÕRMROODSED RÖÖP- JA KAARROODSED JUHTKIMPUDE PAIGUTUS VARRES KORRAPÄRANE RING KORRAPÄRATULT ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD NÄRVISÜSTEEM Kesksed osad paiknevad keha selgmisel Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega
mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27. Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine
Talvel räim ei toitu ültse . Avaveeline parvekala, laskub talvel 70–100 meetri sügavusele soojematesse veekihtidesse, sööb planktonit ja koorikloomi. Räimed ei talu eredat päikesevalgust. Suguküpseks saab 2–4-aastaselt. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu . Marja koeb põhjale ja põhjataimedele (marjateri võib olla kuni 100 000 tükki). Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Räime ülim vanus on olnud 19 aastat. Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime, kes koeb aprillist juulini rannavetes, ja sügisräime, kes koeb augustist oktoobrini madalatel. Sügisräim on suhteliselt vähearvukas; mõlemad moodustavad paikseid asurkondi. Räim on Läänemere tähtsaim töönduskala. Räime turustatakse värskelt, suitsutatult, konserveeritult, ka soolatult. Soolaräime nimetatakse silguks. 2007 valiti räim Eesti rahvuskalaks.
Selle käigus moodustunud paarid jäävad enamasti kokku pesitsusperioodi lõpuni. Munemisele järgneb haudumine, mis lõpeb poegade koorumisega. Paljudel liikidel on pojad peaaegu kohe pärast koorumist võimelised emale järgnema, teistel aga jäävad veel mõneks ajaks pessa. Meil pesitseb enamik linde ühe korra aastas, on aga ka liike, kes soodsate ilmastikutingimuste korral võivad suve jooksul üles kasvatada kuni kolm pesakonda. Tähtsus looduses-olulised toiduahelas, putukate jt selgrootute arvukuse vaos hoidjad, näriliste arvukuse reguleerijad, taimede levitajad, tolmeldavad taimi. Tähtsus inimestele-toiduallikas, linnusulgi patjade, tekkide ja riietusesemete valmistamisel kui ka enda ehtimiseks värvilisi sulgi, taimekahjurite hävitajad, väetiseks, lemmikloomadena, linnuturism. IMETAJAD-enamikul on kõrvalestad. Silmi kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmade niisutamiseks on suured pisaranäärmed
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Energia liigub ka just selles järjekorras. _______________ Putukate liigid moodustavad u. 75% maailma liikude arvust. Nad on kõige mitmekesisem organismide liik maailmas. Putukad on näiteks rohutirtsud, kiletiivaliste hulgast mesilased ja herilased, kahetiivaliste hulgast sääsed ja kärbsed. ______________________________________________________________________ _____ 18. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal, Loodusliku tasakaalu rikkumine; Selgroogsete ja selgrootute võrdlus Looduslik ehk ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Nende tarbijate hulgast sõltub, kui palju kiskjaid seal elada saab. Lagundjate arv sõltub ka sellest, kui palju organisme neil lagundada on. See ongi looduslik tasakaal. _____________ Toes - Selgroogsetel enamjaolt luuline ja paikneb keha sisemuses.
kehtib erireziim. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsus perioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igamehe õiguseks. 24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus. TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud
või ka vanasse, et taastada kaduvat populatsiooni. 3.2 Imetajate kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii oma vahel kui ka vanematega. Viimasel ajal on meedias hakatud klooniks nimetama ka üht kloonimise teel saadud isendit, keda tuleks õieti nimetada kloonisendiks. Loomariigis piirdub vegetatiivne paljunemine mõne selgrootute rühmaga. Selgroogsete hulgas vegetatiivset paljunemist ei esine. Kuid on siiski üks erandjuht. Mitmetel selgroogsetel loomadel, eriti imetajatel (sh. inimestel), tekib vahetevahel ühemunamitmikuid, kõige sagedamini kaksikuid. See on varase embrüo iseenesliku lõhestumise tagajärg. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Varase embrüo lõigustusrakud ehk
akaroinsektitsiidiga või lastakse loomadele suletud ruumis toimida aerosoolidel. Sagedamini manustatakse antiparasiitikume söödaga. Vt. ka teraapia, parasitooside tõrje. helmint (kr. helmins -- nugiuss) -- ussnugiline, nugiuss, parasiituss. Parasiitne lameuss, ümarloom, kidakärssuss või rõnguss (hõimkonnad Platyhelminthes, Nemathelminthes, Acanthocephales või Annelides). Helmindid ei moodusta iseseisvat süstemaatilist loomarühma, nende hulka kuuluvad nelja selgrootute hõimkonna parasiitsed liigid (kogu maailmas üle 17 000 liigi). helmintoloogia (kr. helmins -- nugiuss + logos -- mõiste, käsitlus). Parasitoloogia osa, mis uurib helminte ehk nugiusse ja nende tekitatud helmintoose ehk usstõbesid. helmintoosid (kr. helmins -- nugiuss + ld. "-osis" -- haigust tähistav järelliide) -- usstõbi. Helmintide põhjustatud parasitoosid. hemofaag (kr. haima -- veri + phagein -- sööma) -- veretoiduline parasiit. herbivoorid (ld
AM puhul ei arene juure pinnal erinevalt ektomükoriisast seenehüüfistikku ning juurekarvad säilivad. Seega väliselt koloniseeritud taimejuur koloniseerimata juuurest ei erine. Mullas moodustab seen taimejuure lähedal üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku Eosed -püsiva paksu kestaga -tuhanded tuumad -pikka aega püsivad -võivad levida tuule ja vee abil -võivad säilitada eluvõime peale selgrootute, lindude või pisiimetajate seedetrakti läbimist Ektomükoriisa; Seen moodustab juure ümber tihedalt põiminud hüüfide kihi –mantli, millest lähtuvad hüüfidmulda. Juurerakkude vahele tungivad hüüfid moodustavad keeruka võrgustiku –Hartigi võrgustiku. Üldjuhul ei sisene hüüfid taimerakku. Seened: kand-ja kottseenederinevad rühmad. Peremeestaimed: paljas-ja katteseemnetaimed Osaleb üle 6000 seeneliigi
Toiduvahetuse spetsiifika tagab keskkonnasaaste isolatsiooni suguisenditest ja järglastest Sipelga- ja termiidipesa ning sessiilne asurkond koos elukohaga moodustab isereguleeruva terviku. Kes on sipelgad, termiidid, mesilased? B. Hölldobler ja E. O. Wilson (1990) on sipelgaid tabavalt võrrelnud inimestega: Nii nagu inimest peetakse selgroogsete loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele jõudnud olendiks, nii on sipelgad saavutanud selgrootute loomade evolutsioonis kõrgeima taseme. Samas kui häviksid sipelgad, oleks see suurim katastroof kõikidele elukooslustele. Inimese kadumine maalt paneks aga taas õitsema kõik looduskooslused. Metsakuklased on sipelgate seas evol-lt üks arenenuim ja loodusl-lt efektiivseim liigirühm. Termiidid, kasti- ja tööjaotus Termiite üle 2500 liigi. Mikrokliima (=homöostaas) termiidipesades Sipelgakastid ja tööjaotus hobusipelgail, rautsikutel ning…
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Murrujoone all - Soomuste ridade arv allpool küljejoont Maksimaalne soomuste arv küljejoones Karpkala: 56 (32) 33 ________________ 40 56 (www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) 13 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas. Kalade klassis , nagu teisteski selgroogsete ja selgrootute loomade klassides, esineb mitmesuguse suurusega loomi. Kalade seas in tõelisi kääbuseid ja koletislikke hiiglasi. Filipiini saartel, mis paiknevad Lõuna Hiina mere ja Vaikse ookeani vahel, esineb tibatilluke parvedes elav mudillane luzoni pisimudil, kelle pikkus on 1-1,5 cm . See mudilane esineb suurte parvedena. Saarte elanikud püüavad teda ja tarvitavad toiduks. Luzoni pisimudilat peetakse kõige väiksemaks selgroogseks loomaks kogu maailmas.
Varastel etappidel kordab o. mõningaid fülogeneetiliste eellaste arengufaase. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise käigus üldse oma genoomi, sest tuum visatakse rakust välja, B-lümfotsüütides toimuvad mõningad ümberkorraldused DNA-s, alamate selgrootute somaatilistes rakkudes võib diferentseerumise käigus kaotsi minna osa geneetilist materjali). Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. Regeneratsioon- kaitsekohastumus 81. penetrantsus (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse
vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25. Taime kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. 26. Looma kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. 27. Selgrootute klassid/liigid. Eksamiküss! Taksonoomia: Riik Hõimkond (hmk)- klass (kl) selts sugukond (sgk) perekond (perek) - liik Näide : Riik = loomad Hmk = lülijalgsed KLASS = putukad Selts = liblikaLISED (seltsi lõpus on ALATI liide LISED) Sgk = põualidlikLASED (sugukonna lõpus on ALATI liide LASED) Perek = lapsuliblikas Liik = Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) hea kui tead mõnd ladinakeelset nime saad plusspunkte .. PS: Mardikad ei ole klass !! Mardikalised on selts !!
Seesmistest põhjustest tingitud järk-järguline väljasuremine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt asetleidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni (globaalne jahenemine, mürgised gaasid, lühiajalised happevihmad), mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised. Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi
ainult kuni 2 m sügavad kihid. suunande (bio, lito, kemo, magneto) *Sageli eraldi põhikivim ja lahustumatu jäägi lülijalgseid, st peaaegu kõik tänapäevaste -Lubjakivi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat stratigraafilisi tunnuseid. Põhiüksus: lade/iga analüüs selgrootute rühmad olid meredes olemas. maavara kasutatakse: lubja tootmiseks, -Biostratigraafia – iseloomustab nii aega *Fatsiaalne analüüs, sekvents-stratigraafia Ordoviitsiumi ajastu lõppu iseloomustab tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, (evolutsiooni pöördumatus) kui keskkonda ja Hirnantia jääaeg, mistõttu toimus mereelustiku
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Kala toiteväärtus Valgud
Alfa-viiruste levik, peremehed Erinevad alfaviirused nakatavad imetajaid, linde ja kalu; peale selle nakatatakse ka oma selgrootuid vektoreid. Alfaviirused põhjustavad palavikku, löövet ja artriiti, kuid mitmetel alfaviirustel on võime põhjustada ka letaalset entsefaliiti. SIN ja SFV laboratoorsed tüved on apatogeensed ja on tähtsad nii mudelobjektidena kui ka geenitehnoloogia süsteemidena. Mõju peremeesrakule Selgrootute rakkudes: läheb kiirelt üle püsivaks infektsiooniks, mõjutab rakke vähesel määral. Selgroogsete rakkudes: peremeesraku transkriptsiooni ja translatsiooni mahasurumine, apaptoosi indutseerimine. Alfa-viiruse genoom Alfa- viiruste genoomne RNA on ca 12 kb pikkune. Teda iseloomustaks: Genoom 5’-otsas cap-struktuur; Genoom 3’- otsas asub polyA järjestus, ca 70 jääki;
Teatud valgusintensiivsuse puhul on assimilatsiooni ja dissimilatsioon taimedes tasakaalus. Seda valgusintensiivsust nim kompensatsioonipunktiks. Orgaanilisi aineid sünteesitakse ainult pindmistes hästivalgustatud veekihtides kuni kompensatsioonipunktini vastava sügavuseni. Sügavamal toimub ainult orgaaniliste ainete muundumine ja lagunemine. Valgus avaldab mõju ka läänemeres elavatele loomadele. Mitmesuguste selgrootute ööpäevased vertikaalsed ränded on otseselt seotud valgustingimustega. Päeval hoidub enamus neist loomadest põhjalähedastesse hämaratesse veekihtidesse, öösel tõusevad nad kõrgematesse kihtidesse. Samasuguseid vertikaalseid rändeid sooritavad kalad, kes järgnevad oma toiduobjektidele. VEETASEME KÕIKUMISED LÄÄNEMERES Läänemere suhteline väiksus määrab tuule mõjul tekkivate lainete iseloomu selles
aeglaselt); · Tuuled ja tormid, sh soojal aastaajal tuule suuna ööpäevarütm; · Suhteline sademetevaesus; · Ebaregulaarsed üleujutused riimveega; · Jääkuhjatised purustavad kallast ja niidukamarat; · Niiske pinnase jäätumine/sulamine takistab põõsastiku arengut. Rannaniitude tähtsus · Elustikuline tähtsus nii pesitsevad kui läbirändavad linnud, kahepaiksed, halofiilsete taimeliikide mitmekesisus, spetsiifiline selgrootute fauna; · Olnud majanduslik tähtsus rannakarjamaadena, niitmist oli harva (kivid!); · Esteetiline ja rekreatiivne väärtus; · Pärandkooslused. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisad I-IV: Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse. Peale nende kuulub lisa III liikide loetelusse mõningaid kalaliike. Eeldatakse nende liikide kasutamise sellist reguleerimist, et ühegi liigi populatsioon ei oleks ohustatud Lisa IV: kohustab lepinguosalisi riike keelustama mõnede püügivahendite nagu liimi
looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse. Peale nende kuulub lisa III liikide loetelusse mõningaid kalaliike. Eeldatakse nende liikide kasutamise sellist reguleerimist, et ühegi liigi populatsioon ei oleks ohustatud Lisa IV: kohustab lepinguosalisi riike keelustama mõnede püügivahendite nagu liimi
looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse. Peale nende kuulub lisa III liikide loetelusse mõningaid kalaliike. Eeldatakse nende liikide kasutamise sellist reguleerimist, et ühegi liigi populatsioon ei oleks ohustatud Lisa IV: kohustab lepinguosalisi riike keelustama mõnede püügivahendite nagu liimi
Translatsioon on detekteeritav 2-4 tundi peale rakkude nakatamist ning saavutab maksimaalse aktiivsuse umbes 12 tundi peale infektsiooni algust (ja kestab kuni rakkude surmani). 3.3.6. Replikatsioon Orbiviiruste looduslikud isolaadid replitseeruvad rakukultuuris halvasti ja seetõttu pärineb enamus andmeid orbiviiruste replikatsiooni kohta BTV laboratoorsete tüvedega tehtud uurimustest (need tüved replitseeruvad hästi paljude selgroogsete ja selgrootute rakkudes). Orbiviiruste replikatsioonist on vähe teada, arvatavasti on see sarnane reoviiruste vastavale protsessile. 3.3.7. Virionide moodustamine ja vabanemine IB-d on core partiklite moodustumise kohaks: - IB maatriksiga seondunud VP3- ja VP7-valgud moodustavad core-partikli karkassi (selles paiknevad RNA-d ja minoorsed kapsiidivalgud); - VP2- ja VP5-valgud asuvad IB-de välispinnal ja nende liitumine moodustuvatele virionidele
Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton Karikloomad - Scyphozoa. · Heleoplankton - tiigiplankton Hüdraloomad - Hydrozoa. · Potamoplankton - jõeplankton Meritünnikud e salbid - · Thaliaceae · Veeõitseng: Veemassiivis elavate · 3. Paljude bentiliste selgrootute planktonvetikate (tavaliselt 1 või (rõngusside, vääneljalaliste, mõne liigi) vohamine, mille sammalloomade, karpide ja tigude) tagajärjel vesi omandab vastsed. ebaloomuliku (roheka, pruuni või · punaka) värvuse. Ca 300 vetikaliiki · põhjustavad veeõitsengut. On · 1
Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised. Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast märksa liigirikkam. Tigusid on Eesti magevetest leitud 32 liiki. Enamik neist eelistab seisva või aeglaselt voolava veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest esimene on väga tavaline ja esineb ka tiikides, teine on vähemlevinud. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes on üldlevinud harilik keeristigu. Karpidest elab järvedes suur järvekarp ja harijärvekarp. Umbes 1850. a. Eestisse sattunud
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijär...
sajandi alguses arendab selle suuna lõpuni nobelist Paul Ehrlich). Karl Ernst v. Baer (1792-1876). (Königsbergis, 1828. a, juba Burdachi kolleegina, läks Baer embrüoloogia ajalukku imetaja munaraku avastamisega, kuid oli tegev organismide lootelise arengu uurimisel, olles väidetavalt ka peamine Darwini mõjutaja embrüoloogia alal.) Martin Heinrich Rathke (1793-1860) aastail 1828-1829 avaldatud kirjutised kuuluvad võrdleva embrüoloogia valda. Rathke tööd, kus ta võrdleb selgrootute ja selgroogsete embrüonaalset arengut, on olulised sammud fülogeneetilise reegli kujunemise teel. Koostöös oma õpilase, Carl v. Kupfferiga (1828-1902), avaldas Fr. Bidder töö seljaaju piirkondade embrüogeneetilisest arengust. Hiljem Kielis ja Münchenis töötanud Kupfferit peetakse üheks võrdleva embrüoloogia rajajaks. Kirurgia Silmapaistvatest klinitsistidest tuleb 19. sajandi Tartus mainida eelkõige Nikolai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
