Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega ja lõpeb surmaga Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootute põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad Platsenta nimetatakse ka emakook, on vahendusorgan ema ja loote vahel, kõrvuti on ema ja loote veresooned aga vereringed ühenduses ei ole Lootekest loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Fülogenees organismirühma evolutsiooniliste arengu tee
Bioloogiline mitmekesisus Eestis Eesti eluslooduse mitmekesisus, selle erinevad vormid - liigid , elupaigad, maaülevaade. Liigid Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Elupaigad Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist,
Arvestustöö 8. klassi bioloogiast 1. Inimesed võivad nakatuda viirushaigustesse ( kuidas?) 5p a) ........................................................................................................ b) ........................................................................................................ c) ........................................................................................................ d) ........................................................................................................ e) ........................................................................................................ 2. Viirused sarnanevad elutute objektidega, sest neil 3p a) ................................................................................................
Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks. Esimesed organismid: Protobiant- Ainuraksed, eeltuumsed- päristuumsed ainuraksed- hulkraksed 13. Kirjelda loomariigi arengut. 700 milj aastat tagasi toimus hulkraksete loomade areng vees. Esimesed loomad olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkas kujunema teised selgrootute rühmad- ussid, lülijalgsed jne. Meres oli olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles sii, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega
Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks. Esimesed organismid: Protobiant- Ainuraksed, eeltuumsed- päristuumsed ainuraksed- hulkraksed 13. Kirjelda loomariigi arengut. 700 milj aastat tagasi toimus hulkraksete loomade areng vees. Esimesed loomad olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkas kujunema teised selgrootute rühmad- ussid, lülijalgsed jne. Meres oli olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest
Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimevarsi, mida mööda vastne enne moonet veest välja ronib. Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli leida. Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-2 ,,Organismide individuaalne arenemine e.ontogenees" 1.Millisteks etappideks jaotub ontogenees? Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Mi...
Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).
Protistid -on kunstlik rühmitus.Siia kuuluvad väga erineva päritoluga organismi rühmad.Nad on päristuumsed,kes pole taimed,seened ega loomad.Põhiliselt on nad ainuraksed ja lihtsa ehitusega organismid.Siin esineb nii auto-kui heterotroofe.Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetik...
Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit? Miks tume leib parandab seedimist? 3. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). 4. Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Koosneb samuti glükoosijääkidest. Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Süsivesikute ülesanded Energeetiline - kõige kiiremini kasutatav energia allikas. Struktuurne taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Maisihelbed 86 Mesi, pulgakomm 81 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Kama 68
sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. 4 Parasvöötme mered Kalad kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Parasvöötme veed, mille temperatuur talviti langeb väga madalale, on koduks suhteliselt kahvatut värvi kaladele, mida tavaliselt ka toiduks tarvitatakse
Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv. Kriidi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, surid dinosaurused ja mitmed merelised loomarühmad (arvatakse et oli meteoriidi- katastroof) Paleogeen-Neogeen-Kvaternaar: Imetajate kiire evolutsioon, Maa elustik omandas tänapäeavase ilme
Sild Info vahendamine suurajust väikeajusse, Väikeaju - Tasakaal, Piklikaju Südame ja hingamise regulatsioon 10. Mis vahe on hall- ja valgeainel? Hallaine närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid (enamus moodustab peaaju koore). Valgeaine Müeliintupega ümbritsetud aksonikimbud(moodustavad närvid) 11. Mida tähendab aju-vere barjäär? Vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondade kapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt. 12. Miks on tingimatud refleksid vajalikud? Et eluga toime tulla, nt neelamiserefleks et toitu neelata
järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Joonis 11. Hiline-Perm Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html).
Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda näeme. Siit on korduvalt üle käinud jää ja vesi, mis kõik varasema elu on hävitanud. Üle Eesti ala liikunud viimased jäämassid lihvisid maha kõik eelnevad pinnavormid ja tõid meile põhjapoolt tohutul hulgal setteid. Pärast jää sulamist jäid setted paigale ja kujundasid uued pinnavormid.
põline asustajaskond, kellele lisaks on raske tulla ja kelle hulgast harva keegi päriselt välja sureb. Ringluse Iive on siin tasakaalus teooria Hiljem lisati teooriale 3 täpsustavat oletust: 1. Immigratsioon väheneb koos kaugenemisega mandrist. 2. Väljasuremine suureneb selle võrra, mida väiksem on saar. 3. Teooria kipub rohkem paika pidama selgrootute koha pealt, selgrootutel vahel pole nii. Ringluse teooria ümberlükkamiseks Peale ringluse hüpoteesi püstitamist on vaatluste käigus kindlaks tehtud, et vahel see ei kehti. Vahel on mudel hoopis selline: väiksel saarel A on kindlad liigid. Saar B on Ast suurem ja seal elavad teised liigid + saare A liigid. Saar C on veel suurem, seal elavad kolmandat liiki loomad + A + B liigid. Nii saavutatakse lõpuks mandril elavale faunale sarnane loomastik.
Aelgasest põlemisest Puudus leek ja soojust ei eraldunud N2 P Aatomi ehitus +7|2)5) +15|2)8)5) 1s² 2s² 2p³ 1s² 2s² 2p 3s² 3p³ oksüdatsiooniaste -III kuni V -III kuni V Leidumine 1) Lihtainena 1) Ühenditena õhus (78%) valkude 2) Ühenditena koostises valkude 2) Selgrootute koostises luudes N2 P Füüsikalised 1) Gaas 1) Tahke Värvuseta, (allottroopia) omadused 2) lõhnata, maitseta 1. Punane 3) Vees Ei sula vähelahustuv Keemistemp 44C 4) Õhust veidi 1. Valge kergem
1) Tärklis energia varuaine taimedele, koosneb glükoosi molekulidest. ( Inimestel lagun. amülaas) 2) Tselluloos koosneb glükoosi molekulidest, asub taimeraku kestas. 3) Kitiin loomarakkude kestas, seemne raku kestas. 4) Glükogeen koosneb glükoosist ja paikneb MAKSAS ja Lihastes loomne varuaine. Insuliin aitab glükoosi tarvitada. SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED 1) Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energeetiline allikas 2) Ehituslik taime ja seentetaku kestas, selgrootute välistoeste koostises kitiin ja tselluloos. 3) Varuaine Taimedes tärklis ja loomades glükoos. 4) Kaitseülesanne süsivesikud kaitsevad taime külmumise eest. 5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad
ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla.
3) Selgita järgnevad mõisted. a. Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ehk progress. (täiumine) b. Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents. (mtmekesistumine) c. erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes (kala, vaala, hülge kehakuju, jösemete kuju) ehk konvents. (sarnanemine) 4) Mis või kes on pildil? 1. Ürglind 2. Selgroogsete ning selgrootute sarnasus 3. Tõuaretus 4. Trilobiit 5. Homoloogilised organid 6. Kohastumine 5) Järjesta järgmised kvalifikatsiooni astmed väiksemiast suuremani: (hõimkond, selts, perekond, liik, sugukond, klass, riik) 1. Liik 4. Selts 7. Riik 2. Perekond 5. Klass 3. Sugukond 6. Hõimkond 6) Täida lüngad sobiva uurimismeetodi abil. a. Kivististe ehk fossiile uurivad Paleontoloogid. b
puhta toiduga. See sunnib otsima teisi võimalusi. Väljapääsu nähakse loodussäästlikumas mahepõllumajanduses, mida enamikes maades viimastel aastatel väga ulatuslikult propageeritakse. Maailma tunnustatuimad mürmekoloogid B. Hölldobler ja E. O. Wilson on sipelgaid tabavalt võrrelnud inimesega. Nii nagu inimest peetakse selgroogsete loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele jõudnud olendiks, nii on ka sipelgad selgrootute loomade seas saavutanud evolutsioonis kõrgeima taseme neil on välja arenenud sotsiaalsed struktuurid ja sotsiaalne eluviisis. Oluline on siiski lisada, et sipelgad on meist ajalooliselt üle 100 korra vanemad seega on kellelt õppida harmoonilist kooselu loodusega. L ehe- ja juuretäide "farmidest"kogutud ja "töödeldud" toittagab sipelgate
tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3. Kahekülgselt sümmeetriline närvisüsteem levinud selgrootute usside, limuste, lülijalgsete ja mõnede selgroogsete hulgas. Kujunevad välja esimesed meeleorganid. Kõige olulisem uuendus sellise närvisüsteemi juures on närvitegevuse ja käitumise kontrolli koondumine kesknärvisüsteemi. Kahekülgselt sümmeetriliste organismide juures on oluliseks uuenduseks liigendatud luustiku kujunemine ja lihassüsteemi muutused. Lihaseid ja seeläbi jäsemeid on parem kontrollida,
Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdle erineva eluviisi ja toitumisega loomad nägemist! Näited!
Too näiteid. * Rahvuspargid (Lahemaa, Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi) * Looduskaitsealad (Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja) * Maastikukaitsealad (Suurimad on Läänemaa Suursoo, Kõrvemaa, Põhja-Kõrvemaa, Agusalu, Vooremaa) * Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel) * Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. * Selgrootud : Viburloomad, ussilised, käsnad, kaanid, karbid, karikloomad, kahetiivalised, liletiivalised, mardikalised, liblikalised. ©2012 | Mr.SmartFiles
Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani oln...
Seebikivi NaOH seebi valmistamine Glaubrisool Na2SO4·10H2O kõhulahtisti Mördi ja krohvisegu kuivamise kiirendamiseks, klaasi tootmine, Kustutamata lubi CaO happesuse regulaator, selgrootute kahjurite hävitamiseks. lubjapiimas, mördis, krohvis Kustutatud lubi Ca(OH)2 ehitusmaterjal, leelisena, reaktiivina, kahjurite hävitamisel
Bakterid ja seened hakkavad aga surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. Kõrgemate taimede kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. Mikroorganismide ja selgrootute loomade elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Samuti on väga tähtsateks teguriteks aeg ja inimesed - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo
Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Mink Linnud Linnud on esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule, sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja rabahanesid.
esimesed kalad. · Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. · Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond imetajate kiire evolutsioon
moodustunud Eesti aluspõhja settekivimid. Ekspositsioonis saab tutvuda kõigi Eesti olulisemate settekivimitega, sealhulgas üle 500 miljoni aasta vanuse Kambriumi ladestu sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile iseloomuliku punase liivakiviga. Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile siinses Paleosoikumi meres elutsenud loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete lõuatute ja kalade kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili. Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset
Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond – suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) – sama mis Juura ja Kriidi ajastu Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond – imetajate kiire evolutsioon
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
Jüri Gümnaasium KIILILISED Referaat Autor: Natali Bergman Klass: 8r 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2.Välimus.........................................................................................................................................4 3.Elukoht..........................................................................................................................................5 4.Toitumine......................................................................................................................................6 5.Sigimine ja areng.......................................................................................................................... 7...
5)Otsene areng: areng, kus järglased sarnanevad oma vanematega N:vihmaussid, vähid, rohutirtsud Moondega areng: areng, kus järglased on oma vanematest erinevad N:meduusid, liblikad 6)Vaegmoondega areng: areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N:rohutirts, vähid Täismoondega areng: areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk N:liblikad 67) Ülesanded võrdlemise kohta 1)Kas loom, kellel on avatud vereringe, kuulub selroogsete või selgrootute hulka? Selgrootute hulka 2)Kus paikneb selgroogsete toes ja mis selle moodustavad? Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 3)Missugune tähtis elund on kaitstud koljuluudega? Aju 4)Mille poolest erinevad saluvöötteo ja salulehelinnu vereringe? Salulehelind- selgroogne, suletud vereringe Saluvööttigu- selgrootu, avatud vereringe 5)Võrdle rohutirtsu ja rohukonna toest. Rohutirts- kitiinist lubiainest või lihastest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal(välimine toes)
kahjurid. Köögis võib kohata leedikuid, kelle vastsed elavad jahusaadustes. Nende olemasolust annavad teada röövikute valmistatud võrgendist torukesed toiduainete sees. Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Selgrootud on kõige vormi ja liigikirevam rühm Eestimaa looduses ning kahtlemata ka kogu maakeral. Selgrootute maailm on põnev ning pakub avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda. milont Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Leidub siiski hulk liblikaid, kelle valmikud üldse ei toitu ning elavad vaid
Nissi Põhikool Loodusõpetus 3. klass Sarah Liis Seppel Selgroogsed ja selgrootud loomad Referaat Juhendaja:õp. Helis Lall 2008, Nissi Sisukord: Sisukord..................................................................2 Sissejuhatus.............................................................3 Siil- Selgroogne loom.............................................4 Vähk- Selgrootu loom............................................5 Kasutatud kirjandus................................................5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgr...
Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad?
Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast, kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära. Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli mängida.
Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents: · Erinevate elupaikade asutamisega kaasnes uute oganismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid Seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed Tekkis õis · Imetajate kohastumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: · Organismitüübi arenguvõimest, elupaikade mitmekesisusest (ka uued vabad elupaigad) Hiidroomajad surid välja Elupaigad imetajatele Taimed maismaale Maismaa selgrootute teke Õistaimede mitmekesisus Mitmekesistunud putukad Evolutsiooniline sarnastumine ehk konvergents: · Erineva päristoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes · Põhitunnused säilivad · Tunnuste muutumine piirdub väliste väheohuliste tunnuste muutumisega Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalilled ja kaktuselised sarnase välisehitusega Lindude ja putukate tiivad lendamiseks
Katteseemnetaimed Teisisõnu õistaimed. Nad olid kõige hilisema tekkega. Õistaimed kohastusid erinevate elutingimustega maismaal ja osa neist levis tagasi vette. Katteseemne ehk õistaimed ehk angiospermid on kõigist taimedest kõige edukamad. 10 Loomariigi evolutsioon 11 Esimesed loomad Esimesed hulkraksed loomad (umbes 700 miljonit aastat tagasi) olid selgrootud ja nad elasid meres. Eelajalooliste selgrootute järglased ujuvad ja roomavad ikka veel ookeanides. Nende hulka kuuluvad ussid, korallid, merekarbid, teod, meritähed, käsnad, kaheksajalad ja kalmaarid. 12 Selgroogsed Kalad olid esimesed selgrooga loomad, kellel on sisemine skelett, ning ühtlasi on nad kõige paremini vees elama kohanenud loomad. Tekkisid 500 miljonit aastat tagasi, vanaaegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, mistõttu nad olid väga kohmakad.
sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla.
peamine energiaallikas -Tärklis -Fruktoos -Tsellulos (Puutüves on tselluloosi palju) -Kitiin -Glükogeen Süsivesikute ülesanded: 1) Anda energiat Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas 2) Ehituslik Taime ja seeneraku kestas, selgrootute välistoe koostises 3) Varuaine (Taimedes tärklis, Loomades glükogeen) Lipiidid Rasvad Õlid Vahad Steroidid Nende ühiseks tunnuseks on see, et nad ei lahustu vees. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist . Liitlipiidid : nt- Fosforlipiidid (P) Lihtlipiidide ülesanded: 1) Energia varuaine (Rasvad annavad 2 x rohkem energiat kui suhkur) 2) Temperatuuri hoidmine 3) Siseelundite kaitse
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt:
ümber pöörates. Ta võib ka varjuda kitsastesse ligipääsmatutesse pragudesse, mis on ründajatele kättesaamatud.Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Kaheksajala üheks tähtsamaks enesekaitse meetodiks on tema kavalus, mida ta kasutab oma ohvrite püüdmisel. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast, kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära.Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli mängida. Huvitavat:
Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde. Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud. Mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed , merisiilikud ja karbid, kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad (pildil). Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi
y hindab noorloomade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust nende vanemate poolt sõl- tuvalt loomarühmast; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot eri loomarühmade arvukuse kohta maa- ilmas ja Eestis ning leiab erinevuste põhjusi; y hindab erinevate selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimese jaoks ning toob näiteid nende kasutamisvõimalustest; y teeb teaduslikust, majanduslikust, seadusandlikust ja eetilisest aspektidest lähtudes otsu- seid erinevate selgrootute loomade kaitsmisvajaduse kohta; y uurib arvutikeskkonnas valikuliselt eri kalaliikide kasvu ja arengu sõltuvust vee hapniku kontsentratsioonist või loomade ehituslike ja talitluslike kohastumuste seoseid nende elu- viisi, elupaiga või toiduga; y võrdleb taimede ja loomade välisehitust ja rakustruktuuride esinemist; y teeb märgpreparaate taimeorganitest ning kirjeldab ja tunneb ära nende vaatlemisel mikro- skoobis nähtavaid rakuosi või kudesid;
Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või seentega. Teada üle 8000 liigi. Sisaldavad klorofülli ja säilitusaines on tärklis. Nende seas on liike, kes taluvad madalaid temperatuure ja tugevat päikesevalgust. 5. Tüsenteeria siseamööb- elutseb pime- ja käärsoole valendikus ning mõnikord maksas. Parasiit kinnitub soole seinale ja hakkab tootma tugevatoimelisi ensüüme, mis lagundavad valke. Need ensüümid kahjustavad soole epiteeli ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
