loomastiku suurele muutumisele. Algpõhjuseks peetakse kliima järsku jahenemist. Juhul, kui Kriidi ajastu suurtel sisalikel (ehk dinosaurustel) esines TSD, võis juba mõnekraadiline kliima jahenemine muuta niivõrd oluliselt nende loomade populatsioonode soolist struktuuri, et tagajärjeks oli väljasuremine. Kuid miks surid kõrvuti dinosaurustega välja ka mitmed teised roomajad (ihtüosaurused, pterosaurused jt) ning selgrootud, kilpkonnad ja krokodillid jäid elama? Teooria esitajad on ühe põhjendusena toonud väite, et suured sisalikud elasid enam avatud biotoopides, väiksemad roomajad (sh krikodillid, kilpkonnad, sisalikud) enam vee ääres, kus kliima muutused ei avaldunud nii järsult. Väiksemate kehamõõdetega roomajad (lindude, imetajate eellased, sisalikud, maod, krokodillid, kilpkonnad) elasid erinevalt suurtest dinosaurustest reeglina enam varjatud biotoopides, seega nende energiavajadus oli väiksem
toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise
kooruvad juba 3-e kuni 4-a päeva pärast ning olles 2,5 kuni 4a cm pikkused teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht
Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline. Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni. Suured pinnase selgrootud mängivad olulist osa pinnaseprotsesside regulatsioonil, kuid nende seas on vihmaussid kõige tähtsamad pinnase viljakuse ülalhoidmisel ja toiteelementide efektiivsel ringlusel. 8. Millised tegevused hävitavad vihmausse? Vihmausside jaoks toidukättesaamise küsimus väga oluline. Enamik liike on aktiivsed ka sügisel seni, kuni esimesed öökülmad algavad. Samuti on oluline eemaldada aiamaalt nii vähe orgaanilist
A-rühma liigid on välja suremas, B-rühma liikide arvukus on kogu levila piires väike. "Eesti NSV punane raamat" on 2-osaline;taimede köide sisaldab 155, loomade köide 104 liiki. 1982 ilmus selle rahvaväljaanne. (,,Eneke", 1984, lk165) Järgmised eesti punased raamatud ilmusid 1988 ja 1998.aastal. ("Eesti punane raamat"1998, lk 9) Viimane raamat ilmus 2008.aaastal.(wikipedia) Eesti punasesse raamatusse kantud elustikuvormid: seened, samblikud, vetikad, sammaltaimed, soontaimed, selgrootud ja selgroogsed. Ohustatuse kategooriad: hävinud või tõenäoliselt hävinud, eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. Elupaikade jaotus: metsad, põõsastikud, sood, niidud, rannikud ja kaldad, lammid, kaljud, loopealsed, luited ja liivikud, 4 veekogud või inimmõjul tekkinud ruderaalalad. ("Eesti punane raamat"1998, lk 12, 14,16) 1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid
primaarproduktsiooni suurendajana, kliima reguleerijana. Mullaelustik osaleb mullatekkes juba Ch. Darwin tõestas vihmausside osa kivimite lõhustamises. Hästi tuntud vihmausside osa vermimulla tekitamises. Teada termiitide osa mullatekkes. Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana: Väheneb pinnavool kuna selgrootud kujundavad maapinna struktuuri ja tekitavad mullapoore ja urge, mõjutavad seeläbi infiltratsiooni. Mullapooride kuju, suurus ja paiknemine kujundavad veevaru mullas. Palju räägitakse, kuid seni pole andmeid vee koguste kohta, mis säilitatakse mullas selgrootute tegevuse tagajärjena. Kõik mullaelugrupid mõjutavad vee liikumist mullas ja tema omadusi, olulisemad on mulla mikrobiokooslus ja vihmaussid.
väga liigirikkad. Peamised loomaliigid on: Kahepaiksetest rohekilpkonnad, rombkilpkonnad ja nahkkilpkonnad. Kalad merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2
............................................................................................................................................7 Jõevähk............................................................................................................................................7 Krabid..............................................................................................................................................8 Molluskid Ehk limused on enamasti kojaga kaitstud selgrootud, kelle keha koosneb peast, kotikujulisest kerest ja jalast. Molluskid jagunevad kolme suurde klassi: teod ehk kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed. Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel
põhjas. Ingelhaid esinevad kõikide ookeanide mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes vetes. Suurim liik on Atlandi ookeanis Euroopa ranniku lähistel ja Vahemeres elunev euroopa ingelhai (Squantina squantina). See liik võib kasvada kuni 2,4 meetri pikkuseks ja 72 kg raskuseks. Kõik ingelhaid on põhjalähedase eluviisiga. Ingelhaide toiduks on enamasti väikesed põhjakalad ja selgrootud. Kõik ingelhaid on munastpoegijad. Näiteks euroopa ingelhai toob ilmale kuni 25 umbes 30 cm pikku. Paljunemine Haid paljunevad kalade kohta küllaltki omapäraselt enamik haisid on munastpoegijad või poegijad. Vaid üksikud haid munevad oma munad veekogu põhjale.. Enamikel kaladel on väline viljastumine haidel on sisemine. Osadel haidel esineb emakasisest kannibalismi see tähendab, et enamarenenud pojad õgivad juba
Membraani vahendusel toimub raku aine-, energia- ja infovahetus Kaitsekude – siseorganite kaitse. Naha koostisosa Koosneb fosfolipiididest ja valkudest (loomarakkudes ka kolesterool o Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega (tsüklilised lipiidid) – ülesanne raku kuju säilitamine) Selgrootud, selgroogsed, taimed, kandseened jm Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti, nende peal või vahel paiknevad hajusalt valgud, oligosahhariidid ja tsüklilised lipiidid Rakkude suurus: Ained liiguvad läbi valgumolekulide
Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad
Tänapäeval on sellised organismid bakterid. § Osadest prokarüootidest arenesid eukarüoodid ehk päristuumsed (~2 miljardit aaastat tagasi). Algsed eukarüoodid olid ainuraksed ja elasid vees. § Eukarüootne ehitustüüp tegi võimalikuks hulkraksete organismide tekke. Esimesed hulkraksed organismid olid vetikad (~ 1 miljard aastat tagasi). 23 § Vanimad hulkraksed loomad olid ilmselt pehmekehalised selgrootud olesed. Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, keelikloomad (~540 miljonit aastat tagasi). § Suureks pöördeks evolutsioonis oli elu siirdumine veest maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblad ja algelised sõnajalgtaimed (~410-440 miljonit aastat tagasi). Kivisöeajastul (~280-360 miljonit aastat tagasi) olid hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja
· Selgroogsed loomad- on selgroog, kulgemisvõimelised, iseloomulik ärrituvus, toituvad valmis orgaanilisest ainest, eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikuühendeid, suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest, sigivad suguliselt või mittesuguliselt, arenevad moondega või ilma, elavad suurtes meresügavustes, maapinnal ja osa lendab õhus. · Selgrootud loomad- puudub selgroog, toeseks on välisskelett, närvisüsteemi keskne osa paikneb keha kõhtmisel poolel, vereringesüsteem avatud. Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Toes paikneb keha Toes paikneb kehapinnal. See sisemuses, on luuline ja võib olla: kitiin-, räni- ja
Nt. sigimisränne (Kaug-Ida lõheline liigub merest jõkke kudema); hingamis- ja toitumisränne (klaasiksääse vastne liigub öösiti järve põhjast pinnale hingama ja saaki tabama); kaitseränne (zooplankton liigub järvedes päeval sügavamale, öösel kõrgemale, et kalade eest pääseda); ASUSTUSRÄNNE (Siberi tulnukvähk liigub peipsist, kuhu ta kunstlikult toodi, jõgesid pidi ülesvoolu). Passiivne ränne:nt angerjavastsed hoovustega, jõgedes selgrootud ja vetikad allavoolu. Teiste organismidega, õhuga (nt tolm kuivanud veekogudest, püsimunad), ujuvate objektidega veega leivib eriti plankton. Upwelling- süvaveekihtide vertikaalne hoovus, mis võib kaasa tuua toitainete rikast vett. Antarktikas tõuseb soojem põhjalähedane vesi tsüklonitega üles, sinna koonduvad vaalad. Laevadega tulnukad- laevad ei pea hoovuste tavapärastest suundadest kinni. Laevade
Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikseteks karpideks. Eesti vooluvetes elavad veel jõekarp ja ebapärlikarp. Läänemeres on kõige tavalisemad söödav rannakarp, südakarp, balti-lamekarp ja liiva- uurikkarp. Kõige suurem karp on rõõneskarp (mitte eestis), mis võib kasvada üle 1m pikaks ja kaaluda 250 kg. Tähtsus - karbid filtreerivad vett, toiduks mitmesugustele merelindudele. 33. Peajalgsed Peajalgsed on kõige suuremad ja ühed targemad selgrootud. Nende hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad (pilt lk 41) ja kaheksajalad. Enamik peajalgseid on välise kojata kuid osaldel neist (nt seepiatel ja kalmaaridel) on naha all õhuke plaadikujuline sisemine toes. Peajalgsete jalg on muundunud iminappedega varustatud kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end. Saagi purustamiseks on neil papagoi noka taolised lõuad. Suuõõnes paikneva hõõrlaga hõõruvad nad saagi enne allaneelamist peeneks
· Organismi surres see talletub põhjamudas. · Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad: · Leidub üherakulisi viburitega ja viburiteta, koloniaalseid, hulkrakseid, niitjaid. · Suurus mõnest mikromeetrist, mõnekümne sentimeetrini. Zooplankton: · Järvevees elab palju palja silmaga nähtamatuid, väga tillukesi loomi ,kes moodustavad kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees. · Tema koda meenutab keerdus torni. Ta suudab hingata ainult õhuhapnikku ja peab selleks ajuti tõusma veepinnale hingama. Seda teeb ta koda alaspidi veepinnal rippudes. · Mudatigu toitub veetaimedest. · Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline · Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku.
moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku. Kehapinnal ulatuvad välja arvukad silindrilised kanalite väljakasvud (ambulakraaljalakesed), mida loom saab liikumisel ja toitumisel kas välja sirutada või sisse tõmmata.(3) Kasutatud kirjandus 1. "Loomade elu" selgrootud 2. Tallinn "Valgus" 1982 lk. 182-190 2. "Ei või olla" Peeter Ernist, Kersti Linnamägi. Talinn "Valgus 1994 lk.5 3. "Elus loodus" Tallinn "Valgus" 1983 lk.80 4. http://66.102.9.104/search? q=cache:COfw71_31ZkJ:www.ut.ee/BGZH/Loomariik2000.rtf+merit %C3%A4ht&hl=et&lr=lang_et 5. http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasnahksed_gerda.htm 6. http://images.google.com/images?q=seastar&hl=et&lr=&sa=N&tab=wi Välisehitus
tippkiskja. Näiteks kisklusega on tegemist tiigilendlase toitumises, tema peamiseks toiduks on väiksed putukad nagu sääsed ja kihulased. Kiivitaja toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Ta sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Must-toonekurg eelistab loomset toitu: peamiselt kalu, aga sööb ka konni, veeputukaid, harva roomajaid ja veetaimi. Tutka peamiteks toiduobjektideks on selgrootud loomad, vahel harva ka taimeseemned. Valge-toonekurg, erinevalt mustast toitub kõigest, millest jõud üle käib ja mida on saada: vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, maod. Tikutaja toitub putukatest, nende vastsetest, ussidest, taimeseemnetest. Konkurents Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurents ökoloogias on kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral
Mingi leviala on kõikjal laienemas. Nii naarits kui ka mink elavad kiirevooluliste rikkaliku kaldtaimestikuga jõgede juures. Pesa ehitavad puuõõnde ja ka puujuurte vahele. ( Euroopa imetajad) Toitumine Nii naarits kui ka mink on mõlemad lihatoidulised. Toiduvalik mitmekesine ja sõltub toidu kättesaadavusest. Põhiosa toidust moodustavad kalad, linnud , samuti närilised( nt. Mügrid, ondatrad, rotid), roomajad ja selgrootud (nt vähid ja putukad). Saaki püüab vees või vee läheduses. Isased püüavad tavaliselt suuremaid saakloomi, kui emased ja peavad viimasest enam jahti maismaal. (euroopa imetajad, loomade elu ) Järglased Naarits paaritub märtsis- maini. Pojad sünnivad mai lõpus ja juunis. Suguküpsus saabub 1 eluaasta lõpuks. Tiinus kestab 40- 43 päeva. Pesakonnas on 2-7 poega ( keskmiselt 3-4 ). Aastas üks pesakond 4
Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite
123. Tuhatjalgsed on taimtoidulised 124. Kõige suurem tuhatjalgne Archispirostreptus gigas pikkus kuni 38 cm ei ole inimesele ohtlik, peetakse lemmikloomana 125. Nimeta Eestis elavaid tuhatjalgseid 1) Schizophyllum sabulosum 2) Blaniulus guttulatus täpiktuhatjalg 126. Kuidas käituvad tuhatjalgsed ohu korral? Ohu korral tõmbavad rõngasse, pea ja jalad jäävad seljakilpide alla 127. Putukad on ainsad tiibadega lendavad selgrootud õige 128. Kõikidel putukatel on nägemiseks liitsilmad vale 129. Kuulmiselundid enamusel putukatel puuduvad õige 130. Haistmiselundid asuvad putukatel tundlatel 131. Putukate süda paikneb tagakehas 132. Putukad on lahksugulised 133. Kirjelda putukate vaegmoondega arengut: munast koorub valmiku sarnane vastne, kestub kasvades mitmeid kordi, kuni saavutab täiskasvanu suuruse 134. Kirjelda putukate täismoondega arengut: munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei
LEHTEDE ROODUMINE SULG-JA SÕRMROODSED RÖÖP- JA KAARROODSED JUHTKIMPUDE PAIGUTUS VARRES KORRAPÄRANE RING KORRAPÄRATULT ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD NÄRVISÜSTEEM Kesksed osad paiknevad keha selgmisel Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega SÜDA JA VERERINGESÜSTEEM Süda paikneb keha kõhtmisel poolel ning on Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti
plahvatuslikult kasvanud – kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sagad siiad, kohad jne.) kõikvõimalikke vahilisi, limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) – veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e “seafood” (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) – kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda oma ettevõte), kus kalu kasvatatakse Tiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes – tiikides
vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3…4 päeva pärast, 2,5…4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu
organismi välist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübil on heterotroofid kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguse kiirgusest). Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. 43. Redutsent Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Lagundamine toimubensüümide toimel. 44. Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides(endoparasitism) või nende pinnal (ektoparasitism) ja kasutavad nende koostis või toiteaineid. Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma; fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
peajalgsetel mitte punane, vaid hapnikuga küllastunult tumesinine, venoossena aga kahvatusinine. Vere niisugune värvus on tingitud sellest, et peajalgsete veres on hemoglobiini asemel hemotsüaniin, mille koostises sisalduv vask tingibki vere sinise värvuse. Hingamiselunditeks on neil üks paar mantliõõnes paiknevaid lõpuseid. Mõningail peajalgseil on uimed. Peajalgseil on suhteliselt suur ning hästi arenenud aju, mida ümbritseb kõhrkapsel ja keerukas närvisüsteem. Nad on ainsad selgrootud, kelle peaaju katab kõhreline kapsel (kõhrkude). Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgsete kehas on tindinääre. Tindinääre paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Peajalgsed muudavad oma värvuse keskkonnale vastavaks. Paljud neist helendavad. Peajalgsed sooritavad rändeid.
suurusega selgroogsetest (konnad, hiired, jänesed). Ta sööb ka putukaid, raibet ja taimset toitu (marjad, viljad (teravili), oras). (Bio) Kui rebane jahib hiirt, seisab ta liikumatult ja jälgib avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele, toob esikäpad sööstuga otse alla, haarates hiirt ning naelutades ta vastu maad. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete tõttu välja nagu tants. Rebane sööb päevas umbes 0,5-1 kg. Siil: Toitumine:maapinnal leiduvad selgrootud, näiteks: vihmaussid, jooksiklased, liblikaröövikud, ämblikud ja nälkjad. Sööb vahetevahel ka selgrookseid, näiteks: konni sisalikke näriliste poegi lindude pesapoegi ja mune, samuti raipeid ja kalaraipeid, ka marju, puuvilju ja seeni. Toiduahel kodukakk ilv e s v a lg e jä n e s k a e lu s h iir pohl p ru u n k aru Järved
tselluloosi ja ligniini. d) Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad siplegad, kiletiivalised. 5. Selgroogsed närilised, mullamutt.
silmatorkavalt pikk, eriti isaslinnul. (Kangur jt 2005:60-61) Harilikult elutseb ta väikestesse salkadesse hoidudes salude, puuderühmade, hekkide ja suuremate aedadega kultuurmaastikel, talvel ka roostikes, õuealadel ja toitmispaikades (Jonsson 1992:182). Linnud ööbivad puude otsas, eelistades varjulisi kuuski ning toitu otsivad peamiselt maast. (Kangur jt 2005:60-61). Toit on väga mitmekesine, peamiselt taimede seemned, puuviljad, juured, rohelised taimeosad, poegadel ka putukad ja teised selgrootud (Jonsson 1992:182). Joonis 3. Jahifaasan (Phasianus colchicus). Allikas: Birding in Taiwan 9 Meile lähimad looduslikud linnu leiukohad on Kaukaasia Musta mere ümbrus ning sellest idas laial alal Aasias. Soositud jahilinnuna on teda Aasia mitmest piirkonnast erineva edukusega toodud peaaegu kõikidesse sobivatesse paikadesse terves maailmas. (Kangur jt 2005) Kreekasse umbes 2000 aastat ja Põhja-Euroopasse umbes 200 aastat tagasi (Jansson
kalad. JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud. Miks pH taset testida? Sobiva pH-taseme säilitamine on kõikide veeorganismidele eluliselt tähtis. Järske pH-taseme kõikumisi tuleks vältida. Kõige parem pH-tase mereveekalade jaoks on 8,2. Kui lisaaineid ei lisata regulaarselt, võib mereveeakvaariumides, kus elavad selgrootud, kaltsiumkarbonaatide tarbimine viia pH-taseme languseni. Indikaatoritena toimivad karbonaatkaredus ja pH- tasemed. See test võimaldab teada saada pH-taset, mis on vajalik leeliselisest veest pärit kalade, näiteks Malawi järe kalade, pidamiseks. Soovitame pH-taset, mille väärtuseks on 8,0 8,5 Täpsema teabe saamiseks uurige erialast kirjandust. Märkus Nitraatide kõrge tase mage- ja mereveeakvaariumides vähendab pH-taset. Et nitraatide tase
http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=12137&rank=70&id_puu=12137&rank_puu=70#lk_viited http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=12152&rank=70&id_puu=12152&rank_puu=70#lk_viited http://et.wikipedia.org/wiki/Lapsuliblikas http://www.looduskalender.ee/node/10227 http://looduskalender.ee/node/19482 http://et.wikipedia.org/wiki/Koiduliblikas 27 Collins, Butterfly guide, Tom Tolman and Richard Lewington, 2009 Loomade elu, Selgrootud III, H. Remm, 1984 Liblikate määraja, J. Viidalepp, 1971 Eesti liblikate määraja, J. Viidalepp ja H. Remm, 1996 Suomen ja Euroopan Päiväperhoset, T. Haahtela, K. Saarinen jt., 2012 Eesti taimede kukeaabits, Toomas Kukk, 2004 Milleks meile putukad? Gilbert Waldbauer, 2005 Eesti Loodus, august 1982, lk 534 101 Eesti looma, Peeter Ernits, 2012 Fotod Ain Piiri erakogust 28
Punktreostus - on kindla asukohaga seotud reostus, nt tööstusettevõttest, loomafarmist vms. Punktreostusele vastandub hajureostus Rahvuspark - on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Redutsent - surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Relikt - on mingi objekt, nähtus või organism, mis on võrreldes endiste aegadega säilinud osaliselt (väikesearvulisena): Reostajad - isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti Reostumine - on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust
Eestis pole. Talvel ära- ei tea kuhu. 8. PUNAJALG-TIIDER Punane nokk, pikad punased jalad. Levinud, võib kohata ka sisevetel. Eelistab rannaniite. Toitub selgrootutest. Madalas vees, ei sukeldu. Talvel läheb vahemereäärde. 9. ALPI RISLA Roostepruun selg, must kõht, pikk tume nokk. Eelmisest väiksem. On ka meie vetes. Sööb selgrootuid. Lendavad suures rühmas. 10. NAASKELNOKK Lõunapoolse päritoluga lind, nokk kaardub ülespoole. Musta- valge kirju. Selgrootud, ussid, putukavastsed. Talvel Portugalis ja Hispaania rannikul. 11. MERIKAJAKAS peaaegu hane suurune. Mantel mustjaspruun, mujalt musta- valge segu. Rootsi, Soome, Gotland, Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa. Arvukus viimastel aastatel kasvanud. Lend rahulik, võib näha ujumas. Teoitub kaladest, selgrootutest. Põhihobi- rüüstab teiste pesi, sööb mune, poegi. Talveks lõunapoole, kus vesi pole kinni jäätunud. 12. HÕBEKAJAKAS valge-sinihalli sulestikuga
Tähtsaim teos on ,,Liikide tekkimisest", mille eesmärk oli tõendada liikide ajaloolist arengut. Liikide muutumise põhjuseks pidas looduslikku valikut, mis tulenes: Järglasi sünnib neid alati rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus. Ühe populatsiooni isendid erinevad üksteisest. 13 Esimesed selgrootud loomad olid käsnad, esimesed maismaa selgrootud olid lülijalgsed. Esimesed selgroogsed maismaal olid kahepaiksed, vees kalad TAIMEDE EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD Vetikad > sõnajalgtaimed > paljasseemnetaimed > katteseemnetaimed Taimede siirdumine veest maismaale tõi kaasa vaba õhuhapniku osakaalu suurenemise, mis välistas elu teistkordse isetekkimise ja vabast hapnikust moodustus osoon, millest osoonikiht, mis takistas UV kiirguse voogu, mis võimaldas ulatuslikumat maismaa hõivamist kõrgemate organismide poolt.
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
tunnil.Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Sellesse vastuolussesüvenenud Põhjamaade teadlased avastasid, et püssitinast julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Kui algloomadest või hõljumist toituvad väikesed selgrootud ja neist omakorda elatuvad kalad talletavad vaid osa meres ringlevatest ja looduses mitte lagunevatest mürkidest, siis hüljes, kes neid väiksemaid elukaid isukalt süüa ahmib, kogub oma rasvavarudesse keemiat hulgal, mis võib tervise pöördumatult ära rikkuda. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tõhusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite
peaaegu võimatu: loomaaaias üles kasvanud loomalapsed jäävad sageli infantiilseteks ega 5 tule seega looduses toime. Nii on ainus võimalus neid loomi vaid loomaaedades hoida ja liigina elus pidada. (Liikide hävimine 2008) Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Põhjuseid on väga erinevaid. Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine, selle rikkumine või muutumine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused on jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Tugevateks
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
õhulämmastikku • Seened – osalevad mineralisatsiooni protsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad peamiselt happelises keskkonnas. • Kiirikseened – lagundavad ligniini ja tselluloosi • Vetikad – rikastavad mullavett hapnikuga • samblikud 2) algloomad – reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust 3) selgrootud – vihmaussid, ümarussid, hooghännalised, lestad. Lagundavad, peenestavad, rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad 5) Selgroogsed 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused • Tüsedus – kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimi ülemise piirini • Horisontide ülemineku iseloom – aeglane, järsk • Horisontide värvus – tuleb arvestada niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumise vältimiseks kasutatakse keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon,
· Mitokondrite ja plastiidide teke-> endosümbioosi teel erinevat tüüpi prokarüootide liitumine. EELISED: Organellide teke, rakusisene tööjaotus. Geneetiline materjal kromosoomides. Arenes välja mitoos , meioos. Suguline paljunemine. Geneetiline muutlikkus. Fotosünteesivad prokarüoodid Hapniku moodustamine keskkonda. Hulkraksuse kujunemine rakukolooniatest 1 miljard aastat tagasi. Vetikad Pehmekehalised selgrootud EELISED: Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. Püsiv sisekeskkond. Regulatsioonisüsteemid. Uute organismitüüpide areng. Elu veest maismaale · Ürgraikad (sõnajalgtaimed) Eelised: esinevad varred, lehed, risoomid, juured puudusid. · Hiiglaslikud sõnajalgtaimed Eelised: paljunevad eostega, fotosüntees, mulla teke. · Paljasseemnetaimed Eelised: paljunemine seemnetega · katteseemnetaimed Eelised: õied, viljad Loomad maismaale
Kõrge liigirikkus, põhjapõtrade tähtsa migratsioonitee osa · Taani, Ilulissat jääfjord Gröönimaa rannikul · Rootsi , Saamide ala ( kultuuri+ looduspärand) Antarktika Kõige külmem, tuulisem manner maa peal · Jäävaba maismaad 2 % · Jääkihi keskmine paksus üle 2000 meetri · Sademeid keskmisel 200- 500 mm /a · Jaguneb kontinentaalseks osaks ning mereliseks · Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik : selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid · Mereelustik ja pesitsejad : toiduahela aluseks fütoplankton; toiduahela väga oluline osa krill; ca 200 kalaliiki ; hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid
heterotroofid. 42. Konsument heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 43. Redutsent surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). 44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49
on 2714 ruutkilomeetrit ja Hiiumaa, mille pindala on 965 ruutkilomeetrit, mis mõlemad kuuluvad Eestile. Põhjalahe suudmes paikneb Soomele kuuluv Ahvenamaa saarestik koosneb ligi 6500 saarest, mill üldpindala on 1505 ruutkilomeetrit. KOKKUVÕTE Läänemeres võib kogu koosluse jagada kolme piirkonna ranna, vaba vee ja põhja vahel. Igas piirkonnas on oma elustik, oma toiduahelad. Meres on üldiselt tähtsaks tootjaks vetikad, tarbjaks selgrootud, lagundajaks bakterid. Teisalt on Läänemere elukooslus omanäoline. Läänemere elustik erineb järvedest ja isegi Atlandi Ookenist, kui Läänemerele kõige lähemal asuvast maailmamerest. Määravaks teguriks Läänemere elukoosluses on soolsus. See on tugevasti suurem, kui mõnes magevee kogus, aga paljuski madalam kui maailmameres. Säärane veekogu , mida mäletatavasti nimetati riimveekoguks, on elamiskõlbmatu enamikule magevee ja ookeani elustikule
osa veest aurustub ookeanide pindadelt ning seetõttu langeb see ka sinna tagasi, see on väike veeringe. Suureks veeringeks nimetatakse seda, kui ookeanidelt aurustub vesi ning see jõuab mandritele. Veekogudes muutuvad reoained ajaga kahjutuks või hävivad organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul. Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lämmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea spp., Beggiatoa alba, Flavobacterium spp., seened: Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad).Looduslikud veed.
Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600- 1000 tk/ha. 11) SÖÖTMINE Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsent iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta).On söödati erinev.Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2.Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpakalade söödad: Maimuperioodil looduslik sööt, kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.Vanematele (1+ ja 2+) sobivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
