- Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre. · Hästiarenenud närvisüsteem ja aju. · Avatud vereringe. Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta kividest, molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peami...
organismide kogum. Jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks, fütobentoseks ja zoobentoseks Zoobentos ehk põhjaloomastik veekogu bentaali asustavate selgrootute kogum. Zoobentos ulatub harilikult veekogu suurima sügavuseni. Zoobentos on taksonoomiliselt ja ökoloogiliselt koosseisult ülimalt mitmekesine, hõlmates loomi pea kõikidest selgrootute hõimkondadest ja klassidest Nektobentos hea ujumisvõimega selgrootud, kes aeg-ajalt lahkuvad veekogu põhjalt ja vahetavad pikemat või lühemat aega ujudes kohta Holobentilised organismid on bentilised kogu elutsükli jooksul Merobentilised organismid on bentilised vaid teatud arengujärkudel Bentiliste koosluste tüübid: 1 · Inbentos põhjasetete sees elavad organismid. · Epibentos põhjapealne bentos. Funktsionaalsed toitumisrühmad Kiskjad- toituvad teistest selgrootutest.
Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. 3) Silur (440- 417 miljonit aastat tagasi) Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas.Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. 4) Devon (417- 354 miljonit aastat tagasi) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi.
soolasema ja magedama Läänemere vee vahel? 8 Kuidas muutub soolasus sügavusega? 9 Kirjelda hapniku tingimusi Läänemeres 10 Kirjelda valguse tingimusi Läänemeres 11 Kirjelda toitainete tingimusi Läänemeres 9.5. Taimed 1 Mis on soolakutaimed? 2 Soolakutaimedele iseloomulikud omadused. 3 Nimeta soolakutaimi. 4 Kirjelda vareskaera 5 Kirjelda merikapsast 6 Kirjelda rohevetikaid meres 7 Kirjelda pruunvetikaid meres 8 Kirjelda punavetikaid meres 9.5. Selgrootud loomad 1 Nimeta selgrootuid loomi Läänemeres 2 Kirjelda kirpvähilisi. 3 Kirjelda merikilki 4 Kirjelda meriristi 5 Millised karbiliigid elavad Läänemeres 6 Mida söövad karbid? Kes on nende vaenlased? 7 Kirjelda meriristi 8 Kirjelda söödavat rannakarpi 9.5. Selgroogsed loomad 1 Nimeta kalu, kes elavad länemeres 2 Kirjelda räime 3 Kirjelda lesta 4 Kes on läbirändelinnud? 5 Kes on haudelinnud? Too näiteid Eesti haudelindusest.
pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Eestis seitse liiki, väikesed punakspruunid valusasti torkavad sipelgad, rahvapärane nimi - kusiraudsikud. Raudsipelgate välimus: Raudsipelgad on punakaspruunid sipelgad. Nad on selgrootud putukad. Nad kuuluvad putukate hulka. Nad on suhteliselt väikesed. Umbes 0,5-1 cm pikad. Elupaik: Enamik sipelgatest elavad troopikas. Kuid on palju erandeid. Nii on ka raudsipelgad erandid. Nad elavad niisketes ja okkas metsades. Nende pesad on tehtud mulla sisse koos väikeste käikudega. Maa-aluseid pesi ehitavad raudsikud, kuid nende elupaigaks võivad olla ka lagedad alad, kuid enamasti siiski metsades. Nende pesad on seest mitmekäigulised. Seal elab
sabalennus Pöial Esijäsemed Külglennus V sõrm II sõrm III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt tagasi (punane). • Nahkhiir saab kaja analüüsides aru, millise putukaga on tegemist ja kui kaugel see asub. • Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedused on vahemikus 20 000-55 000Hz • Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz Nahkhiirte aastaring Eestis Kevad
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Esitluse koostas Karmen Markov Kuuluvus Riik Loomad Animalia Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda Klass Kõrgemad vähid Malacostraca Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla. Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest ...
Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved
· eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otsepooldumine · pärmseened pungumine · samblikud rakise tükikeste abil · loomadel vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades, selgrootud loomad mittesugulisel teel ei paljune · võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtse järglaskonna MITOOS MITOOS päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist sigimisvõimeliseks saamiseni; organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus (käimine, toitumisharjumused, kohanemine) täiustuvad, kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused) ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Neile järgneb vananemisperiood (elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ja elutegevusprotsessid aeglustuvad, kaasneb raukumine). Selgrootud annavad tuhandeid kordi rohkem järglasi, kui imetajad ja linnud, kuid enamus neist ei ela paraku sigimisvõime saabumiseni. Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on tingitud mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnatingimustest. Enamikul loomadel eelneb surmale agoonia, mille ajal enamiku elundkondade tegevus küll
Tutkas eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaalasid. Peamised elupaigad on Matsalu ja Haapsalu lahtede ümbrus, Saaremaa rannikuniidud, Kunda rannik ja Emajõe luhad, seega tegutseb peamiselt rannaheinamaadel, soodes ja luhtades. Tutkas on rändlind, ta saabub meile aprilli teisel poolel. Läbiränne kestab kuni juunikuu alguseni. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. Tutka peamisteks toiduobjektideks on selgrootud loomad, vahel harva ka taimeseemned .Tutka kevadisest saabumusest alates kuni juuni keskpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel omapäraseid võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritudes iga ettejuhtuva tutka emaslinnuga. Tutka pesa on kurvitsale iseloomulik maapinnalohk, mis on kõrtega vooderdatud ja mis paikneb enamasti tihedas rohus. Haub ja poegi kasvatab vaid emaslind. Pesas on maikuu teisel poolel 4 roheka- või
elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e.produtsendid-rohelised taimed ( fotosünteesi teel vajalikke org.aineid) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud org. ning lõpeb mikroorg.( seente,bakterite või protistidega). Toiduvõrk- nim. Omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused. Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär-on Maa pinnakihtide ruumiosa,mis sisaldab elusorg.
Silur Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Eestis avanevad siluri kihid läänesaartel ja mandriala keskosas. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad. Kujunes ehitusmaterjale (lubjakivi jt) Silur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes
· PÄRISTUUMSED e. eukarüoodid (protistid, taime-, looma-, seenerakud) RAKKUDE MITMEKESISUS: Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: · Üherakulised - o mikroskoopiliste mõõtmetega. o harilikult iseloomuliku väliskujuga. o aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. o nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed o iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. o nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) - 0,1 - 0,3 mm suurune. · Kõige suurem on jaanalinnu munarakk (munarebu) · Kõige pikem on vöötlihasrakk (kuni 30 cm pikkune), kuid väga väikese läbimööduga, et palja silmaga me seda ei näe. Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Mikroskoopide leiutamine 17. saj
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas. E. Pihu andmeil esineb Peipsis juba 36 kalaliiki 40est. Põhilised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, latikas (kasvab kuni 5,5 kg raskuseks), kiisk, särg, luts, peipsi siig; vähem leidub linaskit, koha, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rünti. säga, tirba, roosärge, harjust. Juhuslikult on püükides ojasilmu, lepamaimu, võldast, mudamaimu, vingerjat jt. Nende toiduks on peamiselt taimed ja selgrootud. Peamiselt loomhõljumist toitub rääbis, kes rohkem avaveevööndisse hoiavad. Röövkaladest, elutsevad seal haug ja ahven. Haug on väga ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda. Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad. Kaldavees ujuvad mitut liiki konnad. Rohelised konnad elavad vees kogu elu, maismaal
närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid, tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni, teisi mutte). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib kaaluliselt toitu võrreldes oma kehakaaluga 100- 180%, mis teeb aastas 36-37 kg. (Kirk, 1990). Tunnelid toimivad saakloomade lõksudena, sest neisse kukuvad selgrootud. Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiatm end see- eest saab sealt tunduvalt rohkem saaki kui sügaval asetsevatest püsikäikudest. (MacDonald, Barrett, 1993) Sigimine. Meil sigib mutt üks kord aastas, jooksuaeg on vadavalt 20. aprillist 5. maini, 40- päevase tiinuse järel sünnib mai lõpul (-5. juuni Põhja-Eestis) 1-9 (12) poega, kesmiselt 4-5. Vastsündinu kaal 2,5 g. Nende silmad avanevad umbes 3-nädalaselt imetamine kestab umbes
Rannikul leidub samblikke. Polaaralad Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Loomad Mereloomade toitumise aluseks on plankton - vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi
võimaldab vaadata raku sisse f) Radioaktiivsed isotoobid – kasutatakse füsioloogias – märgistatud aatomid 4. Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid Eukarüoodid *Puudub kindlalt *Rakutuum on piiritletud tuum olemas Üherakulised Hulkraksed * nt: bakterid, algloomad, * nt selgrootud, selgroogsed, Pärmseened taimed, kandseened * 1 rakk * suur hulk rakke = koed * mikroskoopilised mõõtmed --- närvikude – 1 --- lihaskude - 3 * huvitav väliskuju --- sidekude – rohkem --- epiteelkude – rohkem Väikesed Suured * mükoplasma * lindude munarakud (munarebud)
Elu omadused Rakuline ehitus Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme : Üherakulised bakterid, algloomad, pärmseened Hulkraksed selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened Aine ja energiavahetus ehk metabolism Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda. Autotroofid taimed, osa baktereid(tsüanobakterid) Heterotroofid loomad, seened, paljud bakterid Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas Tagatakse ainevahetusega Nt
Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad
...............................................7 2.5.Mets ja taimestik......................................................................................................................8 2.6.Loomastik................................................................................................................................9 2.6.1.Putukad..............................................................................................................................9 2.6.2.Teised selgrootud...............................................................................................................9 2.6.3.Kalad..................................................................................................................................9 2.6.4.Kahepaiksed ja roomajad...................................................................................................9 2.6.5Linnud.........................................................................................
Praeguseks on säilinud ainult üks hõlmikuude liik Ginkgo biloba, mis kasvab Peeter Süda tänavad, Tallinnas. 20) Missugused loomorganismid ja kus elasid 540-400 miljonit aastat tagasi Maal? Esimesed selgroogsed oli kalad umbes 500 milj aastat tagasi 21) Mille poolest erinesid lõuatud kõhrkaladest? Lõuatutel kaladel ei ole luid st ka koljut ja lõualuid. Kõhrkaladel on kõhrest koljud. 22) Millal siirdusid loomorganismid veest maismaale, kirjelda esimesi? Esimesed selgrootud siirdusid maale elama umbes 400 milj aastat tagasi. Olid väikesed selgrootud (hulkjalgsed ämblikulaadsed ja putukad) 23) Milline loomarühm kujunes välja ligikaudu 350 miljonit aastat tagasi? Millised eelised olid neil võrreldes kaladega? Kopskalad ja kahepaiksed. Kahepaiksed elasid küll vees, kuid paljunesid maismaal, see tähendaso omakorda seda, et nende järglasi ei oustanud maismaal miski, kalade maime sõid aga vees teised kalad.
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
ja tumedust ning liikumist. Lihtsilmi on tavaliselt 2-3. Rindmik koosneb kolmest lülist. Täiskasvanud putukatel kannab iga rindmikulüli üht lülilist küünistega varustatud jalapaari. Seega on putukatel kuus jalga. Lisaks jalgadele kinnitub enamikul putukatel rindmikule veel üks kuni kaks paari tiibu. Erinevalt lindude ja nahkhiirte tiibadest ei ole putukatiivad tekkinud mitte jäsemetest, vaid kujutavad endast rindmiku kahe tagumise lüli katete lehtjaid väljasopistisi. Putukad on ainsad selgrootud, kellel esinevad tiivad. Liblika jala ehitus Putukate jalgade ehitus on seotud nende elupaiga ja eluviisiga. Ühenda jalgade nimetused joonte abil nende õigete kirjeldustega! Eesjalad tugevamini arenenud, sääred labidakujuliselt laienenud, sageli Röövjalad hambulise servaga. Käpalülid laienenud, omavahel jäigalt ühendatud
Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ...
miljonit aastat, kuni kujuneisd katteseemnetaimed ehk õistaimed. LOOMAD Esimesed hulkraksed loomad (käsnad ja ainuõõssed) tekkisid aguaegkonna lõpus vees. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad, näiteks ussid ja limused. Esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, mistõttu olid nad väga kohmakad. Sel ajal oli maismaa veel paljas ja tühi. Esimeste maismaataimede abil asusid maismaale elama esimesed loomad, kelleks olid väiksed selgrootud :hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. Aeg-ajalt käisid maismaal kopskalade laadsed kalad ((olid mõnda aega võimelised hingama õhuhapnikku), kellele järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased. Sõnajalgtaimede ajal arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad, hilisemate sauruste eellased. Nad elasid pidevalt maismaal, sarvsoomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. AEGKONNAD Ürgaegkonnas (4500-2500 mln a. tagasi) : · tekkis Maa (4500 miljonit a. tagasi),
Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi elusorganisme) ja lagundajad (mikroorganismid, seened ning mitmed selgrootud loomad). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega). Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. 8
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute (600) rühmad (ussid, lülijalgsed, limused; vanaaegkonna algul kõik rühmad; keeruline käitumine, kaitsekohastumused). Esimesed selgroogsed (500) olid kalad (keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, väga kohmakad, arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased). Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad
ristilihased, lihased moodustavad nahklihasmõigu e. kehaseina. See on ka teoseks. Nahklihasmõigu sees on kehaõõs, seal asuvad siseelundid. 24.Liitsuguline, ise ennast ei vijasta. Kaks vihmaussi liibuvad mõneks ajaks kõhtmise osaga teineteise vastu ja kattuvad limakihiga. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon, kuhu ta muneb oma munad. 25.Vihmaussid kobestavad mulda, parandavad mulla viljakust. 26.Elavad mageveekogudes. Väikesed selgrootud neelab, suurema saagi vihmaussid või konnakullesed aga tükeldab lõugadega. 27.Elavad peamiselt meres. Toituvad peamiselt vetikatest või mudast. 28.Hulkharjasussid hingavad lõpustega, väheharjasussid aga naha kaudu. Hulkharjasussid toituvad vetikatest või mudast, väheharjasussid toituvad aga taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest. Hulkharjasussid suudavad ujuda, väheharjasussid suudavad aga ainult keha kokku tõmmates edasi liikuda. 29
rakk jaguneb kaheks. Nt: bakterid, käsnad. *Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend.Nt: pärmseened ja protistid.*Taime osana - risoom, mugul,sibul, varre ja lehe tükid.Nt : taimed naat,maikelluke. *Poluembrüooniks viljastatud munaraku jagunemine.Nt: kiletiivalistel, inimestel ühemunaraku kaksikud. Lootejärgne areng jaguneb otseseks ja moondega. Otsene-sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Roomajad,linnud,imetajad. Moondega jaguneb selgrootud ja selgrooga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.Täismoondeline areng putukatel munast vastnenuku staadiumvalmik. Nt liblikad,mardikad,kahetiivalised. Vaegmoondeline mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid. Nukk jääb ära.Nt: rohutirtsud,tarakanid,lutikad.
Kaanid aitavad mitmel puhul: kõrgvererõhktõbi, glaukoom, insult, südame isheemiatõbi, tromboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, roos, artroos, radikuliit, paistetus, günekoloogilised haigused, impotentsus, operatsioonijärgne seisund, kus vigastatud veresoontes võib tekkida hüübimisi. Vastunäidustusi on üsna vähe. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Teaduse Akadeemia. 1998. Eesti punane raamat.Tartu. 2. Järvekülg,A. 1981. Loomade elu Selgrootud 1.Tallinn. 3. Kuresoo,R. Relve,H. Rohtmets,I. 2005. Eesti elusloodus. Tallinn. 4. Kindersley,D. 1998.Looduse entsüklopeedia. London. 5. Kokassaar,U.Zilmer,M.2008. Kaaniravi e. hirudoteraapia. Teraapia.com. http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1. 6. Talvi,T. 2004. Apteegikaan, kena vereimeja. Eesti loodus (online). http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel-1_704.html. 7. Vilbaste,K. Marvet, A. 2004.Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis
kehatemperatuuri püsivana. (vt õp lk 138 ja lk 160) 3. Miks on hea, kui keha on soe? Kõigusoojased · kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist. · keha soojendamiseks kasutavad keskkonna soojust, selleks lähevad nad kas päikese kätte või varju. · on aktiivsed ainult soojas, külmas on loiud. · vajavad vähe energiat ja vähe toitu, sest ei pea hoidma kehatemperatuuri püsivana. · kalad, kahepaiksed, roomajad, kõik selgrootud Püsisoojased · keha püsib soojana hoolimata välistemperatuurist · keha soojendamiseks toodab keha ise soojusenergiat · kehatemperatuuri reguleerib organism ise · aktiised kogu aeg, hoolimata välistemperatuurirst · vajavad palju energiat ja toitu, et hoida kehatemperatuur soojana. · linnud ja imetajad Püsisoojaste loomade keha jahtumine sõltub kehapinna suurusest. Väikeste loomade keha jahtub kiiresti, sest nende kehapind võrreldes kehamassiga on suurem. Seega
570 miljonit aastat tagasi tekkisid käsnad. Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast · Suguline paljunemine (organismide mitmekesistumine) · Kiirem evolutsioneerumine Kisklust võimaldas silmade teke ja areng. Selgroo eelis eksoskeleti ees: organismi suurem painduvus. Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki Jäsemed on tekkinud uimedest. Devoni ajastul ei olnud okaspuid. Erinevalt kaladest saavad kahepaiksed hingata maa peal. Kahepaiksetel on kehaväline viljastamine. Kahepaiksete nahk on niiske ja see ei tohi midagi läbi lasta. Kahepaiksetel on võimsam süda, kui kaladel
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju li...
..........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Lisa 1...........................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad. Lülijalgseid on mitmeid erinevaid liike vähid; ämblikulaadsed ja putukad. Neist tuleb ka juttu. Neist putukad moodustavad 68% Maa loomaliikidest. Lülijalgsed on lüline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. See looma rühm on oma nime saanud lüliliste jäsemete järgi. Neil on mitmeid elupaiku meres; järvedes; jõgedes; metsadest; põldudelt; mullast ning isegi taimedest ja teistest loomadest. 3
8 Kokkuvõte Mardikaid ja sinna kuuluvat põrniklaste sugukonna esindajaid on nii maailmas kui ka Eestis väga palju. Sellegipoolest on nende kohta saadaval väga vähe informatsiooni. Välimuselt on neid nii tumedaid, läikivaid, väikesi ja ka päris suuri. 9 Kasutatud kirjandus H.Remm.1984.Loomade elu 3.köide, selgrootud. Tallinn,Valgus M.Chinery.2005. Euroopa putukad,Eesti entsüklopeediakirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldp%C3%B5rnikas http://et.wikipedia.org/wiki/Ninasarvikp%C3%B5rnikas http://www.kalapeedia.ee/ninasarvikpornika-vastne.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=251 http://guaminsects.net/anr/content/crb-life-cycle-diagram http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rniklased http://guaminsects.net/anr/content/crb-life-cycle-diagram http://www.hariduskeskus
4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat
Ent kuna nad sigivad soodsates tingimustes kiiresti, võib nende arv ülikiires tempos kasvada. TIBATILLIKESED LOOMAD Mikroskoopilised loimurid (Tardigrada) liiguvad tillukestel jalgadel. Nende käitumine on sama keerukas kui neist tuhandeid kordi suurematel loomadel. OKEAANHIIGLASED Küürvaal sööstab merest välja. Nii suured loomad peavad elama vees, sest vesi kannab suurema osa nende keharaskusest. SELGROOGSED JA SELGROOTUD LOOMAD Peaaegu kõik maailma suurimad ja tuttavaimad loomad on selgroogsed. Nende hulka kuuluvad kiireimad loomad maal, vees ja õhus ning samuti maailma intelligentseimad liigid, kellest üks Homo sapiens on viimati mainitud aspektist üsna silmapaistev. Kõik selgroogsed on omavahel suguluses, mille pikkus ulatub miljonitesse aastatesse. Ent kuigi selgroogsed on mitmeski suhtes loomariigis juhtival kohal, moodustavad nad tänapäeval tuntud liikidest tillukese vähemuse (alla 3%
liikide häirimist nende pesitsus perioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igamehe õiguseks. 24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus. TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud. nahklihasmõik.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu
üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev
tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22... 27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
