· John Linnell (rokk bändist They Might Be Gigants) ,,Bee of the Bird of the Moth" · 1991.a filmis ,,Voonakeste vaikimine" Allikas: http://www.lepidoptera.eu/minipic.php?ID=1002&scale=1 Kasutatud kirjandus: · 1. Kuresoo R. Looduskalender. Surud varasuvistel õitel. Kättesaadav: http://www.looduskalender.ee/node/20403?device=desktop (04.04.2015). · 2. Loomade elu: 3. Köide. Selgrootud III. (1984). Tallinn: Valgus./ Toim. H. Remm. 301-305 lk. · 3. Oliveira, Gibbs, Barbosa, 2004. Moth pollination of woody species in the Cerrados of Central Brazil: a case of so much owed to so few? Kättesaadav: http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00606-003-0120-0 (04.04.2015). · 4. Remm H., Viidalepp J. (1996). Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus. 248 lk. · 5. Selin A. 2009. Suru kesköine kaunitar. Kättesaadav: http://ilm.ee/?43659 (04.04.2015). · 6
põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes § Neid söövad meelsasti kalad Kaanid: § Rõngusside hulka kuuluvad ka kaanid § Elavad nad mageveekogudes § Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres § Igal kehalülil on neil paar harjaseid § Nad roomavad merepõhjas §
kombinatsioon Nokk ja jalad on isastel siis oranžid. Emaslind kevadsuvel on saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja rinnaga Jalad oranžid, nokk tume Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, Aastaringselt on tiibadel kitsad valged vöödid ning sabaosas olevad valged küljed on hästi nähtavad. Noorlinnud on sügisel kollaseservalise sule mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid. Pesa on maapinnalohus, mis on kõrtega vooderdatud ja paikneb enamasti tihedas rohus. Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga põhiliselt on levinud Lääne ja Põhja-eesti rannavööndis või ranniku lähedastel aladel. Matsalu ja Kasari lahe ümbrus, Saaremaa rannikuniidud RÄNNE • Tutkas pesitseb Euraasia
Lülijalgsed 8 klass 2007 Kes on lülijalgsed? LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk
Karakurti kutsutakse rahva seas samuti mustaks leseks. Arvatavasti sellepärast, et sarnaselt musta lese liikidele sööb ka emane karakurt peale viljastumist isase ämbliku ära. 2 Kasutatud allikad Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A. Aben, H. Allik, J. Kahk jt, Tallinn 1989 Elusloodus. Tõlkinud H. Rauk, Tallinn 1983 Loomade elu. Selgrootud III. M. S. Giljarov, B. M. Mamajev, G. M. Dlusski jt, Tallinn 1984 http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_amblikud_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-1.htm http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2902/Zooloogia+ill _2008_3a_Pp.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Latrodectus_tredecimguttatus http://www.srv.net/~dkv/hobospider/widows.html http://www.carakurt.org.ua/index_uk.html
aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud. 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel. Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean)
tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean)
Väikesed asurkonnad, mille hulka kuuluvad kõik eesti kõreasurkonnad, on enam ohustatud kui suured ja elujõulised. Rannaniidul on tihti palju linde, kes võivad ohustada kulleste ja moonde läbinud kõrede ellujäämist. Niitude võsastumise korral suureneb ka nastikute. Rannaniitudel aset leidvate üleujutuste tõttu võivad sattuda sigimislompidesse kalad, kes toituvad kudust ja kullestest. Sellest toituvad ka püsivates veekogudes olevad mitmed selgrootud. Kolmandaks teguriks on konkurents. Kõre on suhteliselt kitsalt kohastunud liik, kes erinevates arengustaadiumites (eriti kullesestaadiumis) on väga tundlik konkurentsi suhtes teiste kahepaiksetega. Elu- ja kudemispaikade võsastumisel ning roostumisel tekivad soodsad tingimused teiste kahepaiksete (nt. harilik kärnkonn, rohukonn) elutegevuseks, kelle kudemisperioodid algavad varem ning nende kullesed on ohuks kõre kudule ja noortele kullestele
· Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 3. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised Mikroskoopiliste mõõtmetega Harilikult iseloomuliku väliskjuga Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 4. Seene-, taime-, looma- ja bakteriraku võrdlus
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
rohkem, siis emalindude saabudes hakatakse neid kuni paaride lõpliku moodustumiseni kiivalt jälitatama. Isalinnud peavad emaslindude poolehoiu saavutamiseks kohati ka väga ägedaid võitlusi. Kui paar on moodustunud, siis alustatakse pesa ehitusega. Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja LoodeAafrikas. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk Euroopasse.
TOITUMINE ENESEKAITSE Prussakad on kõigesööjad Valdavalt on prussakad ööloomad, peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla. nii rööv- kui taimetoidulised Ohu korral tõmbab osa tirtsuliike lennu ajal tiivad keha ligi ning kukutab end rohu sisse. valmikud ei toitu loomne toit neil on püünismask peremehe vere imemine taimemahl, selgrootud või neil on väga palju elukohti, kus nad saavad ennast varjata parasiteerimine On kas rööv-, taim-, sõnniku-, Mürgine eritis laiba- või kõdutoiduline Täiskasvanud ei toitu, Suurem osa ehmestiivalistest on aktiivsed öösel, nad saavad vaid vett juua. päeval poevad nad varju imevad imilondiga vedelat toitu tõmbavad tiivad kukku, siis on nad väga väiksed. õietolm, õienektar varjub pessa nõelab astlaga
R. Rist Kaarma 2010 Sissejuhatus 1. Keda vaatasid? Vaatasin paiga linde. 2. Kus asub söötmiskoht või söögimaja? Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad. 2 Lindude liigikirjeldus. 1. Rasvatihane. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas,
Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e. juveniilne staadium kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sigimisvõimeline ajajärg e
· Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi. · Üritas luua loomulikku süsteemi (peaks põhinema sugulusel, põlvnemisel, DNAl), aga see jäi siiski kunstlikuks süsteemiks (õite, viljade sarnasuse järgi süstematiseeris, sest suguelundid arenevad kõige aeglasemalt organitest) Nähtavate suguelunditeta taimed nagu seened, vetikad, samblad jm paigutas taimeriiki, korallid ja käsnad samuti, kõik selgrootud peale lülijalgsete pani usside klassi. Kuni sinnamaani jaotati elusloodus selgelt loomadeks ja taimedeks. 19. Sajandil muutus piir häguseks, sest: · Edusammud anatoomias, embrüoloogias, füsioloogias, mikroskoopias (uuriti rakku, avastati teisigi tuumaga ainurakseid peale bakterite). · Evolutsiooniteooria kinnistus, loomuliku süsteemi hakati looma organismide rühmitamisega põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Ernst Haeckel
Muutke teksti laade Ø See liik hoidub tavaliselt Teine tase rannikuvetesse ja toitub Kolmas tase krabidest,limustest ja Neljas tase veetaimedest. Viies tase Ø Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Ø Sigimisperioodil rändavad nad parvedena Muutke teksti laade munemis-paikadesse. Teine tase Ø India ookeanis kestab Kolmas tase Neljas tase sigimisperiood augustist
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
Joonisel 1 on näha täpset jaotust. 2% 2% Imetajad Kahepaiksed 17% Seened Vetikad 47% 10% Ümar- ja vihmaussid Koorikloomad 9% Teised lülijalgsed ja 14% väiksed selgrootud Joonis 1. Maa bioloogilise mitmekesisuse jaotus (Threats to... 2015) 10 On oluline mõista kui palju erinevaid liike eksisteerib teatud keskkonnas, et kasvatada ja säilitada liikide mitmekesisust. Selleks, et kirjeldada mingi keskkonna liigirikkust on teadlased kasutusele võtnud valemi, mida nimetatakse bioloogilise mitmekesisuse indeksiks. Bioloogilise mitmekesisuse indeksi valem (How to calculate... 2015) a (1) =c
ning mürgitusnähtusid lindudel ja loomadel tekitavad ka tõrje tagajärjel liikumatult lebama jäävad ning surnud teod ning nälkjad. Seetõttu on mõistlik kasutada loodussõbralikumaid vahendeid, mis on limuste arvukuse vaoshoidmiseks samuti tõhusad. 6 Kasutatud kirjandus http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9709/teod.html http://aiandus.ee/art_loe.php?id=9 Loomade elu: selgrootud 2 7
kasutamises. Tänapäevased harud on geeni-ja biotehnoloogia. Biotehnoloogiaks nim rakendus bioloogilisi meetoteid mille puhul kasutadakse elus organisme ja neis toimuvaid protsesse inimesele vajalike ainete saamiseks. Nt : toiduainete ( jogurt, juust), ravimid (antibiootikumid) Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskonda hallitusseened ja osa bakteritest et tõrjuda konkureerivad mikroobe. Seejuures inimese rakku ei kahjusta. Biotehnoloogias kasutadakse ka taimi, selgrootud usse ja imetajaid. Ravimite ja vaksiinide tootmine Taimede ja Ensüümide loomade aretus tootmine ja paljundus Mikroobide
Gobi kõrbes olevad taimed: harjashein, erinevad kaktused, aaloe, saksauul, hundilammas. Kõrbetes ei ole palju taimi ega loomi, sest et seal ellu jääda, on vaja väga head stabiilsust ja vastupidavust. Seega on Gobi kõrbes väga vähe loomi: kaksküürkaamel ehk baktrian . Kaamel suudab elada kõrbes ilma veeta ühe nädala. Veel on kõrbetes ka hobuseid, lambaid. Elab ka palju närilisi (liivahiir näiteks). Muidugi elavad ka kõrbetes roomajad. Kilpkonnad, maod, mürgised selgrootud (tarantel). surnud hobune Gobi kõrbes. Mongoolia hobused teepeal. Gobi kaksküürkaamel Gobi kõrbes asustus on väga hõre. Enamus inimesed, kes seal elavad tegelevad enamasti vaid rändkarjakasvatusega
Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane Sügoot viljastunud munarakk Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Bakterid, seened, osa selgrootud ja paljud taimed. Ühekromatiidiline kromosoom raku jagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.
järgi öiste nägeluste ajal orienteeruda. Lauk on riiakas ja võib kimbutada ka parte ja pütte. Hädaohus sööstab vette ja varjub ta metsatihnikusse. Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesa on kuivanud taimevartest kokku kuhjatud ja kogukas. Pesa rajab lauk madalasse vette, kaldataimestiku varju või lamanduvale roole. Lind muneb 6-9 valkjashalli ühtlaselt tumedatäpilist muna. Toitumine Lind sööb selgrootud, veetaimi ja nende seemned. Taimedest sööb näiteks penikeelt, kardheina, pilliroogu ning teisi veetaimede rohelisi osi. Veel olulist Lauk on ainus liik ruiklastest, kellele on oluline töönduslik tähtsus. Massiliselt esineva liigina kütitakse teda pesapaikadel ja rände ajal suurel hulgal. Sügiseks lähevad linnud tugevasti rasva ja sel ajal on laugu liha suurepärase maitsega. Vaenlased Laugu peamiseks looduslikuks vaenlaseks on roo-loorkull. Lauk on jahilind, seega on
Taimeriigi evolutsiooniline areng: SAMBLAD, EOSTAIMED, PALJASSEEMNETAIMED, KATTESEEMNETAIMED Esimesed hulraksed loomad olid käsnad nad tekkisid hiljem, kui taimed (700 milj. a tagasi), sest taimed toodavad orgaanilist ainet Järgmised loomarühmad olid; ainuõõnsed, lameussid, kottussid, limused, rõngasussid, lülijalgsed, keelikloomad Vanaaegkonna alguseks olid vees olemas kõikide tänapäeval elavate hulkraksete esindajad Esimesed selgrooksed olid kalad Esimesed maismaa selgrootud olid ämblikud, putukad. Esimesed Maismaale asunud selgroogsed olid kahepaiksed Sõnajalgtaimede hiilgeajal kujunesid kahepaiksetest roomajad. Roomajad said elada maismaal, sest neil oli kuiv nahk, hingavad kopsude kaudu ja sigimiseks ei vaja vett. Munarakku ümbritseb nahkjas kest. Roomajatest arenesid nii linnud kui imetajad Ürglinnul-arheopterüksil oli nii roomaja kui linnu tunnused Imetajad muutusid valitsevateks uusaeg konnas. Neil oli roomajate ees
Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavaliselt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu. Arusisaliku toiduks on putukad, ämblikud jm väikesed selgrootud. Ta ise võib langeda saagiks rästikule, nastikule ja mitmetele lindudele. Selle loomakese huvitavaks kaitsevõtteks on saba mahajätmine. Kui vaenlane teda sabast haarab, tuleb saba keha küljest lahti. Omaette vingerdav saba juhib jälitaja tähelepanu kõrvale ja sisalik pääseb plehku. Hiljem kasvab asemele uus saba, mis on aga enamasti eelmisest lühem. Arusisalik võib elada kuni 8-aastaseks. Ta on Eestis looduskaitse all. KIVISISALIK
VESIVILJELUSE HARUD Vesiviljeluse kaks olulisemat haru on- • toiduna tarbimiseks määratud organismide kasvatamine; • looduslike veekogude varude suurendamiseks, rikastamiseks või taastamiseks. VESIVILJELUSE SELETAV SÕNASTIK • Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) • Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. • Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) • Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides
- Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed
· Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema...
Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning ko...
Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas ; (ainu- ja hulkraksed) II Rakkude arvu järgi : Ainuraksed ühe rakuga ( bakter, kingloom, amööb) · Väga väikesed · Iseloomulik väliskuju · Aine- ja energiavahetus toimu ühe rakumebraani kaudu ( käitub kui tervik rakk) Hulkraksed koosnevad erinevatest rakkudest, rakud moodustaad koe · Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega · Nt: selgroogsed , selgrootud, taimed, lomad Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 loomset põhikude: Närvikude pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime Sidekude vedel(veri), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK
Harilik orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda sellepärast, et nad elavad meelsasti inimeste läheduses ja ei karda inimest eriti. Orav on pika koheva sabaga, suhteliselt ümara peaga, püstiste kõrvadega ja eesjalgadest pikemate tagajalgadega nõtke loomake.Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Saba on oraval tüürikas puult puule hüppamisel. Kõrva otstes on karvatutid, mis talikarvastikus on pikemad ja mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud. Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18 purihammast ja kokku 222hammast. Orava keha on 2025cm pikk, saba, aga 2030cm. Orav kaalub umbes 170400g. Suvel on orava karvastik ülapoolelt erkpunakaspruun, kahkjas või koguni hallikas.Selja keskel karv tumeneb. Alapoolelt ehk kõhu alt ja käpa sisekülgedelt määrdunud kollakasvalge. Talvel on orav ülapoolelt mitut tooni hall...
Ärritatavus: Nahk : 500 mg/ 24 h küülik Ülitundlikkus: Kantserogeensus: Reproduktiivsus: Lk. 4 (4) Teratogeensus: Mutageensus: 12.Keskkonnarisk: Püsivus keskonnas: Bioakumulatsioon: Biolagunev. Liikumine keskkonnas: Mürgisus veeorganismidele: Kalad: LC50> 100 mg/l 96 h Brachydanio rerio Selgrootud: EC50> 1000 mg/l 48 h Baphnia magna 13.Jäätmekäitluse viis: Toodangu jäätmed: Jäätmed kahjustada vastavalt kehtestatud Pakendi jäätmed: seadusandlusele. 14.Veonõuded: UN nr. Ei kehtestata. Veose nimetus Pakendi rühm: Maatransport (ADR/RID) Ohu tunnusnumber: Ohumärgisenumber:
LOOMASTIK. Kus on taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda.
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
geenivool (populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine) · Geenitriiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone Pudelikaelaefekt Mingi ,,kitsaskoha" (nt. looduskatastroofid) läbimine Makroevolutsioon Mikroevolutsioon Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond - selgrootud, riik seened, loomad, taimed). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Muutused pärilikus informatsioonis · Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem seltskonda Evolutsiooniline täiustumine ehk progress: · Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke
ravimtaimena, kuid selle katsetamine ei ole tema mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev, väga harali asetsevate okstega sammal. Loomastik Selgrootud: kasevaksik, pähklikärsakas, toominga võrgendikoi Linnud: ööbik, metsvint, salu-lehelind, väike lehelind, Imetajad: metssiga, karihiir, mullamutt, põder Pähklikärsakas Toominga võrgendikoi Ööbik Metsvint Salu-lehelind Väike lehelind Metssiga Mets-karihiir Euroopa põder Aitäh tähelepanu eest!
· Geenitriiv Evolutsiooon jaguneb: Progress täiustumine · Püsisoojasus · Fotosüntees · Kehasisene viljastamine Divergents mitmekesisus · Eukarüootide lahknemine · Ehitus · kohastumine Konvergents-sarnastumine · Talitlus Ainuraksed Geneetiline kood, pärilikuse seaduspärasus Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat Kahepaiksed 5-varbalised jäsemed kopsuhingamine Roomajad Lootekestad Ürgimetajad Püsisoojasus Päristimetajad Eluspoegimine Ahvid Ruumiline nägemine Millele viitab nende tunnuste olemasolu inimeses? - Loomariigi evolutsiooni etapid
Ökoloogilised tegurid, kas soodustavad või ei soodusta organismide elutegevust 2. Uv-kiirguse mõju elusorganismidele Organismidile reeglina kahjulik 3. Temperatuuri mõju loomadele (püsi- ja kõigusoojased) Kõigusoojased Püsisoojased Kehatemperatuur sõltub Suudavad säilitada püsivat ümbritsevast keskkonnast kehatemperatuuri Selgrootud, kalad, kahepaiksed, Kohasumised roomajad Rasvade kogumine Talveuinak/talveuni Rändamine karvkate 4. Ökosüsteemi struktuuri (skeem Ik 18) 1) Liigiline koosseis liikide nimistu 2) Liigirikkus liikide arv liigirikkad(vihmamets, puisniit, salumets),
· loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused, · uusaegkond- katteseemnetaimed e. õistaimed, imetajad, esimene inimene 6. Omadusi, mis võimaldasid roomajatel asuda elama maismaale: · soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest · sigimine ei olnud enam veega seotud · munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest 7. Loomarühmi, millest on arenenud: a) linnud- roomajad,
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest...
Kiilid Eestis elab umbes 50 kiililiiki. Kiilid on nii vastsena kui ka valmikuna röövtoidulised loomad. Täiskasvanud kiilid kütivad lendavaid putukaid: sääski, kärbseid, liblikaid jt. Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult. Valmikustaadium, mille jooksul kiilid peavad toituma, paarituma ja munema, kestab vaid mõned nädalad. Kiilid munevad niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku...
metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani. Eestis mandril kõikjal levinud, saartel mõnes üksikus kohas Hiiu- ja Saaremaal. Toitumine: Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Viimaseks oleksid mardikad, sipelgad ja teised selgrootud. Talvel toitub lehtpuude pungadest, suvel rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest. Pesitsemine: Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Mängud toimuvad kevadel ja sügisel, valdab aga ikka kevadine. Paarid püsivad koos kogu haudeperioodi, haub vaid emaslind. Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades. Muneb aprilli keskpaigas ja pesas on kuni 15 muna.
Toakärbes Merilyn Mõttus Looma koht süstemaatikas Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: välislõugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: päriskärblased (Muscidae) Toakärbes (Musca domestica) kuulub päriskärblaste sugukonda. Päriskärblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kärbseid. Päriskärblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine. Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans). Väliselt on ta toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi. Päriskärblaste hulka kuulub ka tsetsekärbes, kes on tuntud koduloomadele...
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käid...
ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 6. hulkraksete tekkimine Hulkraksed tekkisid, kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad. Esimeste hulkraksete loomarühmade puhul olitegemist kehavälise viljastumisega,hiljem arenes kehasisene viljastumine. Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused. Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
