e) Kulgeb kõrge vanuseni d) Lõpeb ~45-55 eluaastal - menopaus 28 VILJASTUMINE lk 114-117 / kehaväline kehasisene selgrootud lülijalgsed osa selgroogseid: roomajad kalad linnud kahepaiksed imetajad Viljastumisel toimub muna- ja seemnerakkude tuumade ühinemine ja taastub dipliodne kromosoomistik. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest tema surmani. Partenogenees järglased saavad alguse viljastumata munarakust. N: mesilastel - isamesilased e lesed. Inimese viljastumine: *Mehe seemnerakud valmivad pidevalt suguküpsuse saabudes kuni kõrge vanuseni. 100 miljonit iga päev.
suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. 22 Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega. Silmade taga paiknevad kuulmiselundid. Kahepaiksete haistmiselund on ühenduses silmadest ettepoole avanevate ninasõõrmetega. Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine -
jahisaagiks olid kilpkalad, kes surid välja Devoni lõpul ja olid suhteliselt kergeks ohvriks lõugsuusetele kaladele. Loomad asustavad maismaa Lülijalgsed asusid kuivale maale ilmselt Hilis-Siluris. Selgroogsed loomad tegid sellise ülemineku alles Hilis-Devonis. Anatoomia põhjal on ammu aru saadud, et kaladele kõige lähedasemad neljajalgsed selgroogsed on kahepaiksed- konnad, kärnkonnad, salamandrid ja nende sugulased. Sellele et kahepaiksed esindavad primitiivseid neljajalgseid selgroogseid, viitab ka fakt et, need loomad elavad oma varasel elustaadiumil vees ja on ilma jalgadeta. Nad kooruvad munadest vees, seal möödub nende juveniilne staadium, misjärel nad arenevad õhku hingavateks ja maal elavateks täiskasvanuteks. Tänapäeva kahepaiksed on väikesed loomad, kes erinevad märkimisväärselt suurte kahepaiksete kivististest, mida on leitud Ülem- Paleosoikumi kivimitest. Nende evolutsioon algas Devoni lõpus. Vana Punase
36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral. Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige. 37. Kas tundra laguahelas on: A. Mikrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? B. Selgroogseid kõigusoojasi loomi rohkem kui vihmametsas? C. Meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? Tundras on tänu madalale produktsioonile ja lühikesele vegetatsiooniperioodile loomapopulatsioonide kandevõimed väikesed ja laguahelas langeb suurem roll paindlikele mikroobidele. A on õige. 38. Milliste isikutega seostuvad sünökoloogia teoorias individualistlik ja organitsistlik paradigma? A. Hutchinson ja Gause; B. Karis ja Beckham; C
Maakeral on praeguseks üles haritud 13% maismaast ja ligikaudu 10% pindalast on reostatud tsivilisatsiooni jäätmetega. Aja jooksul on kasutamiskõlbmatuks muutunud 20 miljonit ruutkilomeetrit põlde ning ulatuslikel aladel laastavad metsi happevihmad. Igal nädalal hävib kuni 10 loomaliiki ning reaalsesse hävimisohtu on sattunud ligikaudu 25 000 taimeliiki ning üle 1000 liigi ja alamliigi selgroogseid loomi. Iga päev läheb linnade, tööstuse ja teede alla maailmas 1300 km2 maad. Linnade pealetungi tõttu kaob Saksamaal iga päev mullakiht 135 hektarilt ja isegi väikeses Austrias 35 hektarilt. Inimmõjust tingitud tuule- ja vee-erosiooni otsene kahju on üksnes Euroopa liikmesmaades 280 miljonit Eurot ja muldkatte taastamiseks kavandatakse lähema 15-20 aasta jooksul miljardeid Eurosid.
Ohustatud just toiduvõrgu tipptarbija nagu nt kotkad, pistrikud, kaladest toituvad veelinnud, hülged. Muutunud kliimatingimused mõjutavad sageli eelkõige vähearvukaid liike. Maastike killustumine. Looduslikud ökosüsteemid esinevad väikeste ja hajutatud laikudena, nii et see häirib liikide elutegevust (nt sigimist) ja takistab isendite liikumist ühest elupaigast teise. Jahipidamine (sh illegaalne) ja loomade väljapüük. Hävitatud eelkõige selgroogseid, aga ka limuseid (karbid, kojad), koralle, putukaid, ämblikulaadseid. Ostjate huvid: trofeed, suveniirid, rahvameditsiin, (karus)nahk, lemmikloomad. Jahipidamine ärina tuleb sageli keelata või hoida kontrolli all. Traditsioonilise kultuuri esindajatel tuleks võimalusel säilitada õigus pidada jahti oma tarbeks (vihmametsades päriselanikud, kihnlased, induiidid jt). Võõrliikide mõju. Võõrliigid on liigid, mis on sattunud alale inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse läbi
käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, harilik kärnkonn , 2011) Rohukonn ( Rana temporaria) Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni.
4) analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaset seonduvalt elupaigast ja toitumisviisist; 5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel; 6) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid; 7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust; 8) väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana. Õppesisu: Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused.
või kahest idulehest) mükoriisa- ehk seenjuur- sümbioos seene ja taimejuurte vahel võsu- taime maapealne osa kiirelise sümmeetriaga õis- keha kaheks ühesuguseks pooleks jagamiseks saab sümmeetriatelje läbi keha keskpunkti tõmmata mitmest suunast kahekülgse sümmeetriaga õis- keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil V. LOOMARIIK - SELGROOTUD 1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt: Selgroogsed Selgrootud • kehasisene toes • väline toes • hästi arenenud närvisüsteem, • Närvisüsteem lihtsa ehitusega, närvide mis koosneb pea- ja seljaajust võrgustik, lihtne aju ning närvidest • vereringe alati suletud • vereringe kas suletud, sageli avatud. Veri
L. Fischeri ülevaade Liivimaa elust olust ja kus muuhulgas mainitakse ka loomi. Edasine tegevus selgrootutega seoses on ajendatud praktilistest vajadustest seoses inimtegevusega: põllumajanduskahjurid, metsakahjurid aga ka inimese parasiidid. Väga pikka aega tegelesid uurimistööga baltisakslased. Hiljem tegutsenud Eesti päritolu uurijaid käsitletakse iga vastava loomarühma juures. Eesti selgrootud arvudes 1996. aastaks oli teada 12 041 liiki selgrootuid ja 487 liiki selgroogseid 2004. aastal 13 429 liiki selgrootuid Perspektiiv 25 000-27 000 liiki selgrootuid. Riik: Ainuraksed- Protista Sisaldab väga erineva välimuse ja süstemaatilise kuuluvusega organisme. Osa nendest sarnaneb oma ehituse ja talitluse poolest loomorganismidele ning on traditsiooniliselt leidnud käsitlemist selgrootute zooloogia kursuses. Kirjandus parasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 3. Tartru Hõimkond: Viburprotistid Flagellata
Selgrootute vereringe on avatud. Süda asetseb kõhu pool. Nende veres ei ole hemoglobiini ja seetõttu on nende veri sinakas. Lihased asetsevad kimpudena, aga neid on vähe. Selgrootute keha ei kata nahk. Silmi võib olla mitmeid ja erineva ehitusega. Selgrootute kuulmiselundid on igal liigil erinevad. Maitsmiselund ei ole suuõõnes. Kombivad tunnaldega, kombitsatega. Paljunevad vegetatiivselt, kuna nad on madalalt arenenud. Selgrootuid on ligi 10 miljonit, mitmeid kordi rohkem kui selgroogseid. 46. KALADE ÜLDISELOOMUSTUS Kalad on vee-eluks kohastunud selgroogsed loomad. Kala keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Kala keha (nahka) katavad sarvjad soomused. Kehapinna muudab libedaks nahas paiknevate limanäärmete poolt eritatud lima. Kalad liiguvad vees oma keha kord ühe, kord teise külje suunas painutades. Liikumisele aitavad kaasa kehal paiknevad uimed, eriti tugev on sabauim. Ujumist soodustab kehaõõnes asuv ujupõis.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
zanamivir ja oseltamivir nii A-l kui B-l). Influenza A NA muutub, suurimad muutused saavad nimed: N1, N2 jne. M1, M2, NP on tüübispetsiifilised, kasutatakse A eristamiseks B-st, C-st. M1 montaažiks, M2 uncoatinguks (influenza A-l amantadiini, rimantadiini sihtmärk). Epidemioloogia. Virionid on suured, ümbrisega – inaktiveeruvad kuivas, happes, detergentidega. Segmenteerunud genoom võimaldab suuri muutusi, eriti HA ja NA valkudes. Influenza A nakatab paljusid selgroogseid, sh imetajaid ja linde. Looma ja inimese tüve koinfektsioon võib genereerida väga erineva viirustüve geneetilisel reassortatsioonil. Viiruse ülekanne toimub tihti enne sümptotite teket: levib väikestet aerosoolipiiskadena rääkides, hingates, köhides. Viirusele meeldib jahe vähem niiske atmosfäär. Eriti sage koolilaste seas. Risk? Seronegatiivsed: täiskasvanutel klassikaline gripp, lastel asümptomaatilisest tõsise hingamisteede infektsioonini. Kõrge
viimast sündmust. Permi väljasuremisega. Toimus järsk hapniku taseme järsk langus, väävelvesinikku oli rohkem, hävitab osoonkihi, vulkaaniline tegevus Siberis, metaani tootsid merepõhjas. Need on hüpoteesid, aga ei pruugi üksteist välistada. Paljud selgrootud mereorganismid kannatasid ja maismaa putukad. 70% maismaal, 90% meres. Surid välja akantoodid, sauropsiidid ja terapsiidid. 10. Mis sündmus toimus ca 65 miljonit aastat tagasi Keskaegkonna lõpul, ja kuidas ta mõjutas selgroogseid? Millised rühmad kannatasid kõige enam, millised aga üsna vähe? Kosmiline impaktsündmus (setetest leitud iriidiumi). Sellel keskaegkonna ja uusaegkonna piiril kannatasid linnud, palju ürgseid linde suri välja, dinosaurused. Kõige vähem kannatasid sisalikud ja maod, kalad ka vähe, kahepaiksed ei kannatanud üldse. Tekkisid uued dominandid linnud ja imetajad. Dinosaurused surid välja . 11. Kirjelda makroevolutsioonilisi uuendusi seoses amniootide tekkega Devoni lõpus -
Organiseeritus teeb süsteemi taandumatuks selle elementide summale. Bioloogias eristatakse järgmisi biosüsteemide organiseerituse tasemeid: molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, tsönootiline (kooseluline), ökosüsteemiline ja planetaarne e. globaalne. Ökoloogias on keskne ökosüsteemiline organiseerituse tase (objekt on ökosüsteem). Orienteerumine (loomadel) koha ja aja tuvastamine. O. võimaldab leida toitu, liigikaaslasi, pesa. Enamik selgroogseid orienteerub maastikus nägemise, kuulmise ja haistmise abil, täheldatakse ka Maa magnetvälja järgi orienteerumist. Linnud arvestavad rändel ka taevatähtede asendit. Ornitoloogilised kaitsealad linnustikukaitsealad. Osmoos lahusti diffusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse
Kõige enam on uuritud linde, imetajaid ja parasvöötme õistaimi, kuid ka nende hulgas on seni meile tundmatuid. Mingi piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest rääkides peetakse eelkõige silmas seal elavate liikide arvu, sest seda on lihtsam hinnata. Üks ökosüsteem on liigirikkam kui teine. Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. * Mida mõistetakse elurikkuse all? * Miks on kirjeldamata liikide hulgas rohkem selgrootuid kui selgroogseid? Elurikkus jaguneb kolmeks: 1) Liigiline mitmekesisus; 2) Elupaikade paljusus; 3) Geneetiline mitmekesisus. --- 95 Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on neid palju, mõnes vähe. Milline kooslus kuskil kujuneb, sõltub pinnasest, kliimast ja paljudest muudest teguritest. Ökosüsteemid
Alad, mida iseloomustab segavate tegurite (torm, niitmine, tulekahju) tagajärjel tekkinud arengurea algjärku kuuluvate koosluste mosaiik, on osutunud eriti liigirikasteks (Lääne-Eesti puisniidud). Mitu liiki elab Maal Praegu tuntakse maakeral umbes 1,6 miljonit liiki. Arvatakse, et liike võib olla 5 kuni 50 miljoni vahel. Tegelik arv peaks olema paljude uurijate arvates 10...13 miljonit. Tänaseks tuntud liikidest on putukaid 750 000, selgroogseid ca 42 500 ja taimi 400 000. Valdava osa maakera liikidest moodustavad selgrootud, vetikad, seened ja mikroorganismid. Maakera kogu liigirikkust haaravad mahukad arvutused põhinevad Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsade uurimisel. Vaid üksikute taksonoomiliste rühmade kohta saab öelda, et neid tuntakse hästi. Selgroogsete loomade tundjad arvavad, et teame 87...99% kõigist selgroogsetest. Veel üsna hiljuti avastati Vietnamis mitu teadusele uut imetajaliiki
asendist. Loomastik koosneb sisserännanuist. Ülekaalus on transpalearktilised, holarktilised, Euro-Siberi ja Euroopa boreaalsed liigid. Neile lisaks on üsna palju nemoraalseid ja arktilis- boreaalseid liike, arktilise fauna relikte ja kosmopoliite ning immigrante Ponto-Kaspia faunast. Ohtralt on vee-elulisi ja poolvee-elulisi, avamaistu- ja metsaliike. Eesti punase raamatu (1998) nimekirjades on 489 liiki selgrootuid ja 105 liiki selgroogseid. Eesti veebipõhises punases raamatus (2008) jagunevad loomad ohukategooriatesse järgmiselt: Eesti loodusest hävinuid on kokku 56 liiki, äärmiselt ohustatud on 19 (7 selgrootut ja 12 selgroogset), ohustatud 13 (2 selgrootut ja 11 selgroogset), ohualtid 38 (10 selgrootut ja 28 selgroogset) ning ohulähedased 56 liiki (17 selgrootut ja 39 selgroogset). Eesti loomad on kaitse alla võetud Looduskaitseseaduse (2004) järgi. Selle alusel jagunevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
