Selgroogsed loomad Linnud Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal ...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina. Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline
Eesti Loomastik Üldiselt Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka
............................................................3 Siil- Selgroogne loom.............................................4 Vähk- Selgrootu loom............................................5 Kasutatud kirjandus................................................5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata.
2004 aastal seda täiendati. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Teise kategooriasse on arvatud 262 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus kaitsealune paljasseemnetaim) katteseemnetaimed (Angiospermae), näiteks pisikannike sammaltaimed (Bryota),näiteks sinisammal
· Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. · Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. · Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Ohustatud liigid!! · Maailmas on ohustatud liike mitmesuguseid ja erinevaid. Ohustatud liike pole mitte ainult loomad vaid ka osa seeni, samblike, vetikaid, samblaid, taimi, selgroogseid ja selgrootuid. · Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u.14 900 liiki, Eestis on liikide ohustatust uuritud 8600 liigil, neist 1314 liiki on ka tegelikult ohustatud. · Eestis avastamata u.16500 liiki Ohustatud liigid!! · Maailmas on eriti ohustatud hiidpandad, keda on vabas looduses järgi vaid 1600 isendit ning spetsiaalsetes uurimiskeskustes vaid 70 isendit. Ohustatud liikid Eestis!! · Rohe-kärnkonn on ohustatuim kahepaikne Eestis
kelle hammustus võib su tappa Kõikidel ämblikutel on ka kihvad, mille kõigi sees on murk Inimesed tavaliselt seostavad Tarantlit kui tapva liigiga, kuid see on vale. Neil on vähene kogus mürki näärmetes ja tema hammustus on umbes nii valus kui vapsiku või mesilase nõelamine erinevalt teistest ämblikutest Kõik ämblikud on kiskjad see on fakt Enamik toituvad teistest putukatest ja selgrootutest, kuid mõned suurimad ämblikud võivad jahtida selgroogseid nagu näiteks linde. Tõsi Ämblikulised on suurim grup lihasööjaid loomi Maal Kõik ämblikud saavad toota oma elutsükli jooksul ka siidi Must lesk Pruun erak Hulkur ämblik https://www.youtube.com/wa tch?v=gv58BNtfXa8 https://www.youtube.com/wa tch?v=fIAoSmfRHC0 https://www.youtube.com/wa tch?v=B7_0HNwNFRo
Latimeeria Latimeeria on India ookeanis elav ainus ürgse kehaehitusega vihtuimne, elav fossiil, kes avastati 1938. aastal Aafrika kaguranniku merest. Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari loodetipu lähedal võrguga välja imeliku kala, millist ta polnud varem näinud. Kala lagunes kuumuses kiiresti. Seda hakkas uuri...
Liigikaitse Kategooriad Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 mee...
meelega ka inimese läheduses. Eestis eelistab kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Kerajas pesa on kas puuõõnes, vanas linnupesas või okste vahel. Liigub palju maapinnal. Öise aktiivsusega üksikeluviisiline unilane, kel puudub külmatardumus. Oktoobrist maini viibib oma pesas talveunes. Toitumine Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sigimine Meil poegib korra, lõuna pool kaks korda aastas. Tiinus kestab 22...24 päeva. Pojad (tavaliselt 3...5, harva 2...7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad kuue kuu vanuselt. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit
Harilik siil Välimus Pikkus 14-30 cm. Kaal 700-1100g. Siili pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade. Hariliku siili keha katavad seljapoolt umbes 3 cm pikkused okkad. Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlase eest. Kõhtu ja nägu katavad karvad. Saba pikkus 1,5-3 cm. Siilil on tugev nahalihastik mille abil saab ta end kerra tõmmata ja kaitsta end vaenlaste eest. Paljunemine Harilik siil poegib kord aastas. Poegi on tavaliselt 3-6 tykki. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Paari päeva pärast tekivad valged pehmed okkad ,mis muutuvad kiirelt pruuniks ja kõvaks. Siilid oskavad mõni päev peale sündi end juba kerra tõmmata. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat...
Hiina Hiina elusloodus on väga mitmekesine. Hiinas on üle 30 000 taime ja 4400 liigi selgroogseid. Tänu Hiina mitmekesisele loodusele ja kliimale, pakub see eluala paljudele eri liikidele. Kahjuks on linnastumine põhjustanud paljude elupaikade hävimise, mis on elulooduse elanikele negatiivselt mõjunud. Paljud loomaliigid on Hiinas väljasuremisohus, mõnel neist on eriline tähendus Hiina riigi ja kultuuri jaoks. Üks tähtsamaid ja pühamaid loomi on kindlasti hiidpanda. Hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca)
Eesti eluslooduse mitmekesisus, selle erinevad vormid - liigid , elupaigad, maaülevaade. Liigid Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Elupaigad Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood.
xx. klass Tallinn, 2008 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Ohustatud liigid 3. Loomaliigid Eestis 3. Ohustatud selgroogsed 4. Ohustatud selgrootud 6. Kasutatud kirjandus 2. Ohustatud liigid Maailmas on ohustatud liike mitmesuguseid ja erinevaid. Ohustatud liike pole mitte ainult loomad vaid ka osa seeni, samblike, vetikaid, samblaid, taimi, selgroogseid ja selgrootuid on ohustatud liikide nimekirja kantud. Selline nimekiri asub punases raamatus, kus asetsevad kõik väljasuremise ohus või arvatavasti juba väljasurnud liikide nimetused. Seda nimekirja nimetatakse punaseks nimestikuks. Punases Raamatus olevad liigid on kõik looduskaitse all. Liigid Eestis Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u. 14 900 liiki, kusjuures, arvatakse, et Eestis on avastamata liike veel u. 16 500.
käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine.
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-...
Väljasurnud roomajad Roomajate põlvnemine. Umbes 300 miljonit aastat tagasi olid kõik kahepaiksete jaoks kõlblikud maismaa-osad nende poolt piisavalt asustatud. Jäid veel teised, kuivemad alad. Neid said endale elupaigaks võtta ainult kahepaiksete järglased - roomajad. Kuid vee-elulise vastse kaotamiseks, kuiva naha saamiseks, kopsude keerukamaks muutumiseks ja organismi teisteks ümberehitusteks läks vaja umbes 70 miljonit aastat. Roomajad tekkisid umbes 250 miljonit aastat tagasi. Maismaa kuivad osad, kuhu asusid elama roomajad, olid laialdased ja mitmekesised. Kohastumise käigus arenesid roomajatel mitmesugused omadused. Hiljem asustasid roomajad vee ja tekkisid ka lendavad sisalikud. Roomajate õitseng kaasnes ürgkahepaiksete väljasuremisega. Algas roomajate valitsemisaeg, mis kestis 170-180 miljonit aastat. Maismaa-roomajad. Väljakaevamistel on vahel leitud hiiglasuuri loomaluid. On selgunud, et paljud ...
Kordamine 7. Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli?
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud.
halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena). Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus, passiivsus, söögiisu puudumine jne.) või pikaajalise kestvuse korral ka haigestumist. Stressi tekkimine sunnib kõrgemaid selgroogseid loomi reguleerima asustustihedust. Homöostaasimehhanismideks kutsutakse tasakaalustavaid mõjusid ökosüsteemides. Iga liik püüab maksimaalselt kasutada oma leviku võimalusi. Samas põrkub see püüe keskkonnatingimustest tingitud kitsendustele. Loomade populatsiooni homöostaasi reguleerib juurdepääs toiduressurssidele. Kõige üldisemalt on homöostaas süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat Eesti metsade loomastik Gerda-Kadi Auli 6C klass Jaanuar 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................3 2. Sisu.....................................................................................................................................4 3. Kokkuvõte..........................................................................................................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, ka...
pilkkile jäde, kõrvaliigutajalihased, teravad silmahambad, tarkushambad, ussiripik, õndralülid, küüned. 2. Maal elanud esimesi organisme- bakteri sarnased organismid, koosnesid ühest rakust ja olid tuumata 3. Esimesi maismaataimi ja muutusi nende ehituses seoses maismaale asumisega- pidid kohastuma uute, kuivemate elutingimustega. Nõrk vars asendus tugeva varre ja tüvega, mille sees liikusid mööda juhtsooni vesi ja toitained. 4. Esimesi maismaa selgroogseid loomi-võisid elada pidevalt maismaal, kuna soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud seotud enam veega.
Kloonimistehnoloogia arenguga loodetakse tulevikus ravida haigusi, mida siiani pole suudetud ravida nagu näiteks Parkinsoni tõvi, AIDS/HIV ja autism. Lisaks saab kloonimist kasutada tõuaretuses ja viljatuse ravis. (Kloonimine) 1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003) Alates sellest ajast on olnud suur huvi inimeste kloonimise vastu. Inimese kloonimine tähendab varem eksisteerinud inimese kopeerimist. Seda väljendit kasutatakse kunstlikus kontekstis. Inimese loomulikul teel toimub ,,kloonimisprotsess" paljunemise ajal, mil munaraku jagunemine varases
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kevadel ja suve alguses elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees
.. 24 päeva. Pojad (tavaliselt 3 ... 5, harva 2 … 7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad ja saavad suguküpseks kuue kuu vanuselt. Lagritsad paarituvad põhimõtteliselt kohe peale talveund. Toitumine Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sööb meelsasti pähkleid, tammetõrusid, pungasi, putukaid, tigusid, lindude ja hiirte pesapoegasi ning ka mune. Toiduotsinguile siirdub lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad nagu ööloomad ikka magada. 4 Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks
Territooriumi märgistamisel on olulised preputsiaalnäärmed. Hirmununa võivad kriiskavalt häälitseda. (MacDonald, Barrett, 1993) Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki nelja jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu. Toitumine. Eranditult loomne. Valdavalt vihmaussid, keda kogutakse tagavaraks (neid närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid, tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni, teisi mutte). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib kaaluliselt toitu võrreldes oma kehakaaluga 100- 180%, mis teeb aastas 36-37 kg. (Kirk, 1990). Tunnelid toimivad saakloomade lõksudena, sest neisse kukuvad selgrootud. Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiatm end see-
mardikate vastseid ja vihmausse, kasutades oma küüniseid ja hambaid, et tervelt püsti seisev termiidi pesa väiksemateks tükkideks murda. Nad lakuvad ja imevad kaitsmata pesa kiiresti ära, hoides katkiseid pesa tükke oma esikäppadega kinni ja samal ajal termiite pesa pinnalt ära lakkudes. Nad tarbivad viigimarju suurtes kogustes ja söövad need tervelt ära. Tarbitavad selgroogsed hõlmavad enamjaolt linde, munasid, roomajaid, kilpkonnasid, hirvesid ja mitmeid muid tundmatuid väikseid selgroogseid. Juukseid või luid jääb päikesekarude vahele harva. (viide 2) Nad saavad avatud pähkleid murda oma võimsate lõugadega. Suur osa nende toidust tuleb tuvastada nende hästi arenenud lõhnatajuga. (viide 2) Paljunemine Emased peavad paarituma umbes 3-aastaselt. Paaritumise ajal näitab päikesekaru koos oma paarilisega välja erinevaid kombeid nagu kallistusi, mõnitavaid pilke ja noogutusi. (viide 2) Tiinus on kindlaks tehtud 95nda ja 174nda päeva vahel. Pesakonnad koosnevad ühest või
Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid Millised on kahepaiksete peamised meeleelundid? Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega. Silmade taga paiknevad kuulmiselundid. Kahepaiksete haistmiselund on ühenduses silmadest ettepoole avanevate ninasõõrmetega. Kuidas kahepaiksed sigivad ja arenevad? Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse
olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid muinasjutud rebasest, kes oma kavalusega tugevate loomade üle võidutesb. Hiinas jutustatakse libarebasest nagu Eestis libahundist. Eestis nimetatakse rebast reinuvaderiks, kanavargaks, Iseloom Toitumine Rebane on kõige sööja, toit sõltub oludest. Tema põhitoidu moodustvad pisinärilised, jäneselised ,tigusid, vihmausse ja putukaid ning puuvilju, marju, rohtu ja pähkleid. Menüüse kuuluvad ka lindude munad. Selgroogseid sööb rebane peamiselt talvel,kui muud totu pole saada. Näljaga sööb ta ka raibet. Paljunemine Rebane poegi kord aastas. Suurem osa aastas veedavad isas - ja emasloom eraldi, ühinedes vaid innaajaks ning 3-4 kuuks, mil nad poegade eest hoolitsevad. Rebased sigivad talvel. Kuna eluiga vabaduses jääb lühikeseks, poegivad emased elujooksul vaid 2- 3 korda, isased aga viljastavad sageli vaid ühe emase.
Selgrootud loomad, ainuõõssed, okasnahksed, käsnad, ussid 1. Mille poolest erinevad selgroogsed loomad selgrootutest? Selgroogsetel loomadel on selgroog ning arenenum närvisüsteem, sh aju. Selgrootutel pole selgroogu ning neil on algeline närvivõrgustik ja aju. Selgrootuid on kordades rohkem kui selgroogseid (98%). Selgrootutel saab olla kaht viisi sümmeetria vormi: 1) kiireline sümmeetria, mille puhul saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada looma ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Selgroogsetel saab olla vaid kahekülgne sümmeetria. Suur osa selgrootutest saab elada veekeskkonnas, selgroogsed aga mitte. 2. Iseloomusta selgrootuid loomi. Selgrootutel loomadel pole selgroogu
väiksem. Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest. Igal kehalülil on paar nähtavate harjastega jätkeid. Jätke ehk lõpus. Nad saavad oma tugevate lõugadega inimeste nahka vigastada. Toiduks on vetikad või muda. Heade ujujatena jahivad ka selgroogseid nt heeringa maime. On toiduks vähkidele , kaladele , ainuõõssetele. Neid süüakse , tuntuim on roheline paloolouss. Kui meri on nende munarakke täis ei näe veest enam läbigi. Neid püüavad ka linnud ja kalad.
Nahk on õhuke, ja kuna kopsud on kahepaiksetel veel ebatäiuslikud, talitleb nahk lisa- hingamiselundina. Kahepaiksetel puudub nahal kaitsev sarvkiht, et efektiivselt gaasivahetuses osaleda, sellepärast on tal ka oht kuivada. Viimase vältimiseks tegutsevad limanäärmed nahas. Kaitsekihi puudumise tõttu tungib läbi naha mitte üksi hapnik, vaid ka vesi, mistõttu kahepaikseid ei saa viibida soolases vees. KOKKUVÕTE Üldist: Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid, neist Eestist on leitud 484. Eesti selgroogsed jagunevad järgmiselt: kalad - 75, kahepaiksed - 11, roomajad - 5, linnud - 328 ja imetajad - 65 liiki. Selgroogsed jagatakse viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi. Kunagi oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Elupaik: Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Kalad elavad üksnes veekeskkonnas
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...
alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). I kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, (nendest sõnajalgtaimi 5 liiki, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki). I kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on liigid, kelle arvukus võib ohutegurite toime jätkumisel kriitiliselt langeda. Siia kuulub 243 liiki. (III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse
järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub looduskaitsealalt ka kaitsealuseid liike. Rabast leidub mitmeid kaitsekategooria esindajaid. Esimene neist on rüüt (PLUVIALIS APRICARIA) elutseb Eestis lagerabadel. Pesitseb lagedatel peenar-älves-rabadel. Pesa rajab turbasamblamättale madala puhmastaimestiku varju süvendatud lohku (Renno, 1993). Liigi käekäiku mõjutavad looduslikud tegurid. Sookurg (GRUS GRUS) on Eestis üldlevinud
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-prob...
Rebane on nii taime kui ka loomatoiduline. Ta ohvriks langevad enamasti närilised, jäneselised ja teised väikese ja keskmise suurusega selgroogsed (ka oravad, okassead, teod, vihmaussid ja 5 putukad rohutirtsud, põrnikad, kilgud). Rebane sööb ka parte, kanalisi ja laululinde ja nende mune. Vähesel määral sööb taimset toitu nagu puuviljad, marjad (eriti murakad), rohi, pähklid ning terad (tavaliselt mais ja nisu). Selgroogseid sööb rebane tavaliselt talvel, kui muu toidu hankimisega esineb raskusi. Näljaga sööb ta ka loomade jäänuseid. Linna sotsib rebane toitu maast ja aitab tühjendada ka prügikaste, linnumajasid ja kompostihunnikuid. Erinevalt maarebastest murravad linnarebased palju väikesi linde ja metsikuid tuvisid. Rebase päevane toiduhulk on 0,5 kuni 1 kg. Rebase paljunemine
Külmunud maa puhul on see vajalik. Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm. Õitseaeg on mais. Loomastik Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Islandi põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Islandi rannikud on linnurohked, linnuliike umbes 400. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Soolase vee kalu 150 eri liiki. Sisevetes elab rohkelt lõhilasi. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Selgroogseid on maismaal vähe. Enim levinud loomaliik on polaarrebane. Islandi vetes on 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Koos inimesega on saarele tulnud kodu- ja metshiir, rändrott ning mink. XIX sajandil toodi saarele ka põhjapõtru, kelle järglased elavad tänapäevalgi Ida-Islandi ülangutel. Vahel harva eksivad Gröönimaalt Islandi põhjarannikule ka üksikud agressiivsed jääkarud. Polaarrebane Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas
piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus (joonis 1). Suure mitmekesisuse tõttu on inimkond senini meie koduplaneedil elutsevatest liikidest suutnud tundma õppida vaid väikest osa (eriti käib see teatud elustikurühmade, näiteks putukate kohta). Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 2,5 miljardit erinevat liiki, nenede seas 900 000 putukaliiki, 41 000 liiki selgroogseid ja 250 000 liiki taimi. Maakeral 2 elavate liikide üldarvu suhtes ollakse üsna eri meelt - hinnangud kõiguvad 3 miljonist kuni 50 miljonini. Niisiis on veel kirjeldamata tohutu hulk liike, kuid iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki erinevatest elustikurühmadest. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on Geneetiline Ökosüsteemide
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust
Ohustatuse kategooriad: hävinud või tõenäoliselt hävinud, eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. Elupaikade jaotus: metsad, põõsastikud, sood, niidud, rannikud ja kaldad, lammid, kaljud, loopealsed, luited ja liivikud, 4 veekogud või inimmõjul tekkinud ruderaalalad. ("Eesti punane raamat"1998, lk 12, 14,16) 1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid 314, mardikalisi 132, kiletiivalisi 57, selgroogseid 101, kalasid 25, kahepaikseid 5, roomajaid 1, linde 56, imetajaid 17. ("Eesti punane raamat"1998) Ökosüsteem Kunagi kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale väga väike ja kohaliku tähtsusega. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli täiesti piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Inimpopulatsiooni astmeline kasv on muutnud seda tasakaalu ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Osa liikeide väljasuremine ei avalda tema elupaigale ega
Selgroog on liigendunud keha- ja sabaosaks. Lihaskond Kõhrkalade lihaskond on nagu enamikul kaladel suhteliselt lihtne. Keerulisem, väiksemate lihaste süsteem esineb lõugadel ning õla- ja vaagnavöötmes. Ülejäänud lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning painutavad ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond
Eestis elab praegu kahetuhande saarma ringis. Elupaigana eelistab vaikseid jõekaldaid, järvesid ja ojasid, vahel ka mererannikut. Saarmas on kohastunud poolveelise eluga. Näiteks suudab 7-8 tundi järjest ujuda kiirusega 1, 5 2 km / h . Pesapaigaks on jõekaldale puujuurte vahele kaevatud urg, magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. (Loomade elu saarmas) Toitumine Saarmas on lihatoiduline, sööb kalu (näiteks ahven, haug, forell), vahel muid selgroogseid (nt. Veelinnud, mügrid, rotid) ja selgrootuid ( vähid, krabid, ussid). ( Saarmas, loomade elu) Järglased Saarmas sigib igal aastajal, tiinus kestab neil 61- 63 päeva. Pesakonnas 1-5 poega. Aasta või paari kohta on üks pesakond. Pojad on pimedad kuni 35 päeva. Emapiimast võõrduvad 16 nädalaselt ja poegade eest hoolitseb ainult emaloom ning pojad jäävad tema juurde ligi aastaks. Saarmate eluiga on looduses 3-4 aastat ja tehistingimustes 11- 15 aastat
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
soolsusest mitte temperatuurist. Sobivaks soolsuseks on talle 10-30 promilli, kuid Soome rannikul on leitud seda liiki veel 5 promilli juures. 11. PÕHJALOOMASTIK merepõhjaloomastiku ehk zoobentosemoodustavad kõik loomad, kelle elupaigaks on merepõhi. Siia kuulub esindajai väga paljudest loomarühmadest: ainuraksed, käsnu, ainuõõsseid, mitmesuguseid usse, koorikloomi, ämblikulaadseid, putukatevastseid, sammalloomi, okasnahkseid, poolkeelikseid ja isegi selgroogseid kalu. Üsna erinevad on kapõhjaloomastiku organismid oma eluviiside poolest. Näiteks esineb nende hulgas ujuvorme, kes enamasti ujuvad põhalähedastes veekihtides ja laskuvad aegajalt põhjale, mööda põhjataimestikku ringi roomavaid ja joksvaid vorme, vabalt merepõhjal lebavaid vorme, põhjasetteisse kaevuvad vorme. Asudes vaatlema põhjaloomastiku Läänemeres, tuleb eeelkõige märkida selle liigilise koosseisu suhtelist vaesust, võrreldes ookeanilise soolsusega merelahdedes.
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad
Tallinna 21. Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk......................................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
