Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22... 27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest
Putukatel eristatakse täis - ja vaegmoondelist arengut täismoone - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus labitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb naiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. vaegmoone - monedel putukatel esinev moondeline areng, mille kaigus labitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. juveniilne staadium - lootejargse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kätteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jameduskasv ning moodustuvad lehed. generatiivne areng - organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Kätteseemnetaimedel arenevad selle käigus oied ja viljad. seniilne e vananemisperiood - vananemine - üldine bioloogiline seadusparasus, mis kehtib eluslooduse koigil organiseerituse tasemetel.
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese koha...
............................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii maismaal kui ka vees. Nad on kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad läbi naha ja kopsudega. Kahepaiksetel on niiske, märgatavate soomusteta nahk. Kahepaiksed on konkurentsivõimelisemad olukordades, kus saadaval on vähe toitu võrreldes imetajate ja lindudega, sest kahepaiksetel on hoopis erinev energiareziim. Kolmandik maailma kahepaikseteliikidest on väljasuremisohus [2]. Ohustatud kahepaiksete
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust ...
mükoriisa- ehk seenjuur- sümbioos seene ja taimejuurte vahel võsu- taime maapealne osa kiirelise sümmeetriaga õis- keha kaheks ühesuguseks pooleks jagamiseks saab sümmeetriatelje läbi keha keskpunkti tõmmata mitmest suunast kahekülgse sümmeetriaga õis- keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil V. LOOMARIIK - SELGROOTUD 1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt: Selgroogsed Selgrootud • kehasisene toes • väline toes • hästi arenenud närvisüsteem, • Närvisüsteem lihtsa ehitusega, närvide mis koosneb pea- ja seljaajust võrgustik, lihtne aju ning närvidest • vereringe alati suletud • vereringe kas suletud, sageli avatud. Veri
Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kodujõe haistmis- ja maitsmiselundite abil vee keemilise koosseisu peenimate iseärasuste põhjal. [2] 2. Bioloogia 2.1 Süstemaatiline kuuluvus Hõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Pärisluukalad (Teleostei) Selts: Lõhelised (Salmoniformes) Sugukond: Lõhelased (Salmonidae) Perekond: Idalõhed (Oncorhynchus) Liik: Kisuts (Oncorhynchus kisutch) Pilt 1. 2.2 Välimus Sarnaneb gorbuusaga (pilt 3), kuid lõpusepiisid 19 25, küljesoomuseid 127 141, isase küür väiksem. Seljapealne on metalli-sinine kuid samal ajal külgedel hõbedast värvi, tumedad
selgroogsete põislootele Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Generatiivne areng - organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad Idand-idanev seeme Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises
Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a.
Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a.
Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Esimesed selgroogsed olid kalad, tekkisid vana aegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi. Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, nii et sai võimalikuks loomadele elama asuda maismaale.
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogs...
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
.), Perekond (sisalikud), Liigid ( arusisalik, kivisisalik) Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki) Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), ( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad, Sugukonnad (kärnkonlased,..), Perekond eosloomad) (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid selgrootud selgroogsed Katteelundid Limane nahk, lihased, Soomused, sarvsoomused, lubikoda, kitiinkoorik,... nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,...
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub s...
pehme kliima esimesed (põlevkivi, fosforiidi maismaataimed ja lubjakivi teke meie aladel) Kambrium Merevetikad Mereselgrootute 600 levimine, esimesed selgroogsed Aguaegkond Eukarüootsete organismide teke, esimeste 2600 hulkraksete ilmumine Ürgaegkond Prokarüootsete organismide teke 4600
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakis...
abil, mis sisaldavad mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. · Samblike osa looduses- eritavad aineid, mis murendavad kivimeid, tekitavad taimedele kasvukohti (huumus), polaaraladel on põhjapõtradele toiduks. · Samblike osa inimese elus- valmistatakse ravimeid, nende abil hinnatakse ka keskkonnaseisundit. Loomad 14.teab selgrootute ja selgroogsete loomade üldisi tunnuseid, oskab neid võrrelda · Selgroogsed loomad- on selgroog, kulgemisvõimelised, iseloomulik ärrituvus, toituvad valmis orgaanilisest ainest, eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikuühendeid, suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest, sigivad suguliselt või mittesuguliselt, arenevad moondega või ilma, elavad suurtes meresügavustes, maapinnal ja osa lendab õhus. · Selgrootud loomad- puudub selgroog, toeseks on välisskelett, närvisüsteemi keskne
Kaslased on levinud laialt Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas, kuigi kodukasse võib leida igal pool. Kõik kaslased on head ronijad ja enamus kaslastest on ka head ujujad. Kaslased elavad peamiselt üksinda peale lõvide, kes elavad gruppides. Kaslased on karnivoorid. Neil on väga kiire ja lihane keha, sest kaslased on kohanenud jooksmiseks. Kaslaseid nimetatakse loomariigi kõige osavamateks küttideks. Nende saagiks on selgroogsed. Kaslastel on tohutult hea nägemine ja kuulmine. Kaslased tegutsevad pimedas ja nad peidavad oma saagi raipesööjate eest ära, kui seda on liiga palju ja nad ei suuda seda ühe korraga ära süüa. 1. Kaslaste ajalugu Mitu miljonit aastat tagasi hulkus maakeral ringi palju kassi-laadseid loomi, kes olid palju jubedamad ja suuremad kui tänapäeva kaslased. Varajased kaslased ei olnud erilised lihasööjad. Kõige varasem teadaolev kaslaste esivanem pärineb eotseenist
Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud ...
mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga
Ontogenees-isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel-vanemorg eraldumisest surmani. Partenogenees- uue org areng viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilane, vesikirp, lehetäi) ja osadel taimedel(võilill, kortsleht) Kehasisene viljastumine- enamik lülijalgseid, kõik roomajad, imetajad, linnud. Sugurakud väliskk eest paremini kaitstud-munarakkude arv vb tunduvalt väiksem. Kehaväline-enamik selgrootuid, osad selgroogsed. Suurem osa kaladest, kahepaiksetest. Munarakud viljastuvad vees-sugurakkude kohtumine juhuslik, hävivad suht kiiresti, võivad sattuda toiduks. Väga palju munarakke. Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise. Naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese t0 kõikumine. Munarakk on viljastumisvõimeline 2ööpäeva vältel, 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. Embrüogenees-org looteline areng
dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja. 3 Dinosaurused Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria [2] Dinosauruste üldiseloomustus Sõna "dinosaurus" võeti kasutusele aastal Sir Richard Owen'i poolt 1842 ja tuleneb kreeka sõnast (deinos), mis tähendab "kohutav, võimas, imeline" + (sauros), mis tähendab "sisalik". Pateoloogid on avastanud üle 500 perekonna ning üle 1000 liigi Dinosauruseid üle terve maailma
4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu) · Kes oma olemuselt meenutasid suuresti kalu · Kahepaiksete sugulus kaladega ilmneb ka kahepaiksete arengu alg etapil Roomajad · 300 miljonit aastat tagasi (keskaegkonnas) kujunes sõnajalg taimede ja roomajate valitsemisajaks · Neid iseloomustab: · Suur vormirikkus · Eluviiside mitmekesisus · Kehamõõtmed ulatusid 30 m · Toituti taimsest kui ka loomsest toidust
Vaegmoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsude, tarakanidel ja lutikatel. Vegetatiivne areng on katteseemnetaimede lootejärgne areng, mille esimeseks staadiumiks on idand. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kromatiid- ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Teada organismide paljunemisviise ja näiteid paljunemisviiside kohta Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine. PALJUNEMINE
orgaaniline aine dünaamiline süsteem ka atmosfääris (mõjutab kõiki sääre) Geokronoloogiline skaala: Ajastu Olulised sündmused 1.SUUR PAAK 2.Hadaikum Maa teke, tulemäng 3.Arhaikum Elu teke, stromatoliidid 4.Proterosoikum Hapniku teke 5.Kambrium Trilobiidid, savid, setete teke 6.Ordoviitsium Rikkalik elustik, tekkisid kasvuhoonegaasid 7.Silur Korallrahud, luukalad, esimesed selgroogsed 8.Devon Palavaim ajastu, kivimite murenemine, maismaataimestik 9.Karbon Kivisöeajastu, tekkisid sõnajalgtaimed 10.Perm Pangea üks suur manner, Panthalasse ookean 11.Triias Esimesed dinosaurused 12.Juura Paljasseemnetaimed, dinosaurused, roomajad, imetajad 13.Kriit Õistaimede teke 14.Paleogeen Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine 15.Neogeen Jääaegade ajastu 16
Ka maal on rebastel soodne elada, kuna talurahvas on paljudes kohtades ei taha rebaseid jahtida, lootes, et nad hävitavad viljasaaki ohustavaid rohutirtse ja hiiri. Looduses valivad rebased mitmekesise taimkattega elupaiku (Eestis Rebane elutseb kuni 1800 m, Tiibetis kuni 4000 m kõrgusel. Rebase toitumine Rebane on nii taime kui ka loomatoiduline. Ta ohvriks langevad enamasti närilised, jäneselised ja teised väikese ja keskmise suurusega selgroogsed (ka oravad, okassead, teod, vihmaussid ja 5 putukad rohutirtsud, põrnikad, kilgud). Rebane sööb ka parte, kanalisi ja laululinde ja nende mune. Vähesel määral sööb taimset toitu nagu puuviljad, marjad (eriti murakad), rohi, pähklid ning terad (tavaliselt mais ja nisu). Selgroogseid sööb rebane tavaliselt talvel, kui muu toidu hankimisega esineb raskusi. Näljaga sööb ta ka loomade jäänuseid. Linna sotsib rebane toitu
molekulideks Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
kahe kolmandiku. Maailmameres leidub tuhandeid saari. Maailmamere põhjas on oma riftivööndid, mäeahelikud, vulkaanid, tasandikud, süvikud ja kõik see, mida kohtame maismaalgi. [6] Meie planeedi maismaa, õhk ja veekogud on täis hämmastavalt mitmekesist elu ning on nimetus antud rohkem kui 1,5 miljonile loomaliigile. Kõiki neid loomi vüib jagada laheks suurühenduseks- selgroogseteks ja selgrootuteks. Kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed, see töhendab, et nende keha toestab selgroog. Selgrootutel- näiteks putukatel, ämblikel ja tigudel- selgroogu pole. Planeedil Maa on hulk looduslikke vööndielupeiku ehk bioone, mida eristatakse selle järgi, missuguse kliima seal on ning millised taimed seal kasvavad ja millised loomad seal elavad. [7]
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
Esimestest eluilmingutest alates on olnud miljoneid loomade ja taimede liike. Mõned, näiteks putukad, on jõudsalt arenenud; teised, näiteks saurused on välja surnud, sest keskkond Maal on muutunud. (Kindersley, 1997) Umbes 600 miljonit aastat tagasi leitud harvad pehmekehalised olendid tõendavad, et selleks ajaks oli arenenud hulk erisuguseid loomi. Nende hulgas olid esimesed meduusid, korallid, merisuled ja ussid. (Kindersley, 1997) 390 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed selgroogsed loomad, kalad. Neist arenesid kiiresti paljud erinevad liigid. Järk järgult tekkisid neil lõuad ja uimed. Soistele kallastele ilmusid esimesed väikesed maismaataimed, näiteks samblad. Cooksonia oli üks esimesi maismaataimi. (Kindersley, 1997) 350 miljonit aastat tagasi hakkasid taimede järel eluga maismaal kohanema ka loomad, näiteks tuhandejalgsed ja putukad. Okaspuulaadsed puittaimed olid üle 30m kõrged. Meredes ujusid haid ja paljud teised kalad. Umbes samal ajal tekkisid ka
elemente nagu uraan, vanaadium, toorium. Maavarana leiavad samuti kasutamist ka lubjakivid (ehituskivina, killustiku valmistamiseks ja tsemendi ning lubja tootmiseks). On oluline ka põhjaveevarude seisukohalt. Siluri ladestu – 435-405 milj a t oli Eesti liikunud ekvaatorile. Kliima oli soe ning mereelustik rikkalik: laialdaselt levisid tabullaadid, rugoosid, brahhiopoodid, sammaloomad jt. Esmakordselt ilmusid skorpionilaadsed ja meie vanimad selgroogsed – lõuatud kalad. Tekkima hakkasid riffmoodustised, mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid; lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid.
Suurim glüfosaatide tootja on Monsanto. Kasutatakse laialdaselt põllul, metsas, aias, teeäärtes, kahjuks ka veekogudes jne. Oluline on teada, et glüfosaadist on sageli veelgi mürgisemad herbitsiidi koosseisus olevad abiained. Mida teeb glüfosaat taimega? Glüfosaadi molekulid tungides taimerakkudesse, takistavad valgu sünteesi, blokeerides kolme valgu koostises oleva aminohappe - fenüülalaniini, trüptofaani ja türosiini moodustumise (taimed nälgivad surnuks). Kuna kahte esimest selgroogsed ei sünteesi ning türosiin moodustub soojaverelistes teisiti kui taimedes, usuti pikka aega põhjendamatult, et glüfosaat on inimesele ohutu. Kuid juba 1991/92 hakkasid arstiteaduslikes ajakirjades ilmuma artiklid, kus leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas suurenes pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv. Kuivõrd Monsanto firma oli oma glüfosaatseid preparaate reklaaminud kui täiesti ohutuid, kaevati nad kohtusse eksitava
• Pehme kliima, mis teeb võimalikuks putukate aastaringse aktiivsuse. • Pleistotseeni jääaja setete puudumine hoolimata tugevast reljeefist. • "Poolsaare efekt", mis suurendab endeemiliste liikide arvukust. Mõnedes poolsaare kaugetes äärepiirkondades (nt Tayetosi mägi) on peaaegu 45 % liikidest endeemilised. • Paljud mandriosa ja saarte mägialade metsad on koduks arvukatele endeemilisele taimestikule, mida kasutavad arvukad selgroogsed liigid (linnud, kahepaiksed, roomajad, väikeimetajad ja nahkhiired). Siiski on mitmed liigid sattunud ulatusliku urbaniseerumise ning turismipiirkondade ja –rajatiste tõttu väljasuremisohtu. Samas ei ole ülevaadet, kui palju liike (eriti putukaid) on nüüdseks välja surnud, sest paljude olemasolust isegi ei teata. Looduskaitse vormid, näiteks rahvuspargid ja Natura 2000 alad – Kreeka Kreekas on neli looduskaitse vormi: Iidsed poollooduslikud metsatüübid
kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22...27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest
Nt kui tavaliselt inimesel on 46 kromosoomi, siis võib olla ka 47 ( 21.kromosoomis 3 tükki) Väike kasv, mongoliide nägu, vaimne alaareng Kombinatiivne muutlikkus- vanematelt pärit geneetilise materjali ümberpaigutumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Modifikatsiooniline muutlikkus- tunnuse varieerumine keskkonnast, sugulisel teel ei pärandu INIMESE TALITLUSE REGULATSIOON Homöoastaas- organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal Riik - loomad Hõimkond - selgroogsed Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - pärisinimene Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Väga suur ajumaht 1400 ml 2. Püstine kehahoiak kehaehitus 3. Väga aeglane areng neoteenia 4. Mitmekesine toit, selle töötlemine 5. Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus 6. Perekond ühiskond - tehnoloogia
põhjustatud elupaigatingimuste muutuste suhtes. Seetõttu võib tunnusliike vääriselupaikadest leida arvukamalt ja sagedamini kui väga haruldasi ja väljasuremisohus olevaid liike. Tunnusliigid osutavad haruldastele sobivatele elutingimustele selles paigas. Tunnusliikideks võivad osutada mitmed erinevad selgrootud, samblikud (vt. joon. 5), samblad ja seened (vt. joon. 6), harvematel kordadel ka kõrgemad taimed ja selgroogsed loomad (vt. joon. 7). Viimased on elupaigatingimuste suhtes vähemnõudlikud ja nende levikuviisid on paremini välja kujunenud. Samuti on nad kohanemisvõimelisemad ja suutelised rändama vastavalt metsa kasutamisele ja elupaigatingimuste muutumisele. Vääriselupaikade väljavalikul kasutatakse asjatundjate poolt koostatud sobivate tunnusliikide nimistud. Joon. 7 Habesamblik (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/habesamblik_evelin.jpg
Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks. Neil on ka väga teravad küüned, umbes nagu noad. Saba aitab tasakaalu hoida hüpete ajal või kuskil puu otsas saagi varitsemisel Kassid on ka tuntud võime pärast kukkuda alati jalgadele. Öeldakse ka, et kassidel on palju elusid. Saaki taga ajades ronivad kaslased kohe julgelt kõrgele puu otsa ja hüppavad siis saagile peale kui see ei märka. Kaslased on loomariigi kõige osavaimad kütid. Nad on kohastunud lihaga ja nende saak on selgroogsed. Näiteks metskitsed, metssead jt. Nad tegutsevad pimedas. Neil on tohutult hea nägemine ja kuulmine. Enda toidu peidavad kassid raipesööjate eest ära. See kehtib just siis kui liha on liiga palju ja ei jõua seda ära süüa. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda või jagada mitme erineva perekonna vahel
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
saamise. 2. Mis tüüpi sensorid, retseptorid on evolutsiooniliselt vanimad? Millistest organismidest alates võime rääkida ,,iseenda äratundmisest"? Kas olfaktoorne süsteem? Kemoretseptorid (haistmis- ja maitsmismeel? Kaasasündinud immuunsus suudab eristada nakkuslikke võõraid ja mittenakkuslikke enda struktuure. See põhineb retseptoritel, mis tunnevad ära vaid mikroobidel leiduvaid kindlaid molekule. Selle süsteemi elemente leidub ammu lahknenud hõimkondades (putukad ja selgroogsed. Iseenda äratundmine ehk QS ehk kvooriumitunnetus, hulgatunnetus esineb bakterid, amööbid, seened, kolooniaid moodustavad selgrootud, selgroogsed. 3. Milliste sensoorsete võimete arenguga seostatakse imetajate aju suurenemist 170...190 miljonit aastat tagasi? Imetajate aju ei suurenenud selle pärast, et mõtlesid rohkem, vaid nad nuuskisid. Just haistemeele tõukel arenes organismide aju. Imetajate aju evolutsioonis võib eristada kolme
fenoloogia ning inimmõju ja toiduobjektide kättesaadavuse muutumine aja jooksul. Seetõttu on loomulik, et tulenevalt toitumist mõjutavate tegurite erinevusest piirkonniti võib karude toitumine erinevatel aladel olla väga varieeruv. Samuti võivad esineda toitumisalased erinevused erinevate isendite ning soo ja vanusegruppide vahel olenevalt nn. maitsest, füüsisest füsioloogilistest põhjustest. Karu toiduobjektid võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma: selgroogsed loomad, selgrootud loomad ja taimed. Selgroogsetest loomadest kuuluvad karu toiduobjektide hulka kalad (pms. lõhed),põhjapõdrad, põdrad, metssead, koduveised, lambad, kitsed, hirved, närilised ning mitmed juhuslikult kättesaadavad loomad ning maaspesitsevad linnud. Mis liigid mingi ala karude toidu hulka kuuluvad oleneb sellest kas seda liiki selles piirkonnas üldse esineb ning kui arvukas see liik seal on võrreldes teiste toiduliikidega
· ovulatsioon valmis munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse (munajuhas rakk viljastumisvõimeline u 36 tundi) VILJASTUMINE Viljastumisel ühinevad sugurakkude tuumad ning taastub diploidne (2n) kromosoomistik. ONTOGENEES ühe isendi areng viljastumisest surmani PARTENOGENEES uue organismi areng viljastamata munarakust alamatel loomadel ja taimedel. Kehaväline viljastumine · selgrootus ja mõned selgroogsed loomad · kalad ja kahepaiksed vees (viljastumine juhuslik, seetõttu palju sugurakke) Inimese munaraku viljastumise iseärasused · mees on viljastamisvõimeline puberteedist kõrge vanuseni · naine on viljastumisvõimeline puberteedist menopausini (45.55. a) · munarakud valmivad 28päevaste tsüklitena kogu aeg ei ole naine viljastumisvõimeline · pärast ovulatsiooni on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi kui ei viljastata, siis hävib
kiirenev, kord aeglustuv, kuid pidev protsess. Pole usutav, et biosfääri elustik ka ilma inimmõjuta ületaks praeguste looduslike ökoloogiliste makrofaktorite püsides kümne miljoni liigi piiri. Kui vaid see looduse suhtes agressiivne, mõtlematu inimtegevus ja tehnokraatiavoha selliselt ei kasvaks ja laiutaks. Peame ju mõistma, et populaarse niinimetatud "statistilise ööpäeva" näitel maakoor tardus kell 00.00, esimesed ainuraksed ilmusid Maa ookeani kell 12.00 ja esimesed selgroogsed kell 18.30, maismaa asustamine eluga algas kell 19.50 ja esimesed inimlaadsed ilmusid kell 23.59 (selles arvestuses vastab ühele minutile umbes 2-3 miljonit aastat). Seega on ajalises mõõtmes inimene Maal viimase minuti produkt. Sellest minutist enamuse ajast on ta olnud looduse süütu liige, oma arenevate tööoskuste ja mõistusega alandlikult ja tagasihoidlikult loodusande tarbiv loom. Neid loomi oli ka vähe. Teadlased on julgenud inimeste hulka hinnata alles alates kiviaja algusest
e. Toimub liigisisene areng, et uute olukordadega paremini toime tulla. f. Säilinud on selliste loomade kivistised, keda praegu enam olemas ei ole. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. Ajastu Evolutsioonilised sündmused kambrium hulkraksed loomad, väline skelett, limused, käsnad, keelikloomad ordoviitsium selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad, lülijalgsed silur korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed devon kahepaiksed, luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid karbon roomajad, hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), paljasseemnetaimed, putukad lendavad. perm luukalade kiire areng, paljasseemnetaimed, roomajad
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida)
2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees.
Pärilik mitmekesisus, mille parema eelisega isendid jäävad ellu annavad tekkinud tunnused järgalstele tagajärg- populatsioon kohastub L. Pasteur- kõik elus pärineb elusast paleontoloogia- fosiilid Suhteline vanus-mis eksisteerisid varem, mis hiljem Absoluutne-tegelik, (radioaktiivsed elemendid, isotoop) Võrdlusmeetod: feneetilised võrdlused- anatoomia, elutegevus, embrüonaalset arengut süstemaatika takson: Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves Inimene: Riik- Loomad Hõimkond- keeöikloomad (alamhõimkond-selgroogsed) Klass-imetajad Selts- esikloomad- primaadid Sugukond- Inimlased Perekond- inimene Liik- tark inimene Elu päritolu- Suur Pauk- Füüsikaline evolutsioon maal-keemiliste elementide mitmekesisus * galaktikate süsteemide teke keemiline evolutsioon- * aatomid ühinesid molekulideks * tekkisid keerukavad orgaanilised ühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
