2. Mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 28.09.1999 vastu võetud õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri? (RT I 1999, 73, 695, jõustunud 01.01.2001)? Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. Seega on nõue, et väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele peab olema lisatud eelnõud selgitav ning põhjendav seletuskiri. Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri reguleerib õigustloovate aktide eelnõude esitamise korda ning nende vormi.
kuuluvuse alusel ja kohustades riigi- ja kohalikke omavalitsusüksuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsioone nin tööandjaid tegutsema soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks majandus-, sotsiaal-, haridus-, kultuuri ja muudes ühiskonnaelu valdkondades. 38 ESSEE "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE" TEEMADEL Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõuga juurde kuuluv seletuskiri toob välja rea ilminguid, mis näitavad soolist ebavõrdusust Eestis. Nende aluseks on mitmed uuringud (täpsemaid allikaid ei nimetata), mida on viinud läbi Statistikaamet, RASI ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Kokku on neid 9 ning lühendatult on nad järgmised: 1. Meeste eluiga on naistega võrreldes kümme aastat lühem. 2. Naised on võrreldes meestega Eesti tööjõuturul tõrjutud seisundis 3
täites tegutseb teise isiku huvides. Sellise tõlgenduse kohaselt aga võib hüve eest ametiseisundit kasutada teise isiku huvides juhul, kui selline kasutamine ei ole tulene ametiülesannetest. 2.4.Karistusseadustiku eelnõu Tõsine vajadus reformida kriminaalõigust tekkis tegelikult ammu enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Otseselt viitab sellele ka täna kehtiva Karistusseadustiku20 eelnõu21 seletuskiri, mille kohaselt asusid Balti riigid, sealhulgas ka Eesti uue kriminaalõiguse väljatöötamisele juba 80ndate aastate lõpul. Kriminaalõigusreformi küsimusi arutati seminaridel Tartus 2. - 3. märtsil 1989 ja Riias 29. - 30. märtsil 1990. Samal ajal alustasid ka kõigis neis riikides komisjonid tööd uue eelnõu väljatöötamisega. Eestis moodustati 1990. aasta kevadel Tartu Ülikooli professor Ilmar Rebase juhtimisel vastav komisjon
talumaad umbes 277 taalrimaad (taalrimaa = maa pindala ja kvaliteedi mõõduühik: 1 tündrimaa parima kvaliteediga põllumaa väärtus oli 1 rootsi taaler). Põllumajanduslike kõlvikute kvaliteeti hinnati keskmiseks; ehitus ja põletispuid olnud vähe. Mõisal oli kaks vesiveskit, kõrts ja karjamõis [Christinenhof ]. EAA, f. 952, n.1, s. 2489, l. 5 Bernhard von Krüdeneri 24. mai 1828 seletuskiri Viljandi sillakohtule, milles ta eitab tema vastu esitatud süüdistusi kroonutalupoegadelt metsa viina vastu ülesostmises B. von Krüdeneri väitel ostnud ta oma mõisa noore metsa hoidmiseks puid väheses koguses tema mõisast läbi sõitnud täiesti tundmatutelt talupoegadelt, kes ise pakkunud oma ülejääke talle müüa. Ta ei tegelevat metsa keelatud kokkuostu ja müügiga, vaid kasutavat ostetut ainult oma tarbeks. Ta ei olevat maksnud puude eest
Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Roseni deklaratsioon 1739 - Liivimaa maanõnuki Otto Fabian Roseni seletuskiri talupoegade õigustest Baltikumis. Selle järgi oli siinne talupoeg pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisavara, maa ja vara kuulus mõisnikule. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi. Kohtuvõim kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. See deklaratsioon vastas kogu tollase mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse ning seda asus toetama ka riigivõim. 28. Eesti 18.saj. II poolel (137-139) : Katariina II - 1762. Sai troonile. Tõi kaasa olulisi
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
ühist väärtust kui ka üksikisiku suhet enda kodusse.2 PKS-i kolmas peatükk, mis kohaldub sõltumata varasuhtest, hõlmab endas ka perekonna ühise eluaseme mõistet, sätestades muuhulgas, et lahuselu korral võib nõuda selle ainuomandisse loovutamist (mille loovutamisega võib omakorda nõuda kasutustasu). Käesoleval juhul on Liina soetatav vara nende ühiseks eluasemeks 2 Perekonnaseaduse eelnõu (SE 55) seletuskiri. Arvutivõrgus 24.03.2020: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/982033c7-c2e1-2ce6-0479-ef2bf925488b/Perekonnaseadus/ Martiniga. Liinal tuleb arvestada sellega, et abielu eesmärk on olla üksteisega arvestav ja ka Martinil on õigus ühise eluasemega seotud küsimustes. Sõltuvalt sellest on seadusandja loonud kohustuse küsida ka teise abikaasa nõusolekut tehingutele, mis on seotud ühise eluasemega. 10
21 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid. 21 4.3.2. Aluse vajumi arvutus. 22 4.3.2.1. Pinnasekihi vajumine lauskoormuse puhul. 22 4.3.2.2. Kihikaupa summeerimise meetod. 23 4.4. Piirvajumid 24 4.5. Geotehnilise projekti seletuskiri. 5. Vaivundamendid. 25 6. Tugiseinad. 31 7. Geotekstiilide kasutamine. 33 1. SISSEJUHATUS 1.1. PROJEKTEERIMISEKS VAJALIKUD EELDUSED Projekteerimiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: - on olemas dokumenteeritud ja analüüsitud alusandmed;
Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. *aadlimatrikkel-rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. *Roseni deklaratsioon 1739-Liivimaa maanõnuki Otto Fabian Roseni seletuskiri talupoegade õigustest Baltikumis.Selle järgi oli siinne talupoeg pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisavara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille suurus polevat Roseni meelest millegagi piiratud. Kohtuvõim kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. See deklaratsioon vastas kogu tollase mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse ning seda asus toetama ka riigivõim. 28
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_kuldvihm.html (viimati külastatud 29.04. 2012) Hariduskeskus: Harilik Kuldvihm, Kättesaadav: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_kuldvihm.html (viimati külastatud 29.04. 2012) 8. Nurme, S. Seletuskiri, http://www.sulevnurme.org/pages/failid/examples/example3/seletuskiri.pdf Põõsasmaran, Mäekalda puukool, http://www.istikud.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=58&Itemid=58 Mitmeliigiliste Põõsasribade rajamine, Tehnoloogiliste Ökoloogiate Keskus 2001, http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/Mitmeliigiliste_p66sasribade_rajamine.pdf Aaspõllu, A. Hekid, http://www.iluskodu.ee/hekid.html
Vaatamata sellele, et kinkelepingut on võimalik sõlmida erinevate esemete ja nendega seotud omandiõiguse üleandmiseks ei ole kinkena siiski käsitletav igasugune tegevus. Praktikas sõlmitakse kinkelepinguid tihti segalepingutena, see tähendab et leping vastab kahele või enamale lepinguliigi tunnusele. Segalepingute sõlmimisel tuleb kinke tuvastamiseks kontrollida nii kinkija tahet kingisaajat tasuta rikastada, kui ka kinke ja vastusoorituse erinevat väärtust. See 1 VÕSi seletuskiri tähendab, et segalepingu olemasolu korral tuleb välja selgitada lepingute olemus ja nendest tulenevad kohustused. Näiteks, kui kingisaaja on kohustatud kinkijat kinke eest viimast tema kogu eluaja ülal pidama, siis ei ole tegemist mitte müügilepinguga vaid segalepinguga, mis vastab nii kinkelepingu kui ka ülalpidamiselepingu tunnustele. Ei loeta kinkeks teise isiku kasuks: 1. vara omandamisest hoidumist; 2. õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3
majanduslikult ja aitab tal olla sõltumatu majanduslikus mõttes. 1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja Notariaadiseaduse § 2 lg 3 järgi Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.44 Samal ajal seadus ei täpsusta, mis on vaba elukutse tegevus, kas ja kuidas see mõjutab notari õiguslikku seisundit. 2002. aastal vastu võetud notariaadiseaduse eelnõu seletuskiri, kirjeldas notari vabaelukutse esindajat kui kõrgendatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, kellele on usaldatud vastutusrikka ameti pidamine oma nimel ja vastutusel. Antud eelnõu seletuskirja kohaselt on notariametit peetud vabade elukutsete hulka kuuluvaks juba alates keskajast ning vaba elukutse mõiste võeti notariaadiseaduses kasutusele teiste maade notariaalõiguse eeskujul. 41 Vt. Samas. 42 Notariaadiseadus. §5, §17. 43 Notari tasu seadus. §13 44
õpetajatele lihtsalt ülejõukäiv. Teiseks võiks ka uurimus- ja praktilised tööd olla seotud õpilaste huvidega, st valitud õppesuunaga ja õppesuunas aineid õpetavad õpetajad saavad seega võimalikeks juhendajateks olla. See, mida koolis minimaalselt teha oleks vaja, on üldisel tasandil kirjeldatud haridus- ja teadusministri määruses Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord. Kasulik tugimaterjal on ka määruse seletuskiri. Nende koostamiseks kutsus haridus- ja teadusminister kokku töörühma, kuhu kuulusid lisaks haridusametnikele eelkõige nende koolide esindajad, kus praktilise töö või uurimistöö läbiviimise kogemused on üsna pikaajalised, samuti inimesed, kes on ise sellelaadseid töid juhendanud. Käesolev materjal sisaldab nende tunnustatud praktikute poolt kirja pandud soovitusi, juhendmaterjale, näidiseid. Kuna tegemist on elektroonselt kättesaadava materjaliga, siis võimaldab see olla
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega. Keelekujundite kasutamine tekstiloomel: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus. Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja Üldteemad maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval: tajub nende erinevusi; võimalused ja ohud. edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keeled.
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
korraldust, tagada andmesubjekti õigused teenuse saamisel ning e-teenuse osutaja vastutus. IÜTS ei erine reguleerimisalalt elektroonilise kaubanduse direktiivist. IÜTS-i § 2 kohaselt on infoühiskonna teenus (e-teenus) teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil. IÜTS-i seletuskiri piiritleb e-teenust järgmiste kriteeriumitega: a) Teenuse osutamine ilma poolte füüsilise kohaolekuta b) Edastamine elektrooniliste vahenditega c) Tasu eest teenuse kasutaja taotluse alusel. Need kolm tunnust eristavad infoühiskonna teenust teistest majanduslikest tegevustest. Oluline on kuigi kolme tunnuse olemasolu. RK on e-teenus defineerinud kaasuses V.Leedo vs. AS Delfi ning leidnud, et internetikeskkonna haldamine, mis võimaldab kolmandatel isikutel nimetatud
Töölepingu ülesütlemine muudel seadusest toodud põhjustel on lubatud (nt töötaja koondamine olukorras, kus ümberkorralduste tulemusena ei ole töötajale enam võimalik tööd pakkuda). Tööandja pankroti korral töölepingud ettevõtte omandajale üle ei lähe ning üleandja või omandaja võib töölepingud üles öelda (TLS § 112 lõige 4). Viidatud juhul peab ülesütlemiseks olema seaduslik alus, näiteks koondamine. (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-41-11. Abistav materjal: Künnapas, K. Töötajate õigused maksejõuetu tööandja ettevõtte üleminekul: kas ebaõnnestunud harmoneerimine? – Juridica, 2011, 2) VI. Indiviaalse töövaidluse lahendamine 33. Individuaalse töövaidluse mõiste ja lahendamise võimalused; nõuete esitamise tähtajad. Individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse (ITVS) tähenduses on töölepingu alusel tekkinud
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva ...
loikamine (Viimati külastatud: 19.04.2011) Nokitse.ee. Kuldvihma tagasilõikamine. Kättesaadav: http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:vx4IDAdhSEYJ:www.nokitse.ee/ilutaimed/ilupoosaste-loikamine+kuldvihm+tagasil %C3%B5ikamine&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a&source=www.google.ee (viimati külastatud 18.04.2011) Nurga puukool. Magnoolia. Kättesaadav: http://foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php? f=2&t=607 (viimati külastatud 20.05.2011) Nurme, S. Seletuskiri. Kättesaadav: http://www.sulevnurme.org/pages/failid/examples/example3/seletuskiri.pdf (viimati külastatud 16.04.11). 110 OÜ Kärner ja Ko. Kevadine puude ja põõsaste lõikamine, 2011. Kättesaadav: http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ (viimati külastatud 18.04.2011) Palmstiern, I., Johanson, B.K., (2006) Puud ja Põõsad aias, AS Maaleht. Palmstierna, I. & Johanson B. K. 2006. Puud ja põõsad aias. Maalehe raamat. Lk
loomakasvatusele mõisates, mis omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust kogu tootmine hakkas orienteeruma Peterburi turule, kannatasid linnad, sest soositi Peterburi arengut Talurahva olukord Vene võimu all: selgituse saamiseks talupoegade õigustest Baltikumis pöördusid riigivõimud rüütelkondade poole, laia tuntuse omandas Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri 1739. aastast, mis on ajalukku läinud Roseni deklaratsiooni nime all, Roseni järgi: talupoeg on pärisori, keda võib pärandada, osta, müüa, vahetada maast lahus ta ise, maa ning vara kuuluvad mõisale maa kasutamise eest peab ta kandma mõisakoormist, mille suurus pole millegagi piiratud kohtuvõim talupoegade üle kuulub mõisale (rüütelkonnale) kodukarja õigusel ei ole piire
ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste struktuuride ja töötajatega seotud küsimused; 6) haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine; 7) ühinemislepingu kehtivuse tähtaeg; 8) muud vajalikuks peetavad küsimused. Ühinemislepingule lisatakse: 1) seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv; 2) haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustanud valdade või linnade majandusaasta auditeeritud aruanded; 3) ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000, kuhu on märgitud ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste senised piirid ja uue ühinenud omavalitsusüksuse piir. Kui omavalitsusüksused ei ühine tervikuna või kaasneb
see on kooskõlas teiste seaduste ning õiguse üldise arenguga. Teleoloogiline tõlgendamine peab välja selgitama õigusnormi otstarbe ja eesmärgi ning selle väärtussüsteemi. Eriti on see vajalik õiguse üldpõhimõtete kohaldamisel, et välja selgitada, milline põhimõte on antud asjaoludel enam seaduse mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Siin (nagu ka ajaloolise tõlgendamise korral) on allikateks õigusakti seletuskiri (kui selline on kohustuslik), erinevat protokollid ja stenogrammid, aga ka asjaosaliste (sh erakondade ja juhtivate poliitikute) või eriala ekspertide arvamused, ilmunud teadusartiklid jt. Kui nimetatud allikatest õigusnormi eesmärk ei ilmne, tuleb Varul et al. järgi selle väljaselgitamisel lähtuda objektiivsest mõistlikult eeldatavast eesmärgist. Viimast toetab ka nt TsÜS-i § 83 lg 1 säte ja mõte. 36 Õiguse'tõlgendamine'
liisingulepingu esemes, teiseks kasutusse andmise tähtajas ja kolmandaks tasu suuruses mida peab liisinguvõtja eseme kasutamise eest maksma. Tasu suuruse kindlaksmääramisel peavad lepingupooled arvestama ka intessi maksmise kohustusega. Seda muidugi juhul, kui interssi maksmises on pooled eraldi kokku leppingud. Intessi nõue peab kajastuma ka makstavas tasus. 1 Võlaõigusseaduse seletuskiri 1 Tihtipeale praktikas teeb liisinguvõtja liisinguandjale pakkumise liisingulepingu sõlmimiseks, kes enne liisingulepingu sõlmimist on välja vaadanud eseme mida ta tahab soetada või kasutada, on kokkuleppinud müüjaga lepingutingimustes, millele ese peab vastama, millised on tarnetingimused ja eseme hind. Kui liisinguandja on nõus liisingulepingu sõlmimisega annab viimane liisinguvõtjale nõusoleku.
EHITUSTEADUSKOND Ehitustootluse instituut KUIDAS MUUDAB MUDELPROJEKTEERIMINE TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMIST, VALMISTAMIST JA EHITAMIST? HOW ARE 3D AND BIM CHANGING THE DESIGN, FABRICATION AND CONSTRUCTION OF COMPLEX STEEL STRUCTURES? EPJ 60 LT Üliõpilane: Tanel Friedenthal Juhendaja: Prof. Roode Liias Kaasjuhendaja: Prof. Carrie S. Dossick Tallinn, 2010.a. Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 041399 Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele ……………………………………………… ...
Kui liiklusregistrisse registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse, eeldatakse LS § 178 lg 2 järgi, et pandiõigus on lõppenud. Keegi ei või end LS § 184 lg 8 kolmanda lause järgi vabandada liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega. Küll ei ole ette nähtud võimalust registerpandi heauskseks omandamiseks registriandmetele tuginedes ehk nn kande positiivset publitsiteeti. Seda kinnitab ka liiklusseaduse eelnõu (475 SE) seletuskiri - (32) KomPS § 1 lg 1 järgi võib äriregistrisse kantud ettevõtja nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud kommertspandi, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ulatub KomPS § 2 lg 1 esimese lause ja lg 2 järgi põhimõtteliselt äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal,
http://info.raad.tartu.eee/webaktid.nsf/ (3.12.2004). RKÜKo 22.02.2005 nr 3-2-1-73-04. Kättesaadav: 11 16 NarvaLVK, KO, 07.02.2003, 15, 394. Pärimisseaduse eelnõu seletuskiri ... Kättesaadav: 12 17 "Pärimisseaduse kohaselt Märjamaa alevi poolt vara pärimise korra". Arvutivõrgus: Ilus. Rooma tsiviilõiguse alused, lk 177. 18 https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print=216319 (2.12.2004)
õigusloomemenetlusele kuni eelnõu valmimiseni kui ka õigusakti rakendamisel selle järelmõju hindamisele ning seaduseelnõu ja määruse eelnõu normitehnilistele nõuetele. HÕNTE reguleerib põhiosas seaduseelnõule esitatavaid nõudeid. Sh seaduseelnõule esitatavad põhinõuded (n vastavus ülimuslikule aktile), seaduseelnõu keel, vormistus ja ülesehitus, seadust muutva ja kehtetuks tunnistava seaduse eelnõule esitatavad nõuded, seaduseelnõu seletuskiri (lisaks sisaldab HÕNTE Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu põhinõudeid). Kõige olulisem HÕNTE´s on regulatsioon termini määratlemise kohta. See ütleb, millal tuleb termin lahti kirjutada. Termini sisu määratlemine selle põhitunnuste kaudu seal. Kui mitu tähendust terminil, siis lisatakse „Käesoleva seaduse tähenduses...“. kui teises seaduses määratletud juba, siis võib sellele seadusele viidata, mille tähenduses terminit kasutatakse.
lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks. Seaduse avaldamine – põhiseadus §3 lg 2, Riigi Teataja seadus §16 lg 1 Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? 1 Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Eelnõule kirjutab alla algataja või esitaja. Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist. Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse tekstiga. Kui välislepingu autentne tekst on ainult võõrkeeles, esitatakse ka lepingu tõlge eesti keelde. (PS § 92) Järgida tuleb Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määrust nr 279 „Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri“ (RT I 1999, 73, 695; 19.01.2011, 4.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
aki.ee/download/1818/Isikuandmed%20töö- suhetes%20juhendmaterjal%20LÕPLIK.pdf (27.09.2012) Juhis personalitöötajatele: Isikuandmed töösuhetes. Tallinn, Andmekaitse Inspektsioon, 2011. Kättesaadav: http://www.aki.ee/est/?part=html&id=133 (27.09.2012) P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2006 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töösuhte tingimuste alane soovitus, nr 198, 2006 Töölepingu seaduse seletuskiri, 2008. Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou &op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120927091818 (27.09.2012) Õigusaktid Direktiivid Nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ 14. oktoobrist 1991 tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest. Euroopa Liidu Teataja L 288, 18.10.1991, lk 32–35 Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ 19. oktoobrist 1992 rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga
detailplaneeringut menetleda ning aru saada olemasolevast olukorrast ja detailplaneeringu lahendusest. Kõik olulisemad maakasutus- ja ehitustingimused ning kitsendused peavad olema näidatud detailplaneeringu põhijoonisel. Teksti ja jooniste maht peaks olema minimaalne kehtestamiseks vajalik materjal. Kõik muu planeeringut käsitlev materjal (lähteandmed, tähitud kirjad, vaheotsused jne.) tuleb vormistada planeeringu lisana. Detailplaneeringu tiitelleht, seletuskiri ja kõik joonised tuleb varustada andmetega koostaja kohta koos allkirjadega. Kasutatud tingmärgid ning võõrad mõisted peavad olema varustatud seletusega. Lihtsatel juhtudel saab piirduda lühikese seletuskirja ja ühe joonisega, millele on kantud kõik planeeringualal kehtestatavad nõuded ja kooskõlastused. 3.5.1. Detailplaneeringu nõuete komplekssus: PLS § 2 kohaselt on planeerimise käigus valmiv planeering dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
