jõutakse ikka mingi kindla üldistuseni ja tõstatakse hüpotees, et need osutavad psühholoogilisele seadusele, sellised seadusi saab öelda ainult erineva sõnavaraga. Nimelt just sõnavaraga, mis sisaldab vaimu-tingimusi ja mis ei esine väljendunud käitumise kirjeldustes. Ehk siis, kui rääkida vaimusündmustest, siis me räägime samadest füüsilistest sündmustest, aga mis on kirjeldatud-tõlgendatud erinevalt. See, mis füüsilise seletuse järgi on „liikumine“, on psühholoogia seletusi järgi „tegu“. Üldistused, mille puhul vaimu-omadused esinevad, saavad olla ainult heteronoomsed, mitte homonoomsed. Seega, ei saa olla rangeid füüsilisi seadusi. Näide. Näitena võivad olla naljade rääkimine, dramaatiliste lugude rääkimine, mingi uskumus näiteks heast üritusest jne. Sest inimesed väljendavad ennast füüsiliselt tänu nendele vaimusündmustele, mida saab tõlgendada mingi alternatiivse sõnavaraga ainult.
põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine: ○ ministeeriumid; ○ Riigikantselei; ○ maavalitsused; ○ ametid ja inspektsioonid Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused ○ koolid ○ muuseumid jne 7. Peaministri pädevus ● esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust ● juhatab VV istungeid ● kirjutab alla VV õigusaktidele ● nõuab ministritelt seletusi nende tegevuse kohta ● annab korraldusi ● esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja valitsusjuhtide nõukogus 8. VV istung VV otsustab küsimuste üle istungitel. VV on otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool valitsuse koossesisust (peaminister arvesse ei lähe). Juhul kui tegu on olukorraga, kus on oht riigi julgeolekule, on VV otsustusvõimeline, kui peale peaministri on kohal veel vähemalt 2 ministrit.
, kui hobuse liigierisuse tunnuseks on tööd tegev kabjaline, siis tuletatud tunnuseks on koormat vedav kabjaline. Juhuslik on aegade jooksul pälvinud mitmesuguseid tõlgendusi.Inimene on alati püüdnud vähemalt iseendale seletada, mis on juhuslik.Mõistagi, inimene püüab väljuda juhusliku mõjusfäärist. Inimene on sedavõrd ettevaatlik ja ettepoolevaatav, et ta parema meelega eelistaks välistada juhuslikkust (kui see oleks võimalik). Antiikajast alates on loodud mitmeid seletusi juhusliku kohta, millest levinumad on järgmised: a) juhuslik nähtus leiab aset erinevate paratamatuste ristumisel; b) juhuslik on nähtus, mille kutsuvad esile välised põhjused; c) juhuslik on nähtus, mille esinemise põhjused on inimesele arusaamatud (teatud etapil); 1 Ilmar Lilleorg
kantakse; ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. 2) Sotsiaalse identiteedi teooria teooria, mis rõhutab, et kuulumine sotsiaalsesse gruppi kujundab suure osa mina-käsitusest ja võib määrata reaktsioonid teiste inimeste ja sündmuste suhtes nii, et inimene reageerib eelkõige grupi liikmena, aga mitte indiviidina. 3) Omistuste teooria uurib, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad. 20) Uskumuste ja hoiakute mõju enese ja maailma tajumisele. Mõju enesele näitavad millised tunded meil käsitleva aja suhtes on. Nende alusel otsustame teiste ja oma käitumise üle. Enamikul juhtudel võib hoiakuid pidada otseseks tuletuseks inimesele omaste väärtuste kogumist. Maailma tajumisele vahepeal inimesed käituvad teistmoodi, kuna nad tunnevad, et maailm või keegi temast kõrgem isik sellist käitumist temalt ootab/soovib, kuna tema
Kui asi ei ole katki, ära paranda seda! Kui sa tead, mis sind aitab, tee seda rohkem! Kui miski ei toimi, ära korda seda, tee midagi teistmoodi! Tuleb teada saada, kuidas klient on hakkama saanud kõigi võimalike raskuste kiuste ( nt kroonilise valuga elav inimene saab kuidagi hakkama! kuidas? Mida sa teed, et valuga toime tulla?) . Dekonstrueerimine : küsida küsimusi, mis suunavad kliendi nägema alternatiivseid seletusi probleemidele. Imeküsimused. Skaleeriv küsimus : eelduseks on numbrite tundmine! Skaalal 0-10, kus 10 tähistab usku probleemi lahenemisesse ja 0 tähendab usu puudumist, kuhu paigutaksid end täna? Kompliment; eesmärgiks on aidata kliendil märgata, mida head nad enda jaoks teevad oma eesmärgi poole liikumisel, oluline loomulikkus! õpi jälgima inimesi. Parandab meeleolu ja osutab tugevustele ja võimalustele.
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid. Inimesed ja rahvad 19., eriti aga 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata
Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust. Keeled hakkasid 19.saj algul kaduma, misjärel hakati keeli liigitama. 3
Inimene ei ole suuteline foobia tekkimist ära hoidma, küll aga on ta suuteline foobiat ravima ja kontrolli all hoidma. Uurimistöö eesmärgiks on uurida foobia olemust ja ravivõimalusi. Uurimusliku osa moodustab lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust, kaks neist foobia all kannatavate inimestega ja üks psühholoogiga, ning ühest vaheklipist. Intervjuude eesmärgiks on vaatajatele tutvustada foobiate all kannatavate inimeste kogemusi ja elu, samuti psühholoogipoolseid lahendusi ning seletusi. Teoreetilistes peatükkides on lahti seletatud foobia mõiste, kirjeldatud erinevaid foobia tunnuseid. Lähemalt on räägitud hirmude klassifikatsioonist ning foobiate tekkepõhjustest. Informatsiooni saab ka erinevate ravivõimaluste ning nende efektiivsuse kohta. Mõlema intervjueeritava, Tallinna 32.Keskkooli 11.klassi õpilase Carmen Seljamaa ja Janet Vavilovi foobia on põhjustatud sokist. Mõlemad intervjueeritavad laususid, et pole
puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu
vastuvõetamatu maailmavaateliselt, paistis talle falsifitseeritavuse seisukohalt epistemoloogiliselt kritiseeritavana. Mis puutub selle teooria verifikatsiooni, siis näis maailmaajalugu sajandi alguses pakkuvat igal sammul kinnitusi marksistliku maailmaajaloo-õpetuse toetuseks. Kuid marksism kui teaduslikkusele pretendeeriv teooria ei osutanud sellist sündmuste käiku, mille realiseerumise korral seda võiks lugeda falsifitseerituks. Pigemini pakkus ta seletusi sündmuste kõikidele võimalikele arengutele. Sel juhul tuli seda õpetust pidada aga põhimõtteliselt falsifitseerimatuks ja Popperi järgi niisiis ebateaduslikuks. Teaduslik meetod. Popper lükkab tagasi empiristide käsitluse induktsioonist kui ainukesest teaduslikust meetodist. Induktivistide vaatekoha järgi algab teaduslik tunnetus vaatlusest ja faktide konstateerimisest. Seejärel, kui faktid on kindlaks tehtud, saab asuda nende üldistamise ja teooriate püstitamise juurde
neist vastuolus. Niisugustel juhtudel ei tule teha mingit otsustust; pigem tuleb kõiki kriteeriumitega kooskõlastuvaid arvamusi tunnistada võimalikult tõestena. Epikurose järgi oleks ebateaduslik, kui keegi sooviks neil puhkudel otsustada üksnes ühe võimaliku seletuse kasuks. Õige lähenemine oleks kõigi vaadeldavate nähtustega ühilduvate seletuste loetlemine, et olla kindel, et ka antud juhul paikapidav seletus on hõlmatud. Selleks et leida oletatavasti õigeid seletusi, võib lähtuda analoogiast vaadeldavate ja mittevaadeldavate asjaolude vahel. Sealjuures eeldatakse, et sarnased tagajärjed omavad sarnaseid põhjusi, ja kirjeldatakse vaadeldavate nähtuste mittevaadeldavaid põhjuseid nende protsesside mudelile vastavalt, mida tuntakse vaatlusest. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
kohta käivad karistused. 5) Peatükkides CLVII CXCII on kirjeldatud erinevaid varguse vorme ja nendele kehtivaid karistusi. 6) Peatükid CXCIII-CXCVII on loetletud kohtu poolt mõistetavate karistuste viisid, mis on alguses järjestatud eraldi alaparagrahvidesse. 7) Peatükkides CXCVIII-CCXIX on samuti loetletud kohtu poolt mõistetavate karistuste viisid. Kuigi seda pole struktuurselt välja toodud, siis alates peatükist CLXXVI võib jällegi leida kohtumenetluse üldiseid seletusi (kuriteo subjektide mõningatest eripäradest, kohtupidamise protokollimisest, kohtukuludest jms). Paljudes erinevates CCC struktuuri kirjeldustes on seda peetud mõneti eksitavalt seadustiku kolmandaks struktuuri osaks. 1.3 Keel CCC on kirja pandud originaalis saksa keeles. Samas on teda hiljem nii osaliselt kui ka täielikult tõlgitul nii ladina-, vene-, inglise-, flaami- kui ka teiste maade keelde, kus kehtis Saksa keisri toonane võim
peab kohe koju tulema. Ville pidi häbi pärast maa alla vajuma. Hiljem sai ta teada, et keegi oli ta isele teatanud, et klassipeol juuakse ja tarbitakse narkootikume. Ville teadis kohe kes seda öelnud oli. Otseloomulikult Sven Allan. Ville ei imesta ka, et teda Sven Allaniga juhtunus kahtlustatakse, kõik viitab ju talle, ise ta jääb aga kindlaks, et pole Sveni näpu otsagagi puudutanud. Ühel päeval jäetakse 8.klass seletusi andma. Kui see läbi saab võivad õpilased koju minna, õpetaja palub ainult Svenil jääda, kuna tahab ta ise koju viia ja juhtunust Sveni isale rääkida. Sven läheb õpetajatetoa ukse taha ja jääb sinna ootama. Ühel hetkel pistab ta aga jooksu ja ei taha, et õpetaja ta koju viiks. Ta peidab end koolimajja ära. Samal ajal on ka Tiina veel koolis, väljapääsu juures. Tiina imestuseks jookseb ka Ville veel nuttes õue, ei tea mis tal küll juhtus
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üle minemine kuni viiendasse REM-une faasi. 1. aste - kerge uni 2. aste uinumine 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. 4. aste - sügav uni ehk deltauni 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni(REM) 13. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järeldusena aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes REM une staadiumis, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu
alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika- ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna- Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Ástor Piazzollat. Tantsu nimetusele on antud erinevaid seletusi: Hispaanias on eksisteerinud sellenimeline flamenkostiil; Hispaania kolonistid kutsusid tangoks mustanahaliste orjade koosviibimisi ja pidustusi. Tango on iseloomult sensuaalne ja dramaatiline tants; legendi järgi kujutab see prostituudi ja sutenööri suhet. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ja sai eriti suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Sünnimaal
3. Tüki aja pärast taipas mees kust prints pärit oli. Prints esitas küsimusi, kuid ei vastanud kunagi mehe omadele. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus tema maja oli väike .Lammas ei saanud ära joosta. 4. Poisi koduplaneet oli vaevalt suurem kui maja. Asteroidilt B 612 pärit.( jutt selle asteroidi avastamisest).Suured inimesed armastavad numbreid , sest neil puudub avatud mõttemaailm. 6aastat möödas, kui prints lambaga minema läks. Väike prints ei andnud KUNAGI seletusi. 5. Iga päev mõtiskledes sai ta teada rohkem printsist ja tema planeedist. 3 päeval ahvileivapuude söömisest. Printsi planeedil kasvas palju umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta. 6. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas. 7. Printsil oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta oli õnnelik lillega. 8. Printsi planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus
proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline
struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. • Karakteristlik mõõde (pikkus või laius). Füüsika kui loodusteadus • Füüsika kui eriline loodusteadus opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad. • Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.
keelatud materjali sissetoomises Turkmenistani, mitte selle jagamises ega kirjastamises. Isikut võib ähvardada päritoluriigis eluaegne vangistus. Samas ei ole tema osas võimalik välja selgitada, kui suur karistus võidakse temale mõista. Võttes arvesse päritoluriigi infot, ohustaks teda Turkmenistanis piinamine või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine. Isik on andnud haldusmenetluses ebaõigeid ja vastuolulisi seletusi. Need vähendavad tema usaldusväärsust ja kinnitavad tema ohtlikkust. Isik ei ole vastanud otseselt küsimusele, millest on tingitud tema suur huvi Süüria sõja vastu. PPA-l ei ole võimalik välistada A-st tulenevat ohtu avalikule korrale, kuna isiku telefoni sisu, tema sotsiaalmeedia konto ja talle esitatud süüdistused viitavad huvile Süüria sõjategevuse ja äärmuslikku islamit propageeriva organisatsiooni HT suhtes.Kuigi HT ei ole vägivaldne islamistlik organisatsioon, on ta oma
Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2. Kõiki ühiskonda puudutavaid arvamusi, väiteid, seletusi ja tõlgendusi võib mõista kui sotsiaalsete suhete väljendust. 3. Sotsiaalsed suhted väljenduvad sotsiaalses tegevuses 4. Sotsiaalsete suhete tegelikule olemusele osutamine on sotsioloogia ülesanne. See on sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil: a) väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid
Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid. Jõulud - 24. detsember 6.jaanuar Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev
Selleks on näiteks masinate varuosad või tootmisprotsessi jaoks olulised abimaterjalid (liivapaber, klambrid, pakkematerjal). · lõpetamata toodang pooleliolev toodang. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. · valmistoodang kujutab endast lõpetatud toodangut, mis on lattu antud, kuid pole veel klientidele ära saadetud [2: 208]. Kasutades erinevate autorite arvamusi ja seletusi on kursusetöö autor seisukohal, et ettevõttel võivad olla väiksemad ja suuremad varad, kuid on ka ettevõtted kellel puuduvad varud. Kogu äriühingu tootmisprotsess on otseselt seotud aga varudega. Varudena või käsitleda kõike, mida ettevõttes vajatakse. Laiemas mõistes kuuluvad varude alla näiteks inimressursid, rahalised vahendid ja seadmed. Kitsemalt ehk finantsarvestuse tasandil on varud materjalid, pooltoodang ja valmistoodang. Varud
Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes; 2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes; 3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes; 4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes; 5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Kohtuniku ametist vabastamine: kohtuniku enda soovil; vanuse tõttu; ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist; tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Sealt edasi on neli strateegiat: · Tähenduse esiletoomine kliebdid kõnelevad laiemalt oma mõtetest ja kontseptsioonidest, nõnda, et ebajärjekindlus ja vigane mõtlemine esile tuleb · Tähenduse projitseermine kliendid näitavad, kuidas nende mõtlemine töötab. Rollimäng või siis võimalike situatsioonide detailne uurimine võimaldavad töötajal näidata, kuhu viivad probleemid mõtlemises. Tähtis on vältide seletusi nõudvate küsimuste esitamist kliendile, sest see võib viia ainult uute eneseõigustusteni. Selle asemel tuleb esitada küsimusi mis juhtub kui...? · Dialektiline esitlus loob olukorra, milles kliendil muutub võimatuks teatud vaadete säilitamine. Töötaja paneb kliendi kaaluma alternative, mis on samavõrd probleemsed, ja viib ta sel moel lähemale sobivale kompromissile.
Pythagoros kreeka matemaatik, füüsik, astronoom. Asutas oma kooli. Maailma korraldus põhineb arvulistel suhetel. Eukleides- kreeka matemaatik. Geomeetria isa. Arcimedes kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Archimedese kruvi, nõguspeegel jm. Eratosthenes kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. Hipokrates- arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguste ja tervise loomilikke seletusi. 10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni. Kreeka trag.-t nim. tekkekoha järgi Attika tragöödiaks. Tekke allikate suhtes on tänapäeval aga üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise, kui ,,sokulaulu", oletatakse, et varaemad näidendid võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Nüüdisaege teatri alged on arvatavasti ditürambis (unisoones hümnis). Ditüramb oli ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks. Tragöödia etendused kreekas kuulusidki kõigepealt
Epikuros leidis, et hea elu poole tuleb püüelda just nimelt selles maailmas, kuna ühtegi teist ei ole. Üldiselt uskus ta, et üleloomulike jõudude omistamine loodusele on enamike inimeste jaoks hirmuallikaks ning surematuse idee hävitab inimeste jaoks lootuse kunagi valust ja kannatustest pääseda. Epikuros küll uskus Olympose jumalate olemasolu, kuid ta leidis, et nood ei pühenda ennast tegelikult maailmas ja inimeste eludes toimuvasse. Epikuurlased eelistasid loomulikke seletusi üleloomulikele ning protestisid tugevasti maagia, astroloogia ja ilmutuste ning selgeltnägemise vastu. Epikurose uskmatus üleloomulikkudesse jõududesse oli see, mis sundis tema kirglikku järgijat Lucretiust nimetama teda ,,religiooni hävitajaks". Epikuros ja tema järgijad elasid lihtsat elu. Näiteks koosnes nende söök peamiselt veest ja leivast, mille kohta Epikuros tavatses öelda, et ta on vaimustuses kehalisest heaolutundest, mis kaasneb lihtsa
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks? Seda , mis on omane kõigile samasse liiki kuuluvatele nähtustele ja mida on võimalikult lihtne mõõta. Näiteks Kuu liikumist ümber Maa on võimalik kirjeldada mitmete suuruste abil: joonkiirus, nurkkiirus, sagedus, periood. Missugune neist on valitud? Periood. Miks? Lihtne otseselt mõõta. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Näiteks ei tea keegi, miks kehtib energia jäävus. Mis on loodus?
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
Loomulikus olekus on paljud ühsikonnad etnotsentristlikud, see ei tähenda radikalismi, kuid tihti hinnatakse tugevalt oma väärtusi. On üsna tavaline, et rahva nimetus, mis tuleneb kohalikust keelest tähendab inimest või meest. Rahva jaoks otsitakse nimetus oma keelest, kuid mõnes keeles pole sõna inimene, seega võetakse rahva nimeks mees. emic etic Need on uurimisstrateegiad üldiselt. Emic, keskendub kultuurikandjate seletustele ja mõistesüsteemidele, otsitakse seletusi kultuurifenomenidele, läbi selliste arusaamadele, mis eksisteerivad selles kulturis endas. Arusaam on sellele, kuidas inimesed mõistavad oma kultuuri. Sellise lähenemise eesmärk on tuvastada rahva eripärastid, läbi nende enda suhtumise, arusaamade on seda parem eristada. Etic, lähtutakse üldisest kultuuriteooriast, teooria valgusest uuritakse mingit rahvast. See on hästi kaugelt tunnetuslikult distantsilt lähenemine. Seda ei ole samuti võimalik sajaprotsendiliselt ellu viia
kogemuses kaovad ära piirid mina ja mitte mina vahel. Et tunned, et oled osa selles kes on olemas. 1)väärtuslik elukogemus, inimene tunneb et on midagi mõistnud v õppind 2)lühiajaline, mõne hetke v minuti 3)aja ja ruuni tumme teisenevad 4)inimene on passiivne-kogemus ple inimese juhitav v kontrollitav 5)provotseeritav kuid mitte juhitav 6)kirjeldus ja tähendus sõltuvad müstiku usulisest traditsioonist, neid on olemas nii palju kui on võimalikke seletusi 7)müstilise kogemuse emotsionaalsus (kaasneb rõõm ja rahulolu v kosmiline üksindus) 8)olemuselt paradoksaalne- suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, tuntakse armastust teiste vastu 12. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oates’i (1973) tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki. Need on esiteks loomulik müstika, mis tähendab kogemuslike piiride kadumist mina ja ümbritseva keskkonna (looduse) vahel. Tunnet kirjeldatakse kui süüdatust
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju tal...
Alluv: kodanike suhteline huvi poliitikas osalemisest, kuid olukorra muutmiseks pole midagi valmis ette võtma - > ei tunneta emd täieõiguslike või tõhusate sekkujatena Võõrandunud: puudub igasugune poliitiline huvi ja teadlikkus poliitilistest protsessidest või isegi poliitilistest kodanikuõigustest Poliitilised teadmised - hõlmavad poliitikat puudutavaid fakte, kirjeldusi, seletusi aga ka ettekirjutusi - > sõltuvalt sellest, mis tasemel teadmised on kujuneb poliitiline arutelu, ühiskonnatunnetus ja teised politiilise kultuuri osad nt emotsioonid, väärtused, hoiakud -> mõjutab otseselt kodanikukultuuri NB! Teadmisi võivad asendada ka uskumused: lihtuskumused võivad olla lihtväited, mis ei pruugi olla alati tõesed Poliitilist kultuuri omandatakse poliitilise sotsialiseerumise käigus - see leiab
• b) klientide /tööandja firmade nimed, kes on juhtumiga seotud • c) selge ja detailne avaldus inseneri murest, toetatuna tõenditele ja võimalikud tagajärjed, kui midagi ette ei võeta. 17.12.15 57 Assotsiatsiooni ametnik töötleb kogu infot nii konfidentsiaalselt, kui vähegi võimalik. Assotsiatsiooni ametnik kontrollib juhtumi fakte ja uurib kliendi/tööandja poolseid seletusi. Ka seda, kas “vilistaja” on ikka ise üritanud võtta ühendust kliendi/tööandjaga ja asja lahendada? 17.12.15 58 Kui ametnikul on põhjust uskuda, et tegu on juhtumiga, mis võib ohustada kliente või ümbritsevat keskkonda, siis ta võtab ette ühe või mitu alljärgnevatest tegevustest: • a) teavitab olukorrast vastavaid asutusi ja/või provintsi (osariigi) munitsipaal- või föderaalseid võime;
06.2014 Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Raskemini ettekujutletav reklaam. Metafoori mõjukusele on päris palju seletusi. Seostab asju millegi muuga või millegi muuna. Näiteks päike sinise taeva latern. Metafoorid ajus kujutletakse metafooriliselt ja mitte metafooriliselt. Metafoor on kujund, mille abil me mõistame ja kogeme ühte tüüpi asju või olukordi teiste kujundite abil (Lingvist George Lakoff ja filosoof Mark Johnson). Metafoorid kui disaini tööriistad. Näide: Metafoor, ideaalse olukorra kirjeldamiseks: Kui auto oleks elusolend, kuidas toimuks tema evolutsioon
14 päeva jooksul, komisjoni koosneb kolmest laevapere liikmest. Komisjoni esimeheks on kapten, kui kuriteo toimepanija kuulub laevapere juhtkonda ,siis teised kaks liiget määrab kapten. Kui teo toimepanija ei kuulu juhtkonda, siis nimetab ta ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda kuuluvate inimeste seast ja teise valivad laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab laevapere liikmete hulgast protokollija. Teo arutamisel on süüalusel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed võivad esitada küsimusi nii süüalusele, kui ka teistele, kelle ütlustel võib arutamisel tähtsust olla. Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused , vastused ja komisjoni põhjendatud otsus protokollitakse ning loetakse ette. Protokolli õigsust kinnitavad komisjoni liikmed allkirjaga, kus on ka süüaluse allkiri, kui süüalune keeldub allkirja andmast, siis tehakse selle kohta vastav märkus protokolli. 3. Kalatraaleri käigutuled
perioodist (7. sajand eKr). Kõik viis Moosese raamatut, mis on juutluse aluseks moodustavad toora. Toora sisaldab endas loomislugu ja lepinguid Jumalaga. Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole. Heebrea õiguse põhiallikaks on Vana Testament. Talmud ehk judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr. Talmud on koostatud kirjatundjate ehk rabide poolt ja sisaldavad seletusi ja juhiseid mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, mh jumalateenistuse ja judaistlike pühade pidamiseks. Talmude osadeks on: 1. Mišna - palved ja õnnistused, sabat ja pühade pidamine, abielu ja lahutus, tsiviil- ja kriminaalõigus, toit ja riitused, kehaline ja toidu puhtus; 2. Gemara - rabide kommentaarid Mišnale. Ajalooline areng: 1. vana-testamendi aegne õigus – 2-5 moosese raamat. 10 käsku kui põhiseadus. Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2
Nõidus täidab Zande ühiskonnas funktsiooni, mida teadus meie ühiskonnas st katset seletada pealtnäha seletamatuid nähtusi. E-P religioonikäsitlus - "Theories of primitive religion" (1965) vaidlustab olemasolevad teooriad primitiivsete religioossete praktikate kohta. - Uurijate seisukohad peegeldavad seda, kas nad on ise usklikud või mitte. - Mitteusklikud seletavad religiooni kui illusiooni bioloogiliste, sotsioloogiliste või psühholoogiliste teooriate abil. - Usklikud otsivad seletusi, mis osutaks, et religioon on viis reaalsust kontseptualiseerida ja sellega suhestuda. - Tema uurimus azandedest ja nueridest on olnud aluseks väga paljudele hilisematele religiooni ja nõiduse uurimustele. - Religioon ei tulene sotsiaalsest struktuurist ega ole selle poolt ka piiratud. - Tundis huvi, kuidas inimesed seletavad üksteisele selle universumi keerukust, milles nad elavad. Religioon on väga
tegelased on vastandlikud (rikas ja vaene, hea ja kuri, noor ja vana, tark ja rumal). Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda (1839 -1907) innustusel. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast:
arutelu; järeldused; kasutatud kirjandus; lisad (numbrid ja pealkirjad). 3.5. Sissejuhatus Sissejuhatus on lühike ja konkreetne ning sisaldab: teema valiku põhjendust: uurimistöö tausta kirjeldus ja selge uurimisprobleemi sõnastus; töö eesmärki, uurimisülesandeid või küsimusi; metoodika kirjeldust (ainult referaadi koostamisel); empiirilise uurimuse korral (diplomitöös) lühiülevaadet metoodikast; keskseid mõisteid ja nende seletusi ning vajadusel sõnaseletusi. Uurimistöö tausta kirjeldamisel tuleb toetuda kirjandusele, viidates uurimistulemustele ja varasematele seisukohtadele ning viidata kirjandusallikatele. Uurimisprobleem on sellise olukorra või situatsiooni kirjeldus, mis tuleneb praktikast ja vajab lahendamist, arendamist või muutmist. Probleemi sõnastusel on oluline selle täpsus ja selgus. Ebamääraselt esitatud probleemist saab sageli alguse teema laialivalguvus ja teemast möödakirjutamine.
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mi...
REM-une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametöö ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus. Unenägusid nähakse peamiselt ainult REM-une ajal. Katsed on näidanud, et kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. 14.Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Unestaadiumite järgnemine tähendab: uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Vaikne ehk rahulik uni – 80-85% unest. 1. Aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Kehra lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfaained. 2. Aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad
erakonna programmis b. keeles c. tänukõnedes d. poliitilises kultuuris 3. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes a. on omased vaid totalitaarsetele riikidele b. on omased teatud valitsemisviisidele c. avalduvad siduvates poliitilistes otsustes d. avalduvad erakonnaperekondades 4. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab a. ideoloogia olulisusele b. ideoloogia ebaolulisusele c. ideoloogia hägususele d. elitismile 5. Ideoloogia ülesandeks on a. anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele b. õigustada poliitilisi otsuseid c. lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul d. raskendada orienteerumist poliitilisel maastikul e. võimaldab käsitleda poliitikut kui moraalset ettevõtjat 6. Ad hoc ideoloogia on omane a. kõigile erakonnaperekondadele b. totalitaarsetele süsteemidele c. kõikidele erakondadele d. ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 7.Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud a. positiivne sotsiaalpoliitika b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
