– Kõige erinevamad statistilised meetodid • Pluss – praktilisus ja usaldusväärsus • Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment Mitteeksperimentaalne andmeanalüüs • Kolm võimalust: – Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole – Võrdlusgruppide järelmõõtmine – Järelmõõtmine ilma võrdlusgruppideta • Hea – kirjeldava ja normatiivse uuringu jaoks • Probleem – raske interpreteerida, kuna ei välista teisi võimalikke seletusi Matemaatiliste mudelite loomine • Range disain põhineb arusaamisel, et sotsiaalteadus kui teadus peab sarnanema loodusteadustele, ehkki arvestab probleemidega (mudelid kui reaalsuse metafoorid) – Ennustavad mudelid, mida seejärel kontrollida empiiriliselt – N: füüsikaline politoloogia (Taagepera > parlamendi optimaalne suurus = kuupjuur rahvaarvust) – N: peavoolu majandusteadus Kaardistamine (surveys) • Hõlmab erinevaid andmete kogumise ja
Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; reeglite kogum, mis määrab õige ja vale käitumise; kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; filosoofiline teadus moraalist. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole eetikat võimalik kehtestada ei rahvahääletuse, parlamendi, valitsuse ega presidendi poolt. Eetika, tema seisukohtade ja normide kujunemisel on oluline koht kultuuril, tr...
Sa näed teda 30 sekundi jooksul ja samal ajal salvestab skanner vere liikumise erinevates ajupiirkondades. Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu- ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala.
,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 21. kool Kunstiajalugu Tõlked, tutvustus ja arvamus teostele ,,Mina, Claudius" ja ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 2008-10-02 -1- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c Tutvustus ,,Mina, Claudius" ning ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" on ajaloolised romaanid. Robert Graves, elukutseline kirjanik, kirjutas need 1930-ndatel rahapuuduse sunnil. See aga ei vähendanud nende väärtust: ilmude...
allakriipsutamine, konspekteerimine, skeemide koostamine. Kõik see tähendab, et noorukieas tõuseb kujundatavate ajutiste seoste süsteemsuse tase. Noorukieas toimuvad muutused õpilaste tähelepanu osas. Tahtelise järgse tähelepanu kõrval kasvab ka tahtelise tähelepanu tähtsus. Oluliselt areneb ja täiustub tähelepanu ümberlülitamise ja jaotamise võime. Viimane avaldub näiteks kujunevas oskuses kuulata samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu kui ka vormi. V. Krutetski hinnangul suudavad noorukid palju enam kui murdeealised vastu panna tähelepanu hajutavatele ärritajatele. Mõtlemine on noormeestel ja neidudel murdeealistega võrreldes rohkem organiseeritud ning järjekindel ja põhjendatud. V. Krutetski märgib, et noorukite mõtlemist iseloomustab üha kõrgem üldistamise ja abstraheerimise tase, kasvab tendents nähtuste
lastelaste poolt armastatud vanaisa Massa ning kes elas 95 aastaseks ja keda Siiri pidas oma elus väga tähtsaks. Oluline roll Siiri elus oli ka vanaemal, kes oli elujaatav ning optimistlik naine, ta ei käskinud ega keelanud, vaid juhendas ja julgustas. Siiri Oviir on abielus riigikontrolör Mihkel Oviiriga ja kolme täiskasvanud tütre ema. Oma abikaasaga tutvus ta ülikooli päevil koos juurat õppides. Siiri pidas oma abikaasat kursuse targemaks poisiks, kes oskas tuua loogilisi seletusi isegi siis kui oli materjalidega vähe tutvunud. Oma haridusteed alustas Siiri Oviir Tallinna 21. keskkoolis, lõpetades praeguse Kadrioru Saksa Gümnaasiumi. Peale keskkooli lõpetamist soovis Siiri asuda õppima arhitektuuri erialale, kuid saatus tahtis teisiti ja Siiri asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille ta ka 1975. aastal edukat lõpetas. Tallinna Ülikoolis on tal kaitsmata magistrikraad sotsiaaltöö erialal. Oma hobiks peab naine siiani joonistamist ja kunsti
22. Otsene ja kaudne vigade parandamine. Vigade parandamine: otsene ja kaudne; - tuleb õige sõnastus ette näidata, - keskenduda korraga ainult ühele veale, keskenduda sagedamini esinevatele vigudele, keskenduda tähendust muutvatele vigadele ning - julgustada õpilast ise oma vigu parandama ja jälgima kõnet; - nõuda tervikfraasidega või pikemate lausetega kõnelemist; - koondada eri struktuurid tabelisse, et silme eest oleks; - jagada seletusi laste arengukiiruse kohaselt; - tunnustada ja kiita õige sõnastuse puhul. 23. Mitteverbaalsed tõlkevahendid. jagunevad · otsesteks (seotud õpetaja ja õpilase suhtlemisega) ja · kaudseteks (seotud klassiruumi ja vormiga) ning hõlmavad järgmisi elemente · kehakeel ja hoiak; · näoilme; · zestid ja signaalid; · intonatsioon ja hääletoon; · silmside, suunatud tähelepanu; · visuaalsed abivahendid: selgelt märgistatud ja nähtavad esemed;
ta uurimisekspeditsioone Lõuna-Ameerikas, Galapagose saartel, Austraalias ja Aafrikas. Darwin uuris nende piirkondade taimestikku ja loomastikku ning ka väljasurnud organismide fossiile. Ülejäänud elu, pärast abiellumist, veetis Darwin paikselt Downi maamajas. Ta töötas läbi reisil kogutud materjali, tutvus põhjalikult kultuurtaimede ja koduloomade aretuspraktikaga ning korraldas mitmeid eksperimente, näiteks taimede tolmeldamise alal. Ja kogu aeg otsis ta põhjendusi ja seletusi ideele, mis oli tal tekkinud juba ümbermaailmareisi ajal liigid ei ole maailma loodud muutumatuna, vaid põlvnevad varem elanud liikidest muutuste kaudu. Need otsingud kandsid vilja Darwini evolutsiooniõpetus viis kogu loodusteaduse uutele alustele. Peale ,,Liikide tekkimise'' on Darwini tähtsamateks teosteks ,,Loomade ja taimede muutumine kodustamise tingimustes'' ja ,, Inimese põlvenemine''
1. Diskrimineerivateks loetakse tööelus juhtumeid, kui tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused või see tuleneb sooga mitteseotud asjaoludest. § 7. Tööandja kohustus anda seletusi 13 1. Tööandja on kohustatud andma kirjaliku seletuse isikule, kes taotleb seda käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tema suhtes diskrimineeriva käitumise kahtlustamise korral, alates kirjaliku taotluse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. Seletuses peab tööandja oma valiku põhjendamiseks esitama isiku kohta, kelle kasuks valik tehti, järgmised andmed: 1. tööstaaž; 2
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, glob...
ning tunnistavad nende olemasolu. Need, kellel on olnud kunagi kokkupuude vaimude või teispoolsusega, ei saa seda kunagi reaalselt ega teaduslikult tõestada. Mõnel on teadmatus kummitustest, kuid on kogenud olukordi, mida ei osata põhjendada ratsionaalselt. Inimesi !2 hirmutavad teadmised mingist müstilisest olendist, kelle kohalolekut ei suudeta füüsikaliselt seletada. Seetõttu on väga paljud skeptikud ja teadlased üritanud loogilisi seletusi leida ja püstitanud hulgalisi teooriaid, et purustada paranormaalsuse müüte. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on: • Luua selgem ettekujutus inimeste erinevates (nii ratsionaalsetes kui ka traditsiooniliselt spirituaalsetes) arusaamades kummitusnähtuste olemusest ja neid põhjustavatest asjaoludest • Tuua välja erinevaid seletusi paranormaalsetele nähtustele
Page 13 of 24 Protsessiosalisel on õigus tutvuda toimikuga, teha sellest ärakirju, võtta (1) Avalduses kolmanda isiku kaasamiseks ja kolmanda isiku avalduses osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada protsessi astumiseks hageja või kostja poolel märgitakse kolmanda taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja isiku nimi ja aadress ning kolmanda isiku protsessi kaasamise alus, kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, samuti, kas kolmanda isiku kaasamist taotletakse hageja või kostja esitada tõendeid, võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda poolel. Avaldus tuleb esitada asja menetlevale kohtule kirjalikult.
Protsessiosalise õigused 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; Protsessiosalisel on õigus tutvuda toimikuga, teha sellest ärakirju, võtta 2) ringkonnakohtutest; osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada 3) Riigikohtust. taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. esitada tõendeid, võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda
psüühilisi haigusi, vaid ka loob neid. Läbi ajaloo on vaimsete haiguste tagamaid seletatud läbi kolme põhilise kategooria. Esimeseks on bioloogilised seletused, ehk vaimse haiguse meditsiiniline mudel. Kõik haigused tulenevad mõne kehaosa, peamiselt peaaju vigastusest või häirest. Neil on pärilik taust. Teiseks on psühholoogiline seletus, mis ütleb et mured, lein, hirm, süütunne, frustratsioon, stress võib olla vaimse haiguse või ebaadekvaatse käitumise allikas. Siin otsitakse seletusi psüühikas, mitte ajus. Kolmandaks on üleloomulikud seletused, kus arvatakse, et maagilised jõud tekivad nii vaimse kui ka füüsilise haiguse, sest deemonid 2 valitsevad inimest. Viimase uskumuse puhul püüti ka läbi maagiliste riituste haigustest vabaneda, kuni selleni, et nõidu põletati tuleriidal. 15 17 sajandil hukati ca 500 000 nõida. Viimased nõiad hukati Sveitsis 1782
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi. Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei ...
1. Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse pojale. 2. Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel Peetruse mälestused. 3. Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale. 4. Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale. Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu. Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite teenimistööst peale Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja teised tõendid näitavad ning ka tänapäeva piibliteadlased arvavad, et Apostlite tegude raamat ja Luuka evangeelium on kirjutatud sama autori poolt. 13
käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel. See häire on erinevates rühmades, kultuurides erinev. Eriti annab see tunda erinevates kultuurides, maades läbiviidavates uuringutes- näiteks Hiinas on hüperaktiivsuse ilmsed sümptomid, Inglismaa kriteeriumide järgi ei ole aga veel tegemist hüperaktiivse ilminguga. Sageli ei ole ka arstid üksmeelel, esineb erinevaid psühholoogilisi seletusi haiguspildi kohta.3 Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma. Orgaanilised kahjustused ( nt kaasnevad vaimupuudega ) ja/või sotsiaalsed tegurid ( ebaadekvaatne kasvatus ). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas p...
vaaraodele, hiljem laienes see ka lihtrahvale. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? (102-109....122-127) 3.1 *Kreeka kultuur oli teadaolevalt esimene, kus senist ettekujutust maailmast vaidlustama hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke vaid mõistusepäraseid seletusi. *Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. *Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelavaid inimesi filosoofideks. *Esimesed filosoofid püüdisd selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistusepäraselt. *6.saj. e.Kr
Linnade järk-järguline allakäik Läänest algas linnade allakäik: rikkamad eelistasid maamõisaid, kaubandus soikus ja kõike hakati tootma enda tarbeks. Aina vähem sõltuti imporditavast kaubast, provintsid elasid oma elu. Nõrgenesed sidemed eri piirkondade vahel. Rooma õigus Selle aja üks tähtsamaid saavutusi oli rooma seadustiku koostamine. Kokkukutsustud juristid süstematiseerid ja korrastasid varem välja antud seadusi, lisasid oma kommentaare ja seletusi ning selle tulemusena valmis paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos Corpus juris civilis.
Teiseks on sündroomid, mille puhul on juhtivateks tajumis- (hallutsinatsioonid), mõtlemise sisulised (luulumõtted), meeleolu- ja emotsioonide (depressioon, mania, ärevus) või isiksus- ja käitumishäired. Seejuures on mälu, intellekt, omandamisvõime ja teadvushäired minimaalsed või raskesti kindlaks tehtavad. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 2 MIS ON VAIMUHAIGUS? Vaimuhaigus on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. See on vaid üks võimalikest, omal ajal väga edasiviiv käsitlus. Mitmesuguste dementsuste seletuseks on meditsiinilist mudelt pakutud 18. Sajandi kaskpaigast saadik. Suure sammu edasi tegi Emil Kraepelin, kes võttis palju mitmesuguseid psühhooside kirjeldusi kokku kaheks suuremaks vaimuhaiguseks. Ning esitas need meditsiinilises mudelis. Enne meditsiinilist seletust on olnud ka teisi näiteks demonoloogiline ja moraalne mudel
Linnade järk-järguline allakäik Läänest algas linnade allakäik: rikkamad eelistasid maamõisaid, kaubandus soikus ja kõike hakati tootma enda tarbeks. Aina vähem sõltuti imporditavast kaubast, provintsid elasid oma elu. Nõrgenesed sidemed eri piirkondade vahel. Rooma õigus Selle aja üks tähtsamaid saavutusi oli rooma seadustiku koostamine. Kokkukutsustud juristid süstematiseerid ja korrastasid varem välja antud seadusi, lisasid oma kommentaare ja seletusi ning selle tulemusena valmis paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos Corpus juris civilis.
kohta (nii rahas kui koguses), mille osas on kindlaks tehtud lahkuminekud (puudu- või ülejäägid) raamatupidamisandmete ja inventuurilehe vahel. Ülejäänud väärtused näidatakse võrdlusandmikus üldise summana. Enne võrdlusandmike koostamist tuleb kontrollida inventuurilehtedes toodud arvutuste õigsust. Üle- ja puudujääkide korral võtab inventeerimiskomisjon vastavatelt töötajatelt kirjalike seletusi. Komisjoni järeldused ja ettepanekud vormistatakse inventuuriprotokolliga, mille kinnitab ettevõtte juhtkond. Koopiad kinnitatud protokollist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale isikule. [10]. Kui on üle või puudujääke, tuleb need fikseerida aktis ja selgitada asjaolud, millest need on tekkinud. Puudujääkide hüvitamise kord kehtestatakse raamatupidamise sise eeskirjades.
reklaamiagentuuris, üritab korraldada maavärinaid sotsiaalvõrgustikkes ja see on tänapäevasel ka selline valdkond mida ta aevastas Jaapanis. Sellega kaks poolt lõppesid dialoogi. Kokkuvõte Kokkuvõtvaks sõnaks võin öelda seda, et olen hästi tänulik õppejõuleselle poolest et pärast intervjuud vaatamist õppisin ma natukene analüüsima kokkuvõtval analüüsil tuua seletusi kuid vajab kindlasti parandamist, sest sõnavara ei ole otseselt mul hästi tugev.Intervjuu andis suure ülevaade toimivast protsessidest ja väga huvitava silmaringi toimuva paanikahood riigis. Sotsiaalmeedia mõjutas selle situatsiooni palju hullemini võrreldes sellega, mis tegelikkuses toimus Tokyo,s see on nii ja jääb alati selliseks. Tänan et saite tutvustada minu analüüsiga.
Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? · REM (Rapid Eye Movements) uni · N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil · Eugene Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements REM) Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi · Evolutsiooniline hüpotees · Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Aisting? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Millised on põhilised tajuteooriad? · Herman von Helmholtz (1821-1894) teadvustamata otsustuste tajuteooria · James Gibson (1904-1979) ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? Taju omadused I
koolide juhatuste kaudu maksma. § 3. On tarvis mõnesuguseid tervishoiu nõudeid ühes koolis ehk üksikul juhusel läbi viia, siis teatavad kooliarstid sellest vastava kooli õpetajate-kogule (kooli juhatajale) ja valvavad selle järele, et nende nõudmised õieti täidetaks. § 4. Kooliarstid on kohustatud kooli juhatajate ja õpetajatekogu soove tähele panema küsimustes, mis puutuvad kooli ja õpilaste tervishoidu, niisama peavad nad tarvilikka seletusi ja nõu andma kooli tervishoiu küsimustes. § 5. Kooliarstid võtavad osa sellekohase kutse järele õpetajate nõukogudest, kooli, kolleegiumi istangutest, kõigist nõupidamistest ja kommisjonidest, kus küsimusi arutatakse, mis kooli tervishoidu puutuvad. § 6. Kooliarstide järelvaatuse aJJa kuuluvad koolid niisuguse õpilaste arvuga, mis kohaliku omavalitsuse poolt kindlaksmääratud Väljavõte Rahva tervishoiu korraldamise seadusest - Il. T. 2 ~ 1928, 8.
Piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale. 23. Mida tähendab maksukohustuslase kaasaitamiskohustus? See tähendab, et: Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. 24. Millistele tingimustele peab vastama maksukohustuslasele raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine?
tunnetus ja taju on sõltuvuses nende keele terminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja taju. Mõnel rahval on kultuuris hästi palju termineid ja nad tajuvad neid valdkondi hästi. NT: eskimod ja lumi. Eskimotel on palju sõnu erinevate lumevariantide tähistamiseks. Kuna neil on terminoloogia olemas, seega suudavad nad nt jäävälja näha väga erilisena. See hüpotees mõjutab keele mõju mõtlemisele ja tunnetusele. Kolmas loeng Difusionism Püüdis välja pakkuda suuri seletusi kogu ühiskonna kirjeldamiseks. Idee on selles, et kultuurinähtused levivad ühest arengust teise. Kultuuride muutumisel põhiline mehhanism on laenamine, üks ühiskond laenab teiselt. Selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Kolm koolkonda: *Briti koolkond(Manchesteri koolk) – Smith, Perry, Rivers. Idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos ühe korra ühes kohas ja levib üle maailma.
– Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad mingit süsteemi ja loogikat. • Teooriateta on empiirilised tõendid reeglina kasutud • Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav • Teooriad tuleks falsifitseerida: – Falsifitseerimine: me püstitame hüpoteesi (teoorial põhineva oletuse) ja vaatame kas empiirilised andmed seda kinnitavad.
võib pidada agressiivsuse panustavaks teguriks, osutades, et mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt pikkadel kuumadel suveõhtutel linnasises oludes. Teises pooles referaadis kasutasin interneti lehekülge, kus sain materjali agressiivsetest naistest, naiste ja meeste agressiivsuse erinevustest, kaudsest, instrumentaal ja ekspressiivses agressioonist. Agressiivsuse teooriad Sünnipärane agressiivsus Inimese agressiivsuse kohta on esitatud rida seletusi. Psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas oma elu lõpu poole, et inimestel on kaks põhilist energiaallikat: eluandev ja inimese naudingute eest hoolitsev liibido ning purustav surmainstinkt thanatos. Nende kahe energia konfliktid viivad inimkäitumise näivatele vastuoludele, kusjuures inimese agressiivsus on seletatav thanatose destruktiivse energiaga. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis
Et tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle teksti autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsate tõlgetena tuleks ära mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil p. Kr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesittat ja Hieronymuse poolt aastal 405 p. Kr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. Vana Testamendi arheoloogia ja Vana Testamendi käsikirjad. Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eelduseks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine.Üha uuemate arheoloogilist andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess
Sissejuhatus Valisin artikkli ,,Veeõitsengud Eesti järvedes" kuna mind huvitab loodus ja selle kaitsmine. Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist tuleb ette peaaegu kõigis veeökosüsteemides: järvedes, jõgedes, meredes, ookeanides. Seda põhjustavad planktilised mikrovetikad, kelle rakkude mõõtmed jäävad vahemikku 1 100 m (1 mm = 1000 m). Kuigi veti...
Vastavalt sellele liigituvad need õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Viitavad õigusnormid jaotuvad omakorda kaheks viitelisteks, st viitavad sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, ja blanketseteks, ehk osundavad mõnes teises õigusaktis sisalduvale.14 13 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 105-106. 14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 106-107. Viitelise esitusviisiga õigusnorm: § 7. Tööandja kohustus anda seletusi (1) Tööandja on kohustatud andma kirjaliku seletuse isikule, kes taotleb seda käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tema suhtes diskrimineeriva käitumise kahtlustamise korral, alates kirjaliku taotluse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. Mittetäielike õigusnormide alla kuuluvad ka definitiivsed normid, mis seletavad lahti mõisted, mida seaduses kasutatakse. Enamjaolt on mõistete defineerimiseks koostatud eraldi
Psühhoanalüüs kirjanduses -Psühhoanalüüsi autorikeskses uuringud süvenevad kirjaniku loomisprotsessi, uuritakse tema komplekse, suhteid vanematega... -Freudismi järgi on vajadus kunstiloominguga tegelda seotud allasurutud alateadvuslike ihadega -Psühhoanalüütilise meetodi abil on võimalik uurida ka teose tegelasi. -Psühhoanalüütikute üheks meelistegevuseks on otsida teoses peituvaid sümboleid ja anda neile tegelasest lähtuvaid seletusi -Põnevad zanrid on pshhoanalüütikutele müüdid ja muinasjutud, mille tõlgitud meeleolukad pildikeel avab vanade lugude varjatud poole, mis pealiskaudsel lugemisel jääb märkamata Eesti venelased mõjutavad poliitikat. Ajalugu kui arvamuste kujundaja. Integratsiooni programm. Keeleprobleem. ,,Proua Dalloway" Kui rääkida pronksiööst, siis ma ei ole selles kahjuks sugugi kindel. Tavaliselt mulle ei meeldi lükata kogu vastutust riigi õlgadele. Kuid seekord tahan
- mudel: mehhaanilie solidaarsuse ühiskonnast orgaanilise solidaarsuse ühiskonda * mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus # kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia 6. Erinevaid seletusi deviantsusele- Deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest. Peter Aggletoni raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. - Biol & psühh
alguse saama 29. Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. 30. Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast. 31. Kliima, hapniku rohkus Maal, ,,Kambriumi plahvatus" Aegkonnad: Vanaaegkond ehk Paleosoikum, Keskaegkond ehk Mesosoikum ja Uusaegkond ehk Kainosoikum. 32. Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mehhanismide ja protsessid Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitmekodeerivate osade kogumit nimetatakse popultasiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhtet nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud
49. Inimrühma poolt jagatud väärtuste, hoiakute, teadmsite, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: - Poliitiliseks kultuuriks 50. Ideoloogia võib avalduda - Erakonna programmis - Keeles - Tänukõnes - Poliitilises kultuuris 51. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes - Avalduvad erakonnaperekondades 52. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiru püüab" viitab - Ideoloogia ebaolulisusele 53. Ideoloogia ülesandeks on: - Anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele - Õigustada poliitilisi otsuseid - Lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul 54. Ad hoc ideoloogia on omane - Ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 55. Traditsiooniliselt on vaskapoolsust iseloomustanud - Positiivne sotsiaalpoliitika - Avaliku omandi eelistamine eraomandile 56. Põhiideoloogiad on - Sotsialism - Konservatism - Liberalism 57
millegagi tegelemaks. 1.6 Käsk ja keeld Käsk ja keeld aitavad tagada väikelapse ohutust , käsu ja keelu abil õpib ta maailma piire tundma. Käsk ja keeld on aluseks ka kõlbelisele arengule. Tuleb siiski jälgida, et käskude ja keeldudega ei mindaks liiale- parem kui keelata on takistada, parem kui käskida on juhtida. Kui aga on vaja käskida ja keelata, siis olgu käsk ja keeld selline, et seda on võimalik täita ja tingimata on vaja täita. Sellisel juhul tuleks vältida seletusi ja jääda selle läbiviimisel järjekindlaks. Tuntud pedagoog Anton Makarenko arvates saab laps käsust-keelust aru juba 1,5-2 aasta vanuselt. Seega soovitas tema just vanematele ja kasvatajatele, et käsku ei tohi anda kujalt, valjuhäälselt ja ärritatult, kuid see ei tohi kõlada ka meelitamisena. Samas ei tohiks käsu täitine nõuda lapselt liiga suuri pingutusi, seetähendab käsk peab olema kooskõlas lapse võimetega. Kui
nunn jumalale pühendunud naissoost isik; üldreeglina saanud pühitsuse; andnud tõotuse ja on organisatsiooni liige; dharma õpetus, seadus; kohustus; budismis; dharma ratas on kaheksaosaline tee toora juutide pühakiri; kujunes Paabeli vangipõlve ja Pärsia ülemvõimu ajal lõplikult; osa Tanachist ehk Vanast Testamendist; 15 Moosese raamat; kõige olulisem talmud judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr; koostatud rabide poolt; sisaldab juhiseid ja seletusi erinevate elusituatsioonide jaoks, muuhulgas pühade ja jumalateenistuse kohta missa armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus jünger Jeesuse õpilane; üldjuhul 12 meest, kes said õiguse levitada ristiusku ning ravitseda apostel juudid kristluses, kelle Jeesus läkitas kuulutama kristlust nii juutidele kui paganatele üle maailma protestantism reformeeritud kirik; roomakatoliku kirikust eraldunud kirikute
Informatsiooni, mis me eneseteadvuse või ettekujutusega teistest ei sobi, kaldume ignoreerima, muutma või ümber sõnastama nii, et see sobib meie varasemate hinnangutega Omistuste tegemise teooria Inimesed käituvad kui naiivsed teadlased kogudes faktilist infot ning kasutades seda võimalike põhjuste ja teooriate loomiseks Omistuste = atributsiooniteooria tegeleb sellega, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad, enda või teiste käitumisele põhjuseid omistavad. Üheks kõige tähtsamaks teiste inimeste kohta tehtavate omistuste aspektiks on see, kuidas me hindame tahtlikkust. Kui peame kellegi tegu tahtlikuks, siis teeme omistusi isiksuse, eelsoodumuse või kavatsuse kohta ja jätame täiesti kõrvale mõtte, et see tegu võis olla tingitud konkreetsest situatsioonilist või keskkonnast. Näide: te palute oma uuel ülemusel väga olulise aruande jaoks päeva lõpuks andmed saata. Õhtul tema
Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutustega. Demotiveeritud inimene : apaatne; kaldub kerkivaid probleeme võtma ületamatute takistustena; ei otsi lahendusi; ei soovi
protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Välismajandussidemetest on vaatluse all üksnes eksporti puudutavad koostööriigid ning artiklid. Käesolev töö on mõtteliselt ja sisuliselt jagatud kaheks osaks. Esimene osa hõlmab töös käsitletavate mõistete seletusi ning antud teema tutvustust lugeja parema arusaamise nimel. Teine osa analüüsib täpsemalt Eesti välismajandussidemeid erinevate Euroopa Liidu riikidega. Antud referaadi eesmärgiks on iseenda ja lugejate teadlikkuse tõstmine. Eelnevast sõltumata esitab autor töös pinnapealse ning üldistava ülevaate ka impordist ning kõrvutab Eesti ekspordi suhet Euroopa liidu riikidega ka impordiga parema ülevaate saamiseks.
Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud veidratele sündmustele. Pidevalt kontrollitakse 50ndat korterit seal paistab elu keevat, ent kui miilits saabub, pole kedagi nähtaval. Kuulatakse üle Arkadi Apollnovits. Tõendeid Wolandi Moskvas viibimise kohta ei suudeta leida. Prohhor Petrovis on saanud oma õige kuju tagasi. Rimski leitakse Leningradi "Astoria" hotellist ning peale rääkimist miilitsaga palub meeleheitlikult kaitset.
(8.1) Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja õppevormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis. Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teadaolevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. . Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. 6
sümptomeid - Psühhoteraapia o Pereteraapia o Kognitiiv-käitumuslik teraapia o Sotsiaalsete oskuste treening o Ei sobi psühhoanalüütiline teraapia - Kõige tulemuslikum = ravi + psühhosotsiaalne sekkumine Skisofreenia KKT - KKTga saab vaidlustada düsfunktisonaalseid mõttemustreid, käsitleda hallutsinatsioonide tõlgendamist, genereerides neile alternatiivseid aktsepteeritavaid seletusi - Kognitiivse teraapia eesmärkideks - Toetada kohanemist igapäevaeluga - Õppida ära tundma tagasilanguse märke - Omandada lõdvestumistehnikaid, et stressi ja ärevusega toime tulla - Idenfitseerida düsfunktisonaalseid mõttevigu, mis võivad tugevdada katastroofilist või luululist mõtlemist - Õppida toime tulema negatiivse tagasisidega sotsiaalsetes olukordades, lahendama konflikte
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool ...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Elu, inimese ja maailma nähtuste seletamine toimub alles religiossete ning mütoloogiliste kujutluste taustal. Kõik, mida kas imetleti või kardeti, seisis lahutamatus seoses heade või halbade, inimese suhtes heatahtlike või pahatahtlike haldjate ning jumaluste tahtega ja oli vahetult selle avalduseks. Alles aegamööda hakkas mõtlemine vabanema müütilistest kujutlustest ja enam teadlikumalt otsima seletusi ümbritsevatele nähtustele looduses kui ka inimlikus elus. Niisugune inimliku mõtlemise iseseisvumine on eelduseks filosoofilise mõtlemise sünnile. Taolise iseseisva mõtlemise algeid võib leida VI ja V üleminekuajastul. Sellest ajast pärinevad ka vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja nende olemasolust on teada ainult hilisemate autorite kasinate ülestähenduste kaudu.
3)töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega (maksimaalselt 10 päeva) 4)töölt vabastamine TLS §86 järgi. 17.distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad 6 kuu jooksul distsiplinaarkuriteo korda panemisest. Kui ülemus teost teada saanud, siis aga asja uurida 1 kuu. 1 aasta, kui tegemist inventuuridega, revisjonidega. Karistuste tähtajad lühikesed, sest vaja distsipliini hoida. 18.distsiplinaarkaristuste määramise kord, eesmärk Menetleda vaja. Selleks on tööandjal õigus võtta seletusi teo toime pannud isikult, teistelt tunnis andmast. Samuti süüdlase lähedased isikud. Teised töötajad ei tohi keelduda. Kui keeldub, võib t distsiplinaarmenetluse. Peale ütluste veel õigus koguda dokumentaalseid materjale. Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult 1 karistuse. 19.distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine Koostatakse käskkiri. Üpriski detailselt kirja panna süütegu. Peavad olema käskkirjas: 1)karistatava isiku nimi
Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne. Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal: Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: -Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel -Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
