“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. A mitte B test Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“. Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel Mäluga – imiku võime asju meeles pidada on piiratud
EV Põllumajandusministeerium. EPMÜ. Tartu 2002. lk. 147...180 16. Kuldkepp, P./Koost./ Väetised ja nende kasutamine. Teatmik. Tallinn 1992. 91 lk. 17. Kärblane, H./Koost./ Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1996. 18. Loide, V. Test-uuring Eesti põllumuldade agrokeemiliste omaduste seisundist ja täiendavaid andmeid väetistarbest. Vaadatud aadressil: http://www.pmk.agri.ee/est/index.php?sid=76&mid=66 19. Nurmekivi, H. Mõistete seletusi. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 7...8 20. Olausson, I. Kompost. Kirjastus Tänapäev. 2005. 101 lk 21. Põldma, P. Väetamise mõju köögiviljade saagikusele ja saagi kvaliteedile. Katsetöö aruanne. 6 lk 22. Põllumehe käsiraamat. Kemira GrowHow tootekataloog.147 lk 23. Rooma, L., Toomsoo, A. Kultuuride väetamine. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 21...27 24. Sady, W
unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit.Mida lähemale hommikule seda suurema osakaalu saab kiire uni. Nimetatakse ka kui REM (rapid eye moving) uni. Kiire une ajal suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametalitlus ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus , võib esineda erektsioon ja ilmuvad kiired silmaliigutused. · Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järgi aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes kiire une ehk REM une staadiumi, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul
pimedaid laike – skotoome - PT-did ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste – nüstagmide tõttu, millega selline pime ala ära täidetakse - Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid - Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse aladesse, säilinud on funktsioneerivad ’saarekesed’ kahjustunud piirkonnas, osa infotöötlusest toimub jba enne kui signaal jõuab nägemiskoorde - Tserebraalne akromatopsia – värvinägemise häire kortikaalse kajustuse järgselt (must- valge maailm hallides toonides). Selgitus: kahjustus v4 alas - Tserebraalne akinetopsia – liikumispimedus; kahjustus v5 alas; ei näe objektide liikumist vaid need tekivad ja hajuvad
Viimaks tutvustatakse vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid ning selgitatakse kuidas need ainevahetust mõjutavad, milline on neile iseloomulik treeningefekt ja millele tuleb iga meetodi puhul tähelepanu pöörata. Teoreetiline osa on vastavalt uurimistöö eesmärgile ulatuslikum kui nõuab praktilise osa mõistmine. Peamisteks allikateks on erinevad spordifüsioloogia ja -metoodika alased raamatud. Tekstis esinevate lühendite ja erialaste terminite seletusi ning teemakohaseid täiendavaid teadmisi leiab lisadest (vt lisa 1, lisa 2). Praktilises osas tutvustatakse esmalt sauna mõju organismile ja sauna kasutamist treeningust taastumise vahendina. Seejärel püütakse leida seos, kuidas mõjutab saunale eelnenud treening sauna efekti. Praktilise osa tulemusena saab vastuse küsimusele, kas ja kuidas tuleks sauna taastumisvahendina kasutades arvestada sellele eelnenud treeninguga. Tulemus saadakse vastava
Võib-olla osutusid niimoodi käituvad kajakaliigid maapinnal pesitsedes liiga ohustatuteks ja seepärast oli ainsaks lahenduseks asuda pesitsema kaljukarniisidele? Nagu viimasest näitest näha, ei aita isegi mitmeliigilised (liigirühmade vahelised) võrdlused vältida põhjuse ja tagajärje dilemmat. Mida siis teha? Selle probleemi leevendamiseks tuleb võrdleva meetodi kasutamise korral igati vältida tagantjärele seletusi ehk post-hoc seletusi. Kõigepealt on vaja olemasolevate teadmiste baasil ja loogilistest printsiipidest lähtudes a priori ennustada võimaliku võrdluse tulemus ja alles seejärel võrdlev uuring ise läbi viia. 3. probleem: võrreldavate liikide fülogeneetiline seotus. Mingite tunnuste koosesinemine fülogeneetiliselt lähedastel (ehk sugulas-) liikidel ei pruugi tuleneda sellest, et need tunnused on omavahel olemuslikult seotud, vaid lihtsalt
pannud teise ülesande kui mehele naine pidi lapsi sünnitama ja kasvatama, samal ajal kui mees oli eelkõige oma aju kasutav sotsiaalne olend. Asi läks nii kaugele, et käidi ettevaatlikult välja mõte, et on olemas inimliigi sees kaks alamliiki mehed ja naised. Mittejuudi arstide vaen oma konkurentide suhtes kujundas teooriad, mille kohaselt juudid on erinevate patoloogiate kandjad. Seda oli oluline rõhutada, sest toonane arstieetika käskis arstil olla terve. Seletusi juutide kehvale tervislikule seisndile oli erinevaid. Nt rõhutati nende diasporaas elamist, kaugel Palestiina kodumaast. ,,Vales" kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni. Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse. Rassismi õppetunnid (rassismi kriitika) Siiski teadaolevalt ei ole keegi kunagi öelnud ega kirjutanud, et inimesed on võrdsed. Öeldud on, et kõik on sünnilt võrdsed
laevapere liikmete hulgast protokollija. seadus (RT I 2002,1,1; 2005, 57, 451) pindade pühkimine ja prügi eemaldamine. peavad oskama kasutada kõik laevapere (3) Teo arutamisel on asjaomasel laevapere Sadamaseadus (RT I Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida liikmel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed 2009, 37, 251) peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil võivad esitada küsimusi nii asjaomasele Laeva lipuõiguse ja Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab
ärahoidmine toimubki üldjuhul läbi nende ennetamise. Mittekaristuslike sunnivahendite kohaldamise menetlus sõltub olulisel määral kohaldatava vahendi liigist ja konkreetse vahendi eripärast. Vaatamata sellele, kehtivad menetlustele ka ühised üldnõuded, milleks on kohaldamisaktide kirjalik vorm, põhistatus, isiku ärakuulamine ja kaebeõiguse tagamine. Seejuures neist olulisem - isiku õigus olla enne sunnivahendi kohaldamist ära kuulatud, eeldab õiguslikku võimalust anda seletusi, esitada tõendeid ja osaleda nende uurimisel - olla vastava menetluse osaliseks.13 Kuna karistusjärgse kinnipidamise mõistmine toimub kriminaalmenetluse raames, on see õigus isikule tagatud läbi kaitsja, kelle osavõtt kriminaalkohtumenetlusest on kohustuslik. Kohaldades mittekaristuslikke sunnivahendeid, peab need ka ajaliselt piiritlema. Tõkendina esinevate õiguste ja vabaduste piiramise ajalised piirid annab tavaliselt seadus. Seadusega
Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad. o Kriitilised Piaget suhtes o Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju. Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut. Psühhoanalüütilised teooriad.
o zooplankton ainuraksed o ainuõõsed o aerjalgsed o vähilised · Ida-Vaikse ookeani regioon, Lääne-Atlandi regioon, Ida-Atlandi regioon Bentose elustiku iseloomustus. · Org aine lagundajad. · Bakterbentos · Fütobentos - meres vaid litoraalis (räni, puna, pruun ja rohevetikad) · Zoobentos selgrootud (käsnad, vähid, korallid, rõngussid, limused, okasnahksed, putukate vastsed) PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. · 4600-2500 miljonit aastat tagasi. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse. · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid. · 3500 milj.a.t tekkisid esimesed stromatoliidid
päris sirged, jne. Seega võib vaielda, kas see on ruut või mitte. Aga seda võib kindlasti väita, et see ring ei ole. Nii on ka füüsikaga: see ei suuda öelda täpselt, milline loodus on, aga suudab täpselt öelda, milline see ei ole. Tihti küsitakse: Miks taevas on sinine? Miks kehad kukuvad maha? Miks pole negatiivse massiga kehi? Kuidas sellistele küsimustele vastata? Kui tahta anda lõplikku, ammendavat vastust, peaksime laskuma müstikasse ja fantaseerima. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Füüsika on õpilastele ebameeldiv aine ja seda mitte ainult meil, vaid üle maailma.
minimaalset (või maksimaalset) väärtust, mida organism on suuteline tajuma. • suhtelised piirid e eristuslävi- objektide kõige väiksem erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama. • Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus- Neid seletusi on kaks. Ühe seisukoha suhtes on inimesed tundlikud objektide omaduste suhtete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on incariantsed, muutumatud. Teine seisukoht väidab, et kuna väikesed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju kontstrantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg. • Ruumilised vastasmõjud- See, mida me näeme(värvus, suurus, kalle jne)
säilitada. Mõlemad süüdistavad teineteist ja Jeltsinit riigi lagundamises. Jeltsini lähikondlased omakorda arvustavad liidulise juhtkonna “ebaadekvaatset” tegutse- mist ja kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ning nõukogude süsteemi kriisi. Akadeemilises teaduskirjanduses, eriti politoloogilises, võib Liidu lagunemise põhjuste kohta samuti leida väga erinevaid, sageli vastupidiseid seletusi ja seisu- kohti. Sel teemal korraldatakse esinduslikke interdistsiplinaarseid ümarlaudu ja peetakse ikka veel tuliseid debatte. Professionaalsete ajaloolaste töödes on läbi- paistvaid poliitilisi spekulatsioone tunduvalt vähem. Need autorid, kes aktsepteeri- vad muutuste, seega ka perestroika vajadust ja seletavad toimunut n-ö objektiivsete põhjustega – süsteemi kriisiga, mis kutsus esile revolutsiooni (selle dateerimises
hea? Kui maailm peegeldab Jumala loomust, siis pole Jumal hea. Kurjus võib olla moraalne (mida inimesed üksteisele teevad) või naturaalne (mis juhtub looduslikel põhjustel nt looduskatastroofid) Ühistöö argument – argument ei tõesta monoteismi, maailma võisid üheskoos luua mitu jumalat. Klassikaline kriitik: David Hume. On ka alternatiivseid seletusi otstarbekohasusele: Darwin osutas looduslikule valikule, mis seletab ilma kavandajale viitamata ära eluslooduse otstarbekohasuse. (mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming) USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, mille rangemate versioonide järgi pole evolutsiooni toimunud, liigid on loodud valmiskujul, universumi vanuseks vähem kui 10 000 aastat. Kosmoloogiline e algpõhjuse argument Keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus
- Prototüübiga samal määral aga erinevate tunuste poolest sarnanevaid juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt nt kiirus, täpsus, aeg - Inimesed kasutavad kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole ka seda mis ulatu iseloomulikest tunnustest kaugemale Seletusteooria: Plussid: - Uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad Miinused: - Ähmasus põhimõistete defineerimisel – teooriaid ja seletusi on raske eristada üldistest taustateadmistest. Milles seisneb prototüüpsuse efekt? Konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus. Kuidas jaotuvad mõisted baastasandi, suborineeriva tasandi ja superordineeriva tasandi mõisteteks? Mõisted jaotuvad nendesse tasemetesse ehk mõistete hierarhiasse erinevate abstraktsioonide tasemete kaudu: - Baastasand – asjad mis esinevad reaalses elus, mille on tajutud ühised omadused ja
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
senise elu läbi otsekui filmilindilt. Teisenevad aja ja ruumi tunne. ● Müstilises kogemuses on inimene passiivne. S.t, et kogemus pole inimese poolt juhitav ega kontrollitav.(ka rituaalides). See on provotseeritav, kui mitte juhitav. ● Müstilise kogemuse kirjeldus ja tähendus sõltuvad müstiku usulisest traditsioonist. Sarnased kogemused, mida tõlgendatakse erinevalt. On nii palju müstilisi kogemusi, kui palju on olemas nende võimalikke seletusi. Erinevad religioonid ja usulised traditsioonid väärtustavad müstilisi kogemusi erinevalt. ● Eraldi teemaks on müst. kogem. emotsionaalsus. Müstilise kogemusega kaasnevad enamasti positiivsed tunded, nt. rõõm, rahulolu ja kindlustunne. Samas on ka n-ö varjukülgset müstitsismi, milles inimesed kogevad kosmilise üksilduse ja Jumalast hüljatuse tunnet.
Seda on seletatud ettevalmistustega olümpiamängude toimumiseks. Kui 1984 aastal oli sotsialistlik kord kõige madalamas seisus, siis oli samuti märgata mõningast kuritegevuse kasvu. 1985 - 1986 aastal toimunud kuritegevuse taseme langust on seletatud alkoholivastase võitlusega (nn. kuiv seadus), kuid samasse perioodi langeb, tänu alkoholi müügi piiramisele, toksikomaania tekkimine. Seega näeme, et vähemalt üks osa kuritegevusest on väga kiire dünaamikaga ja seetõttu tuleb seletusi otsida kiiresti muutunud sotsiaalsetest tingimustest. See ei välista siiski aga kuritegevuse suhteliselt stabiilsema osa võimalikku mõningast tingitust kurjategija isikuga seonduvatest faktoritest, sh. ka bioloogilistest faktoritest. NB! Paljud teod jäävad registreerimata (ei ole konkreetset kannatanut või ei viitsita). Suuti muudatusi kuritegude arvus võib põhjustada nt muudatus registreerimise süsteemis. Palju
Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende senised tõekspidamised ja väärtused satuvad ohtu. Tekkinud ebamugavustundest vabanemiseks püüavad inimesed leida seletusi või käitumisviise, mis aitavad neil vähendada tõekspidamiste ja välise keskkonna väljakutse vahel tajutud ebakõla. Üheks kognitiivse dissonantsi ületamise võimaluseks saavutussituatsioonides on edu või ebaedu atributsioonid, mis aitavad inimesel säilitada nende positiivset minapilti. Kuigi sellised seletused on subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui ka sellega kaasnevad emotsioonid inimeste edasises tegevuses
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
konfliktiks. Keskseks küs muutub privaatsfääri tugevnemine , privaatsfäär radikaliseerub. Indiviidi ja üh vaheline konflikt, mille kulmineerumine kujuneb välja postmodernistlikus üh. Indiviidil on üh ees vaid need kohustused, mida ta tahab üh ees võtta, kui ta ei taha midagi võtta n see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile)
[---], misjuures kriitik pole ka projekti vastu huvi tundnud." Karin Hallas-Murula (2005). 3. Kriitika mõistmiseks: "Märkigem, et kriitiline selgitus soodustab mõistmist, kuid ei asenda retsipiendi vahetut taju ega interpretatsiooni. Järelikult väljub kriitika peaülesanne puhta selgituse või tõlgendamise raamidest ning seisneb selles, et vastaval viisil ümber häälestada retsipiendi ootuste süsteem. " Boris Bernstein (1976). 4. Kriitilised erimeelsused: "On pakutud kõikvõimalikke seletusi selle kohta, mida ta (Cézanne) taotles ja mida ta saavutas. Ometi jäävad need seletused pinnaliseks ja mõnikord tunduvad koguni vastuolulistena. Ent isegi kui kriitikud meid lõpuks välja vihastavad, jäävad ju pildid ikkagi meid veenma. Ja parimaks soovituseks on siin ja alati: "Minge ja vaadake neid maale originaalis. " E. H. Gombrich (1997: 540). 5. Milliseid ontoloogilisi küsimusi tekitab VKT? Ontoloogilised kaalutlused: Eriarvamused kunstiteose eksisteerimise viisi (ontoloogilise
midagi, tähendab, mis aitaks seda paremini mõista ja seega rohkem nautida. Niisiis võib iga kirjanduskriitikana pakutava kirjutise kohta küsida: on selle sihiks mõistmine ja nautimine? Kui ei, võib see ometi olla legitiimne ja kasulik tegevus; aga seda tuleb hinnata panusena psühholoogiasse, sotsioloogiasse, loogikasse, pedagoogikasse või mõnda teise huvialasse. Samuti ei tohi biograafiat samastada kriitikaga: biograafia tavaline kasu on pakkuda seletusi, mis võivad avada tee edasisele mõistmisele; aga suunates meie tähelepanu luuletajale, võib see meid luulest ka eemale juhtida. Asetades kirjanduskriitikas kogu rõhu m õ i s t m i s e l e, tekib oht libiseda mõistmisest pelka seletamisse. Kui aga üle rõhutada n a u t i m i s t, kiputakse langema subjektiivsusse ja impressionismi ega saada naudingustki rohkem kasu kui pelgast ajaviitest ja meelelahutusest.
isikuga mingi õigus, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse. Ühisvara jagamine (1) Kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. (2) Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Vara välistamine pankrotivarast (1) Pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks.
lasevad seda teha hoopis teistel ja kulutavad kogu oma aja toitumisele, on teistest keskmiselt paremini toitunud ja seega potentsiaalselt edukamad. See tähendab aga, et looduslik valik peaks pettust soosima ja pettus peaks hakkama grupi hulgas levima. Miks on siiski petiseid loomagruppides vähe? Kui grupp koosneks sugulastest, siis võiksime vastust otsida hõimuvaliku ideest lähtudes. Kuid mitte kõik loomagrupid ei koosne ainuüksi sugulastest. Seepärast on teadlased pakkunud täiendavaid seletusi. Esimene neist toetub aususe ja pettuse tasakaalulisele suhtele. Kui petiseid saab grupis olema liiga palju, siis grupi valvelolek tervikuna väheneb ja teatud hetkel saabub seisund, kus petmine ei ole enam kasulik. Ausus saab valiku poolt soosituks, sest neil isendeil, kes vaenlast valvavad, on ühtlasi suuremad shansid vaenlast esimesena märgata ja põgeneda. Selle seletuse kohaselt peab gruppides valitsema dünaamiline tasakaal ausate jälgijate ja petiste vahel
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid,
Praegu ei ole tal seda vaja teada, hakkab ilmaaegu muretsema ning üleüldse, ta ei saa sellest aru, arvavad nad. 34 Tegelikult tajuvad juba väga väikesed lapsed ümbritsevate inimeste tundeid ning taipavad, kui vanemad on õnnetud. Nad mõistavad, et midagi on toimumas, aga ei saa päris täpselt aru, mis see on. Tekib segadus, hirm ja ka viha. Hea fantaasia tõttu hakkavad lapsed ise seletusi välja mõtlema ja peavad sageli iseennast murede põhjuseks. Nii need tunded kogunevad, kuna «teatud asjadest» lihtsalt ei räägita. Ka laps õpib oma probleemidest vaikima. Tulemusena kaugenevad vanemad ja lapsed teineteisest. Seda päeva, kui asju selgeks räägitakse, ei pruugi tullagi, sest kes vana asja ikka enam meenutada tahab. Kuid haavad ja armid jäävad. Täiskasvanud võtavad sageli asju sellistena, nagu nad näevad, kuid ei oska või ei taha vaadata
Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr)
kui me ei teaks, et omandatud tunnused ei ole päritavad). Kui võtta kuulus näide kaelkirjaku kaelast: olgu siis pealegi, et kael muudkui venis pikemaks, et saada kätte kõrgemal olevaid lehti. Kuid kust pärineb kaela võime kasvada pikemaks? Millal ja kuidas see tekkis? Lamarkism ei suuda niisugustele küsimustele vastust anda - ta lõpetab oma argumendi kohe seal, kust alustas. Seega - enamus LV mõttes alternatiivseid seletusi pole ülepea seletused, sest viivas üleloomuliku algpõhjuseni. Pluralism on kohane evolutsiooni uurimisel, kuid mitte adaptatsioonist rääkimisel Tuleb igati mõista, meeles pidada ja rõhutada, et LV kui ainupõhjus on seda just ja ainult adaptatsiooni mõistmiseks, mitte evolutsiooni kui tervikliku protsessi jaoks. Lugedes koguni klassikalisi töid - juba D mõistis seda. Seda aktsepteerides ei satu me konflikti seal, kus näema
Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr)
Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa” Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) – Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr)
puudusid majanduslikud võimalused ja juudi soost isiku areng selleaegses akadeemilises teaduses ja erameditsiini praktikas oli raske. Üks Freudi huvisid oli neuroloogia, uuringud peaaju ja ebastabiilsete närvisüsteemide ravimises. Selle suuna uurimisobjektiks on meditsiinis imik. On vähe sümptomeid, millele ei oleks osatud leida psüühikast tulenevaid seletusi. Freud küsis vanematelt, mida nad mäletavad. See juhtis teda järeldusteni, et emotsionaalse ebastabiilsuse allikad võivad asuda varases lapsepõlves. Freudi teooriast lähtub, et suurim mõju ei tulene mitte bioloogilistelt jõududelt, vaid enam seksuaalsuselt ja agressiivsusest, mis on 21
hermeneutilised strateegiad olid keskse tähendusega seesuguste tingimuste põlistumisel, mis moodsa teaduse kujunemise võimalikuks tegid 12. mai 2010 Roland Karo TEADUS, RELIGIOON JA ILMALIKUSTUV INIMENE Taustapilt religioossed sümbolid, tiivad jms, aga rõhuasetus hoopis teine. Alates moodsa teaduse esilekerkimisest suhtumine religiooni muutunud. Moodsa teaduse tekkega on muutunud inimeste suhtumine looduslikesse protsessidesse. Ei ole enam nii palju vaja religioosseid seletusi. Kogu looduslik maailm paigutub kuskile. See on mõtestatud ja tähenduslik ruum. Teadusliku maailmavaate esilekerkimisel minetab universum oma tähenduslikkuse. Ehkki loodusmaailma konkreetsed objektid ise ei pruugi kanda mingeid religioosseid tähendusi, aga otstarbepärasust ja loogilisust vaadates võib arvata, et maailm on loodud kellegi intelligentse olendi poolt. William Paley. Teadusliku maailmapildi teises faasis kerkib esile looduskontseptsioon, milles universum ongi
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
*hüljatuse tunne kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi. *uudsuse,ärevuse,põlguse tunded tekivad siis kui hakatakse tajuma kultuurierinevusi. *võimetuse tunne tekib tunne et ei suuda uues keskkonnas toime tulla. Erinevusest tulenev sokk Kultuuri`soki kohta on välja pakutud erinevaid seletusi, osaliselt aitavad järgnevad seletused määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu. *Olulisel määral mõjutab ka kontrollkese
../kuigi mõnest loost võiks järeldada, et kuigi uppunud ja veerahvas on hääs läbisaamises, ometi nad ei võrdu.” (Masing 1998:153) Olenemata sellest kas näkid kuuluvad veerahva alla on päris kindel, et igast näki ohvrist saab omakorda näkk, nagu ka vabasurma minejatest. Lõpuks on paratamatult toimunud rahvaluules üldistamine ning näkk saab igast uppunust. Tekkelugudest ja küsitluse tulemustest järeldub, et inimesed katsuvad igal ajal leida loogilisi põhjendusi ja seletusi üleloomulike olendite olemasolule (eeldades, et nad on nende olemasolus veendunud) ja tekkele. Haldjate seletamine surnute hingede kaudu on vaid üks paljudest katsetest tõestada teispoolsuse eksisteerimist. Aastasadade jooksul on meie maailm nii läbiuuritud ja süstematiseeritud, et müstikale jääb koolihariduse saanuil meid ümbritsevas keskkonnas vähe ruumi. Seega on tänapäeva kontekstis põhjendatud ka haldjate seletamine küllaltki uute –
Ka meditsiinitöötajate (nt psühholoogide / psühhiaatrite) määratlustes on täheldatud seotust hinnatava patsiendi sotsiaal-majandusliku taustaga. 18.5. Mis vahe on haige olemise tuvastamise patoloogilisel ning statistilisel mudelil? Patoloogiline mudel - kirjeldab haigust temaga kaasnevate bioloogiliste sümptomite kaudu ja keskendub organismi "ebanormaalse" funktsioneerimise paljastamisele. Levinuim tänapäeva meditsiinis kasutatav mudel. Otsib inimeses leiduvaid bioloogilisi seletusi, eeldab sagedasti, et igal haigusel on üks konkreetne põhjustaja, ja keskendub inimeses sellele, mis on valesti, mitte sellele, mis õigesti. Statistiline mudel - keskendub haiguse ja tervise defineerimisele populatsiooni keskmise kaudu. Rõhutab ühiskonna enamust ja defineerib selle normaalsena, vähemust haigena. Vähem piiratud kui patoloogiline mudel, sest patoloogilise puhul tuleb diagnoosiks näidata
ehk siis „Üldine ja ratsionaalne grammatika"; nimetus on antud Pariisi lähedal paikneva Port Royali kloostri järgi, kus grammatika valmis). Sadakonna aasta jooksul ilmus ridamisi teisigi samataolisi grammatikaid - tegelikult keelteooriaid. •Port-Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest (nt mis on sõnaliik, mis on konjugatsioon jne), et oleks hiljem lihtsam õppida erinevaid keeli. Õpetamismeetodina soovitab lähtuda emakeelest ja anda seletusi selles, alguses lihtsamaid, hiljem keerulisemaid. •Olemuselt on ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. •Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel. Nt võrdlevad erinevaid keeli rõivastega, mis sõltumata materjalist omavad sarnaseid omadusi (käised, kinnitused jms).
puhul oli külastuseelistuslasi 36 naise jagu. Spetsialiseeritud kauplustes on ostjaid vaid 6 kliendi võrra vähem. Internetikaubanduse kaudu ostab neli tarbijat, kataloogide vahendusel teevad tehinguid kaks ning samuti kaks klienti sooritavad samalaadsed ostud vaid apteekidest külastades. Pidades silmas tarbijaõigusi, võib järeldada, et valiku justnimelt antud kaupluste osas on klient teinud tänu paremale info liikumisele. Eesti naine usaldab teenindajate suusõnalisi seletusi ja kogemusi nõutud juuksehooldustoodete kohta. Ostes toote kataloogist või interneti vahendusel, ei ole kliendil järelikult piisavalt positiivseid emotsioone pakutud kauba suhtes. Ost ei tundu liialt usaldusväärne ega anna kliendile piisavalt positiivsustunnet. Mallene (2005) väide peab siinkohal paika: tarbijaturu ehk 42 ostjaturu seisund tagab, et tarbijal on piiramatud võimalused vabalt valida,
ja eestlaste rahvapärimust, et luua paremaid võimalusi lindude tundmaõppi- miseks ja õueõppe korraldamiseks nii lasteaedades kui koolide algklassides. Õppevahend koosneb kahest osast: · metoodiline materjal, mis on mõeldud täiskasvanule, · õppematerjal liike iseloomustavad pildid koos liigikirjeldustega. Materjali koostajad on püüdnud kokku koguda eesti rahvapärimustes, -lau- ludes ja -juttudes esinevaid seletusi lindude elu- ja päevarütmi kohta. Metoo- dilise materjali ülesanne on abistada õpetajat tema igapäevatöös koduloo õpetamisel. Raamat on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, et aidata neil leida olulisemat teaduslikku ja rahvapärimuslikku infot Eesti lindudest. Vanasõnade, mõistatuste, rahvapärimuste kaudu on võimalik lastes huvi äratada looduse ja ümbritseva elu vastu, arendada nende vaatlus- ja mõt- lemisoskust, kujundada hoiakuid ja suhtumist loodusesse. Ühtlasi rikastab
1) kontrollida tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste nõuetekohasust, sooritades vajaduse korral kontrolloste; 2) takistamatult siseneda kaupleja majandus või kutsetegevuses kasutatavatesse ruumidesse ning avada kaupu vedavaid veovahendeid kaupleja või tema esindaja või politseiametniku juuresolekul; 3) nõuda kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud asjakohast teavet; Järelevalve teostaja ettekirjutus (TKS § 40) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalve teostaja teha ettekirjutuse, milles: 1) esitab nõude lõpetada õigusrikkumine ja võimaluse korral taastada esialgne olukord või 2) kohustab peatama sellise kauba või teenuse pakkumise ja müügi, mis ei ole nõuetekohane, ning annab tähtaja kauba või teenuse nõuetega vastavusse viimiseks.
funktsioonid. 1 - primaarne 2 – sekundaarne, töötleb 1. infot. Mõlemad töötlevad vormi, värvi liikumist. 3 – objektitaju, liikumistaju, dorsaalne tee; et aru saaks kuidas objektid kulgevad ruumis 4 – vorm, värv, ventraalne tee 5 – liikumistaju, objekti liikumise kiirus ja suund Kuidas ja miks tekib kortikaalne pimedus? Kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: - Osa infost liigub põlvikkehast teistesse aladaesse - Säilinud on funktsioneerivad saarekesed kahjustunud piirkonnas - Osa infotöötlusest toimub enne kui signaal jõuab nägemiskoorde. Nägemisfunktsioonid kuklasagarast edasi: 5 üldist kategooriat. - Visual for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks nt kohvitassi tõstmine - Action for vision – aktiivne visuaalne otsing (scanning), silmaliigutused nägemisinfo töötluseks
Kuid mida tähtsamad need välised ehk eksogeensed muutujad kasvu suhtes on, seda vähem kasulikud meie puhtalt majanduslikud mudelid on. Seepärast otsitaksegi võimalusi analüütilise raamistiku laiendamiseks, et seletada, miks ja kuidas sisendid muutuvad. Mida rohkem muutujaid me suudame põhjendatult muuta mudeli jaoks endogeenseteks, seda suurem on selle potentsiaalne selgitusvõime. See ongi põhjus, miks otsitakse majanduslikke seletusi sellistele teguritele, nagu rahvastiku kasv, tehnoloogia arengutempo, loodusressursside avastusmäär jne. Enamik tänapäevaseid majandusi on avatud, see tähendab toimub kaupade ja teenuste eksport (väljavedu) ning import (sissevedu), samuti sooritatakse finantstehinguid (raha juurdelaenamine või laenude andmine) rahvusvahelistel rahaturgudel. Suurim erinevus suletud ja avatud majandusega riikide vahel on see, et avatud majandusega riik võib
haigust. Nt paksust peetakse kaasaegses ühiskonnas häbiväärseks ja ebatervislikuks, mille vastu tuleb võidelda, samas kui teistes traditsioonilistes ühiskondades peetakse paksust ilu ja hea tervise sümboliks Haige olemise ja haiguse kliinilised mudelid Patoloogiline mudel kirjeldab haigust temaga kaasnevate bioloogiliste sümptomite kaudu, keskendub organismi ebanormaalsele funktsioneerimisele. Omane meditsiinile. Otsib inimeses leiduvaid bioloogilisi seletusi Eeldab sageli, et haigusel on konkreetne põhjustaja Keskendub sellele, mis on valesti 99 Keskendub liialt bioloogilistele teguritele, jättes kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed aspektid, mis võivad olla pikaajaliste krooniliste haiguste oluliseks põhjustajateks, süvendajateks. Haige olemise ja haiguse kliinilised mudelid Statistiline mudel keskendub haiguse ja tervise defineerimisele populatsiooni keskmise kaudu
Ei saa öelda, et edasine looming tasakaalukas oleks. Kui räägime 60ndatel afekteeritud ja äärmusteni püüdleva kultuuritensentsi tõusu, siis Rummo osaline vaid ka mängib olulist rolli. Juhtrolli nii luules kui ka draamas. Hilisem osa: Rummo ei pöördu klasikasse tagasi. Tal ruumisuhete relativseerimine ja tegelikkuse suhe kuidagi tematiseeruvad ja tõusevad esile hilisemas luules kui varasemas. Rummo salapärane tasa jäämine 72. aastal: seletusi pole, üks seletusi on: ta on öelnud, et jõudis kätte hetk, kus talle tundus, et seda reaalsust kus ta viibib, pole võimalik sõnadesse panna. See pole sõnadesse pandav. Poliitilise reaalsuse plaanis põrkab vastu poliitilisi müüre, käitub dissidentlikult. Tunnetuslik asi tähtsam. Reaalsus ei allu kirjeldamisele. Mängib rolli ka see, et tema luuletajahoiakus on läbi 60-70 sees muutumine. Ei taha kaks korda üht ja sama luuletust kirjutada. Ta peaks muutuma, aga jõuab kätte hetk, kuhu peaks muutuma
PUUDE MAHL JA MÄHK Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puudemahladest on sajandeid kogutud ja kasutatud kasemahla, viimase sajandi jooksul ka vahtramahla. Seda, kui olulisel kohal oli vanarahva jaoks kase kevadine mahlatamine, näitab juba üks aprillikuu rahvapärane nimi mahlakuu. Mahlatati kodulähedasi kaski, näiteks lähimal karjamaal, metsatukas või lausa koduõuel. Mahlajooksu alguse, pikkuse ja mahla magususe kohta oli vanarahval hulga seletusi ja tähelepanekuid. Mahlajooks pidavat algama siis, kui kase juured on mullas lahti sulanud. Tänapäeval ütlevad metsateadlased, et mahlajooks algab siis, kui vesi mullas on sulanud ja õhu keskmine temperatuur +4 kraadi C, mis tähendab enam-vähem sedasama. Vilul kevadel pidi mahl rahva arvamust mööda jooksma kauem ja soojal kevadel lühemat aega. Seegi tähelepanek näib tänapäeva teadmiste valgel paika pidavat. Lõppeb ju mahlajooks siis, kui kase pungad on puhkenud. Mida jahedam on
Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel
õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, KOV v organ, a-õ juriidiline isik või avalikke ül täitev füüsiline v eraõiguslik juriidiline isik jälgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Ta alustab menetlust esitatud avalduse alusel v omal algatusel eelnevalt laekunud info põhjal. Saab riigiasutuste tööd kontrollida omal algatusel.Ta võib saada kontrollimise käigul kirjalikke ja suulisi seletusi. Ettekirjutisi teha ei saa, kui soovib võib tulemused avalikustada. Talle on antud seadusega veel ka täiendav funktsioon-igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et teda on diskrimineeritud nt soo, rassi, rahvuse v muu asjaolu tõttu. Õiguskantsler võib lepitusmenetluse läbi viia ka erasekstoris(ül edendada võrdse kohtlemise põhimõtet). Õiguskantsleri ül on ka analüüsida,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
