Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"seletused" - 800 õppematerjali

seletused on subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui ka sellega kaasnevad emotsioonid inimeste edasises tegevuses. Enamiku edu või ebaedu atributsioone saab iseloomustada kolmest aspektist: sisemiste ja välimistena; püsivate ja ebapüsivatena; kontrollitavate ja mittekontrollitavatena.
16
doc

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused

Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5. Ol...

Sotsioloogia - Tallinna Ülikool
456 allalaadimist
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle...

Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
242 allalaadimist
1
doc

Keemiliste reaktsioonide tasakaal ja kiirus

pöörduv reaktsioon ­reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip ­ pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal ­ pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni ­suurendamisel - saaduste suunas ­vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni ­suurendamisel - lähteainete suunas ­vähendamisel - saaduste suunas ·Rõhu ­tõstmisel - väiksema gaasi molekulide arvu suunas ­alandamisel - suurema gaasi molekulide arvu suunas ·Temperatuuri ­tõstmisel -endotermilises suunas (H>0)(soojuse neeldumine) ­alandamisel - eksotermilises suunas (H<0)(soojuse eraldumine) *Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toimunud muutuse...

Keemia - Keskkool
40 allalaadimist
6
doc

Loodusõpetuse tööraamatu analüüs (KOOLIBRI) II klass

Loodusõpetuse tööraamatu analüüs Darja Berestova Antud magistritöös analüüsitakse KOOLIBRI kirjastuse teise klassi loodusõetuse tööraamatu esimene ja teine osa. Tööraamatu autorid on Marge Loks ja Üllar Loks.Tööraamat vastab 2002. aastal kinnitatud õppekavale. Tööraamatu 1. osas Tööraamatus on ühendatud õpiku ja töövihiku funktsioonid. Struktuuri poolest on õpiku ülesehitus originaalne, rohkesti esitatud pilte, illustratsioone.. Tööraamatu lehed on pilkupüüdvad, kutsuvad lugema ja ülesandeid täitma. Esimeses osas tutvustatakse maismaal ja vees elavaid organisme ning nende asupaikasid. Eraldi peatutakse toataimedel ja koduloomadel. Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega. Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimused j...

Pedagoogika alused - Tartu Ülikool
51 allalaadimist
11
docx

Unenäod

klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001) Võtsin käsile just selle teema, sest aegade jooksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat. Minu töö eesmärgiks on välja selgitada, millest tuleneb see, et i...

Eesti keel - Põhikool
19 allalaadimist
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teat...

Sotsiaalpsühholoogia - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
184 allalaadimist
13
doc

Eesti rahvamuusika

A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetk...

Muusikaajalugu - Keskkool
97 allalaadimist
80
pdf

Asjaajamise alused

Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid...

Asjaajamise alused - Kutsekool
306 allalaadimist
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused , mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjus...

Sotsiaalpsühholoogia - Tallinna Ülikool
626 allalaadimist
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 s...

Sotsiaalpsühholoogia - Tallinna Ülikool
429 allalaadimist
2
rtf

Ajalugu (kordamisleht)

Millised sündmusi võib pidada keskaja alguseks ja milliseid lõpuks ?Millal need toimusid ? alguseks: Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult kukutamine 476a. lõpuks: *Konstantinoopoli vallutamine 1453a. *Ameerika avastamine 1492.a *Reformatsiooni algus saksamaal 1517a 2.Millised olid Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana? Tundis oma õpetlaste tegevuse vastu elavat huvi,arutles nendega õukonnaringis sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel.Asutas rohkem koole,kirikuid ja kloostreid.Õppis küpses eas ise ka lugema. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Ajajooksul suurenes feodaalide arv,mistõttu suurenes ka feodaalide sõltumatus valitsejast.Sõltuva talupojakonna tekkimine. 4.Kuidas kujunes talupoegadele sõltuvus feodaalidest? Frangi riigis andsid sõjakäikudest,rõõvretkedest ja majanduslikest kitsikusest ohustatud talupojad end ülikutest suurmaa valdajate kaitse alla,kohustud...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
2
docx

Nimetu

Essee filosoofilisest raamatust ´´Essee teadvuse vahetutest andmetest`` Henri Bergson 11.01.2010 Kohustuslikus korras pidin läbi lugema antud maailmakuulsa filosoofi tähtsaimaid teoseid. Raamatukogust tulles jäi see nädalaks raamaturiiulile, kuid kätte tuli ta võtta. Peab tõdema, et 19 eluaastat ja 11 ning pool aastat kooliharidust nõudsid sinna kõrvale ka paksu võõrsõnade leksikoni. Raamatukogus mõtlesin naiivselt, et võtan kõige õhema raamatu, saab kergelt- kiiresti kaelast ära. Iroonia või mitte, aga filosoofia valdkonnas tähendab see seda, et autoril või tõlkjal tuli palju vaeva näha, et enda laialivalguvad mõtted ja selgitavad seletused tekstist ära jätta. Viimane lause iseloomustab seda raamatut väga. Järelsõna oli antud raamatu selgeim osa. Seal esines hästi meeldejäävaid näited. Liht...

- Keskkool
16 allalaadimist
1
doc

Arvustus - Jefremov 'Andromeeda udukogu'

õimalda saada füüsilist kontakti kaugete tsivilisatsioonidega. Mõte valguskiirusel liikuvast masinast tundub ka raamatu tegelastele fantastilise unistusena. Üks füüsik teeb küll katse seadet luua, kuid katse lõppeb katastroofiga, milles ta ise vaevu ellu jääb. Peale katse ebaõnnestumist otsustab ta minna Unustuste saarele, kus elavad kurjategijad või ühiskonna heidikud Probleemiks on ka...

Eesti keel - Keskkool
12 allalaadimist
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtu...

Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
307 allalaadimist
1
doc

Tõenäosuse mõisted

Juhuslik sündmus - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda Kindel sündmus-sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub Sõltumatu sündmus -Kaht sündmust nimetatakse sõltumatuteks, kui neist ühe toimumune ei muuda teise tõenäosust. Teineteist välistavad sündmused-Sündmusi, mille korrutiseks on võimatu sündmus, nimetatakse teineteist välistavateks. Kombinatsioonid-Katses osaleb m elementi, katse tulemuseks on k erineva elemendi välja valimine nende elementide hulgast. Permutatsioon-Kõikvõimalike erinevate järjestuste arv etteantud elementidest nimetatakse permutatsioonideks Variatsioonid-Katses osaleb m elementi, katse tulemuseks on k erineva elemendi kindlas järjekorras välja valimine nende elementide hulgast Tõenäosuse geomeetriline tähendus-Tõenäosuse geomeetriline tähendus ühemõõtmelises ruumis väljendub lõigu pikkusena, kahemõõtmelises ruumis pindalana ja kolmemõõtmelises ruumis ruumalana.Kui juhuslik...

Statistika - Eesti Maaülikool
82 allalaadimist
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-laus...

Sissejuhatus... - Tartu Ülikool
87 allalaadimist
2
docx

Võimsus, energia, mehaanika

Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab...

Füüsika - Keskkool
23 allalaadimist
9
doc

Kõnearendustegevused sõimerühmas

POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga...

Lapse areng, jälgimine ja... - Tallinna Pedagoogiline Seminar
112 allalaadimist
4
docx

Rõhk, kõnetakt, sõnavälde, silp + tööleht harjutamiseks

RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/...

Eesti keel - Keskkool
33 allalaadimist
16
doc

Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus...

Töötervishoid ja -ohutus - Tallinna Tehnikakõrgkool
79 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun