uurimistoimingud: 1) sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid; 2) võetakse seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on võimelised andma nende kohta ütlusi; 3) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest; 4) kogutakse tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas: ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja töötervishoiu- ja
Suurima väärtusega Huygensi ideedest on temanimeline printsiip, mille järgi võib igas laines mistahes punkti vaadelda kui uute lainete ehk nn. elementaarlainete levimise keskpunkti. Tegelik lainefront on elementaarlainete liitumisel saadud pind. 1802.a. tõestas inglise teadlane Thomas Young (jang) katseliselt kaht ava läbinud valguse interferentsi olemasolu; sõnastas üldise interferentsiprintsiibi. Mõõtis valguse lainepikkuse. Newtoni ja Huygensi seletused valguse olemusest ei suutnud anda vastust kõigile valgusnähtustele ja nendes esinesid ka mõningad vastuolud. Vastuolu kõrvaldas soti päritoluga inglise füüsik James Clerk Maxwell (mäksuel) ( 1831 - 1879 ) , kes lõi elektromagnetvälja teooria ja juhtis tähelepanu sellele, et valguse levimiskiirus vaakumis on võrdne elektromagnetlainete levimiskiirusega. Selle alusel püstitas ta hüpoteesi valguse elektromagnetilise olemuse kohta, mida hiljem kinnitasid paljud katsed.
Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald) · üleloomulikud (usk, müstiline kättemaks) · animistlikud (hinge kaotus) · maagilised (nõidus) 1. LOENG Olemise Ahel. Mis see on? Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud
kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. 321; 2009, 29, 175) lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, Laeva asjaõigusseadus (RT I 1998, 30, 409; kuivamiseni. raketid peavad olema veekindlas pakendis. seletused, vastused ja komisjoni põhjendatud 2008, 59, 330) Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud otsus protokollitakse ning loetakse asjaosalisele Mereteenistuse seadus (RT I 2001, 21, 114; vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb ette
Raskused kultuuri kirjeldamisel: Kasutame termineid, mis on ühtlasi tavakeele sõnad. Pierre Bourdieu: praktiline teadmine pole sama, mis praktikateooria. Põhiliselt toimib kultuurielu sellepärast, et me ei tea, kuidas see toimib (Marcel Mauss "The Gift: the form and reason for exchange in archaic societies" London, 1990) vrd sünnipäevakingid, jõulukingid. Teadvustamata, kuid ranged reeglid. Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt. viisakusteooriate puhul: viisakushinnangute (tekke)mehhanismide asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud) viisakusnorme. Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest
Kui arvuti on Internetiga ühenduses, kuvatakse dokument brauseriaknas. Klõps mingi veebilehe esiletõstetud osal ehk lingil (vt ülaltoodud näidet), pildil või spetsiaalse pildi osal, avab veebilehele, millele link viitab. Lingi tunned ära sellest, et hiirekursor muutub tema kohal käe sarnaseks. Veebilehtede vahetamiseks, info otsimiseks või akna sisu värskendamiseks võid kasutada brauseriakna tööriistariba nuppe. Järgmisest tabelist leiad tööriistariba nuppude seletused: Nupp Kirjeldus Back Viib tagasi eelmisena kuvatud veebilehele Forward Viib järgmisele lehele Stop Katkestab lehe sisu laadimise Refresh Värskendab parajasti kuvatava lehe sisu Home Kuvab sinu (määratud) kodulehekülje Search Avab otsingumootorite paani Favorites Kuvab nimestiku sinu lemmikveebilehtedest Media Avab meediapaani tööks heli- ja videofailidega History Kuvab nimestiku viimati vaadatud veebilehtedest
kord. Seaduses sätestatud kohtumenetluse põhimõtetest on olulisemad järgmised: · igaühel on õigus kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides, kriminaalmenetluses tagatakse kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele õigus kaitsele; · esimese astme kohtus toimub kohtuasja vahetu arutamine -- selle kohaselt peab kohus uurima tõendeid vahetult (kuulama ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, uurima ekspertide arvamusi ja dokumentaalseid tõendeid, vaatlema asitõendeid ja teostama paikvaatlusi); · esimese astme kohtus peab toimuma asja suuline arutamine kohtuistungil; · kohtuasja arutamise järjepidevuse tagamiseks arutab asja algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kui asja arutamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale; · kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja
piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus: pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta o Taimedel vähemalt 110 milj. a. t. o mereloomadel vähemalt 250 milj. a. t. · Seletused o neutraalsed mudelid o bioloogilised interaktsioonid o keskkonnafaktorid Primaarne produktsioon troopika piirkonnas loogiliselt suurem (palju taimi) Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste · Fülogeograafia on evolutsiooniliste muutuste sidumine absoluutse aja ja geograafilise asukohaga. · Metoodiline lähendus, mille käigus otsitakse liikide tänapäevaste levikute
· Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat. · Igapäevaelus on sõna "isiksus" palju laiema tähendusega, kui üheski teaduslikus uurimuses. · Ka teaduses ei ole selle sõna tähendus igal pool täpselt sama · Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust. · Seetõttu ei tasu siin alati küsida, mis on õige. Kuid on võimalik küsida, mida on kasulik uskuda. · Näide isiksuse tavateooriatest: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck) 2. MEETODID - Kenn Konstabel · Uurimismeetodid · Mõõtmis- ja hindamismeetodid · Psühhomeetria; statistilised mudelid
enesekesksuse vähendamine käitumuslikud tehnikad. o Kognitiivsed tehnikad õpetavad kliendile järgmisi tegevusi: Jälgima oma negatiivseid automaatmõtteid. Ära tundma automaatmõtete, tunnete ja käitumise vahelisi seoseid. Kontrollima moonutatud automaatmõtete poolt ja vastu argumente. Asendama automaatsed seletused reaalsemate tõlgendustega. Õppima identifitseerima ja muutma ebaotstarbekaid veendumusi, mis soodustavad kogemuste moonutamist. Kognitiivse teraapia rakendamine Näited: Viha juhtimine Abieluprobleemid Söömishäired Sõltuvushäired Erinevad lapseea raskused KKT olemus KKT lähtub keskkonna, käitumise ja indiviidi vastastikustest mõlemapoolsetest mõjudest KÄITUMINE KESKKOND INDIVIID
Britid, kes rõhutavad tihedat koostööd USA ja Sbr vahel. Euroopa keskus, millele kõige rohkem tähelepanu pöörati, oli Saksamaa – eelkõige domineerib sakslaste kirjutistes ja ka prantslaste omades. Saksamaa küsimus üldreeglina: kas Saksamaa oleks pidanud jääma ühtseks? Või kas Saksamaad oleks pidanud veel rohkem killustama? 2) NLs väljamõeldud teooriad, 2 varianti: A – Varajane: Üliideoloogiline, kujunes välja vahetult pärast sõda ja hakkas 70ndatel .. ametlikud seletused: USA on imperialistlik riik, seda imperialismi (suurvõimu) teostatakse monopolide huvides ja USA tipp-poliitikud on kõik nende monopolide teenistuses. Klassivõitlus. B – Hiline, 3 käsitlust: * Ajalooline käsitlus. Tekitas lihtsalt sündmuste jada, Stalini ja Churchilli kõned. * Politoloogiline käsitlus. Ad hoc käsitlus, tähelepanu pöörati sellele, mis oli juba toimunud (seotud ajaloolise
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: ...
- Loomulikustamise abil (olemasolev on ainuvõimalik, loodusseadustega määratud). - Üldistamise abil (võim on neutraalne, kõigi huve kaitsev). - Varjamise abil (võimulolijate huve ei tunnistata). Okultsed majandussüsteemid ja juhtimisideoloogiad Kujunevad olukorras, kus töö ja rikkus rahvasteni ei jõua, aga teatud gruppide rikastumine on ilmne. Süüdistused sobivate "teiste" suhtes, konservatiivsuse kasv. Konspiratsiooniteooriad, müstikasse kalduvad seletused olukorralde. Nõiaprotsessid. Loeng 7. Religioon ja kosmoloogia Okultne – müstilised nähtused, uskumused. Jean ja John Comaroff: okultne majandus Raha tegemine maagiaga – nt reklaamid ennustajatel jne. Maagia kohalolu avalikus ruumis, meedias Raha teke müstiline Religiooni antropoloogia on uurinud algusest peale usku. Primitiivne usk lääne teadlase/kolonialisti/misjonäri silmis Absurd, intellektuaalne ebard
Erinevad raskusastmed ja erinevat liiki ülesanded on tähistatud vastavate märkidega. Märkide seletused leiad töövihiku algusest. Soovime, et käesolev õppematerjal muudab koristamise õppimise ja õpetamise kergemaks
–vere lõpp on teisenenud, nt –pere, -ra või –vete. See on ka mõnel juhul tüvesse sulandunud. Hupel seletab, et see on pärit pere-sõnast. Veske ja Kettunen pakkusid, et –vere võis olla lühenenud lõpust –veer. Alvre pakkus pere-variandi välja, Ariste jäi ikkagi veer-variandi juurde, mis pole aga tänapäevase tähendusega, vaid tuhmunud tähendusega sõna (mordva k: vir = mets). Alvre leidis hiljem, et see on viertää-lõpust. Teadlaste seletused on tulnud üksteisele lähemale, ent mitte kattunud. Palju esineb seda Põ-Tartumaal, Virumaal, Järvamaal ja Põ-Viljandimaal, veidi Harjumaal ja Saaremaal. Kagu-Eestis pole. Valdek Pall pakkus, et –vere võib olla seotud alepõllundusega ja kuna Kagu-Eestis pole alepõllundusega tegeldud, pole see seal ka levinud. 4) 5. Eesti kohanimede kogumine ja uurimine. Linnatoponüümika kujunemine. 5) Kohanimeuurimine seisneb nime päritolu ja kujunemisloo selgitamises
kadumine ümbritseva füüsilise reaalsusega) ja ilmutuslikke usulisi kogemusi. Kinnitavad- viivad pühaduse või jumaliku tõe sügavamale mõistmisele Kaasaelavad- tekitavad tunde/arusaamise dialoogist üleloomulikuga Ekstaatilised- väljendavad intensiivset läheduse kogemist üleloomulikuga Ilmutuslikud- teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele. Selle neljase süsteemi aluseks on seletused, mida inimesed annavad oma usulistele kogemustele. ● Uurimispõhine- mille puhul selgitatakse konkreetse uurimuse abil välja usulise kogemuse eri tüübid. Tuntuimaks näiteks Hardy (1979) uurimus, milles ta palus inimestel saata endale usuliste kogemuste kirjeldusi. Usulisi kogemusi määratles ta kui erilisi, sügavalt tunnetatud üleloomulikke kogemusi, mis on teinud neid kõiki teadlikuks selle üleloomuliku väe olemasolust
Edasi juba lehitsejas avada nagu tavalist kohaliku masina faili (failimenüüst ava). Tulemuseks leht, kus ülal pealkirjariba peal on lehe pealkiri ning allpool sisu osas lehe sisu.
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
3. Kriitika mõistmiseks: "Märkigem, et kriitiline selgitus soodustab mõistmist, kuid ei asenda retsipiendi vahetut taju ega interpretatsiooni. Järelikult väljub kriitika peaülesanne puhta selgituse või tõlgendamise raamidest ning seisneb selles, et vastaval viisil ümber häälestada retsipiendi ootuste süsteem. " Boris Bernstein (1976). 4. Kriitilised erimeelsused: "On pakutud kõikvõimalikke seletusi selle kohta, mida ta (Cézanne) taotles ja mida ta saavutas. Ometi jäävad need seletused pinnaliseks ja mõnikord tunduvad koguni vastuolulistena. Ent isegi kui kriitikud meid lõpuks välja vihastavad, jäävad ju pildid ikkagi meid veenma. Ja parimaks soovituseks on siin ja alati: "Minge ja vaadake neid maale originaalis. " E. H. Gombrich (1997: 540). 5. Milliseid ontoloogilisi küsimusi tekitab VKT? Ontoloogilised kaalutlused: Eriarvamused kunstiteose eksisteerimise viisi (ontoloogilise staatuse) küsimuses: Teatud ontoloogiliste eelduse korral on VKT-d raske või sootuks
8.2. Tuleohutuse leppemärgid 33 8.3. Päästeseadmete ja –vahenditega seotud leppemärgid 36 8.4. Ohualased leppemärgid 37 8.5. Kohustusliku tegevuse ja keelavad leppemärgid 38 8.6. Reisilaevade ja terminalide leppemärgid 39 8.7. Tuleohutuse leppemärgid ja seletused 40 9. Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised signaalid 46 9.1. Lippude tähendused 47 10. Mere ja kaldamärkide iseloomustus 48 10.1. Ujuvmärgistus 49 10.2. Tuled(plingid) 50 11
Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega) •Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus) •Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis. •Retsiprooksuse printsiip. •Järeldused: •ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima
Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? · Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu tegevpõhjuse kaudu · Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta sihtpõhjuse kaudu · Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema tegevpõhjuse kaudu Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes · kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla. · kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu.
.. 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui põhitekst ja mõnel juhul pole kõike põhitekstis käsitletudki. Põhitekstis on iga peatüki lõpus kokkuvõte, mis sisaldab: lühidalt seda, mida see peatükk käsitles, peatükis õpitud mõistete ehk oskussõnade loetelu, küsimusi ja ülesandeid kordamiseks, peatükis käsitletud kohanimede loetelu, millest enamik on õpiku kaartidel. Geograafias on väga tähtis andmete näitlikustamine
. . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 29.3 Vastuolude lahendamine . . . . . . . . . . . . . . . . 229 30 Korraldamise põhjused 233 30.1 Mõistmisraskuste vältimine . . . . . . . . . . . . . . . 234 30.2 Konventsiooni stabiilsuse suurendamine . . . . . . . . 236 30.3 Kognitiivse jõupingutuse erinevus . . . . . . . . . . . 236 30.4 Kultuuri(evolutsiooni)lised seletused . . . . . . . . . . 237 30.5 Uskumuste püsivus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 238 30.6 Asendustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 239 30.7 Siserühma määratlemine . . . . . . . . . . . . . . . . 240 31 Keelekorralduse kokkuvõte 243 32 Kokkuvõte 244
Talmud koosneb 63 traktaadist, mis on rühmitatud 6 osaks, mis kujunesid juba Mischnas. · Seraim (külv) · Moed (pidupäevad) · Naschim (abielu- ja perekonnaõigus) · Nesikin (tsiviil- ja karistusõigus, kahjutasud) · Kodaschim (pühadus) · Toharot (puhtusenõuded) Talmudi jaguneb sisu järgi kaheks osaks: 1. Halacha(Halakha) seadused 2. Agadah (Haggada) seaduste seletused jutustavas vormis. Siin on kohati tunda kreeka filosoofia mõju. Iseloomustus Talmud demonstreerib heebrea õiguse muutumist. See ei ole enam pelgalt maaharijate õigus, vaid eelkõige kaupmeeste ja käsitööliste õigus. See on seostatav just küüditamise mõjuga. Siinne õigus on juudi ühiskonna õigus, mitte juudi riigi õigus. Kommentaarid Talmudi teksti ümber kujunes omakorda arvukas kommenteeriv kirjandus, mis jaguneb eri koolkondadeks
Registrisse kantakse dokumendi kirjeldavad andmed. Registreerimisele kuuluvad järgmised asutuse dokumendid: koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; koostatud protokollid ja aktid; lepingud; saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jne); suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; asutusele valitsemis- või haldusala üksuste poolt esitatavad dokumendid; esitatud aruanded, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest; 13 Lidia Feklistova muud dokumendid, mille registreerimine lähtub asutuse vajadustest. Registreerimisele ei kuulu järgmised dokumendid: kutsed; õnnitlused; kaastundeavaldused; reklaamtrükised; perioodilised trükised;
*hüljatuse tunne kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi. *uudsuse,ärevuse,põlguse tunded tekivad siis kui hakatakse tajuma kultuurierinevusi. *võimetuse tunne tekib tunne et ei suuda uues keskkonnas toime tulla. Erinevusest tulenev sokk - Kultuurisoki kohta on välja pakutud erinevaid seletusi, osaliselt aitavad järgnevad seletused määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu. *Olulisel määral mõjutab ka kontrollkese.
*hüljatuse tunne kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi. *uudsuse,ärevuse,põlguse tunded tekivad siis kui hakatakse tajuma kultuurierinevusi. *võimetuse tunne tekib tunne et ei suuda uues keskkonnas toime tulla. Erinevusest tulenev sokk Kultuuri`soki kohta on välja pakutud erinevaid seletusi, osaliselt aitavad järgnevad seletused määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu. *Olulisel määral mõjutab ka kontrollkese
Esindaja: William Paley. KRIITIKA: Kes kavandas kavandaja? Nõrk analoogia. Kurjuse probleem. Ühistöö argument. Klassikaline kriitik: David Hume (1711-76) Kes kavandas universumi kavandaja (Jumala)? Kui kavandaja (“disainer”) lihtsalt “on”, siis miks ei võiks kogu universum (kosmos) lihtsalt olla? Nõrk analoogia Argument toetub liiga nõrgale analoogiale looduslike ja tehisobjektide vahel. Kurjuse probleem. Ühistöö argument Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele (evolutsiooniteooria). Kreatsionism 2) Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Täpsemalt Iga asi, nähtus ja sündmus universumis on millegi poolt põhjustatud. Me võime täheldada terveid põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus,
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
Kuldnokk, kullanokk. Tallinn: Eesti Raamat 1984 3. Kuldnokk ja lõoke, Johannes Kallak, lk. 208-211. Tallinn: Eesti Kirjastus 1942 12 HARAKAS HARAKAS. Muistendi järgi on harakas tekkinud vanakuradi tütrest (ka: nõiast, vanatüdru- kust). Et harakal on pikk saba, sugeneb sellest saamisloo täpsustus: harakas on tekkinud sõr- mest või varbast. Ühe teate järgi on harakas kuradi süda. Seletused haraka pika saba kohta on veel: see on talle jumala poolt määratud peergude näppamise eest; inimesed on talle peeru- kimbu järele visanud (taha pistnud). Eraldi tähelepanu väärib ka tekkelugu, milles haraka sünd on seotud nõia või vanakurja hukkamisega. Ühe teisendi järgi vabanes peigmees oma mõrsja rivaalist järgmiselt: ... siis kutsunud ta mõlemad omad naised enese juurde ja öelnud neile: ,,Kumb enne selle sõrmuse
vaimust, ei ole teaduslik vaim, millega ta nooruspõlves tegeles, teos on avaldatud peale tema surma 1670 "Mõtted". Ka pealkiri on peale tema surma pandud. Naeruvääristab mõlemat äärmust teaduslik-mõstlikkust ja kristlikku vaadet. Oli pidevas võitluses jesuiitidega.). Hollandis tegeles portugali-juudi päritolu Barud Spinoza. Tema ladinakeelsed teosed ilmusid 1660-70ndatel. Zanri on püütud nimetada panteismina. Väga õpetlik stiil, põhjalikud arutlused, mõistete seletused. Spontaansus on kadunud, nagu oli Montaigne'il. Teaduslik kallak. "Geomeetrilise meetodi järgi esitatud eetika". Humanismis tuleb ratsionalistlik-mõistuspärane kallak. Hispaanias möödub 17.sajand baroki tähe all. Vastandite kunst ja kultuur. Baroki kohta ei saa öelda, et see oleks irratsionaalne, mitmetähenduslikkus ja vastandamine on esiplaanil. Romaani areng ja draama (Molina, Calderron). Baltasar Grecian
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Kontrolltöö 2 1. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad tavapäraselt järgmised nähtused: (1 kuni 4 õiget) aktsiate hinnad langevad, toorainete hinnad alanevad 2. Kui riigi fiskaalpoliitika ning rahapoliitika on samaaegselt ekspansiivsed ehk laiendavad, siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis tasakaalu intressimäär r on jäänud samaks või suurenenud või vähenenud, kuid tasakaalutulu Y on suurenenud 3. Suure Depressiooni seletused kulutuste hüpoteesiga sisaldavad järgmisi õigeid väiteid (1 kuni 4 õiget) immigratsioon USAsse vähenes oluliselt, avaliku sektori kulutuste vähendamine 4. Püsiseisundis: (1 kuni 4 õiget) on töö leidnud inimeste arv võrdne töö kaotanud inimeste arvuga, on töötuse tegelik määr võrdne loomuliku/naturaalse töötuse määraga 5. Olgu antud järgmise kujuga Phillipsi kõver π = π ‒1 – 0,4(u – 0,06) – 5) – 5
SQL oli tuttav ligikaudu samapalju, kuivõrd lugeja kirjutises siiamaani jõudes. Et ka paarilt tuttavalt nõu küsimine ei aidanud edasi, tuli ise vastav programmike kirjutada. Pool päeva tööd, paar lehekülge koodi ning tulemus oli valmis ja sobis tööandjale. Suur oli aga üllatus, kui paar päeva hiljem SQLi manuaale uurides leidus võimalus seesama töö ühe suhteliselt lihtsa lausega kirja panna. Nüüd siis mõned näited ja seletused, et siinse kirjutise lugejad ei peaks sama pikka ja okkalist teed läbi käima. Algul meeldetuletuseks laste andmed, et oleks näha, mida ja kuidas grupeeritakse. Tahtes iga aasta kohta teada, mitu last meie nimekirjast vastaval aastal sündinud on, aitab järgnev lause. COUNT(*) loeb kokku plokis olevad read. Et päringu lõpus on GROUP BY synniaasta, siis loetakse iga erinev sünniaasta omaette plokiks. Tahtes sünniaastat ka ennast näha, tuleb ka see
kui ravija, aga ka kogukonna roll laiemalt, antud haiguse tekkes ja ravis. Haiguspõhjuste klassifitseerimine: · Tabu rikkumine; · Hinge kaotamine; · Võõra hinge sissetung; · Projektiil (siirik vahend nt surnu mõju edasikandmiseks teisele inimesele); · Haiguseuss (välja kasvanud paelussi kohalolekust...) Järgmine asjassepuutuv jaotus on rajatud mõnes mõttes kaasaegse akadeemilise meditsiini vundamendile, jagades traditsioonilised haiguspõhjuste seletused vastavalt sellele, kui ratsionaalsed need tänapäeva inimese (meediku vms teadlase) seisukohalt tunduvad: Loomulikud (akadeemilisele meditsiinile enamvähem aktsepteeritavad): · Infektsioon (ideed Kochi ja Pasteurini välja); · Stress (füsioloogia nälg, janu vms kui psühhiaatria valdkond), ka ehmatamine; · Orgaaniline mandumine (vanadus või pärilik/kaasasündinud haigus/puue); · Õnnetusjuhtum; · Vägivald.
Probleemi sõnastusel on oluline selle täpsus ja selgus. Ebamääraselt esitatud probleemist saab sageli alguse teema laialivalguvus ja teemast möödakirjutamine. 23 Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab moodustama töö põhiosa peatükkide sisu. Kesksete mõistete seletused kirjeldavad mõistete tähendusi ja nende omavahelisi seoseid. See aitab selgelt defineerida uurimisprobleemi, seada uurimistöö eesmärki ja püstitada ülesandeid või küsimusi. Kesksete mõistete defineerimisel tuleb lähtuda konkreetsest teemast. Lisaks kesksete mõistete seletustele kirjutatakse uurimistöö sissejuhatuses vajadusel lahti ka need sõnad, mis on spetsiifilised ainult antud uurimisteemale ja mida kasutatakse töös korduvalt.
5.3. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide esitamisel on soovitav piirduda ühe kuni kahe komakohaga. 5.4. Valemid Valemid esitatakse omaette real soovitavalt lehe keskele paigutatuna. Kõigi töös esitatud valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega allikale. Kasutatavate tähistuste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad üldnumeratsiooniga (valem 2) või peatükkide lõikes (valem 1.3 kus üks tähistab peatüki-, kolm valemi järjekorranumbrit). Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes all valemist paremal. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. 5.5. Tabelid
juhuhaige. Palju abi ja hoolitsust vajavate vanainimeste koduse hooldamise kõrval peab halva tervisega, surmale lähenevaile vanureile osutama haigla vastuvõtutoas, tervisekeskustes ja polikliinikutes. See nõuab arstilt kliinilist kogemust ja valmidust langetada eetilisi otsuseid. Kliinilisest uurimisest, ühekordsetest põhianalüüsidest ja olukorra hindamisest üldiselt piisab. Sageli on otsustava tähtsusega tema toojale seletused. Patsient ise võib öelda, et ta ei soovi haiglaravi. Kui haige elab üksi, omaksed ei saa või ei soovi teda hooldada, tuleb arstil seda silmas pidada. Vanurilgi tuleb arvesse võtta, et tema probleemi selgitatakse, ja et teda vähemalt esiotsa peetakse haiglas. Valvearst peaks säilitama meelerahu mitmesuguste nõudmiste ja soovide kiuste ning vaatamata ärritunud omastele. Ta peab aga nõustuma sellega, et haigla ülesanne on ka surev haige vastu võtta
LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST II. ALGTEADMISI KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA ALALT Iga päev katsume me teisest inimesest aru saada. Ära arvata, miks teine midagi teeb või tunneb. See on raske ülesanne. Veelgi raskem juhul, kui inimese käitumine normaalsetest raamidest väljub. Üteldakse: “Ta on arust ära!” Või: “Ta on maniakk.” “Ta on hüsteerik.” “See on päris paranoiline.” Viimased laused on spetsialistide seletused seletamatule käitumisele. Ja pole oma olemuselt paremad esimesest, lihtinimlikust lausest. KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA SISUKS ongi teadmised sellest, missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas (psühhopatoloogia süstemaatika), missuguseid erinevaid seletusi nendele on olemas (psühhopatoloogia teooriad) ja missuguseid aitamise (sekkumise, ravimise, psühhoteraapia) meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda.
Inimese võime koguda ja kasutada tähendusi. Inimene võib tähendustega manipuleerides lahendada üksi ülesandeid, millega üksi olend toime ei suudaks tulla, tänu sellele, et teiste olendite töö on juba kasutuses. Maailm ei ole tähenduslik iseenesest. Tähenduslikuks muutumine - Maailma muudab tähenduslikuks vahekiht - kultuur. Maailmapildi Kognitiivne adekvaatsus: meie ettekujutus sellest maailmast, kuidas teda liigendada, ja maailm ise peaksid olema selges suhtes, et meie seletused sellele, mis väljaspool toimub ei läheks vastuollu sellega, mida ma kogeme ja tajume. See on ka põhjus miks kultuur muutub, sest vanad maailma seletamise mehhanismid muutuvad ebaadekvaatseks, inimesed näevad, et mõni muu viis maailma seletada on parem ja õigem. Inimest ümbritseb alati teatud hulk sarnaseid nähtuseid: · Bioloogilised konstandid: külm ,kuum, valu, haigused, iha. Kõik see peab igas kultuuris ära seletatud.
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
Selleks määratletakse kõigepealt kriteeriumid, mille alusel antakse hinnang kõigi alternatiivide keskkonnamõjudele. 6 KMH aruanne ja väljundid Hindamisprotsessi tulemusena koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne, mille sisu määrab Keskkonnamõju hindamise ja auditeerimise seadus. Aruandes näitab KMH läbi viinud ekspert optimaalse alternatiivi ja tee kuidas sellele tulemusele jõuti (võrdlustabelid, seletused, jne). KMH aruande põhjal võtab otsustaja vastu otsuse tegevuse lubamise/mittelubamise kohta. Vajadusel võib küsida täiendavat informatsiooni eksperdilt. /1/ Sageli arvatakse, et KMH on nö eksperthinnang. Eksperthinnang on eksperdi või ekspertide grupi arvamus kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, KMH puhul aga võrreldakse arendaja poolt pakutud tegevuste keskkonnamõju reaalsete tegevusalternatiivide keskkonna mõjuga ning antakse soovitus parima alternatiivi kasuks.
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...
Henri Taijfel eksperimentaalsed otsingud, et leida minimaalne olukord, kus tekib meie/nemad eristus. Paul Klee vs Wassily Kandinsky Pidid hindama pilte, kumba pildid rohkem meeldivad. Tendents anda rohkem punkte enda grupile vaatamata sellele, et varasem kontakt puudus ja kategooriad olid mõttetud. Minimaalse grupi paradigma Viitab, et eelarvamuste aluseks on psühholoogiline komponent, mis on kaugemal majanduslikust, poliitilistest või ajaloolistest faktoritest. MGP seletused Kategooria eristamise mudel kategoriseerimine viib kategooriate vaheliste erinevuste ja kategooria siseste sarnasuste rõhutamisele. Eksperiment gruppide eristamise maksimeerimine (25/21 vs 7/1 punkti). Enda grupile anti rohkem punkte, eelistati olukorda kus sai anda 7/1 punkti ehk suurendada erisust. Enda grupi eelistamist seletatakse sotsiaalse identiteedi teooriaga (Taijfel ja Turner, 1979). inimesed püüdlevad positiivse mina-pildi poole, oma grupi paremaks tegemine
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika...
Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: 1) hetero- ja homogeenses keskkonnas temperatuur, kontsentratsioon, gaaside ja aurude korral nende rõhk 2) heterogeenses keskkonnas lisaks eelnimetatutele faaside kokkupuutepinna suurus, reaktsioonisaaduste difusioonikiirus ja 2- aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis.
andmebaasidele juurdepääsuks. Personalile tuleb korraldada koolitusi. Koolitus- ja teavitusüritused peavad hõlmama kogu personali, kaasa arvatud juhtkond, ning käsitlema eeskätt järgmisi teemasid: · · asutuse turvaeesmärgid ja -poliitika, kommenteeritult ja näidetega; · ·turvalisuse tähtsuse põhjused asutuses; · turvalisusega seotud kohustused, ametijuhendid ja protseduurid; · riskianalüüsi tulemused, seletused ja neist tulenevad riski vähendamise kavad/plaanid; · turvavahendite teostuse ja kontrolli kavad; 73 · turvaintsidentide toime kasutajaile ja asutusele; · turvariketest teavitamise vajadus ja teavitamise kord; · eeskirjade individuaalse rikkumise tagajärjed. Koolitusi tuleb korraldada asutuse personalile regulaarselt, eriti tehnoloogilise või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
