Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"seletatavad" - 99 õppematerjali

seletatavad - tuletatavad suure hulga molekulide juhuslike liikumiste statistiliste näitajate abil, on vaadeldavale füüsika lõigule andnud veel kolmandagi nimetuse -- statistiline füüsika.
thumbnail
16
docx

FOOBIAD

7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8 2 SISSEJUHATUS  MIDA ME KARDAME Igal inimesel on midagi, mida ta oma sisemuses kardab. See ei pruugi teistele teada ja nähtav olema, pigem just, inimene üritab varjata oma nõrkused ja jätta need enda teada. Paljud inimlikud hirmud on ka seletatavad , sest tegemisk võibki olla tegeliku riskiga. Mõni võib karta öösiti valgustamata tänavatel ringi hulkuda, mõni aga väldib tee ületamist vales kohas, sest kardab liiklusõnnetusse sattuda. Need kartused on täiesti normaalsed ja õigustatud, sest teades kas või minimaalsel määral kuriteode/liiklusõnnetuste statistikat, peab taolistel juhtudel inimesel ärkama kuskil ajus peitev alalhoiuinstinkt, et säilitada ennast tervena ja jõuda vigastamata koju....

Psühholoogia
12 allalaadimist
thumbnail
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat

Rongijaam III; 10. Plaan III; 11. Surmamarss. Teine vaatus – 12. SMERŠ/NKVD; 13. Konverents II; 14. Gulag I; 15. Gulag II; 16. Võitlus; 17. Eichmann II; 18. Konverents III; 19. Wallenbergi tsirkus. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele (Erss 2002: 74; Pappel 2001). Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud ideoloogiad ja toimumispaigad, saab ooperi jagada „sakslaste vaatuseks“ ja „venelaste vaatuseks“. Esimene (sakslaste) vaatus kulgeb lineaarselt jälgitavas ajas, kus peamise liini moodustab Budapesti juutide päästmisaktsioon Wallenbergi poolt...

Muusika ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
13
docx

TKTK esimese aasta füüsika eksam

Näited: CD plaadi kirju virvendus, õli laik poriloigus, seebimulli virvendus. Looduses on nt paabulinnu sule, putukate kitiin kest. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygens'i ­ Fresnel'i printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete (sekundaarlainete) interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. VALGUSE POLARISATSIOON: Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult e....

EHITUSFÜÜSIKA
36 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Psühholoogia ajalugu

hüpnotiseeritavate vastuvõtlikkuse, sisendatavuse; tundetuse valu suhtes, kui neile öeldi, et mingi nende keha osa on tuimestatud; käsu peale emotsionaalsete reaktsioonide väljendamise; ning fakti, et inimesed ei mäleta hüpnoosi ajal toimuvat hiljem – posthüpnootiline amneesia.  Posthüpnootiline sugestioon – pärast hüpnoosi kestev seisund, kus indiviid vastab käsklusele ebateadliku täitmisega.  Tulemused on seletatavad pigem indiviidi sisendatavuse kui magnetisööri omadustega. Nancy koolkond Auguste Ambroise Liebeault (1823-1904)  Nancy linna lähedal tegutsenud arst, kes kasutas hüpnoosi.  Tekkis aegamisi koolkond mitmetest arstidest, kelle seisukoht oli, et kõik inimesed on vastuvõtlikud hüpnoosile, mõned on aga väga vastuvõtlikud. Charcot’ seletus hüpnoosile ja hüsteeriale Jean-Martin Charcot (1825-1893)  Sisendatavus ei ole omane kõikidele inimestele....

Psühholoogia ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...

Filosoofia
17 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta

Niisiis, vaimne põhjuslikult toimub vastastikku füüsilisega. Davidson jõuab selle mõttekäiguga selleni, mida ta kutsub anomaalseks monismiks, et vaimusündmused on identsed füüsiliste sündmustega, vaatamata sellele, et pole rangeid seadusi, mis seoks neid. Põhjuslikkus ja identsus on relatsioonid individuaalsete sündmuste vahel. Seadused on lingvistilised. Individuaalsed sündmused on seletatavad või ennustatavad seadustega ainult kui need sündmused on kirjeldatavad ühel või teisel viisil. Eksisteerib mitte nomoloogiline põhjuslikkuse printsiip kui individuaalsed sündmused on kirjeldatud ainult füüsiliste tingimustega. Aga kui sündmused on kirjeldatud vaimsete tingimustega – kui on tegemist vaimusündmustega, siis on olemas ainult mentaalne anomalismi printsiip. 2. Mis on heteronoomne üldistus? Tooge ka üks näide heteronoomsest üldistusest....

Filosoofia
15 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Kuigi Malthus ei rääkinud otse elusloodusest ja selle evolutsioonist, mõjutas tema töö mitmete tuntud evolutsiooniteoreetikute edasisi mõttekäike. 7. Jean-Babtiste Lamarck'i roll evolutsiooniteooria kujunemisel J-B Lamarck (1744 - 1829). Oma 1809.aastal ilmunud raamatus „Philosophie Zoologique“ kirjeldab ta oma arusaamist eluslooduse kujunemisest. Muuhulgas väidab ta, et elusolendite päritolu ja mitmekesisus on seletatavad loodusseaduste abil ja ei vaja jumalikku sekkumist. Keerukamad olendid on kujunenud lihtsamatest, liigid muutuvad. Tuntud on näide kaelkirjakutest, kes elu jooksul on sunnitud oma kaela pikemaks sirutama ja sedasi väljaveninud kael on pärandatav ka tema järeltulijatele. Tegelikult aga peaks me Lamarck'i mäletama kui esimest suurt evolutsionisti, kel jätkus julgust väita, et elusloodus korrastab ennast ise ning liigid ei ole mitte loodud vaid arenenud lihtsamatest vormidest....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
32 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P.Otsnik

interferomeetriteks. Valguse difraktsioon-nim. geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid

Langley, W. M. Fitch, 1974). Ameerika paleoantropoloogid eesotsas V. Sarich'iga (1976), kes tegelesid primaatide molekulaargeneetiliste võrdlustega, asusid seisukohale, et kõrgemate primaatide paleontoloogilise andmestiku interpretatsioon on ekslik ja et tegelikult lahknesid hominiidid pongiidide eellastest alles 6...4 mln. aastat tagasi. Osa teisi teadlasi aga, nt. biokeemik M. Goodman (1976), usaldavad rohkem paleontoloogia seisukohti ja arvavad, et vastuolud on seletatavad hominoidide molekulaarse evolutsiooni aeglustumisega. Hoolikate molekulaargeneetiliste võrdlustega on näidatud, et see on mitmete geenide (valkude) puhul tõepoolest nii, kuid kaheldav on, kas need kellad on piisaval määral aeglustunud, et tasa teha ajalõhet paleontoloogiliste ja molekulaarsete lahknemishinnangute vahel. Teiselt poolt, 70ndate aastate lõpus tekkisid uued tõsised kahtlused paleontoloogiliste interpretatsioonide õigsuses paleoantropoloogide endi hulgas. Ramapiteekuste ja...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Füüsika Eksam II-1

Valguse difraktsioon. - nim. geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Praktilisi rakendusi:  valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil.  difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime....

Füüsika ii
12 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Füüsika liikumine

kuuldav heli e. heli ­ keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz ­ 20 000 Hz Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heliallikate näited: pillikeel, kirikukell jpm. Soojus füüsika-Füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: · Termodünaamika ­ soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste ­ temperatuur, rõhk, ruumala. · Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) ­ soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste ­ kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine Aine ehitus ­ käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel Aine ehitus · Universum koosneb 68...

Keskkonnafüüsika
2 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Astronoomia

Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km Tihedus u 5520 kg/m3 Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega. Maa võimaliku siseehituse kohta saame infot maavärinate levimist jälgides. Maa atmosfäär erineb teistest planeetidest ja erinevusi saab seletada elusorganismide ja vee olemasoluga. Maa olek pole muutunud viimase kolme miljardi aasta jooksul. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. Taevas Öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumine on kooskõlas tevakehade liikumisega. Jälgides taevakehade liikumist, püüdsid inimesed ennustada maapealseid muutusi...

Astronoomia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas inimene on looduse kroon?

Kui inimene teab, et miski on teoreetiliselt võimalik vaid abivahenditega, ehitab ta masinaid ja teeb koostööd teistega, et oma tahe saada. Loodus on siiski võimas ka selle poolest, et inimene tema tööd kunagi täiesti täpselt ette ennustada ei saa. Loodus on ettearvamatu ja võib olla võimeline asjadeks, mida inimene ettegi kujutada ei suuda. Vulkaanipursked, maavärinad ja muud laastavad loodusnähtused on küll lahti seletatavad , kuid neid pole võimalik ette näha ja need on võimelised kogu inimese aastakümneid võtnud töö hävitama vaid väga vähese ajaga. Inimene võib olla enda arust kõikvõimas, kuid hetkelise seisuga ei saa öelda, et see sada protsenti tõsi on. Inimkonda ümbritsev maailm peidab endas palju rohkem võimu, kui silmaga näha võib, kuid kui inimene samamoodi isekalt loodusvarasid edasi kasutab muule tähelepanu pööramata, võime vabalt aastakümnete möödudes hakata nägema, kuidas...

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka- ja lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Liivi mõttemaailm on kirev, kuid tal on oskus peita ka kõige raskemalt seletatavad mõtted lihtsasse luulevormi. Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb,...

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
44
ppt

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?

Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus. Eetika ja moraal – filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid). Humaansus? Eutanaasia? Elujõuetud beebid, lootusetud haiged? Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse teadlikult põhjustanud? Truudus, armukadedus, abielu kestvus? Homoseksuaalsus? jne...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Siseelundid resoneeruvad IH (omavõnkesagedus 3-12 Hz). Raskesti avastatav, kuna ei neeldu – mikrofonid ei kuule. IH kaasneb akustilise piirkonna müra. Infraheli positiivsed küljed: Maavärisemise eelne hoiatus – seismograaf Teatrietendused (R. Wood), kontserdid (Tištšenko 4. sümfoonia, IH 11 Hz, infrageen) Killustiku pesemine savist, liivast jm. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: Termodünaamika – soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala. Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) – soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste – kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine Lisaks: Aine ehitus – käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel. Aine ehitus: Universum koosneb 68...

Keskkonafüüsika
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun