" (1) Oscar Lewis (1961) eksisteerib vaesuse kultuur, millesse sotsialiseerutakse. Charles Murray (1984) vaesed inimesed, nagu lesed, orvud ja puuetega inimesed, pole süüdi, et nad langevad vaeste kategooriasse, kes moodustavad sõltuvus-kultuuri. Heaoluriigi paradoks seisneb selles, et ta kultiveerib tegevusetust, on loonud sub-kultuuri, mis alahindab isiklikku ambitsiooni ja eneseabi. Heaolu ei stimuleeri töötegemist. (2) Vaesust seletatakse kui laiaulatuslike sotsiaalsete protsesside tulemust, mida üksikisikud ei suuda kontrollida. Vaesuse sõltuvus-kultuur on pigem vaesuse tagajärg, mitte selle põhjus. Vaesusega seotakse alamklassi mõistet alates marksistlikust lumpenproletariaadi mõistest ja lõpetades moodsate vaestega. Alamklassi mõiste on asendumas sotsiaalse tõrjutuse mõistega. 24
Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis Tervel vanal inimesel on normaalne aju verevarustus. veresoonte lupjumisel e ateroskleroosi korral on aju verevarustus häiritud. Sellest on tingitud ka erinevused intellektuaalsetes võimetes. Intellektuaalsete võimete säilimine on väga individuaalne. Vananedes tekivad närvisüsteemi talitluse häired. Tähelepanuvõime alaneb, unehäired, erinevate meeleelundite talitluse häirumine. Neid nähtusi seletatakse mediaatorite hulga muutustega sünapsides. DNA hulk ajus ei muutu, kuid DNAsse kuhjuvad kahjustused ja nende parandamise aktiivsus väheneb. Bioloogilised rütmid Kõikidel loomsetel organismidel toimuvad organite seisundis ja funktsioonides rütmilised muutused ja need on enamasti seotud maakera pöörlemise 24 tunnise intervalliga. Rütmide põhjuseks ei ole väliskeskonnas toimuvad muutused. Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul
pooldumisvõimega initsiaalrakke. Initsiaalrakke ja nende esimesi derivaate pole kuigi hõlpus eristada, sest olulised morfoloogilised erinevused nende vahel puuduvad (joonis). Initsiaalrakkude derivaatide edasist diferentseerumist seletatakse tavaliselt tuunika-korpus teooria järgi, mille esitas A. Schmidt 1924. aastal. Selle kohaselt koosneb kasvukuhiku initsiaaltsoon 1) tuunikast, mis moodustub ühest või mõnest antiklinaalselt jagunevast rakkude kihist ning 2) korpusest, mille rakud jagunevad mitmes erinevas suunas. Seega on korpus keskne jagunevate rakkude rühm, mida katab tuunika. Katteseemnetaimede enamikul esineb kahekihiline tuunika, kuid on leitud ka 4-5 kihilist
IV) Kirjand peab n2itama teie silmaringi Kirjand koosneb kolmest osast. 1. Sissejuhatsus 2. Sisu 3. kokkuvõte sissejuhatus sissejuhatused jagunevad järgmiselt: 1. huvilugu otsitakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võiks olla osaline, ning jutustatakse lühidalt 2. probleemi püstitamine esitatakse probleem väitena või sõnastatakse see kysimusena. 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatud mõistet või mõisteid ja juhul kui nad on mitmeti mõistetavaid või raskesti mõistetav 4. sisujuht antakse ülevaade teksti teemast osadest ja eesmärkidest 5. tsitaat esitatakse sobiv tsitaat mis ei tohi olla liiga tuntud või liiga kulunud, lisatakse omapoolne tõlgendus kommentaarile 6. päevateemaline põige tuuakse näide meediast või elust mis on seatud selle pealkirjaga. 7
Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel tuleb üldjuhul arvestada järgmist viit jõudu: 1)gradient jõud see on õhurõhu muutus pikkusühiku (100m) kohta maksimaalse muutuse suunas. Baarilise gradiendi olemasolul tekib jõud (gradiendijõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalamale poole. 2)Corisoli jõud - maakera pöörlemise mõju tuule suunale seletatakse liikuvale õhuosakesele mõjuva kõrvalkaldejõuga, mida nimetatakse Coriolise jõuks A on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3)Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4)Hõõrdumisjõud suunatud liikumisele vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5)Tsentrifugaaljõud kui liikumine pole horisontaalne. Vabas
Mulla ja mullapinna lähedane temp (aastane ja Baarilise gradiendi olemasolul tekib jõud (gradiendijõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalamale ööpäevane) – Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese põhjustavad maapinna kiirgusebilansi ööpäevase ja aastase poole. 2)Corisoli jõud - maakera pöörlemise mõju tuule suunale seletatakse liikuvale õhuosakesele mõjuva kõrvalkaldejõuga, mida muutumise. See aga kutsub omakorda esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutumise. Suurt mõju pinnase temperatuuri nimetatakse Coriolise jõuks A – on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3) Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud – ilm, taim, lumikate
Tarbija valikuteooria Kuidas leida tasakaal tarbija mõõtmatult suurte soovide ja piiratud võimaluste vahel? Tarbija valikud Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust. Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks) Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria. Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel: kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust kaupade kasulikkust saab mõõta ??? tarbijate ostuvõime on piiratud vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev. Kogukasulikkus
(lk.82) Nõiaks - nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, samaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate, "meditsiinimeeste" jts võimete allikaid ja olemust erineval viisil.(lk.102) 12.raamat. Sissi sõda on kestmas. Mitannimaad ründasid heetlased, mida enam pole. Seletatakse Aziruni jõudmine ja antakse lubadused. Sõdurite monotoonne elu. Juju hoolitseb Sinuhe eest. Lõpuks jõuab Aziru juurde, see karistab ühte sõdurit, kes on Sinuhet kõige rohkem mõnitanud. Aziru poeg. Keftiu, Aziru naine, valitseb Amoris. Aziru soov Ghazat saada. Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub
Valge valgus Punane valgus Punane klaas * Keha mida näeme punases valguses punasena paistab nt. sinises valguses sinisena, valges valguses, aga valgena. Keha värvuse all mõeldakse selle keha värvust valges valguses. 2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine * Valgus levib optiliselt ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt. -) Optiliselt ühtlaseks keskkonnaks nimetatakse keskkonda, milles valguse kiirus ei muutu. * Valguse sirgjoonelise öevimisega seletatakse varjude teket. * Vari on piirkond kuhu ei lange valgus energiat. Vari jaguneb: täisvari ja poolvari. -) Täisvari on piirkond, kus olles ei ole valgusallikat näha. -) Poolvari on piirkond, mis tekib koos täisvarjuga ja kus olles vaatleja näeb ainult osa valgusallikast. * Täisvarju tekkimise joonis. ) Punktvalgusallikas on valgusallikas, mille mõõtmed
Väikest pöördumisvõimelist püsi- magnetit nimetatakse magnetnõelaks. Magnetnõel näitab alati ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Maa on üks suur püsimagnet, mille magnetiline põhjapoolus asub geograafilise lõunapooluse lähedal ja magnetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse lähedal (ca 1000 km kaugusel). Coulomb' uuris ka püsivmagnetite vahelisi jõude ja leidis, et ka sel korral väheneb jõud pöördvõrdeliselt vahekauguse ruuduga. Püsimagnetite omadusi seletatakse sellega, et elektronidel on olemas oma magnetväli, mis on tingitud elektronide loomulikust omaliikumisest (pöörlemisest), mida kirjeldab kvantarv spinn. On olemas metalle, mis koosnevad piirkondadest, kus elektronide spinnid on omavahel rangelt paralleelsed. Sellist aineosa nimetatakse domeeniks. Domeenide mõõtmed on 10-6 ...10-5 cm. Selliseid aineid kutsutakse ferromagneetikuteks. Sellised ained on näiteks raud, nikkel, mitmesugused sulamid.
Olukorra määratlemine on alati juhtkirja alguses, võib sisaldada taustakirjeldust. Tausta andmisel võib olla õpetlik funktsioon: õpetatakse ja selgitatakse, spekuleeritakse, hinnatakse või ennustatakse, mis võib juhtuma hakata pärast selliseid sündmusi või otsuseid. Meediatekstide ajastruktuurile on omane tulevikulisus. Mõnedes tekstides organiseerub tekst lineaarselt: algul räägitakse minevikusündmustest, jätkatakse olevikuseisukorraga ning viimaks seletatakse tuleviku võimalusi. Ajalised sündmused ei pruugi olla nii selges struktuurid, vaid sulatatakse kokku mineviku- ja tulevikusündmused. Tulevikku suhtumist saab väljendada paljude keeleliste vahenditega. Viide tulevikule on vältimatuse eeldus. Tekstivälise tegelikkuse ja ideoloogia seos põhineb loomulikustamisel – asjad esitatakse loomulikuna, ainuvõimalikuna. Eeldus on, et keeles on võimalik esitada paratamatuid olukord loomulikult.
läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud).
vasturääkiv ole tõene. Ning sellele näiliselt vasturääkiv on tegeli- kult ainult selle vastand. Seega säilitame välistatud kolmanda sea- duse, näidates, et lause eitamine ei anna alati tulemuseks algselt väljendatud propositsioonile vasturääkivat. Rohkem näiteid polegi vaja. Ükskõik millise juhtumi me ka va- liksime, alati leiame, et olukorrad, milles loogiline või matemaati- line printsiip võiks näida ümberlükatuna, seletatakse ära viisil, mis jätab printsiibi puutumatuks. Ning see näitab, et Mill eksis oleta- des, nagu oleks võimalik selline olukord, mis mõne matemaatilise tõe ümber paiskaks. Loogika ja matemaatika printsiibid on univer- saalselt tõesed lihtsalt seepärast, et me ei lase neil iialgi olla midagi muud. Ja selle põhjenduseks on, et me ei saa neist loobuda endale vastu rääkimata, patustamata keele kasutamist valitsevate reeglite vastu ning seega oma lausungeid ennasttühistavateks muutmata.
Üleminek järgmisele reale tuleks teha tehtemärgi kohal. Kõigi töös esinevate valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega allikale. Tuletatud valemite puhul esitatakse lähtevõrrandid ning selgitatakse tuletuskäiku, tingimusi ja lihtsustatavaid eeldusi. Valemis tuleks kasutada eelkõige üldlevinud tähiseid. Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga "kus" järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse
alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja biloogiliste protsesside tulemust. 3. Uurimismeetodid (kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; eksperiment lühikirjeldused). JUHTUMI ANALÜÜS on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. Nt on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioonide kohta. Ühe inimese põhjalik uurimine annab palju enam, kui tuhande inimese uurimine. Sisevaatlus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund. Nõustamine juures on väga olilised sõnad nagu tundub ja selles, need sõnad võivad kliendi panna teisiti mõtlema, ning siis nad võivad oma probleemist paremini aimu saada, millest nad enne aru ei saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud. Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks
Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks
! Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P- T diagrammi.! ! ! Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine e ksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218.3 atm! ! mitsell, lahuses pindaktiivse aine molekulide ühinemisel tekkinud kolloidosakeste mõõtmete ja iseloomuliku siseehitusega liitosake. Mitsellide tekkimisega seletatakse näiteks ! seepide pesemisvõimet. Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega, moodustades tetraeedrilise struktuuri. Vee ja õhu piirpinnal jääb see struktuur tasakaalustamata (Joonis 14). Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavadki pindkile. Viimane püüab kokku tõmbuda ja omandada nii väikese pindala kui võimalik. Antud ruumala juures on minimaalne pind keral. Taolist pinna püüet kokku tõmbuda nimetataksegi pindpinevuseks.!
Üleminek järgmisele reale tuleks teha tehtemärgi kohal. Kõigi töös esinevate valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega allikale. Tuletatud valemite puhul esitatakse lähtevõrrandid ning selgitatakse tuletuskäiku, tingimusi ja lihtsustatavaid eeldusi. Valemis tuleks kasutada eelkõige üldlevinud tähiseid. Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga "kus" järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse
tegelased, süzee ega ideed. Marksistlik kirjandusteooria. Põhialused (marksism). Marksism põhineb Marxi ja Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel: inimkonna areng sõltub materiaalsete tootmise viiside muutustest, see mõjutab omakorda klassistruktuuri (võitlus ühikondlike eeliste eest, kapitalistlik kodanlus vs. töölisklass). Inimteadvust määravad ideoloogiad, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust - ideoloogia väljendab juhtiva klassi positsiooni ja huve, mis saavad ise kogu ühiskonna loomulikuks hoiakuks. Marksistliku kirjandusteooria alused *kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris *teos tugevdab lugejas ideoloogia mõju, mida teos esindab või kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima - paljud teosed teevad mõlemat. *ideoloogia ei väljendu mitte ainult teose sisus, vaid ka vormis - realistlik väljendus, võimaldab
ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa. On arvatud, et inimene polegi midagi muud kui oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a) Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja
on objektiivne asjaolu, mida saab kontrollida (nagu seda, kas kellelgi on viirus). Interpretatsionism: see, kas kellelgi on mingi uskumus, on tõlgenduse küsimus. Sama suhteline nagu see, kas keegi on stiilne või andekas. Intentsionaalse seisukoha teooria (intentional stance theory): uskumus on objektiivne, ent nähtav vaid teatud seisukohalt ning selle olemasolu kinnitatakse vastava ennustusstrateegia hindamise kaudu. Dennetti kolm seisukohta. Dennett vaatleb, kuidas seletatakse ja ennustatakse süsteemi käitumist. Seda on võimalik teha kolmest aspektist: Füüsikaline seisukoht (physical stance): lähtuvalt süsteemi füüsilisest ülesehituses ning loodusseadustest saab ennustada füüsilise süsteemi käitumist. Nt kui klaviatuurile valada kohvi, siis lakkab arvuti töötamast. Kavandatuse seisukoht (design stance): kuidas süsteem peab toimima vastavalt sellele, kuidas ta on kavandatud (oma programmile). Elusolendite käitumist saab disaini põhjal
teist karistada. Kui sa seda ei tee (mis suurendaks minu ressursse), siis ma teen nii, et ...(mis vähendab sinu ressursse). Selle süsteemi puhul võidakse kasutada ka mitmesuguseid teisi käitumisvorme, kuid ähvardused on siin põhisisuks. Selle suhte puhul osapooled üksteist ei usalda, suhtlemise aste omavahel on madalam. Sotsiaalsete suhtumiste ring Sotsiaalsete suhtumist ring. Kui mingi kahe tunnuse muutumisel seletatakse paljusid võimalikke variante, siis me saame teatava tsirkumpleksi. Väga paljud erinevad teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel sõbralikkus vaenulikkus ja domineerimine alistumine. Nende skeemide alus peitub Timothy Leary poolt 1950-ndatel aastatel väljaarendatud interpersonaalsete suhete diagnostikal. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi:
mõtlemine - eelloogilise mõtlemise hüpotees - nad ei oska eeldusest järeldust tuletada, mis meil tuleneb koolisüsteemist. L. Võgotski - vene psühholoog, uuris lapse mõtlemisarengut. 1) mõtlemine juhuslike seoste alusel, kindlaid tunnuseid pole - sünkreedid (noorik grupp) 2) natuke vanem grupp - võtsid aluseks värvi või kuju - kompleksides mõtlemine - tunnused ja seosed võisid vahetuda, kuid puudus teadvustamise pool 3) teaduslikes ühikutes mõtlemine - seletatakse ja põhjendatakse. See katse toob välja mõtlemise erinevad ühikud- erinevad kultuurid võivad mõtelda erinevates ühikutes, seega on nende mõtlemine erinev (Võgotski). Mõtlemist uuritakse erinevates kultuurides. 1) süllogism - mõtlemise ülesanded, kus on antud väited ja eeldused ning tuleb tuletada vastus (tuleb hästi välja kultuuridevaheline erinevus) 2) klassifitseerimiskatsed - katseisikule antakse pildid või sõnad ja küsitakse, milline ei sobi nende hulka
sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid.Järgnevalt võrreldakse tabelite abil vanustevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 3.2 Küsimuste kokkuvõte 1.Kas olete kunagi uimastid tarbinud? Tabel 2. Küitletute uimastavate ainete tarbitavus (autor). Vanus JAH EI 14-16 30(67%) 15(33%) 17-20 37(100%) 0 (0%) 21-25 18(75%) 6(25%) 26-30 16(89%) 2(11%)
voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul. - Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma. - Psühhobioloogia – e. käitumuslik neuroteadus. Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektrilisste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. - 8. Käitumuslik lähenemine - Operantne tingimine – On ära õpitud ses tegevuse ja tagajärje vahel.
Teooria aitab mõista inimeste sügavamaid motiive ning neile antud selgitusi/põhjendusi. Atributsiooniteooria järgi hindavad ja põhjendavad inimesed käitumist kahel moel: Väline atributsioon e. välised põhjused – nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused – nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised. On teada, et kui inimene on kogenud ebaedu, siis kaldub ta seda põhjendama väliste teguritega, kui aga edu, siis seletatakse seda pigem seesmiste teguritega. Samas - teiste ebaõnnestumiste põhjustena kaldutakse nägema ennekõike just teise inimese isiku omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria kohaselt fundamentaalseks atributsiooni veaks. See näitab ilmekalt, et mitte alati pole inimeste põhjendused oma tegudele adekvaatsed vaid kannavad teatavat moonutust. Atributsiooniteooria tundmine aitab mõista võimalike põhjenduste lätteid ning kavandada sotsiaalturundust
A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Õige on A. 153. Milline teooria rõhutab häiringurežiimi tähtsust diversiteedi kujunemisel ja säilimisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B. Mittetasakaaluline käsitlus? C. Peremeesorganismide käsitlus? D. Liigifondi teooria? Mittetasakaaluline käsitlus kuna seal seletatakse, et konkurentsitasakaal ei saabu kunagi tänu sellele, et domineerimisvõimelised liigid saavad kogu aeg ebaproportsionaalselt palju vatti tänu perioodilistele häiringutele, B on õige; 154. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Mükoriisa? D. Kuusk ja jänesekapsas? Mnjaa, C vast õige; 155. Samblikud ehk jägalad on: A. Puude ja sammaltaimede sümbioos? B. Sambatootja sümbioos levitajaga? C
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
AUGUSTE COMTE (17981857) Positivismi (Euroopa XIX sajandi populaarseim filosoofia, mis tegelikult välistas filosoofia) rajaja. Oli veendunud, et tõelised teadmised on matemaatilistes ja eksperimentaalsetes üksikteadustes kindlakstehtavad teadmised. Kogemusvälise maailmaga ei tasuvat tegeleda, sest seda ei saa tõestada. Positivism sisuliselt eitab filosoofiat. Comte väitis, et kõik nähtused, asjad, ideed läbivad 3 arengu etappi: I Teoloogiline -- maailma seletatakse Jumalast lähtuvalt; II Metafüüsiline -- filosoofilised teooriad; III Positiivne -- teaduslikud tõestused. Uskus, et tõese teadmise annab üksnes positiivne arengu etapp, sest see rajaneb teaduslikel faktidel. Oli veendunud, et tõeline tulemus on see, mis on tõestatav teaduslikku metoodikat kasutades. Positiivsete teadustena pidas Comte silmas matemaatikat, astronoomiat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja sotsioloogiat. ARTHUR SCHOPENHAUER (17881860)
tunduda. Parareligioon ehk justnagu religioon religioossed jooned viidetega üleloomulikele esoteerilised grupid. Parareligiooni mõistet ka üldiselt ei kasutata. Tsiviilreligioon ühiskonnast endast saab kummardamise objekt (Durkheim: religioon sündis, kui inimkond hakkas iseennast kummardama). Ühiskonna ja selle institutsioonide, sümbolite kummardamine/pühaks pidamine, nendega seotud ususarnased tunded. [Rahvuse õnne või ebaõnne seletatakse religioossete sümbolitega.] Kohustuslikuks muudetud tsiviilreligioon riigi religioon, poliitiline religioon. Tsiviilreligiooni mõiste võttis kasutusele Rousseau. Tsiviilreligioon defineerib rahvuslikud eesmärgid. Eriti tugevalt on see arenenud USA-s. Müüt: Ameerika kui tõotatud maa, vabaduse maa, kui saab realiseerida oma religioossed utoopiad. NB! Fundamentalism on USA eripära võrreldes Euroopaga! (Pöördumine juurte juurde tõsiusklikest sisserännanutest esivanemate juurde)
II seadus: Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Tegelikult peaksime selgitama siinkohal ka kiirenduse mõistet: kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutu ajaühikus. , kus on vaatluse alg- ning lõpphetkel mõõdetud kiirused ja t-aeg, mille jooksul kiirus muutus. Kiirenduse ühik on 1m/s². Näiteks kiirendus 4m/s² tähendab, et igas sekundis kasvab kiirus 4m/s võrra. Newtoni II seadusest lähtudes seletatakse jõu ühikut järgmiselt: jõud on üks njuuton, kui see jõud põhjustab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s². Seega jõud 5N põhjustaks 1kg massiga kehale kiirenduse 5m/s². jne. Kui keha liigub mingi jõu mõjul edasi, siis tehakse füüsika seisukohalt mehaanilist tööd. Valem: A=F·s , kus jõud F ja nihe s on samasihilised. Töö tähis A ja ühik 1J (loe džaul). Töö on 1J, kui jõud 1N nihutab keha edasi 1m võrra. Tööd võib teha mistahes aja jooksul. Mida lühema
• Ettevõtte tulud ja kulud. Millised on ärimudeli realiseerimisega seotud kulud ning kuidas teenitakse tulu? 7. Lean Start-up ärimudel. ● Probleemid - Sektsioon kolme kõige olulisema probleemiga mida teie äri lahendama hakkab. Oluline lahter selleks, et mõista, kas toote või teenusega lahendatakse reaalset probleemi või otsitakse lihtsalt probleemi, millega oma lahendus siduda. ● Lahendused - Sektsioon, kus seletatakse lahti, kuidas ja mille abil määratletud probleeme lahendama hakatakse. Selles punktis on oluline omada infot klientide eelistuste, ootuste ning soovide kohta, et teha võimalikult edukaid valikuid. ● Võtmemõõdikud - Mõõdetavad verstapostid, mille abil analüüsitakse antud ärimudeli edukust. Võtmemõõdikute omamine ja saavutuste jälgimine on vajalik äriplaani etapiliseks hindamiseks. Nii on vajadusel võimalik teha andmetest tulenevaid muudatusi,
tabeli peal. Tabeli numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema töös viidatud (vt tabel 1). Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud. Tabeli kujundus peab olema kogu töös ühtne. 23 Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37
Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt. Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud. Määrav roll teadlastel ja erapooletul seletusel. Milles seisneb Karl Marxi arusaam ühiskonnast (ajalooline determinism, klasside- vaheline konflikt, sotsiaalne võõrandumine) ühiskond areneb ja toimub evolutsioon. Ajalooline determinism inimese käitumise ajalooline ettemääratus, ehk ajalugu kulgeb oma kindlat rada
unenägudest, peetakse ülimalt oluliseks. Alati pole loomulikuks peetud samu asju (nt: 19.saj peeti põllu seest väljatulevaid kivisid piksenoolteks). Rudolf Otto ja numinoosne kogemus(tavapäraste meeltega kompamatu;üleloomulik): Das Heilige(1917): ,,das ganz Andere". Ühelt poolt hirmutav, teiselt poolt ligitõmbav, Supranormaalne kogemus jääb selgitamata, n-ö numen-astmele (ld k numen jumalik vägi, jumalus; numinoosne püha). Kogemusi tõlgendatakse ja seletatakse läbi referentsraamistiku. (Inimene seletab näiteks haldja-nähtust kindlas raamistikus; tänap tulnukad näiteks.) Ayahuasca näide indiaanlased näevad madu, eurooplased ei näe. Usk ja maagia Magos kreeka k tark, maag. Klassikaline eritstus: religioonis inimene allub numonoossele/supranormaalsele, maagias allutab, kasutab ära. Maagia on pigem seotud üksikisiku või üksisprobleemiga. Religioonis on see rohkem grupispetsiifiline. 20
Reaktsiooni kiirendajat minetatakse katalüsaatoriks ja aeg- Ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste Reaktsiooni soojus efekti all mõistetakse soojushulka, mis püsival lustajat inhibiitoriks. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni valikuliselt omadustega ainete segamisel. Kui puudub ruumala ja soojusefekt temperatuuril eraldub või neelub ainete mittepöörataval ja täielik- ehk selektiivselt. Katalüüsi toimumist seletatakse vaheühendite kaudu. vedelik aurustub ka keemis temp-rist madalama temp-ri juures. ul reageerimisel. Soojusefekti mõõtmise ja arvutamisega tegeleva- N: käsutatakse ainete A ja B reageerimisel katalüsaatorit X. Katalü- Aurustumisel väljuvad vedelikust molekulid, mis oma kõrge te keemiharu nim.termokeemiaks
Novellilaadsed muinasjutud on imemuinasjuttudest realistlikumad. Satiiris imetletakse meistervargaid ja leidlikke sulaseid; naerualuseks tehakse nii tondid, hiiglased, paharetid kui ka talupoegliku saamatuse kehastused- kilplased. · Legendid Jutustused Piibli tegelaste ja pühakute elust ja imetegudest. Põhiline osa soome proosalegendidest on talletatud õigeusklikust Karjalast. Paljud legendid on ühtlasi ka sünnilood: nähtuse põhjust ja algupära seletatakse, sidudes seda kristlike kangelastega ja Piibli sündmustega. Õpetus- ja hoiatuslegendid näitavad, milline on vaga ja Jumalale meelepärane käitumine. Imelegendides korratakse neid näiteid, mida pühad isikud on oma jumalikust võimust andnud. Ilmselt apokrüüfilite evangeeliumide poolt mõjustatuna on sellest ainevallast kõige soositumad põgenemine Egiptusesse ja Jeesus-lapse imeteod. · Muistendid Kaks rühma: uskumusmuistendid ning ajaloolised ja kohamuistendid
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
usulise kogemusega. Seda soosivas psühhogeensed ained. On lühiajaline Tunnused: 1) Aeg ja ruum saavad uue tähenduse 2) Tekib positiivne, pühaduse tunne 3) Sellest saad rääkida ainult neile, kellel on olnud samasugune kogemus. 4) On raskesti sõnastatav 5) Väärtuslik elukogemus 6) Lühiajaline 7) Inimene ei suuda kontrollida seda kogemust 8) Ei ole ühte kindlat kirjeldust müstilisele kogemusele, igale inimesele on see erinev ja niisiis seletatakse erinevalt kõiki. 9) Need muudavad inimeste hoiakut ja käitumist. 13. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oatesi tüpoloogia eristab müstilise kogemuse 5 erinevat liiki: 1) Loomulik müstika kogemuslike piiride kadumine mina ja keskkonna vahel 2) Mina ühtesulatav müstika oma minast vabanemine 3) Platooniline müstika kõiksuse kogemus saadakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu.
allikad puudusid, leidsin enamiku informatsioonist ingliskeelsetelt internetilehekülgedelt. Suurimaks takistuseks kujuneski tõlkides õige sõnastuse leidmine. Käesolevas uurimistöös kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ja narratiivset analüüsi. Peale raamatute läbilugemist hakkasin raamatutest sarnaseid tegelasi otsima ja kirja panema, lisaks uurisin autori eluloo ja kahe teose teemade kohta. Töö on üles ehitatud kuue peatükina. Esimeses peatükis seletatakse lahti Jane Austeni elulugu ja looming. Teises peatükis kõrvutatakse raamatute ainestiku ühiskondlik taust tegelikkusega tolleaegsel Inglismaal. Kolmandas ja neljandas peatükis võetakse vastavalt läbi “Uhkuse ja eelarvamuse” ja “Veenmise” teemad ja karakterite iseloomustused. Viiendas osas analüüsitakse kahe teose sarnaseid tegelasi ning kuues peatükk koosneb kokkuvõtvast sarnaste tegelaste analüüsist.
hetkeks, mil hilinemine toimub, siis peab hilinemiskulud leitama ka planeerimistaseme jaoks, kui lennugraafikutesse määratakse puhvreid. Nende kulude arvestamiseks on vaja teada blokitunni kulusid ning kütuse, hoolduse, personali, lennujaama tasude ning reisijate hilinemistega seotud piirkulusid. Planeerimistaseme jaoks võetakse lisaks arvesse lennuki kapitalikulu, mis määratakse ühikukuluna. Järgenvates peatükkides seletatakse lahti tegevuskulud ning nende määratlemise hilinemiskuludeks nii taktikalise kui ka strateegilise taseme jaoks. 16 2. Kuluarvutlus õhutranspordis 2.1. Lennukulud Lennuteenindusest tekkinud kulud on äärmiselt tähtsaks allikaks lennufirma juhtide otsuste tegemisel. Viis kuidas lennukulud jaotatakse sõltub sellest, milleks neid kasutatakse
motiveeritust ühise seisukoha kujundamiseks. TÜÜPVEAD: grupimõtlemine- iga liige püüab kohandada oma arvamust selliseks, mida ta usub olevat grupi arvamuse, on olukordi, kus grupp täesti kõrgesti kvalifitseeritud indiviide võtab vastu valesid otsuseid. 1) Grupi ,,haavatavuse" illusioon kui räägitakse palju stiilis "me oleme ohus!", samal ajal kui oht pole just märkimisväärne. 2) Usk oma grupi kõrgesse moraalsusesse. 3)Grupi otsuste kollektiivne ratsionaliseerimine- seletatakse enestele ära, miks see on ikkagi õige otsus. 4) Jagatud stereotüübid grupivälise kohta ja eriti oponentide kohta tavaliselt arvatakse ühiselt, et oponendid ei tea neis asjust midagi. 5)Enesekriitika puudumine- on kirjutamata reegel. 6)Ananüümsuse illusioon, grupis osalejale tundub, nagu ta ei vastutaks ,,päris ise " grupi otsuse eest. 7) Otsene surve eriarvamusel olijale, tagamaks konformsust. 8)Suundumus kaitsta gruppi negatiivse inforamtsiooni eest.
Sellega kaasneb aga sterotüüpide loomise oht. enkulturatsioon: protsess, kus kasvamise käigus saab lapsest mingi sotsiaalse grupi liige, ta võtab omaks nende väärtused. · individuaalne õppimine laps jälgib, mida teised teevad. Viibides keskkonnas õpib ja võtab omaks. Juhuslik. · sotsiaalne situatsiooniline õpetamine laps kaasatakse tahtlikult mingite tegevuste jälgmisse. Sihipärane. · kultuuriline õppimine põhjalikult seletatakse mingisuguseid asju reaalne kultuur: see, mida uurija ise dokumenteerib, vahetult kogeb. Kuidas inimesed tegelikult käituvad ja asjasse suhtuvad, olenemata reeglitest. ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu Koolkonnad Evolutsionism Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng
Kahnemann – dual processing. Kahneman on psühholoog, suurim avastus on, et inimene teeb otsuseid ja töötleb andmeid läbi kahe süsteemi. Hastie, Pennington – story model. Uurisid, kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele „mis juhtus?“ kui ta saab palju info killukesi. Tõendamisalased mõisted: - Kogumine – teave tuleb muuta transporditavaks ja taasesitatavaks - Esitamine – pooled toovad, annavad kohtu kätte, vaieldakse, uuritakse ja seletatakse. - Avaldamine – sageli koos esitamisega, tuleb teha teatavaks kõigile kohtusaalisviibijatele, muu hulgas ka pealtvaatajatele. - Vastuvõtmine – kohus otsustab, kas on asjakohane ja vajalik. - Arvestamata jätmine – kui kohus võtab vastu, aga hiljem leiab, et on lubamatu või ebausaldusväärne tõend. - Hindamine – kuidas üksikutest infokildudest pannakse kokku suur pilt. - Lubatavus – vastab nõuetele kogu protsessi osas
• Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg. • Enamasti seletuslood, kus seletatakse Hiidude tgevuste tagajärjel tekkinud pinnavorm, rändrahnu, kivimärgid. • Alatskivi linnamägi, tekkis kui Kalevipoeg tegi sinna puhke paiga. • Ajaloo muistendid- lood, mis on seotud kindla ajaloolise faktiga, kuid mille ümber on tekkinud pärimuslik muistend ehk siis seletus( sõjad, lahingud) legendid Roosti kuningast Karl 12-st, Rummu Jüri õilis rüütel.
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
arvavad, et hüpnoos on äärmiselt huvitav teema ning tõhus ravivahend. Püüdsin 5 selgitada põhjusi, miks sellised vastukäivad seisukohad on kujunenud: kas need on seotud hüpnoosi ajaloo, meediakajastuse või hoopis millegi muuga. 6 1. HÜPNOOSI ALUSED 1.1. Teadvus ja alateadvus Hüpnoosi olemuse mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest. Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskkonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse (Hakkmann 2010).
Nullbaasiaalarvet ei saa rakendada kunagi kogu eelarve kohta, sest igas ühiskonnas kehtib hulgaliselt seadusi, mille alusel finantseerimine peab olema pidev (toetused, abirahad jne). Nullbaasieelarvetega püütakse saada täitevsüsteemide tegevust parema kontrolli alla. Sama eesmärki taotlevad ka nn loojangueelarved. Nende puhul antakse iga töö tegemiseks lõpptähtaeg. Edasine finantseerimine sõltub töö resultaadist. Ülalkirjeldatud meetodite läbikukkumist seletatakse esiteks sellega, et nende rakendajad (teadlased) ei suutnud võita igale tiigiaparaadile omast bürokraatlikku inertsust, ja teiseks sellega, et kulude eesmärgipärasuse ja põhjendatuse analüüs kitsendas oluliselt huvigruppide võimalusi mõjutada riigi rahade jaotamist oma huvidele vastavalt. Tegelikult otsest läbikukkumist polegi toimunud, sest eelarvelise planeerimise uued meetodid on kõikjal kaasa
Inimestel tekib tajukujund väga kiiresti ja seda mõõdetakse millisekundites, kuid suurtel loomadel võtab see kauem. 6.2.3. Kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus Tajutavate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud. 2) Kuna väiksed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju konstantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg. Üks seisukoht ei välista teist. 6.2.5. Ruumiline vastastoime See, mida me näeme (värvus, suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
