Ajaloolise arengu mootoriks on tootlikus sektoris aset leidvad muutused. Tootlikud jõud ja tootmissuhted moodustavad ühiskonna baasi. Muu on pealisehitis (selle hulka kuuluvad kultuur, religioon jmt). Religioon on kujunenud hirmust loodusjõudude ees, peegeldas sõltuvust loodusest; kui suurenes võim loodusjõude ohjata, muutus ka ühiskond keerukamaks - inimesed ei saanud enam aru, kuidas ühiskond toimis ja religioon hakkas seostuma ühiskonnas valitsevate suhete seletamisega (moonutatud kujul). Religioon on sepitsetud valitseva klassi (ülemklassi) poolt ja on ülemklasside enesepettus (nad usuvad ise ka, mida räägivad). Uskumus: ,,ülemate võim on Jumalast". (Marx vaatab mööda kristlikust võrdsuse põhimõttest). Kuna inimesed ühiskonna sotsiaalsest ülesehitusest õigesti aru ei saa (on religioonist pimestatud), ei saa nad ka olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Religioon, mis õigustab
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs
· Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika, mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele. Sokrates astus nende seisukohtade vastu ägedalt välja, tuues näiteks, kuidas paljud
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud
liikmed kogu elu sünnivad sellesse. On üldjuhul eksogaamsed rühmad. Peavad abielluma kellegagi, kes kuulub teise klanni. Oluline on esivanema küsimus. Kaks võimalust: 1. esivanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud ja klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle konkreetse esivanemaga selline reaalne sugulus. Suuline pärimus. See seletamine legitimeerib kuuluvuse klanni. Võib juhtuda nii, et nad ka eksivad selle seletamisega, samas ei ole kindel, et nad 100% täppi panevad. Oluline on see, et nad ise usuvad sellese geneoloogiasse. Vahel on võimalik ka uurijatel kontrollida, tegelikke andmeid nt on dokumendid, mille abil on tõestatud, et kuni viis põlve mäletatakse korrektselt, kuid pärast seda hakatakse sassi ajama. Tavaline efekt on see, et kaugemaid esivanemaid ei mäletata, minnakse edasi hüpetena. Sellist nähtust nimetatakse geneoloogia teleskopeerimiseks (kui osad
et kommete tähendust ja eesmärki peaks analüüsima selle kaasaegses kontekstis. - Jaotas kombed tehnikateks, käitumisreegliteks ja tseremoniaalseteks kommeteks, keskendus viimastele. - Tseremoniaalsed kombed on kollektiivsed tegevused, mida sooritatakse elumuutuste puhul - kaasnevad kollektiivsed tunded. Interpretatsioon peaks olema seotud kombe tähenduse ja eesmärgi seletamisega. Tseremooniad võimaldavad inimese käitumist reguleerida nii, et see sobituks ühiskonna vajadustele. Rituaal loob solidaarsust, hoiab tundeid, mis võimaldavad inimestel funktsioneerida struktuuri koostööaltite osadena. Tema teooriad olid lõpuks suht kõikehõlmavad üldistused. Naljatlev suhe (joking relationship) Ritualiseeritud ja lubatud nokkimine ja norimine ilma tagajärgedeta. Näiteks mehe ja tema ämma vaheline nokkimine
Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida? · Mikro-sotsioloogia tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist
käsitleb see mingeid probleeme kasvatustegelikkuse nähtuste ja protsesside ääretust mitmekesisusest ja on määratud esmajoones kasvatusteaduslike probleemide eripärast ja nende probleemide lahendamisviisidest. Kui psühholoog uurib õppimise olemust ja kulgu, siis kasvatusteadlane küsib, kas on põhjust ja võimalust teha midagi selleks, et õppimine oleks tõhusam. Üldistatult võiks väita, et kus psühholoogi või sotsioloogi uurimus nähtuste või protsesside kirjeldamise ja seletamisega lõpeb, sealt kasvatus- teaduslikule uurimusele omane probleemiseade ja lahenduste otsimine alles algab. Kasvatusteaduslik probleemiseade kujuneb tunnetatud vastuolust tegelikkuses oleva ja soovitud võimalikkuse vahel ja väljendub kui küsimine soovitud võimaliku järele selleks, et inimene ja tema areng ja selleks arenguks kujunenud kasvatustegelikkus saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon
kerge üldistusi konstrueerida. · Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu väitis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. · Samas leiab Bourdieu, et n-ö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema teoreetilis- metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja objektivismi vahel. ,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977) Habitus. Habitus on mõiste, mille Bourdieu laenas kunstiteadlaselt Erwin Panofskylt.
Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima. Loodusteaduslik lähenemine vs vaimuteaduslik lähenemine. Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole
Vastupidine naiivinduktivistidele. Falsifikatsionist tajub induktsioonist tulenevat piiratust ning vaatluse alluvust teooriale. Teooriate kõrge falsitseerituvseastme nõue sunnib siit tuletama reeglit: teooriad esitatagu selgelt ja täpselt (76). 4.Falsifikatsioon ja protsess (77-82). Teaduse areng falsifikatsionisti pilgu läbi võiks lugeda lühidalt kirjeldades nii: teadus algab probleemidest, maailma või universumi mõne aspekti omaduste toimimise seletamisega seotud probleemidest. Probleemi lahenduseks esitavad teadlased falsifitseeritavaid hüpoteese. Seejärel vaadatakse ette pandud hüpteesid kriitiliselt läbi ja testitakse. Mõned heidetakse kohe kõrvale. Teistel võib rohkem edu olla. Nendele tuleb teha veelgivaljemat kriitikat ja uusi rangeid teste. Kui paljudes mitmekesistes testides vastu pidanud hüpotees lõpuks falsifitseeritakse, on kerkinud uus, esialgsest lahendatud probleemist loodetavasti kaugele edasi jõudnud probleem
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
Toimub eelkõige just närvisüsteemi areng. Ajaline, umbes 40. rasedusnädalal sündiv laps peaks kaaluma ligikaudu 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk. Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid, eelistavad vaadata inimnägusid, tunnevad maitset ja lõhna. Vastsündinul elutegevuses on tähtis kohteluprotsessidega kohanemisel, seda hõlbustavad kaasasündinud refleksid. Arengupsühholoogia – tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Ülesandeks on avastada, kirjeldada ja seletada, kuidas toimub areng esimesest eluhetkest täiskasvanu- ja vanurieani. 1920. aastast oli arengupsühh saanud iseseisev distsipliin. 16 . Uurib seda kuidas laps erineb täiskasvanust . Uurib taju, mälu ja mõtlemist nagu eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia . Rakendub haridussüsteemis
Alljärgnevalt on ära toodud analüüsi põhitulemused kõikide analüüsitud teemade kaupa. Esitatud on üldhinnang, riskid ja soovitused nende ületamiseks. Samas tuleb arvestada, et seadus loob parimal juhul üksnes eeldused süsteemi paremaks toimimiseks. See, kui hästi seadus praktikas rakendub, sõltub osapoolte teadlikkusest, oskustest ja väärtushinnangutest, mistõttu on äärmiselt oluline seaduse vastuvõtmise järel süstemaatiliselt tegeleda seaduse tutvustamise ja seletamisega nii spetsialistidele kui laiemale elanikkonnale. Rollijaotus lastekaitsesüsteemis Üldhinnang: valdkonna eesmärkide seadmise ja selle elluviimise struktuur on korrastatud. Loodud on eeldused lastekaitse valdkonna juhtimise ja arendamise paranemiseks, kuna seaduses on määratletud lastekaitse riikliku koordineerimise ning laste õiguste ja lastekaitse poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest vastutav asutus (sotsiaalministeerium). Riskid ja soovitused:
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
va koormusega kehalise kasvatuse tund. 5. Tervisekontrollile ei tohiks tulla tühja kõhuga, vajalik on 12 tundi enne tervisekont- rolli kergelt toituda. 6. Tervisekontrolli läbimisel on sportlane lühikeses spordiriietuses ja sportlike vahe- tusjalanõudega, kaasa võtta pesemisvahendid ja soovitavalt soojendusdress. 7. Vajalik on sportlase rahulik emotsionaalne seisund, mida treener ja lapsevanem saaksid eelnevalt terviseuuringu sisu seletamisega mõjutada. SPORDIMEDITSIINILISE TERVISEUURINGU SISU Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protse- duuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastuvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, kehamassi indeks jm), elektrokardiogramm (EKG) ja hin- gamise funktsionaalne uuring (spirograafia), silmade nägemisteravuse kontroll ja vere- ning uriinianalüüsid.
Nagu Mereste 60 Terminoloogia jt on korduvalt tähelepanu juhtinud, teeb niisugune polüseemia seaduste mõistmise, rakendamise ja täitmise raskeks. Kuid polüseemiat sisaldavad seadused ju kehtivad, neid täidetakse, nende põhjal tehakse kohtuotsuseid jne, st polüseemia ei tee seda kõike võimatuks. Klassikaline terminoloogiateooria jääb hätta ka erialadevahelise polüseemia seletamisega. Termin on selle teooria kohaselt ala asjatundjate teadliku valiku ja kokkuleppe tulemus, aga selline töö saab ju toimuda ainult ühe (enamasti väga kitsa) ala piires. Seletamata jääb, miks eri aladel, isegi üksteisest üsna kaugel asuvatel, valitakse sarnaste mõistete tähistamiseks sageli samu sõnu – nähtus, mida semasioloogilise lähenemise korral oleks lihtne seletada polüseemia abil. Viirus tähistab biokeemias, meditsiinis, sotsioloogias ja info-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
