Kirikuõpetaja enne lõunaunpinakut pani piibu põlema ja mõtiskles kuidas küll inimesed ei suuda uskuda ja elada õieti vaid ühte ainult korraga. Samas oli ka talle huvipakkuv, et Antsu hirm inimese ees on suurem nagu oleks see ta hingekandja mitte Jumal. PEATÜKK VIISTEIST Kuna Antsu süda valutas otsuats ta seda leevendata tööga, selleks tööks sai uue maja ehitamine sinna paika kus Vanapagan Juulaga enne liikumst elanud. Ants tuli seletama Vanapaganle, et tõi töölisi perekonna täis juurde, seltsis segasem. Ka maad läksid uuesti jagamisele ja Jürka kaotas palju maid kuid Ants rääkis, et vötku endale metsa neitsi maad juurde, ka maksud jäid endiselt kõrgeks. Uutega oli igatahes nii, et nedega kokkupuutest Jürka vältis ja tasapisi leppis olukorraga. Naisega nad pärast arutlseid, et vandus tuleb peale, lapsed pesast läinud, Juula ja lapsed lähevad kõik taevassee,
говоритьсказать – rääkima Он сказал папе правду. звонить позвонить – helistama Сестра позвонила подруге. покупать купить – ostma Брату купили велосипед. дарить подарить – kinkima Сестре подарили цветы. объяснять объяснить – seletama Учитель объяснил ученикам. показвать показать – näitama Детям показали фильм. рассказывать рассказать –jutustama Она всё рассказала матери. посылать послать – saatma Мы послали дедушке посылку.
Loodi printsiibid - VÕRDSUS ja VABADUS. Võrdust käsitletakse erinevalt, fundamentaalne konstseptsioon ütleb, et teatud viisil on inimesed võrdsed,Prantsuse deklr. ütleb, et loomu poolest oleme võrdselt. Arvamus on, et kohelda tuleb võrdselt, kuigi Eesti ja Soome arusaamas on siiski erisusi - unisex on Soomes väga teema ja Eestis mitte. Vabadus tähendab valikuvabadust, saame otsustada, kuidas elada, keegi ei saa tulla seletama. Sõnavabadus, usuvabadus jne. Kuigi ükski vabadus ei ole absoluutne. Läbi seina siiski ei saa minna, sama sõnavabadusega - nilbused ja solvamised on siiki taunitud. Allikas loomupärased õigused mida ei saa ära võtta, inimloomus Immanuel Kant- inimõigused on seotud väärikusega universaalsus. Hobbes ja Locke leiavad, et olemas. K. Marx ja J. Bentham, Mill ja Rousseau kahtlevad selles. Postmodernistid- arvasid et inimõigused on mingi konstrueeritud lugu isiku ja ühiskonna vahel.
ÜLESANDED 1. Paneme proovile Teie oskuse tegevusekeskselt mõtelda.Tegevuseks valime hommikuse kooli (tööle) minemise. Te teete seda ju päevast päeva. Kujutagem endale ette (muuseas, fantaseerimine ja ettekujutamine on programmeerimise juures väga tervitatavad iseloomuomadused), et Te valmistasite endale üpris nutika roboti ja otsustate saata roboti enda asemel kooli. Et Te ei taha minna teed näitama, siis peate robotile võimalikult täpselt seletama, kuidas Teie koolitee kulgeb - alustades koduuksest ja lõpetades koolipingiga. Seletus ise peab olema käskivas toonis ja selle algus ning lõpp võiksid olla näiteks järgmised: 1) Mine koduuksest välja. 2) Sulge enda järel uks. ... L) Istu koolipingi aknapoolsele kohale. Programmeerimise algkursus 9 - 89 Kontrolliks võite kirjapandud käskude järgi proovida oma sõpra kooli saata, kui see talle
7.3 Dokumentide loetelu juurutamine 7.3.1 Üldist Dokumentide loetelu juurutamine eeldab põhjalikku ettevalmistamist, sest selle kasu- tajad peavad mõistma ja aktsepteerima dokumentide loeteluga määratud või muu- detud dokumentide liigituse põhimõtteid, muutunud tähistusi, vastutusrolle ja kõike seda, mida dokumentide loeteluga reguleeritakse. Selleks, et dokumentide loetelu juurutamine sujuks edukalt, peab asutuse dokumen- dihalduse personal seletama kasutajatele dokumentide loetelu ülesandeid ja võima- likke muutusi töökorralduses, kasutades erinevaid kommunikatsioonivahendeid, koolitusi või individuaalset juhendamist. Dokumentide loetelu juurutamisel tuleb arvestada selle rakendamiseks vajalikku aega. Dokumentide loetelu 57 7.3.2 Kehtestamine Asutuse juht kehtestab dokumentide loetelu tähtajatult. Enne kehtestamist tuleb selle
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimusteg...
Üldistest seadustest ei saa tuletada füüsikaliste protsesside käiku. Descartes teadusliku meetodi teoorias on tähtis koht vaatlusel ja ekperimendil, mis täiendavad teadmist neist tingimustest, milliste juures antud nähtused (sündmused) aset leiavad. Vaatluse ja eksperimendi teine tähtis roll Descartesi teoorias on esitada hüpoteese, mis määratlevad fundamentaalsete seadustega kooskõlas olevaid mehanisme. Hüpoteesid konjunktsioonis fund. seadustega peavad seletama fenomene, sisaldades deduktiivseid otsustusi fenomenide kohta. Kuid eksprimentaalse kinnituse otstarve jäi D-i maailmavaate kõige nõrgemaks kohaks. Ta kaldus üldiselt kasutama eksperimenti pigem kui abivahendit seletuste formuleerimisel, mitte nende adekvaatsuse proovikivina. Kuna eksperimentaalseid efekte sai seletada vaid kõige üldisemate (metafüüsiliste) seaduste ja faktide, või seaduste ja hüpoteeside
Skolaarius üliõpilased Skolastika Ülikoolis viljeletud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende sisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt Piiblile ja kirikuisade teostele, teiselt poolt aga antiikautoritele: Palaton, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaius(geotsentrilise maailmavaate rajaja). Tomism oli Aquino Thomasi õptus ehk katoliiklik filosoofia, s.t mõistus peab seletama usku, mitte vaidlustama. Roger Bacon, kes pidas oluliseks tõetunnetamise aluseks kogemust. Kõige olulisem aine on matemaatika, sest läbi matemaatilise selguse on võimalik maailma seletada. 27. Euroopa hiliskeskajal Eurooasse jõuab katk Aasiast, tänu kaupmeestele , kuna laevadele on katkuga nakatunud rotid, kelle kirpude hammustus nakatas inimesi. 1347 1349 Katku esimene kõrgaeg Lõuna- ja Kesk- Euroopas. Pariis suri väidetavalt kolm neljandikku.
ajaloolise materjalismi kõige põhjalikum lahtikirjuts on ,,kapital" kultuurifenomenide varjus on ühiskondlikud mehhanismid, mis määravad nende fenomenide kuju tootmisviise tundes oskame ma analüüsida ka religiooni, filosoofiat jne kuna marxi loogika oli 19s mõtlejatest kõige mastaapsem, on tema teooria saanud 20s väga tugevaid järelkajasid sigmud freud ikka jälle sama probleem, ei marxi ega freudi teooriat ei saa pidada teaduslikuks. nad on oma süsteemi piires võimelised kõike seletama. aga asi on keerulisem. falsifikatsiooniprintsiibiga neid ei saa kontrollida. tegelt on siin see probleem, et falsifikatsiooniprintsiipi ei peeta enam kuigi universaalseks ega ka mitte sobivaks (ma peaks tõnisele saatma mõned lingid, kus sellest on kirjutatud) baasi ja pealisehituse skeem on analoogne freudi teadvuse ja mitteteadvuse skeemiga (teadvustamatus on jätkuvalt parem vaste selles kohas) freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks
tingimusi (k.a looja päritolu, klassikuuluvust, sotsiaalset suhteid jm.) · Marx arutleb nt selle üle Hegeli põhjal, et kreeklaste kunsti ideaalse klassikalise kunsti tekkimise tingimusteks on olnud sõbralik looduskeskkond, hea kliima, kreeka mütoloogia ja soodsad ühiskondlikud-poliitilised tingimused. Küsib: Kas Achiellus oleks võimalik ka püssirphu ja tinakuuli ajastul. Vormib selle Hegeli idee kunstiajaloolisest arengust materialistlikult ümber. Hakkab seletama mateeriast lähtudes. · Marksism lähtub sellest, et esmane on mateeria ehk aine ja meie objektiivne reaalsus tuleneb sellest, ka teadvus on mõjutatud mateeriast. Materialistid ei usu ideaalsetesse abstraktsetesse asjadesse nagu jumal või ideede riik vaid seletavad ühiskonna arengut ja ümbritsevat teaduslikult. Marksistide järgi juhivad maailma lakkamatud võitused, konfliktid majanduslike huvide pärast. Majanduslik heaolu paneb inimesed liikuma, mitte ideed
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
26 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST VII. PSÜHHOPATOLOOGIA SÜSTEMAATIKA Psühhopatoloogia on õpetus psüühikahäiretest ja seega nii psühhiaatria kui kliinilise psühholoogia oluline osa. Üks õpetus peaks käsiteldava kuidagi kirjeldama, süstematiseerima ja seletama. Psühholoogial on varuks mitu eri seletust, nagu eespool nägite. Psühhiaatria, olles meditsiini haru, pooldab hoopistükkis bioloogilist teooriat. Aga lühike tutvus tema ajalooga näitas, et siingi on olnud (ja on ) erimeelsusi. Sedamööda kuidas teaduslikud avastused (ja hüpoteesid) on muutnud ebanormaalsuse seletusi, on muutunud klassifikatsiooni alused ja rühmad. Praegu on haiguslugude pidamise ja statistika aluseks RHK-10 (ICD-10 ehk 10th revision of the International Classification
ことだま ちれい いぶ viisiks s˜onamaagiaga 言霊 maavaimude lepitamisel 地霊慰撫. 音符 参考 ⇒ 五 ⇒吾 音符 参考 ⇒ 言 ⇒齬 1 jutustama, seletama, vestlema 5 s˜ona, v¨aikseim t¨ahenduslik u¨ hik kee- 2 dialoogi pidama, kahek˜onet pidama les 3 jutt, lugu 6 rahvuskeel 4 RONGO hiina klassika 友 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 4 560 158 69 卜文
Rääkige, olge ausad mu vastu. (Vaikus.) Rääkige - rääkige. (Vaikus.) Noh, ütelge. GUILDENSTERN: Mida me peaksime ütlema, mu prints? HAMLET: Midagi, mis puudutaks mu küsimust. Teid kutsuti, te silmis on mingi ülestunnistus, mida te ei suuda piisavalt varjata. Ma tean, hea kuningas ja kuninganna läkitasid teile kutse. ROSENCRANTZ: Milleks? HAMLET: Seda peate teie mulle seletama. Aga ma palun teid tungivalt meie koolisõpruse, meie eakaasluse, meie alati kestnud armastuse ja kõigi muude väärtuste nimel: olge minuga ausad ja otsekohesed ja ütelge, kas teid kutsuti või mitte. ROSENCRANTZ: (kõrvale GUILDENSTERNILE) Mis sa ütled? HAMLET: Ma ju jälgin teid. Kui te armastate mind, öelge otse välja. GUILDENSTERN: Mu prints, meid kutsuti. HAMLET: Ma ütlen teile, milleks
See ei saa olla vaid klassi õpetaja probleem ja ülesanne, on vaja teha tihedat koostööd kolleegide ja lapsevanematega. Üheks esimeseks eelduseks kontrolli kindlustamisel õpilaste üle tunnis on nende tähelepanu saavutamine. Tähelepanu saavutamiseks tunni käigus soovitab R.E.MacDonald (1991) järgmisi võtteid: Märguanded kasutatakse tunni alustamiseks nii sõnalisi kui ka mittesõnalisi märguandeid. Et märguanded oleksid õpilastele kindla tähendusega, peaks õpetaja eelnevalt seletama, millist käitumist ta õpilastelt ootab või kujundama vastava arusaama oma märguannete järjekindla ja korduva kasutamisega. Kasutatakse ka õpilaste tähelepanu juhtimiseks üleminekul ühelt tegevusele teisele. Näide: õpetaja seisab laua taga, vaade on suunatud klassile ja ootab kuni lapsed on maha rahunenud. Klassi häälestamine õpetaja peab kujundama ka õpilase 13
On arvatud, et tegutsema paneb rahulduse saamise iha või lootus, kohustuse täitmine (Immanuel Kant), alateadvusesse surutud seksuaaltung (Sigmund Freud), tung valitsemisele ja allumisele (Alfred Adler) jne. Vaatamata probleemi erinevatele lahendustele tunnistab enamik psühholooge käitumise determineeritus millestki, mida tähistatakse üldise terminiga vajadus. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Inimesed on harjunud seletama käitumist lähtudes oma mõtlemisest, selle asemel et minna sügavamale ja seletada oma tegusid oma vajadustest lähtudes. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Neurofüsioloogia- vajadus on käitumist reguleerivate peaajukeskuste püsivat, dominantset erutust või
juhistega kindlaks saab määrata. Wittgeinsteini arutlus näiteks lk 138. Teadlased õpivad tundma oma eriala ise. Lahendavad standardseid probleeme, sooritavad standardseid katseid, teevad uurimistöö paradigma suhtes, õpivad paradigma meetodeid, võtteid ja norme (139). Ta pole enam suuteline omandatud meetodeid ja oskusi eksplitiitselt kirjeldama, sest oskused on „sisse vilunud“. Normaalteadlase teadmistest suur osa vaikib (vaikiv teadmine, tacit knowledge). Siis peab seletama paradigmat täpsemalt kui uus alternatiiv esile ilmub ja kaitsma peab hakkama. 3.Kriis ja revolutsioon (139-144). Paradigmas olemine on turvaline. Paradigma annab teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul saab kindel olla, et lahendused on asjakohased. Võib esineda siiski kriise. Kui paradigma raames esineb lahendamata mõistatusi, siis see ei tähenda veel kriisi. Paradigmades on alati raskusi. Kui anomaaliad hakkavad õõnestama paradigma usaldust, siis on probleem suureb
EMA Sa oled verine, kas sind lasti? NIKOLAI Kus mu müts on? Karvamüts? EMA Kolja… ÕDE Kolla… Näeb isa. Läheb täielikku pöördesse. NIKOLAI Kes sa, vanamees, oled? ISA Rahune maha! Nii mitu korda Nikolai vihastab ja haarab kuskilt lehmaketid. Hakkab nendega peksma. Isa on konkreetne, ei karda ja pöörab poisi kettidesse ISA Mirdi, too kaevust vett! NIKOLAI Sa tahad mind ära uputada või? Ma ei sure iialgi, erinevalt teist. ISA Nikolai, nurka! Nikolai läheb nurka. Naine läheb seletama Sina mine lõika leiba poisile. Äkki pöördub Nikolai ümber, vaatab oma peret ja naeratab nii siiralt, kui saab. NIKOLAI Pole võimalik. Pole võimalik. Pole võimalik. Isa, ema, Mirdi, jälle ma näen teid! Kelle veri see siin on? Tapsite köögis siga või? Kurat, see on minu veri. Tahtsite mind ära tappa või? ISA Poiss, kurat, pea mokk maas! NIKOLAI Sina mind sitta ei käsuta! 19 ÕDE
eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Hüpoteesidele esitatakse konkreetsed nõuded hüpotees ei tohi sisaldada empiiriliselt interpreteerimata mõisteid, sest vastasel korral pole hüpoteesi võimalik empiiriliselt kontrollida; hüpotees ei tohi olla vastuolus varem tuvastatud teaduslike faktidega, hüpotees peab seletama kõiki teadaolevaid fakte; hüpotees peaks olema lihtne, ta ei tohi muutuda kitsenduste ja möönduste rägastikuks; hea hüpotees hõlmab laiemat nähtuste ringi kui seda puudutav konkreetne uuring; hüpotees peab olema rakendatav kõigile nähtustele, mida ta vahetult seletab; hüpotees peab olema kontrollitav teoreetilise teadmise ja olemasoleva tehnika ja meetodite kogumi kaudu; hea hüpotees on spetsiifiline
(võetakse meie mõistusearust). Rääkida maailmast iseenda kogemusest; inimvormilisus. Me lihtsalt kujutleme maailma ette ja ei määratle midagi. See subjektiivne taotlus kõike süstematiseerida on meie enda jaoks; see on eesmärgipärane kui maailm oleks sarnase mõistusliku olendi poolt loodud. Kahte sorti eksitusi: hüperfüüsiline eksitus (enam kui füüsis tuuakse loodusesse tagasi ja hakatakse seletama, miks on looduses nii, aga Jumal on asjad nii lihtsalt loonud) ja transtsendentne (mõistus läheb üle võimaliku kogemuse piiri) eksitus. Dogmatism ja skeptsisim – Kant otsib keskteed kahe vahel ehk see on kriitiline filosoofia – eristamine, määratlemine, just-kui ette kujutada. Ühelt poolt on vaja teada piiri; et mitte satta trans eksitusse – minnes üle piiri; et mitte jõuda hüperfüüsilisse eksitusse – tuua sisse immanentseid asju. Kuidas see piir üldse tunnetatav on?
olukorras – märgatakse sarnasusi, abstraheeritakse vvõrm mis jätab välja erinevad spetsiifilised karakteristikud Rumelharti & Normani teooria - 3 viisil on võimalik skeeme omandada: omandamine, täpsustamine ja ümberstruktureerimine. - Omandamine – uus asi suhestatakse vanasse Skeemiteooria probleemid - Skeemiteooriad on liiga üldsõnalised – sobivad seletama uurimustulemusi tagantjärele, pigem kehvad tulemuste ennustamisel - Skeemiteooriad on suhteliselt jäigad KEEL Keel on märkide ja reeglite kogum, mis võimaldab suhelda. Eristatakse keele kahte vormi Keel kui süsteem, eripärane kood Kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti (kirjalik) ja kõnetegevusena (suuline) Kõnetaju Osa kõnetaju protsesse on vormist sõltumatud Samas on kõne kuulamisel ja teksti lugemisel ka erinevusi:
koostegevuse kohta. Rääkides Jumalast loobub ta aga empirismist ning muutub ratsionalistiks. Seda võimalust, et aistingud pärinevad Jumalalt, on käsitlenud Descartes ning väitnud ka W.Occami õpilane Nicolaos Antrecourtist. DAVID HUME (17111776), sotlane, erasekretär. Tähtsaimad teosed:Traktaat inimloomusest (Treatise of Human Nature 1739), Uurimus inimarust ja Uurimus moraaliprintsiipidest. Hume oli järjekindel empirist ja naturalist (kõike peab seletama loodusteaduslike meetoditega). Ta lootis, et saab inimvaimu uurimisel võtta eeskujuks Newtoni mehhaaanika meetodid: tuleb avastada vähesed lihtsad printsiibid, mis võimaldava korrastada keeruka andmestiku. Hume oli skeptiline vaid mõistuse suhtes, kuid ei sea kahtluse alla uskumuste kujunemise loomuliku protsessi õigsust. Hume lükkas tagasi igasugused mõistuslikud printsiibid. (i) Ta eitas substantsi olemasolu: nii nagu pole substatntsi unenäo kogemuses, nii ka mitte
ja hapnikuga. Vananemisest tingitud muutusi on võimatu peatada, kuid tänu teadmistele, mis võimaldavad vähendada haiguste ja õnnetuste riske, saame hoida organismi nii terve ja aktiivsena kui võimalik. On väga tähtis, et füsioterapeut omaks teadmisi keha normaalsetest ja patoloogilistest muutustest. Erialased teadmised tagavad edu otsuste vastuvõtmisel kliinilises situatsioonis, samas peab füsioterapeut patsiendile seletama, mis on tema poolt soovitatud konkreetse harjutuse põhjendus või miks peab vastavat igapäevaelu tegevust muutma. Ravi seisukohalt peab füsioterapeut olema teadlik muutuste põhimõtetest kudedes ning ka sellest, kuidas vastavad muutused mõjutavad inimest füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Füsioterapeudi lai teadmistepagas hõlbustab kliinilise mõtlemise protsessi, mis on vajalik patsiendi füsioterapeutiliste probleemide, ravi eesmärkide ja ravi plaanide formuleerimisel.
Matemaatika abikoolis on väga praktiline. Väga palju tuleb tegeleda laste kujutlusvõimega. Abikooli lapsed ei oska valetada. Neil pole seda kujutlusvõimet, et midagi kokku valetada. Nende kujutlusvõime on null. Kui midagi silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, siis ta ei kujutagi ette asju. Töö tunnis peab olema iseseisev! Seda saab jälgida ainult õpetaja. 45 minutit iseseisvat tööd ei toimi. Õpetaja peab olema kogu selle aja valmis üle seletama ja selle käigus peab õpetaja leidma kesktee, kui palju juhendada on hea, et laps siiski teeks iseseisvalt tööd. Laps peab saama abi, aga teda ei tohi üle aidata. Iseseisvaks tööks ei tohi anda asju, mida pole õpetatud. Õpetaja on suunaja iseseisvas töös. Iseseisva töö ülesanded peavad mahtuma lähima arengu tsooni. Läbi matemaatika saab ja tuleb arendada lapse väljendusoskust ja kõnet. Matemaatikas on
Vanalajal oli teater püha, aga tänapäeval on pigem lihtsalt üks vabaaja veetmise võimalusi, mida harrastatakase harva . Deus ex machina ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. 4) Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" kui antiiktragöödia. Peab ise seletama, miks see on antiik tragöödia. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. ,,Kuningas Oidipus" peetakse kogu atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks. ,,Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496- 406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim
Seega selget pol ega ük-likku sõnumit nendes teostes eiolnud. Tehti kunsti kunsti pärast (naudingu pärast). Klas ja arh per kirjandusel alati mingi sügav pol jms eesmärk. Filosoofia ja teadus. Klas per-l olid need praktiliselt koos, ei saanud eristada. Filosoofid olid teatud mõttes loodusfilosoofid. Nüüd läksid mõlemad oma rada. Filosoofia keskendus õnne saavutamise probleemidele. Füüsilist maailma hakkasid seletama erinevad teadusharud. Viimane universaal, kes tegeles juba hel-per-l oli Theophrostos Aristotelese õpilane. Peripateetikute (ringikäijate) koolkonna rajaja. Professor jalutas ees ja õpilased kõndisid sabas. Kirjutas enam-vähem kõigest, väga Arist trad jätkajana, aga ei savutanud sellist sünteesi ja sügavust. Erinevad valdkonnad kippusid tal eraldi minema rohkem ikkagi. Kirjutas ka ilukirjandust. ,,Karakterid" psühholoogilised portreed negatiivsetest inimtüüpidest
õigusnorm ja tolerantsus praktikas seatud teatud piirangud. Meile on piisav, kui kõik demokraatia mõisted on mingilgi määral realiseerunud EL-i raamistikus. Euroopastumise näiteks võib tuua erinevate mõistete olemasolu EL-i maade, regioonide ja sektorite vahel. Artikli eesmärk on uurida EL-i demokraatia sõltuvust, peegeldades mitmeid demokraatia mõisteid survegruppide käitumises. Kas EL-i demokraatiat peab seletama sellise käitumise kaudu? Kas survegruppidel on pos. või. neg mõju nendele mõistetele, või polegi mõju? Sisendite mõju EL on selgelt suhteliselt avatud konkurentsivõimeline keskkond, mille indikaatoriteks on: a) uute probleemide tihe sissevool ja uute ülesannete tekkimine; b) Uute režiimide ja poliitiliste väärtuse regulaarne läbilaskmine; c) ning rohke nn esinduslike ekspertide kaasamine
aga suure massi ees pole võimalik otsest kontakti näitlejaga luua. Vanalajal oli teater püha, aga tänapäeval on pigem lihtsalt üks vabaaja veetmise võimalusi, mida harrastatakase harva . Deus ex machina ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. 5. Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" kui antiiktragöödia. Peab ise seletama, miks see on antiik tragöödia. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. ,,Kuningas Oidipus" peetakse kogu atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks. ,,Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim
Samuti võib tähelepanu tunni jooksul hajuda. Tähelepanu saavutamiseks sobivad:märguanded – kogenud õp kasutavad tunni alustamiseks nii sõnalisi kui ka mittesõnalisi märguandeid. Selleks võib olla sirgelt õp.laua juures seismine, pilk klassil, kuni õpil rahunevad; käe tästmine, aga ka lühisõnaline osutus „palun vaikust”. Et sellised märguanded oleksid õpil kindla tähendusega, peaks eelnevalt seletama, millist käitumist ta ootab, või kujundama vastavat arusaama oma mõrguannete järjekindla ja korduva kasutamisega. Klassi häälestamine – lisaks tähelepanu saavutamisele peab õp kujundama ka õpilaste valmisoleku e häälestuse tööks klassis tema suunamisel. Õpilaste häälestamine paneb nad õpetajaga tunnis ühte sammu käima. Kõnepausid – toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorrast
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste se...
Nelja sorti katseid "tõe selgitamiseks". Me nägime, et NT suudab, erinevalt NeoD’st, seletada talutavalt evolutsiooni suurt kiirust ilma, et geneetiline surve hävitaks populatsiooni. Molekulaarne kell tiksub eelkõige absoluutse aja rütmis, mitte generatsiooni ajas. NeoD’l oli "sisemisi reserve" kaitsta end NT rünnakute eest seal, kus oli vaja seletada geneetilise surve paradoksi. NT on ideaalne seletama koodoni vaikivate positsioonide ja pseudogeenide kiiremat evolutsiooni. NT eeldab positiivset korrelatsiooni evolutsiooni kiiruse ja polümorfismi astme vahel - siin aga on senised andmed vastuolulised. Moraal: Neutraalne teooria on alates 70-ndatest aastatest andnud suure panuse evolutsiooniteooria arengusse. Tema suureks teeneks on suure hulga uute uurimuste genereerimine. Teisalt on konflikt NeoD ja NT vahel ka paljuski kunstlikult tuliseks aetud ning
millised õigused on menetlusosalisel haldusmenetluses, ii. millise aja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse, iii. millised on võimalused selle kiirendamiseks, iv. millised taotlused ja dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada, v. milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. Mõnikord on vajalik ka mõne muu haldusakti andmine, enne menetlust, siis peab haldusorgan omaalgatamisel seletama isikule haldusakti andmise tingimusi. Väljaspool haldusmenetluse seadust on isikul on õigus tegelikult ka 2 Kuna Avaliku teabe seadus sätestab vastupidiselt, siis on kollisioon haldusmenetluse seadusega 69 i. Õigus saada nõu puuduste kõrvaldamiseks tuleneb PS; ja demokraatliku riigi põhimõttest ii
| loogika | Registrid |<===========>| | | seade | | | | ----------------------------------- ---------- 21 / 115 Mälu MÄLU on arvuti osa, kus hoitakse programmi ja andmeid. Mälu koosneb mälupesadest. Üldjuhul on mikroarvutites ühe mälupesa mahtuvus 1 bait ja igal mälupesal on oma aadress. Nüüd oleme jõudnud kohani, kus peab ära seletama mõisted BAIT ja BITT. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti;
fikseeritakse, sealt tuleneb küsitlus, ning formuleeritakse hüpotees. Hüpotees oletused, mida empiirilise uuringu käigus kas lükatakse ümber või leiavad kinnitust. Teaduslike väidetena formuleeritud, pannakse kirja üks konkreetne seisukoht. Teoreetilise poole pealt peaks veel (sotsioloogia ei ole vaid empiiriline teadus) et saada tõsikindel uuring tulemusega, mõisted interpreteerima, lahti seletama, et millises tähenduses antud uuringus mingit mõistet kasutatakse (sest mõisteid võidakse erinevalt käsitleda). Lõpetuseks personaalselt, kes uuring läbi viisid - edasi ankeedi koostamine - ankeedi analüüs, vastuste kokku võtmine. Struktureeritakse, korrastatakse informatsioon hakatakse seoseid looma isiksuste omaduste ja vastajate vahel. Kõik vastused tuleb selleks grupeerida matemaatiliselt, statistiliselt tulemused tabelites
Ideaaltüüpide konstrueerimine toimub ka väärtuste põhjal. Millised tahud ideaaltüübis on esiplaanil, millised tagaplaanil (ühiskonnas). Kõige olulisemaks tasandiks ühiskonnas pidas ta individuaalset käitumist. Inimene käitub alati teiste inimeste suhtes. Inimeste käitumine on alati mõtestatud, ratsionaalne, motiveeritud käitumise mudel, mis on kõigil olemas. Esmalt teadvuse tasemel ja alles siis käitumise aktis realiseerumine. Inimene peab olema võimeline oma käitumist seletama. Sotsiaalse käitumise juures pidas oluliseks nelja käitumist: 1) eesmärgi- ehk sihiratsionaalne käitumise eesmärgid on täpselt määratletud ja valitud inimese enda poolt. Eesmärk on fikseeritud ja vahendid omast arust sobivad; 2) väärtusratsionaalne inimese käitumist suunab usk ja mõningate väärtuste omaks võtmine teaduslikul tasandil; 3) traditsiooniline kujunenud pikaajaliselt harjumuste käigus (stereotüüpsed käitumise mudelid);
vana tuttavat kõla. See oli väga karm saatus, kuid see oli talle peale sunnitud; et ta oli välja külma maailma aetud, siis pidi ta alistuma, kuid ta andestas neile. Nuuksed muutusid nüüd valjemaks ja sagedamaks. Just sel hetkel kohtas ta oma hinge vandekaaslast Joe Harperit, kalgi pilguga silmis ja nähtavasti suure ning sünge otsusega südames. Ilmselt oli siin «kaks hinge üheainsa mõttega». Tom äigas varrukaga üle silmade ja hakkas nutuselt seletama midagi otsusest põgeneda kõdust, kus teda kõneldi karmilt ning osavõtmatult, välja suurde maailma ja mitte kunagi «enam tagasi tulla. Lõpuks avaldas ta lootust, et Joe teda ei unusta. Kuid selgus, et just samasugust soovi oli Joe kavatsenud avaldada Tomile ja et ta oli teda sel eesmärgil otsima tulnud. Erna oli peksnud teda sellepärast, et ta pidi olema mingisuguse kreemi ära joonud, mida ta polnud üldse maitsnud ja millest ta midagi ei teadnud; oli selge,
tegudele valmis; niipea kui nad aga silmad ja kõrvad temast ara pöörasid, asusid kahtlemine ja hirm araks pekstud orjade südametesse. Munk astus koosolijate keskele ja käskis neid tihedamalt enese ümber koguneda. «Palja jõuga on meil küll raske sakslastele ja taanlastele vastu hakata,» ütles ta tasasema häälega. «Peame kavaluse appi võtma. Meil on ka hea nõu juba leitud ja tuhanded on valmis seda täitma.» Ta hakkas nüüd mässuplaani seletama. Ühel seatud ööl, mis korraga igale poole pidi teada antama, pidi maarahvas valmispandud sõjariistad kätte võtma, terve võõra soo lagedal maal hävitama, seatud kohtadel kogunema ja siis ühise jõuga kindlate losside ja linnade kallale tungima. «Kas naised ja lapsed peavad ka surema?» küsis sepp kulmu kortsutades. «Minu tahtmine oleks neid puudutamata jätta,» vastas Tasuja nukralt, «aga nemadki oh rahva viha nii palju ärritada aidanud, et neile vähe armu loota on
Selles ajatus Tšaikovski armastatud muusika saatel esit nor Marco Berti on vapper prints Calàf, kes esitab „Nessun dormat“ ja võidab printsessi südame. Fr uuel kuupäeval. Seoses piletitega, mis on ostetud Forum Cinemase kaudu, palume pöörduda meie i e arvate, et lohed on maailmast kadunud, siis eksite rängalt. Nad elavad meie keskel ja lendavad m a uus maavarasid, mida maailm peidab. 1984. aastal lindistati august tulevaid kummalisi, seletama r ja stsenarist Zoe Lister-Jones, filmis mängivad Cailee Spaeny, Gideon Adlon, Lovie Simone, Zoey L lu Inglismaal. Haistes edu, läheb Rory tagasi oma endisesse firmasse ning liisib sajanditevanuse hä pöörasele ja üllatusi täis teekonnale. Pärast päevi Las Vegases pummeldamist taipab ta, et narkoär mel rahvusvahelise luure hämaras maailmas. Tema missioon hargneb lahti väljaspool reaalaega. Te vanglakaristust
vastav otsustus peab olema väärtusotsustus, ning esmane allikas, kuhu väärtusi otsima minna, on põhiseadus, kust leiame põhiõiguste ja -vabaduste siduva kataloogi (Narits 1995, 378– 380). Dogmaatika tähendabki selles kontekstis, s.t õigusele rakendatuna, põhiväärtuste, probleemi lahendus(t)e ja põhistuste selgitust. “Dogmaatika peab kehtivat õigust ratsionaalse veenmisjõuga ja üldiselt tunnustatud põhiväärtuste (väärtusveendumuste) valguses seletama. Ta on samal ajal erinevatest arenguastmetest kasvanud, mitteülevaatliku ja sageli vastuoluliselt kirjapandud õiguskorra sisemine süsteem.” (Rüthers 2005, 3.) On igati normaalne, kui Euroopas, kus juba ammu on kõrvuti eksisteerinud seadusõigus ja pretsedendiõigus, kaks õiguskultuuri lähenevad. Jutt ei ole ega saagi olla kultuuride asendamisest – seda vist enamasti kardetaksegi –, vaid kultuuride kui suhteliselt iseseisva
esimese astme kohus, samuti lühidalt poolte apellatsioonimenetluses esitatud nõuded ja nende kohta esitatud faktilised ja õiguslikud väited ja tõendid ning poolte taotlused. Otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta . Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama.
nagu seni veel selgeks õppimata sõnade kordamisel. Igasugused seadmete (ja arvutiprogrammide) kasutamise lühijuhendid on koostatud tegelikult samal assotsiatiivse õppimise põhimõttel leia juhendist antud olukorrale soovitatud informatsioon ja seosta see viivitamatult soovitatud käitumisaktiga tegelikkuses ehk toimi kohe vastavalt juhendi õpetusele. Kõik tingituse eri vormidel põhinevad õppimise käsitlused on suutelised seletama juhuslikult, etteplaneerimatult ning tahtmatult toimuvat õppimist, ent jäävad väga kaugele inimliku õppimise selle külje seletamisel, mis on teadlik (tahtlik), sihipärane ja motiveeritud. 5. Kokkuvõte käitumuslike õppimisteooriate arengust Probleemid käitumuslike õppimisteooriate eri variantidega: 1. Ajaintervalli suur varieeruvus käitumise ja sellele eelnenud sündmuste vahel. 2. Erinevate käitumiste teke (näiliselt) samades tingimustes. 3
kui on eksitud või kui tingimused on muutunud, siis tuleb käsk-keeld avalikult tagasi võtta; ei tohi ähvardada teiste kasvatajate autoriteetidega, see vähendab käskija-keelaja enda autoriteeti; käsud-keelud ei tohi risti vastupidised olla, s.t korralduste andjad peavad põhimõtetelt sarnased olema. Seletamise käsk Lapsekeskse kasvatuse üheks lähtearusaamaks on, et käsu asemel tuleb seletada. Näiteks peab väikelapsele ohtrasõnaliselt seletama, miks ei tohi teist lüüa ja miks ei tohi teisele liiva silma visata: teisel on valus, ta hakkab nutma, kas sulle endale see meeldiks jms. Pikkade seletustega lämmatame lapse vastuvõtuvõime juba enne, kui see on jõudnud tekkidagi. Pikkadesse seletustesse upub ka peaasi, mida öelda tahtsime. Ei ole ime, et laps ei kuule ega kuuletu täiskasvanu jutule, loeme seevastu Saara Kinnuneni raamatust (2008). Ilmselgelt on
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
tähenduserinevuse eksplitsiitse väljendusega. Muidugi on lihtsam jätta sõnade sünonüümsus otsustamata ning öelda kasutajale, et nad on sünonüümid ja ei ole ka, nagu võib ülaltoodud näidete sarnaselt leida pea kõigist sõnastikest. Täpselt sama käib vastenduse kohta: väita, et üks sõna on teise vaste ja ei ole ka, on palju lihtsam mingi vähegi selgema vastendusteemalise seisukoha väljamõtlemisest ja avaldamisest. Kasutajale ei pea kõike üksipulgi ära seletama, vaid võib usaldada tema arusaamis- ja otsustusvõimet See on huvitav argument, kuna tundub vastupidi kavatsetule toetavat just keele vahendistaatust ja koostamise mõtteviisidest seetõttu onoma- sioloogiat. Loomulikult saab pädev kuulaja aru kõigest arusaadavast, mis talle räägitakse, ka võõravõitu keeles, ka juhul, kui sealjuures kasutatakse mõnd täiesti uut sõna või kõneleja eksib sõnavalikul või läheb mõni sõna kanalimüra tõttu kaduma, ja muidugi ka juhul,
teemantide räga, heites oma silmipimestava värvijoa löövi teise otsa. Kui nad mõne sammu edasi olid läinud, nõjatus dom Claude vastu sammast ja vaatas teravalt GringoireMle °tsa. Seda pilku Gringoire ei kartnud, ehkki tal oli häbi, et auväärt ja õpetatud mees teda ses veiderdajakostüümis 243 nägi. Preestri pilgus polnud mõnitust ega pilget, see oli tõsine, vaikne ja puuriv. Esimesena katkestas vaikimise ülemdiakon. «Kuulge, meister Pierre, te peate mulle mõndagi seletama. Kõigepealt, kust see tuleb, et teid pole peaaegu paar kuud enam näha olnud, nüüd aga ilmute tänavatele -- mis sa ütled! -- nii toredas riietuses, pooleldi kollases ja pooleldi punases nagu Caudebeci õun?» 1 4 1 «Aulik härra,» ütles Gringoire haledalt, «see on tõesti imelik ülikond, ja te näete, et ma sellepärast suuremat häbi tunnen kui kass, kellele tühi kõrvits pähe oleks topitud.
" Indrek astus eesriide tagant välja, mis teda direktori silmade eest varjas. ,,Veel lähemale," käsutas direktor ja, kui Indrek viivitas, pidades eesriidega eraldatud ruumi nagu pühamaks paigaks, kuhu tema jalg ei tohi astuda, ajas härra Maurus enda asemel poolistukile, patsutas käega vaibale, nagu peaks Indrek sinna istuma ning sundis: ,,Ligemale, ikka ligemale! Kuis ma siis teiega räägin, kui te nii kaugel seisate ja ise olete nii pikk, et minu vanad silmad teie nägugi ei ulatu seletama." Indrek astus eesriide taha ja mõtles sängijalutsi juures peatuda. Aga ka sellest oli direktorile vähe. Ta kutsus Indreku veel lähemale. Ja lõpuks sündiski see, mida poiss oli kartnud: direktor laskis ta enda juurde sängiäärele istuda ja, kui see seda väga areldi tegi, lausus ta: ,,Julgemini, julgemini! Pöörake silmad siiapoole. Soo, nõnda!" Direktor ise oma käega seadis poisi pead. ,,Ja nüüd hingake mulle vastu," käskis ta
See täheühend ja number ,,KrMS § 200 1 lg 1" ei öelnud aga A-le mitte midagi. A jättis määruse lugemise pooleli, otsis internetist prokuratuuri telefoninumbri ja helistas prokurörile, et uurimisasutuse tegevuse peale kaevata. Olete prokurör, kelle A on ,,toru otsa" saanud. Mida teete? Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses KrMS 206 Lg 11 kohaselt võib jätta käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Prokurör peab seletama, et kannatanul on õigus esitada 10 päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. 15 päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. 10. Vihma käest räästa alla A ja B saabuvad pärast pikki seiklusi reisikohvritesse peidetult Eestisse ja enne kui arugi saavad, nabitakse piirivalvurite poolt kinni. Läbi tõlkide
kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. Mõned teadlased seletavad surmalähedasi kogemusi unehäirega. See tähendab seda, et REM-une faas kestab edasi, kui aju üldiselt ennast välja lülitab ( ehk sureb ). Enne keha ärkab inimese meel üles ja nii võivad esineda hallutsinatsioonid või muud kehaga mitte seonduvad tunded. Sellise teooria järgi on surmalähedased kogemused näiteks infarkti ajal tekkinud REM-uni. Selline teooria pidavat seletama seda, et kuidas saab inimene surnud olles üldse midagi näha ja kuulda. Ajupiirkonnast, mida nimetatakse ajutüveks, lähtubki see REM-uni. Selline piirkond kontrollib keha kõiki põhifunktsioone. Ajutüvi on võimeline funktsioneerima iseseisvalt kogu ülejäänud ajust. Niimoodi saabki selline aju piirkond edasi funktsioneerida, kui ülejäänud aju piirkonnad on juba surnud ning inimesel tekib REM-uni. Ajutüves tekkivad need unenäoepisoodid võivadki olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
