parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid: Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid Kõneregister- pausid, häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne, familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi
juures tekkis kaklus kahe baari külastaja vahel. Klienditeenindaja läks tellimuse täitmise ajal tüli lahendama. Kui tüli oli vaibunud, hakkas klienditeenindaja tegelema muude asjadega. Jättes meid imestunult leti taha seisma. Küsisime, et kas me saaksime oma õlled ka. Ütles vabandust ning hakkas õllesid serveerima. Õlled kätte saanult hakkasime endale kohta otsima. Sellepeale klienditeenindaja hakkas karjuma, et te ei ole ju veel maksnud. Pöördusime ümber ja hakkasime asja seletama. Aga kuna ta ei andnud meile tšekki siis me seda tõestada ei saanud. Baari enda tšeki oli ta pannud kassa kõrvale. Näitasime talle siis seda tšekki, kus oli näidatud, mis summaga makstud oli. Klienditeenindaja vabandas siiralt ning lasi meil minna. Olin lahendusega rahul, sest arusaadavalt oli ta olnud väga väsitav päev ning kakluse pärast läks meelest ära. Meie polnud väsinud nii, et konflikt meie tuju ei rikkunud ja saime oma õlled kätte
ei tea täpselt antud teema kohta midagi. Kui mina olen seltskonnas, kus räägitakse mõnest teemast, mis mulle võõras on, siis üritan alati kuulata väga hoolikalt ning ka küsimusi esitada, kui midagi arusaamatuks jäi. Taoline tegevus aitab mind kurssi viia teatud valdkonnaga ning teadmisi juurde saada, mis kindlasti on vajalik tulevikus. Kui toimub inimeste vaheline suhtlus, siis on oluline, et neil oleks kindlasti silmside. Kui keegi peaks midagi mulle seletama ja samal ajal tegelema mingi muu tegevusega, siis kogu see jutt võib jääda arusaamatuks. Inimene ei süvene sellel ajal nii võrd oma juttu kui tegeleb mõne muu asjaga. Samuti on see viisakas, kui inimesed omavahel 4 räägivad ning nad vaatavad üksteisele silma. Nii on teisel inimesel parem mõista teise persooni juttu ning midagi ei jää arusaamatuks. Enda arvates olen ma hea info edastaja
erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest laulupidudest, Kreutzwaldist ja Hurdast, Jannsenist ja Jakobsonist; läbi venestamiste, okupatsioonide, sõdade, iseseisvusaegade ja paguluste - kogu aeg on käinud lakkamatu vaidlus, seletamine, tülitsemine ja õiendamine omavahel. Metsavendade laulus lubatakse kord lõplikult selgitada, kes on meist tõeline eestlane. Miks ometi?
· Põhjalikumalt juureldakse põhjuste üle, kui sündmus on ootamatu, ebatavaline või isiklikult oluline · Seletus sõltub ka inimese hoiakutest ning tavateooriatest isiksuse ja käitumise kohta Uskumus ,,ainult laisad ja rumalad jäävad töötuks": tõenäoliselt atributeerib töötuks jäämise inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele · Atributsiooniviga: iseenda käitumist (eriti ebaõnnestumisi) kaldutakse seletama pigem situatsiooniliste teguritega, alahinnatakse isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema ennekõike nende isiksuseomadusi Stereotüübid · Teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta · Rahvus, sugu, vanus, amet, religioon ... · Sotsiaalne kategoriseerimine: meie-grupp ja nemad-grupp Meie-gruppi kuuluvad inimesed on kõik erinevad,
ühiskonnas käituma. Samas sõltub palju ka riigist endast ning meediast, mida nimetatakse neljandaks võimuliigiks. Huvitav on ka see, et rikkamad inimesed on optimistlikumad riigi tuleviku suhtes ning osalevad rohkem ühiskonnaprotsessides(Emori andmetel). Seega on üheks riigi ülesandeks tagada inimestele majanduslik heaolu. Kuna meedial on tänapäeval inimestele väga suur mõju, siis peaks ta propageerima heaks kodanikuks olemist, seletama rahvale, miks on tähtis osaleda valitsemises. Eesti kodanik on hea olla. Kodakondsusega kaasnevad paljud õigused, mis muudavad kodaniku igapäevaelu palju mugavamaks. Minu arvates on kõige tähtsamad kodanikuõigused järgmised: õigus 2 Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium
Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud kirjutada esimesed sõnad: ma armastan. Ta hakkas kõigile seletama, kuidas tema vaim pole veel kohal ja kuidas kõik paremad luuleread on juba ära võetud. Ta ei kahelnud hetkekski oma andes. Ta otsustas vahelduseks kirjutada hoopiski uudisjuttu, kuigi ei pidanud seda oma oskuste vääriliseks. Jaan Tatikas oli juba väiksest peale teadnud, et temast saab keegi kuulus. Tema senimaani suurim saavutus oli lapsena akna peale ronida ja sealt alla kukkuda. Õnneks läks just siis vene aednik suure sõstrakorviga pea kohal akna alt mööda ja Jaan kukus sinna sisse
Üldiseloomustus ja -nõuded 4. Diplomitöö koosneb: 1) loov-praktilisest tööst valitud materjalis ja sobivat tehnoloogiat kasutades, mis moodustab ühtse terviku; 2) kirjalikust osast, mis on dokumenteeriv, analüüsiv ja põhjendav kirjutis, mille peaeesmärgiks on süstematiseerida ja analüüsida praktilise osaga seonduvat informatsiooni ja kogemusi; kirjalik osa peab selgelt toetama loov-praktilist osa ja seletama lahti töös püstitatud eesmärgid, kasutatud meetodid ja tulemused; 3) avalikust kaitsmisest. 5. Töö kirjutamise keeleks on eesti keel. Kirjaliku töö maht on vähemalt 10-15 lehekülge trükiteksti (sh tiitelleht, sisukord ja kokkuvõte) ja vormistatud vastavalt TLÜ Haapsalu Kolledzi üliõpilastööde vormistamisnõuete juhendile. Teema ja juhendaja kinnitamine 6
hakkas sinna rääkima (samal ajal rääkis lapse ema kõrvaltoas ka telefoniga ning käis korra toas, kus last vaatlesin, et paberit ja pastakat otsida). Laps ütles telefoni küsiva häälega: ,,Hallo?!" Seejärel tundus, et ta kuulaks, mis talle räägitakse, sest ta noogutas innukalt pead, mitu korda ,,jah" öeldes. Edasi läks vestlus pingelisemaks laps hakkas energiliselt kätega vehkima, ning telefoni pooleldi tuttavate sõnadega, pooleldi pudikeeli seletama. Ta käis toas ringi, vahepeal liikus ka teistesse tubadesse. Lõpus läks vestlus taas rahulikumaks, laps noogutas taaskord pead, vahepeal andis ka telefonitoru mulle, ütlesin sinna: ,,Tere!", millega laps väga rahule jäi ning siis lõpetas ta kõne, imiteerides üle toa kostuvat naeru, nagu oleks vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud. Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist (Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39)
õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkab arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutuls hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a., ühineb selle rühmitusega
Lapsed usuvad päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõned isegi hambahaldjasse. Nende olemasolu teeb laste tuju paremaks ning nad on tänulikud, kui saavad jõuluvanalt detsembris kinke. Seda rõõmu ei saa ometi neilt ära võtta. Aus olles säilib inimese maine. Olles kord juba valetanud, hakatakse kahtlema sinu aususes. Kes tahaks suhelda inimesega, kes luiskab ja valetab? Keegi ei taha. Ausus säästab palju aega, sest siis lahendatakse probleem rutem. Valega vahele jäädes, tuleb seletama hakata, miks valetama kiputi. See, aga teeb probleemi suuremaks ning lahendust ei paistagi tulema. Elu on liiga lühike, et kulutada seda valede heaks tegemisele, parem ennetada olukorda ja rääkida kohe ausalt kõik südamelt ära. Inimesed on minu arvates tegelikkuses väga valelikud ning räägivad valesid pidevalt. Võtame näiteks poliitikud. Palju nemad teavad aususest? Valetavad meile otse silma läbi televiisori ja sotsiaalmeedia
ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis.
Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töötama ja elama kalur Taavi juurde. Taavi on Kipri talu hea südamega peremees, aga ta oli viinalembeline. Kui Taavi Julli koju viis, pidi ta oma naisele, Liisule, seletama, kust ta poisi sai ning miks teda vaja läheb. Taavi juures oli veel 10-aastane poiss, Aadi, kes oli Liisu ja Taavi poeg. Juuljus on väga töökas ja tark poiss, oskas hästi puutööd. Ta ei joonud ega suitsetanud. Üsna kiiresti kiindus Jull Taavisse väga. Taavi käe all õppis Juuljus kalapidamist ja paatide ehitamist. Juuljus hoolis väga mida temast arvati ja kui keegi ütles tema kohta midagi halvasti, siis üsna tihti kakles ta selle inimesega.
ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet ja mõista klienti ning seeläbi rohkem teenust pakkuda, siis kliendi hea kuulamine teeb olukorra kergemaks, ma ei pea kliendiga võitlema, suurendan klientide lojaalsust, teen kindlaks probleemid, hoian probleeme ära, väldin tülitavaid telefonikõnesid. Aktiivne kuulamine on vajalik kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, mis nõuab minupoolset suurt tähelepanelikkust ja aktiivsust.
õnnitlemine. Need asjad näitavad, et organsiatsioon peab oma töötajaid tähtsaks ja motiveerib neid sellega, et peab neid meeles. Selline on vähemalt minu arvamus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt piiritletud ühendus, mis on suhteliselt täpselt piiritletav olelusvorm ja toimib pidevalt ühise eesmärgi saavutamiseks (Robbins;1990). Kui mina peaksin enda sõnadega seletama sõna "organsiatsioon" siis minu jaoks tähendab see gruppi inimesi, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Igal organisatsioonil on oma väärtushinnagud, missioon ja visioon. Väga hea ülevaate saab vaadates ning uurides McKinsey 7-S mudelit : 1.Strateegia 2. Väärtused 3.Struktuur 4.Juhtimisstiil 5.Töötajad 6.Süsteemid 7.Oskused Ükski punkt pole teisest olulisem vaid neile kõigile tuleb tähelepanu pöörata, sest kõik on üksteisega seotud
"Ma sõuan Soome poole, kus ma leian sugulasi ja tuttavaid, kes mind reisiks ette valmistavad." Siis soovitas Olevil: " Kutsu külast linnameister ja mõistetark. Võta maha tammepuu ja tee sellest laev. Mis tuleb järele jäta vaestele varjupaigaks." Olev kostis selle peale: "Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks." Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: "Minge metsa ostima" Mindi metsa otsima ja toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest. Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi "Lennuk". Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ja kasumehi. Koidu aeg hakati minema. Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma.
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõ...
Harjumus vastutada ilmneb pere vanima lapse hilisemaski kitumises eriti selgelt tema enda loodud perekonnas. See vastu aga ksikul lapsel on suht vhe kogemusi. nnapositsioon mjub tugevamini kui laps kasvab pere piires. 8)Mida peaksid vanemad silmas pidama esiklapsega suhtlemisel, kui perre snnib teine laps? Nad peaksid vaatama et teisel lapsel ei tuleks ette thelepanu puudus ja kaasama teda vikse e vi venna kasvatusse. Jagama vrdselt thelepanu vnii et mlemad oleksid rahul. Samuti ka seletama. 9)Milliseid vigu tuleks vltida pesamuna kasvatamisel? Peaks jlgima seda et pesamuna ei hellitataks liiga palju ja pratakse thelepanu ka teistele lastele. 10)Milline viks olla vanemate dede-vendade roll pere pesamuna arengus? Olla eeskujuks. Aidata seletada, rkida oma kogumustest. petada.
võiks sealt vaadata, mida ta tahab alles hoida ja mida mitte. Nii, Ann läks keldrisse, pikka tuhnimise peale leidis ta ühe vihiku, see oli ema päevik. Ta võttis selle tuppa kaasa ning hakkas seda lugema. Ta luges sealt välja, et ta ema on koguaeg ainult pidutsenud, peaaegu et kodus pole olnudki. Seda vaadates jäi ta mõttesse, kuna temal ema käseb alati helistada, kui ta asupaika muudab koos sõpradega olles ning peab seletama kellega ta on ja alati peab ta olema kas kümme või kell üksteist kodus. Anni mõtted läksid kõik ema vastu. Ta ei tahtnud enam isegi emaga rääkida, mõned korrad ta oli pärinud isalt midagi, kuid isa ka suurt midagi ei rääkinud. Ta sai ka päevikust teada, et praegune isa, kes teda kasvatab, polegi tema õige isa ja see ajas ta endast väga välja, kuna talle pole tõde räägitud. Ta rääkis sellest ka enda sõbrannadele. Tema üks sõbrannadest Reena pakkus välja, et
Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine. Nt üks liik asustab terve maakera. Kuna see pole aga universaalne liik, siis ta ei pea vastu kas iseäralikule temp-le, niiskusele jms-le. Seega on levik väike. Seega me maa on asustatud tohut arv liikide poolt. Nende levik pole juhuslik, erinevates piirkondades on erinev kooslus, asutus. · Enamus liike ei esine enamuses piirkondades enamuse osa ajast! Järelikult me ei pea mitte vaid seletama, miks eksisteerib, vaid et miks ei levi enamuses. Looduslik valik, kohanemine, kohastumine Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi. Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele. Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala) 1. Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad
tungi. Tema ei tunnusta pimedaid kirjatähest sõltuvaid dogmasid ja räägib õige ironiseerivalt ning pettunult teoloogidest: ,,Kristus tuli sellepärast, et inimesi õpetada, kuidas nad peavad mõistuse läbi õndsaks saama ning teisigi armastama, s. o. ka teiste õnnistuseks elama. See oli tema suur Jumala õpetus! - Kui siis tema mõistuse tähelepanemist neile tahtis õpetada, siis peame need kirjad, mis tema õppijate käest meie kätte saanud, nõnda ära seletama, kui meie ajal inimesed räägivad. Peterson ei piirdu fanaatiliselt ainult ristiusu ideedega, vaid leiab ka muistsest paganlikust Kreekast mehi, kelle vastu ta aukartust tunneb ja kelle elukommete järele ta tahab elada. Ta ühendab endas ristiusu ja paganausu ideed, lepitab Kristuse Diogenesega. Petersoni arvates peab inimene küüniku kommete järele elama: peab olema vähenõudlik elu vastu, peab piskuga leppima
selle paremas mõttes. Aga mis mind üllata oli see, et teenindaja pärast söömist tuli meie juurde ning küsis: ,,Kuidas maitses?". See tähendab juba seda, et teenindajad on seal saanud mingisuguse väljaõppe, et muutuda ja jätta maha nõukogude aegse jaotussuhtumise. Näiteks võib tuua siia ka Arabella kohviku. Nimelt käisin seal koos oma emaga ning küsisime teenindaja käest jäätist. Tema kukkus kohe seletama mis jäätised on ning millised nad on. See on aga õige teeninduskvaliteet. Kuid paljudes kohtades oleks Teenuse kvaliteet Eestis 2 öeldud, et vaadake ise need on ju kõik väljas. Need kaks näidet tõestavad, et Eesti on muutumas teenindukvaliteet, kuid aeglaselt. Mitmed kohad pole üle saanud nõukoguse aegsest harjumuslikust teenindusest. Näiteks võib tuua siia Tallinnas Ülemistes asuva Hiina restorani
· Et sõiduk on puhas · Et arve on üle kontrollitud ja kättesaadav vastuvõtulauas · Et kõik vajalikud osad on olemas juhul kui klient neid näha küsib ARVE JAOKS VAJALIK INFO Kliendi jaoks on auto kättesaamise juures kõige ebameeldivam, millele ta mõtleb - arve. Seetõttu on üsna mõttetu alustada vahetult enne arve esitamist mingi arutleva vestlusega või hakata kauge kaarega arve sisu lahti seletama. 9. Kuupäev ja koht kus tööd on teostatud. 10. Arve number 11. Arve tasumise täpne kuupäev 12. Tööde vastuvõtja nimi, firma nimi, firma registreerimisnumber jms andmed firma kohta 13. Kliendi nimi või firma nimi ning muud asjakohased üksikasjad 14. Sõiduki andmed ( reg. nr, sõiduki tüüp) 15. Kõigi müüdud toodete kogused ja hind 16. Arve koostamise aluste täpsustus ( tunni tariifi või tööde mahu alusel) 17
viib ta süles koju. Seal hukkus või sai haavata palju inimesi ning rahval tekkis uus usk, usk vendade veresse, ning otsustati, et nii ei või see jääda. Vaesed ei saa veel leinamagi hakata, sest kõik ei ole veel omakseid surnukuuridest ja haigemajast jõudnud ülesse leida, kui jõuab teade, et nõutud õigused ja vabadused on kuulutatud. Nii mõnedki on aga arvamusel, et raskemad päevad on veel ees. Mõne päeva pärast asubki valitsus lubatud vabadusi seletama ning kõik mõistavad, et miski ei muutu, ainult sõnad on teised. Ohvrite mälestuspäevalt kodu poole minnes kuulevad Indrek ja Viljasoo, et keegi nagu nutaks. Männi all märkavad nad naist, kes on kaks nutvat last oma mantlihõlma alla võtnud. Peagi selgub, et lapsed ei olnud nõus enne ära tulema, kui isa mulla alla ja väsisid ära, sellest siis ka nutt. Indrek ja Viljasoo hakkavad kumbki ühe lapsega naist koju saatma ning kuuldes, et kahe
Saadab põhimõtteliselt mõlemad kahjutundega kukele. Laura ja Roland mõlemad paluvad teda, et ta ümber mõtleks. Laura o nõus päevade viisi lihtsalt istuma ning aknast välja vahtima. Osvalt palub,et Roland näitaks talle, et kuidas jänku hüppab. Roland teeb mõne hüppe. Teeb nimetissõrmedest kõrvad. Osvald näib peast täiesti segi olevat. Täielik segadus on seal. Palub mõlemal viivitamatult lahkuda. Laura ja Roland seisavad tummalt ja vaatavad Osvaldit. Laura tahab seletama hakata, aga Osvald leiab, et selles viga ongi, et kui pakutakse imet ss ei tohi hakata seletama. Laura röögib Rolandile ,et too lahkuks. Roland on segaduses. Osvald istub toolil, Roland tormab ja väänab Osvaldi käed tooli seljatoe taha. Osvald ei avalda vastupanu, on rahulik. Erinevalt Rolandist, kes karjub. Otsivad nööri, millega käsi kinni siduda. Laura võtab pluusi seljast, ta ei ole päris paljas, aga kuldkett kalaga paistab hästi. Roland ei näe seda. Roland seob käed kinni
aknast välja laulnud. *Johannes jutustab talle loo oma imelisest õhtust. *Johannes järgenb Victoriale, kes läks teatrisse. Nad ei saa Otto tõttu eriti rääkida. *Õhtul ootab Johannes tüdrukut kammerhärra maja ees. *Victoria näeb teda ja ütleb, et nende armastus on võimatu. *Johannes läheb koju ja tunneb vajadust asju lõhkuda. *Ta saab kutsekaardi Seieritelt, kuid ta keeldub, kuna seal on Victoria, kes pidi seletama miks nende armastus on võimatu. V *Oli saabunud sügis ning Victoria oli koju sõitnud. *Johannes kirjutas linnas teost, mis rääkis kodukohast, lossiaiast. *Ta kirjutas enda ja Victoria võimatust armastusest. *Johannes viis oma käsikirja ära ning sõitis välismaale. VI *Johannese teoseid saatis suur edu. *Victoria läks möldri juurde, et hoiatada neid, kuna kevadel pidi tulema tema peigmees, kes hakkab kurvitsaid laskma.
lava kaetud valge linaga, mis tegevuse algamisel üles tõsteti ning näidendi lõppedes taas alla lasti. Näitlejad olid kõik omamoodi head ning suutsid raamatu tegelaste iseloomu hästi välja tuua. Rauno Kaibiainen pidi mängima Mardut ning see tuli tal päris hästi välja, arvestades sellega, et mees pidi ümber lülituma nii taluellu kui ka 9-aastase poisi rolli. Ta oskas hästi emotsioone edasi anda. Alguses, kui ta õhinal seletama hakkas, milline saar see Abruka ikkagi õigupoolest on, naeratasin peaaegu terve aja. Mitte sellepärast, et naljakas oleks olnud, vaid vahva oli. Ta suutis hästi näoilmeid manada kord oli ta rõõmus, kord mittemidagiütleva näoga, kord murelik ja kurb. Väga meeldis mulle vares Mihkli osa täitnud Indrek Apinis. Juba tema hoiak suutis inimesed naerma panna, rääkimata nendest kraaksatustest, mida ta aeg-ajalt tegi. Kui vares oleks inimene, siis oleks ta just selline
2. Palsameerimine- Muumia valmistamine surnukehast. 3. Delta- Mitme haruline jõesuu. 4. Püramiid- Hiiglaslikud haudehitised vaaraodele. 5. Rosette'i kivi- kivi, kuhu oli rajutud hieroglüüfid koos kreeka tähtedega. Tänu sellele sai Prantsuse teadlane võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 6. Skarabeus- sõnnikumardikas 7. Sarkofaag- surnukirst 8. Muumia- spetsiaalselt töödeldud surnukeha 9. Desifreerima- märke lahti seletama 10. Etnoloogia e. rahvateadus- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri 11. Papüürus põhiline kirjutusmaterjal, mis on pilliroost tehtud. 12. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga olend, sümboliseerib jõudu ja mõistust, püramiidide valvurid Oskused Homo sapiens oskas puust ja mammuti nahast onne ehitada, tuld hoida ja süüdata, täiustada tööriistu, kalapüüda.
Tallinna Pedagoogiline Seminar KÕNEKÄÄNUD EESTI KEELES Referaat Juhendaja: Malle Tänav Koostaja: Eliis Väljaäär LÕ11 Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................2 Vahvad kõnekäänud eesti keeles.......................................................................................................3 Kõnekäänud Eno Raua ,,Peep ja sõnadest.......................................................................................3 Väljendeid Eesti kirjandusloolisestlugemikust(1.osa).................................................................4-5 Uurimus..............................................................................................
ettekavatsetud kuritegudega nagu nt. arvuti väärkasutamine kuritegelikel eesmärkidel Tekivad info kaitsmine, tarkvaraga seonduvad ja andmete töötlemisega seonduvad probleemid, töökoha ergonoomika ja arvutikuriteod. Informatsioon muutub hapramaks ehk elektroonilises vormis olevat infot on kergem autoriga kooskõlastamatult muuta. Plagiaadi ja omandiõiguse küsimused. Juht peaks läbi viima koolitusi ja seletama, kuidas ohtusid vältida. Ei tohiks salasõnu ja koode teisele nähtavasse kohta panna. Juht peab jälgima, et ei tehtaks vigu tähelepanematuse ja väsimuse tõttu. Töötajad ei tohiks teha ületunde. Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad – kompetentsus, seaduskuulekus, konfidentsiaalsus, ausus, objektiivsus Ohud – ümbrikupalk, maksupettused, muud skeemid Raanatupidaja eetikakoodeks – usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, tegevuse kvaliteet, kindlustunne
midagi ei näeks, ja naisele ei räägiks. Justus näeb halba unenägu, ning arvab, et nii võib tema ja Isabelliga minna, et Isabell mängib temaga.Justus ootab Isabelli, mõtleb kuhu ta jääb, kahtlustab, et tüdruk mängibki temaga. Kuid kui Isabell saabub taksoga,tormab ta otse taksost Justuse majja, Justus sellepeale aga vihastab.Kuid tüdruk hakkab rääkima, et hilines sellepärast, et pidi majaprouale, kelle maja ta pidi hoidma kui omanikud puhkusel on, seletama miks seal niipalju suitsukonisid oli . Nad tülitsevad nii tõsiselt, et Isabell otsustas nende suhte ära lõpetada, ja Justuse juurest ära.Justus tahtis talle järgi joosta, kuid ta ikka ei teinud seda. Peale seda kui Isabella nende suhte lõpetas, üritab Justus oma raamatut edasi kirjutada ja tegelda igapäevaste asjadega.Igapäevaselt käis ta poes, ühelpäeval ta kuulis, et juudi tütar oli endalt elu võtnud.Ta läks Isabella koju, et tema emalt küsida mis juhtus
valmistumas just üks mega- vana halli habemega aega röövisin talt juudalt võtsin väikese intervjuu talt mis sind vanamehejuppi meelitab suitsiidiklubi? vanamees ei ajand jama kukkus lahkelt seletama benjit hüpatud sai eile selle peale enam meile püksigi ei tule kusi teravamaid elamusi vajame je siit need saame aidaku mind jumal-aamen! seda öeldes minust taandus hüppas ja pea peale maandus
to be the result of sth millegi tulemus olema to be careful with sth - millegagi ettevaatlik olema to be at a low/high level; -kõrgel/madalal tasemel olema to aim at./for sth; -midagi/millegi poole püüdlema to aim at doing sth; -mingi tegevuse poole püüdlema a way of doing sth; - teguviis to decide on sth; -millegi üle otsustama a reason for sth; - millegi põhjus to be in a state of sth.- mingis seisundis olema PREPOSITIONS 3 to account. for sth/sb; -aru andma v ära seletama kellelegi to be important to/for sth/sb; -olla tähtis kellegi jaoks/millegi poolest kellelegi/millelegi to bid .for .sth; -millessegi panustama to be optimistic/pessimistic about sth; -millegi üle opt. /pessi. olema to be available of/to sth/sb; -millegi/kellegi jaoks saadaval olema to be rich in sth; -millegi poolest rikas olema investment in th; -investeering millessegi concentration .on sth; -millelegi keskenduma a concentration .of th; -millegi keskendumine
Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni,
1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip Rmp aruannete kootamisel lähtutakse eeldusest, et rmp kohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust ega põhjust oma tegevust lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Juhul kui rmp aruanne ei ole kooskõlas antud printsiibiga, siis peaks juhtkond seletama milliseid arvestuspõhimõtteid rakendati ja kuidas jätkuvus tagatakse. Saneerimine ehk ettevõttele antakse teatud periood et oma ettevõtte seisu parandada. 3. Arusaadavuse printsiip Rmp aruannetes peab info olema esitatud nii, et se oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on selleks piisavalt majanduslikud eel-teadmised. 4. Olulisuse printsiip Aruannetes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab rmp kohuslase finants seisundit,
Noktuuria on määratletud kui "öösel ärgatakse üks või mitu korda urineerimiseks" (van Kerrebroeck jt 2002:83) ja see on kõige sagedasem alumiste kuseteede häirete sümptom. Noktuuria nagu ka enamik teisi alumiste kuseteede sümptomeid, mis allub paljudele lihtsatele elustiili nõuetele ja käitumisharjumustele, milles õed võivad nõu anda. Õde peab andma teavet öise uurinipidamatuse abi saamise võimalusest ja abistada selles küsimuses. Õde peab seletama, et öine urineerimine mõjutab inimese elukvaliteeti väga tõsiselt ja inimene saab ise natuke parandada oma elu. 1. Tähtsal kohal on elustiilimuutuste selgitamine ja õpetamine. Vedeliku piirang ja diureetikumide ajastamise muutmine võivad märkimisväärselt parandada sümptomeid. Noktuuria on osa üliaktiivse põie sündroomist, on tõendeid selle kohta, et vedeliku tarbimise vähendamine 25% võrra on saavutatav ja efektiivne (Abrams 2008: 6).
kuritegevuse…, 2008). 5 2. ARTIKKEL 12 Kirjutasin kokkuvõtte artiklist 6, mille pealkirjaks on: „osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed“. Artiklis antakse ülevaade karistust kandvate laste osalusest. Leitakse, et osalus peab olema läbipaistev ja informatiivne. See tähendab seda, et laps peab saama aru protsessist. Näiteks kõik kriminaalhooldusega seotud dokumendid sisaldava võõrsõnu siis keegi peab seletama lapsele kõik lahti ning tooma välja ka põhjendused miks millepärast on. Osalus peab olema ka vabatahtlik. Lapse arvamust tuleks kuulata ja arvestada sellega kui neile pakutakse tegevusi. Kui lapsele ei meeldi näiteks ujuda siis ta ei pea ujuma. Osalus peab olema respekteeritud, mis tähendab seda, et laps peab saama ära kuulatud. Lapsed tunnevad, et neile ei anta kinnipidamis asutustest sõnaõigust, lisaks tuleks laste eneseväljendust. Osalus peaks olema asjakohane
See näitab seda, et olgu nii karmid seadused kui tahes, ikka saavad alaealised alkoholi kätte. Sama lugu on ka suitsuga. Kuid miks lastel tekivad tahtmised alkoholi ja suitsu järgi, kas see on uudishimu või on see tahtmine kuhugi kuuluda (näidata, et ma olen ka keegi) või on see hoopis kasvatamise viga kindlasti on põhjuseid mitmeid, kuid suurt rolli mängib vanemate roll. Vanemad on need inimesed, kes peavad seletama lastele, miks miski on neile halb, kuid leidub palju neid emasid ning isasid, kes oma laste tegudele kahjuks silma peal ei hoia. 3 4
See näitab seda, et olgu nii karmid seadused kui tahes, ikka saavad alaealised alkoholi kätte. Sama lugu on ka suitsuga. Kuid miks lastel tekivad tahtmised alkoholi ja suitsu järgi, kas see on uudishimu või on see tahtmine kuhugi kuuluda (näidata, et ma olen ka keegi) või on see hoopis kasvatamise viga – kindlasti on põhjuseid mitmeid, kuid suurt rolli mängib vanemate roll. Vanemad on need inimesed, kes peavad seletama lastele, miks miski on neile halb, kuid leidub palju neid emasid ning isasid, kes oma laste tegudele kahjuks silma peal ei hoia. 3 4
Eesmärk on, et kellelgi üleliigsel ei oleks juurdepääsu ühiskaardiga seotud andmetele. Probleemid on praeguseks lahendatud ja isikustatud ühiskaart jääb, sest tunnistati, et süsteem on piisavalt turvaline. Võimalikud abijuhised Formaalsed juhised - eetikakoodeksi järgi peavad isikuandmet olema kaitstud. Kuigi nüüdseks on seda suudetud teha, siis ikkagi ei usalda inimesed süsteemi ja muretsevad oma andmete pärast ning selle pärast, et nende liikumisi jälgitakse. Linn peaks seletama korduvalt kodanikele, et asi tegelikult nii pole ja tõestama seda samuti. Arvan, et juhtum ei ole vastuolus kuldse reegliga. Ema-test avaldaksin kindlasti oma otsuse lähedasele inimesele. Tema otsus on seotud sellega, kas ta kasutab ühistransporti ja talle ei meeldi ka see süsteem või on ta linna poolel. See test ei annaks ühtset lahendit. TV-test arvatavasti ei leiaks ka see test ühtset lahendust. Ilmselt oleks poolehoidjaid rohkem sellel poolel, kes ühiskaarti ei usalda.
caterpillar - tõuk throne – troon polite - viisakas jurymen – vandemees/ žürii liige conversation – vestlus trumpet - trompet opposite – vastand prison - vangla appear – ilmuma wildly - metslikult grin - suur naeratus tarts – tordid explain – seletama nonsense – mõttetus argue – vaidlema hatter – kübarsepp fan – lehvik trial - kohtuprotsess
maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja kirjaniku antud kirjeldus meeldis mulle vaat et kõige rohkem kogu romaanis. Katk tuli külasse. Ta oskas ennast ükskõik kelleks moondada. Külarahval oli teada, et katk tuleb ja nii oldi kokku kogunetud rehepapi tarre. Katk tuli sedakorda kitse kujul, käis läbi kõik talud, kuid need olid kõik tühjad, kuskilt polnud kedagi võtta. Rehepapi
Saades teada et Pärtel on omaks võtnud kõik küla tavad, muutnud nime ja räägib Jeesusest ja ristilöömisest, saadab ta oma sõbra pikalt. Kõigi heade iseloomujoontega Leemet ei piirdunud, muutudes vaenulikus raudmeeste vastu,nagu öeldakse et viha sünnitab vägivalda, põletas külasid ja piinas karusid. On üsna tüüpiline ,,vabastajate" võte sundida olendeid omale vastuvõetamatut tegema ning siis seletama, et näete, teie uskumused on lollid ja nõmedad, vaevlete ebausu küüsis. Nii tegid ristirüütlid moslemitele ja nii tegid natsid juutidele ja nii tegi Leemet ja ta vanaisa karudele (tapsid narri, kes neid armastusega oli toitnud). Sisukord Sisukokkuvõte Miljöö Probleemid Leemeti armuelu Peategelase iseloomustus
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes.
Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss juhitakse sensoorseid närvijuhteteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse. 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus,
aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''. Kiievi suurvürst Vladimir võttis vastu bütsantsi õigeusu. Vürst Vladimir pööras usuküsimustele suurt tähelepanu. Kõigepealt üritas ta reformida muinasusku. Kiievis seati ühele künkale üles peajumal Paruni uhke kuju ja selle ümber teised tähtsamad jumalad. Kroonika järgi kutsus Vladimir seejärel kohale islami, juudi, katoliku usu ja bütsantsi õigeusu esindajad. Iga esindaja pidi seletama oma kombeid ja tõdesid. Kõik usud ei sobinudki venelastele näiteks juudi ja islami usk söökide ja jookide tarbimise keelu tõttu. Vladimir otsustas valida Bütsantsi õigeusu ning suurt rolli hakkas mängima Bütsantsi väline hiilgus ja kuulsus Venemaal. Kui Vladimir end ristida oli lasknud, ristiti ka tema kaaskondlased. Alama rahva, kes ei mõistnud, miks võeti kasutusele ristiusk, pidi Vladimir vägisi ristiusustama. Kiievlaste ristimine toimus Dnepri jões
konspektiivselt ka teoreetiliselt ksitletavad teemad, mida petaja peab oma selgitustega tiendama. Esimeste praktiliste tde lbiviimisel peab petaja pilasi pidevalt juhendama, et nad piksid igesti mistma tjuhendeid ja sooritama katseid. Hiljem peaks pilased prduma petaja poole vaid selliste probleemide leskerkimisel, mida nad ei suuda juhendi abil lahendada. petaja peab pidevalt jlgima ohutusnuete titmist pilaste poolt. Ka peab ta alati olema valmis seletama pikemalt reaktsioonidel toimuvat. Kui mne iooni mramine ei nnestu, siis peaks petaja alati analsima, mis vis juhtuda ja kas phjus on pilase t ebannestumises vi mnes muus teguris (antud juhendid on suurel mral lihtsustatud ning seetttu vib esineda soovimatuid krvalreaktsioone). Mnede ioonide testamiseks on toodud mitu varianti, millest pilane ise valib sobiva. Fe+2 ja Fe+3-ioonid vivad sltuvalt tingimustest ksteiseks le minna ning
8. Õendusdiagnoos keskendub patsiendi iseseisva toimetulekule ja hõlmab endas inimese füüsikalisi, psühholoogilisi, sotsiaal-kultuurilisi, arengulisi ja vaimseid aspekte. 9. Õendusdiagnoosi dokumenteerimiseks on vastuvõetud üldine keel ehk õendusdiagnooside nimekiri 10. Õendusdiagnoosid on esimene element haige hoolitsemises 11. Enne õendustoimingut planeeritakse kõik selle seotud 12. Õendustoimingut peab seletama patsiendile 13. Igal toimingul on oma eesmärk 14. Õendusabi plaani dokumenteerimisel lähtutakse järgmistest küsimustest: Mida hinnata? Mida teha? Mida patsiendile õpetada? 15. Dokumentatsioon on väga oluline, kuna selle põhjal saab hinnata patsiendi dünaamikat. 16. Õendustoiming peab olema patsiendi- ja eesmärgikeskne 17. Patsiendi terviseseisundi võrdlemine oodatavate tulemustega tehakse igapäevaselt. 18
aprioorsete tõdede olemasolu. Tunnistasid aprioorsetena vaid analüütilisi ja loogilisi tõdesid, kogu teadmine pärineb kogemusest. Ayeri lähenemine on samuti empiristlik. Ta märgib, et aprioorne ja paratamatu teadmine seab empiristi dilemma ette (lk 109): "ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et nad seda on; või peab ta ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav" Alfred Ayer 1910-1989 Ayer ja verifikatsionism Loogilise positivistina eeldab Ayer verifikatsionistlikku tähendusteooriat, mille kohaselt saab väitel olla faktiline sisu vaid siis, kui leiduvad mingisugused kogemuslikud tingimused, mille kehtides saab seda väidet verifitseerida ehk kinnitada. Verifitseeritava väite
Alljärgnevalt mõned 1. ja 2. pöördkonna sõnad: 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema käima avama helistama aru saama kiirustama kutsuma paluma pakkuma rääkima parandama vaatama seletama sõltuma Erandid: Järgmised tegusõnad kuuluvad 2. pöördkonda: hoidma hingama kuulma w Olevik Oleviku kasutamine Olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub kas kõnelemise hetkel või jooks val perioodil. Samas kasutatakse olevikuvorme ka seisundi, oleku, oskuste ja või- maluste väljendamiseks. Olevikus on võimalik kasutada ainult imperfektiivset aspekti ( ), kuna olevikus on tegevus tavaliselt lõpetamata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
