Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi...
Kasutatakse nii vedelaid sideaineid kui ka materjalis sideaine lahustamiseks kasutatud lahusteid. Veepõhine värv, lakk materjalid, millede vedeldiks (lateksvärvid ja lakid) või lahustiks (liim ja lubivärvid) on vesi. Veepõhised lateksvärvid, lakid, pahtlid materjalid, mille sideaineks on vees dispergeeritud polümeer (vt dispersioonvärvid). Viskoossus (ka konsistents, voolavus) värvimise tehnoloogia oluline näitaja. Mõõdetakse sekundites, mis kulub kindlal temperatuuril kindla koguse värvi või laki läbivoolamiseks läbi kindla suurusega pilu. Välistööd väljaspool elu ja tööruume tehtavad viimistlustööd. Siia kuuluvad hoonete välisviimistlus, hoonete mitteköetavate ruumide, kuuride, välisehitiste viimistlus. Kasutatavad värvimaterjalid peavad olema ilmastikukindlad. Värnits kasutatakse õlivärvides sideainena. Jagunevad naturaal, sega ehk poolnaturaal ning tehisvärnitsateks
mingi muu ajavahemiku jooksul. 6. Äravoolu teisendamine äravoolumahuks, -kihiks, mooduliks. Valemid! Milliste rakenduslike ülesannete jaoks on vaja neid teisendusi? Vooluhulk on voolusängi ristlõiget aja T jooksul läbiva vee maht W Q = W/T m3/s (ojades 1/s) Äravool äravoolumahuks: W = Qk T m 3 (kus W on äravoolumaht/äravool, T on ajavahemik sekundites, Qk on arvutusperioodi keskmine vooluhulk) Äravool äravoolukihiks: h = W / A * 103 (kus h on äravoolukiht, A on valgla pindala km2 ning W on äravool) Äravool äravoolumooduliks: q = Q / A * l/(s*km2) (kus q on äravoolumoodul, Q on vooluhulk l/s ja A on valgla km2) Neid teisendusi on vaja selleks, et teha hüdroloogilisi
85417585805 L1 - L o = 60 ' γ' = 51.250551483000 ' ehk = 0.85418 º sin Bm 0.8526402 e2 = 0.0066943800 sin B1 0.8480481 N 6393714.385 sin B2 0.8571673 a 6378137 sin Bm2 0.72699525 rho 206264.806247096 B võtta sekundites cos B 1 0.52991926 a 6378137 e' = 0.082094465431 b 6356752.3 e2 = 0.006694384442 a2 40680631590769 e'2 0.006739501254 b2 40408299803555 e= 0.081819218048 M 6381469.20504
toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu põhiühiku njuutoni (N) ning pikkuse põhiühiku meetri (m) kaudu: 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse -7
Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures Raskete kütuste viskoosust mõõdetakse 50°C juures Engleri viskoosusskaalat kasutatakse: Saksamaal ja Prantsusmaal REDWOODI SKAALA Siin võetakse 50mml kütust, mis on 100°F – ni üles soendatud ja lastakse sellel kütusel läbivoolata viskoosusmeetrist, ning mõõdetakse selleks kulunud aeg sekundites. Redwoodi tähis R1 SAYBOLT SKAALA Siin võetakse 60mml kütust ja mõõdetakse läbivool aeg sekundites .Tähis Su Kui meil on teada kütusemargi viskoosus mingil temperatuuril mingi skaala järgi siis kasutades tabeleid või nomogrammi võime teisaldada kütust teise skaalasse (teise mõõtesüsteemi) ümber. DETONATSIOONI KINDLUS So leegi levimiskiirus küttesegus mootorisilindris. ● SPM silindrites jääb see arv vahemikku 2000 – 3000 m/sek ● Lõhkeainetes jääb see arv vahemikku 7000 – 8000 m/sek
toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu põhiühiku njuutoni (N) ning pikkuse põhiühiku meetri (m) kaudu: 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse -7
toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu põhiühiku njuutoni (N) ning pikkuse põhiühiku meetri (m) kaudu: 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse -7
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte......................................................................................................................lk 10 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeeto...
sedavõrd vähe, et tema takistus ei muutu üle 1% ümbrustemperatuuril 20° c. Suurim hajuvõimsus Pmax. - on võimsus millele vastav vool kuumutab termotakisti kõrgeima lubatava temperatuurini t_max. Kuid termotakisti ise asub +20° c keskkonnas. Takistuse temperatuuritegur _r näitab termotakisiti takistuse suhtelist muutust temperatuurimuutuse 1K kohta. on ajakonstant sekundites, mille vältel +120°c hoitud termotakisti asetatuna +20°c temperatuuriga keskonda jahtub sedavõrd, et tema temperatuur langeb 63 K (kelvin) võrra. Fototakistid pooljuht elementi mille takistus väheneb nähtava valguse või IP kiirguse mõjul, takistuse muutus põhineb sise foto efektil, mis tähendab elektronide siirdumist juhtivustsooni kristallistruktuuris. Tähistus SF number järgi kuid näitab materjali. Põhiparameetrid
Liikumine · Kinemaatika- kirjeldab, ei otsi põhjusi, vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika- vaatleb põhjusi ja hindab tagajärgi. · Staatika- tasakaalutingimuste määratlemine, spetsiifiline mehaanika osa. Liikumise põhimõisted · Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht · Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste- asukoha muutus ajas. · Kiirus on teepikkuse muutus ajaühikus · Asukohta mõõdetakse Sis meetrites. Aega sekundites. Liikumise teooria · Kirjeldamaks mistahes liikumisi suvalisel trajektoril arendati Leibnizi ja Newtoni poolt diferentsiaal- integraalaarvutus. Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilises mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus · Maksimaalne-minimaalne kiirus jne · Igaüks tähistab erinevat asja, järelikult ülesannete lahendamisel tasub mõelda millest jutt käib. Võimsus on ajaühikus tehtud töö Ülesanne 1
vähimast.
C++ kood on järgmine(kasutades while tsükli lauset):
#include
Kuna kõikide punktide jaoks jääb pöördenurk alati samaks, on otstarbekas ringlikumise kirjeldamiseks defineeridagi kiirus just nurga kaudu. ● Ringliikumise iseloomustamiseks kasutatakse pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. Seda jagatist nimetatakse nurkkiiruseks. ● Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. ● Seda suurust tähistatakse ω ehk omega. ● pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aega sekundites. ● Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: . Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos nurkkiirusega: . ω = φt = 2π T =2 πf 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid
toote tehniliselt õige ja efektiivse etapis. kasutamise. Nupupaneel (lk 2) 1. Mõõtmine 2 Näidikul kuvatakse ,,SEC". Mõõteriist lülitub automaatselt välja, kui Nupu vabastamisel hakatakse kuvama mõõtmise 90 sekundi jooksul ei vajutata ühtegi käivitumiseni jäävat aega sekundites (nt 59, 58, nuppu. 57...). Viimase 5 sekundi saabumisel antakse koos iga Kustutamise nupp (,,Clear") sekundi vahetumisega ka helisignaal. Kustutamise nupu abil lülitatakse mõõteriist Pärast viimast helisignaali teostab mõõteriist
Kuupäeva ja aja tüüpi väärtused koosnevad alamkomponentidest • ctod(C) – teeb stringist kuupäeva • date() – annab süsteemse kuupäeva • day(D) – annab päeva numbri kuus • dtoc(D) – teeb kuupäevast stringi • dow(D) – annab nädalapäeva numbri (pühapäev on 1) • gomonth(D,N) – annab kuupäeva, mis on N kuud edasi (või tagasi, kui N<0) • month(D) – annab kuu numbri • seconds() – annab süsteemse aja sekundites • time() – annab jooksva süsteemse aja • year(D) – annab aasta numbri Muud funktsioonid • eof() – TRUE, kui on jõutud on viimasest kirjest tagapoole (tabeli lõpp) • found() – TRUE, kui SEEK,LOCATE või CONTINUE õnnestus • getfile() – avab faili määramise akna • getdir() – avab kausta määramise akna • IIF (L, avaldisT, avaldisF) – kui tõeväärtus L on tõene, arvutatakse avaldisT, vastasel juhul avaldisF
toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu põhiühiku njuutoni (N) ning pikkuse põhiühiku meetri (m) kaudu: 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse -7
välisterritooriumi vahel (so ehitise valispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni); müraallikaks on transport; mõõdetakse detsibellides (dB). Taandatud löögimürataseme indeks L'n, w - hinnatakse löögimüra levikut ehitises; iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni; mõõdetakse detsibellides (dB). Järelkõlakestus T - aeg, mille jooksul helirõhutase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel; hinnatakse sekundites (s). 56. Seina ja vahelae heliisolatsiooninõuete täitmine. Seina õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab _ massiivne tarind; _ kerge ja kihiline tarind. · Mõjutavad: _ massiivsus; _ jäikus; _ sisemine sumbuvus; _ kinnitus, liitumised külgnevate tarinditega; _ tarindi ohupidavus Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused.
annavad positiivse mustri Viimistlusmaterjalide kasutusomadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega: Kuivainesisaldus Viskoossus Läige Eluiga Kulunorm Kuivaine sisaldus Sideaine sisaldus massi, või mahuprotsendina töösegus Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus Viskoossus Viimistlusaine voolavus Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum Mõõdetakse aega sekundites, mis kulub anuma tühjenemiseks Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega Läige Viimistletud pinna võime peegeldada valgust Mõõdetakse Gardneri kraadides Matt – läige alla 10 Poolmatt - läige 10..35 Poolläikiv – läige 35..60 Läikiv – läige 60..80 Kõrgläikiv – läige üle 80 re Läiget reguleeritakse matistavate komponentide lisamisega Töösegu peab töö käigus pidevalt segama, et matistav lisand ei settiks
11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? 3min-5 min 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?Mis on juhtunud, Võimalikult täpne asukoht, kas on kannatanuid, oma nimi ja telefon, jälgi juhiseid ja ole rahulik, ära katkesta kõnet ilma loata. (Tunni oma) 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama?18-22 sekundit 15. Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks, millised on sellise ukse nõuded tuleohutuse seisukohast? Varustatud sulustega, mis võimaldavad ukse avada ilma abivahenditeta, isesuguv ja varustatud avamisseadmega, peab suunduma hoonest otse maapinnale. Ei tohi olla blokeeritud. (Tunni oma) 16. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ?
Antud viisid lubavad ka koostööd kasutajate ja tiimi vahel. Samuti võtavad need viisid vähem aega kui teised. Mõlemal puhul osales testimises 5 inimest. Hallway testingpuhul palusime testida meie prototüüpi 5 juhuslikult valitud inimeselt ülikoolis. Neile oli antud 2 ülesannet: luua konto ja vahetada keel. Osalejatele oli ainult seletatud nii palju, et meie testime Apotheka veebilehe prototüüpi ja neil on vaja läbida 2 stsenaariumit. Tuginedes saadud tulemustele sekundites võib meie tiim teha järelduse, et veebileht on kasutamiseks mugav, sest kõik osalejad said väga lihtsalt ja kiiresti ülesannetega hakkama. Esimese sammuna palusime kasutajatel luua konto. Allpool toodud graafiku pealt näeme, et kõik viis osalejat said ülesandega hakkama. Kõige kiirem tulemus oli 69 sek ja kõige aeglasem - 91 sek. Teine ülesanne oli keele vahetamine. Samuti ka siin kõik osalejad said hakkama. Kõige kiirem tulemus - vaid 4 sek ja kõige aeglasem siis - 12 sek.
väiketähega. Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u pinge hetkväärtuse tähis jne. Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (18571894) auks. f = 1:T , kus f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s. o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
säilimise ja hügieeninõuded hoidmisel ja transportimisel. Müügipakendite märgistamine vastavalt "Pakendatud toiduainete märgistamise korrale" 24. Leibade küpsetamist mõjutavad tegurid 25. Pagaritoodete säilimisajad 88. 26. Langemisarvu määramine Olustvere TMK labori näitel; mida näitab langemisarv? 89. Langemisarv näitab tärklist lagundavate ensüümide ja kasvama läinud terade sisaldust jahus. Langemisarv mõõdetakse sekundites. Liiga madal väärtus näitab suurt ensüümide aktiivsust, mis võib viidata kasvamaläinud terade sisaldusele. Sellise jahu kasutamine küpsetamisel kutsub esile tärklise kiire ensümaatilise lagunemise, mis pole soovitatav. Aitab nisutaignate korral jahuparendajate kasutamine ning rukkitaignal happesuse tõstmine. 90. Kordamisküsimused taimsed kuivtooted ja pulbrid 1. Pastade liigitamine, pasta mõiste 91. Pasta tähendab üleüldiselt tainas
3600 Gkts Phi Ttsi 3 600 ×2 Pih = = 80,9 TEU/h 89 kus Pih – kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gtsk – ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; T its – kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi Phi top t op = 0,6 × 8 = 4,8 h Piv = 80,9 × 4,8 =389 TEU/vahet t op kus – kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane ...
paremalt vasakule). Asi on selles, et kiirus on tegelikult suunaga suurus, ehk vektor, mistõttu teda iseloomustab nii suund kui ka suurus (kiiruse väärtus). Kuna sirgjoonelisel liikumisel saab kiirusvektori suund olla, kas x-telje suunas või sellega vastupidine, on antud juhul tegemist kiiruse projektsiooniga x-teljele ja selle märk annab liikumise suuna.. Näidisülesanne 4. Kahe keha liikumisvõrrandid on vastavalt x1 = 6 + 4 t ja x 2 = - 10 + 8 t , kus aeg on antud sekundites ja koordinaat meetrites. Määrata kehade algkoordinaat, kiirus ja koordinaat ajahetkel t = 2 s. Millises punktis kehad kohtuvad? Lahendus. Antud: Siin kasutame ühtlase liikumise võrrandi üldkuju x1 = 6 + 4t m x = x0 + v t , x2 = -10 + 8t m t=2s kus x0 on keha algkoordinaat (keha asukoht ajahetkel 0 s) ja x01 = ?, x02 = ?, v1 = ?, v 2 = ?,
mõjul. Õõtsumine lakkab peale mõju lõppemist hõõrdumise ja õhutakistuse mõjul. (Joon. 5.15.). Joon. 5.15. Õõtsuvust iseloomustavad järgmised parameetrid: · amplituud - suurim kõrvalekalle tasakaaluasendist kraadides või meetrites, · ulatus - kahe teineteisele järgneva amplituudi summa, · õõtseperiood - ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg ehk kahe täisulatuse ajaline kestus sekundites, · õõtsesagedus - täisvõngete arv ühes ajaühikus. Õõtsumisel on negatiivne mõju: (vt. Tahvel 5.XII) tekitab merehaigust, võib põhjustada lasti nihkumist ja ohtlikku kreeni, tekitab laevakeres ohtlikke pingeid, halvendab mehhanismide töötingimusi, halvendab sõuseadme töötingimusi, suurendab laeva veetakistust, põhjustab kiiruse langust, põhjustab kütusekulu suurenemist Külgõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkeid ümber diametraaltasandis asuva pikitelje
Tähesuurus maksimumis Seda hinnatakse võrdluse teel ümbritsevate tähtedega, mis tuleb enne vaatlema asumist välja valida ning meelde jätta. Kui olete nähtus väga kindel, st. meteoor ilmub vaatlusvälja keskel, püüdke hinnata heledust poole tähesuuruse täpsusega (näit. 3.5 või 1.0); muidu piisab, kui anda täisarvuline tähesuurus (3 või 1). Püsiv jälg Kui näete jälge, mis püsib helenduvana pärast meteoori kadumist, määrake jälje püsivus sekundites. Kui jälg on olemas, aga püsib vaid murdosa sekundist, märkige see "+"-ga Värv Märkigem, et teoreetiliselt on võimatu määrata +2 nõrgemate meteooride värvust. Järgnev info on väiksema tähtsusega ja esimeste vaatluste aegu võib kõik need andmed ära jätta. Kuni te ei fotografeeri meteoori või boliidi, on üksikute meteooride ilmumisaeg ebaoluline. Te märgite aega umbes iga 30 min. järel. Meteoori lend kestab tavaliselt alla ühe sekundi. See eeldab vaatleja poolt eriti head
1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese...
takistuskordsus Rmax/Rmin, kus R>0 on positiivne. 2. Vähim hajuvõimsus Pmin on võimsus, millele vastav vool soojendab termistori niivõrd vähe, et tema takistus ei muutu üle ühe protsendi ümbrustemperatuuril 20°C 3. Suurim hajuvõimsus Pmax see on võimsus, millele vastav vool kuumutab termotakisti kõrgeima lubatava temperatuurini t max kui termotakisti asub 20°C keskonnas. 4. Soojuslik ajakonstant (tau) - see on aeg sekundites, mille vältel 120°C juures hoitud termotakisti viiduna 20°C temperatuuriga keskonda jahtub sedavõrd, et tema temperatuur langeb e korda (63 K võrra). 5. Takisti temperatuuri tegur R see on termotakisti takistuse suhteline muutus protsentides. Temperatuuri muutuse 1°K kohta temperatuuril 20°C. Transistor soojeneb skeemis kui radikas ei suuda ära jahutada transistorit on ohu
betoon(kuumus- või happekindlad jms) Peene- või jämedateraline betoon(kuni 10mm/kuni 63mm terasuurus) Keskkonnaklass Külmakindluse klass(KK, vastav XF-ile) Kloriidisisalduse klass(Cl 1,0...Cl 0,2 vastavalt lubatud Cl ioonide sisalduse järgi tsemendi massist %) Konsistentsiklass: Abramsi koonus: S1...S5, Vebe klass V0...V4, mida suurem nr., seda plastsem segu mõõdetakse aeg sekundites, mil segust kaovad õhumullid ning võtab teatud läbimõõduga silindri. Tihendatavusklass(tihendatavusastme järgi): C0...C4 mõõdetakse algne kõrgus, pärast vibreerimist hilisem ning jagatakse, soovitavat 1,04-1,46, vastaval juhul ei saa tihendatavusastmega hinnata. 8. Tsemendi tootmise põhietapid, kaks tootmisviisi, nende erinevused ja eelised ~90% tsemendi klinker (koosneb ~75% lubjakivist ning 25% savist) ning kuni 10% kipskivi(tardumise aeglustamiseks).
ja taotlustest. Nii on juba filmifotograafia aegadel kujunenud mõisted High key ja Low key esimesel juhul on tegu teadliku ja taotlusliku ülesäriga, kus pildil on ainult heledad toonid, ja teisel juhul taotlusliku alasäriga, kus peaaegu kogu pilt on tumedates toonides. 8.1 Särituse aeg Särituse aeg on aeg, mille jooksul kaamera katik on avatud, et lasta valgust sisse. Säriaega mõõdetakse sekundi murdosas või lausa sekundites. Sõltuvalt kaamerast on lõoge kiirem 15 säritusaeg näiteka 1/8000sek ja pikem 30sek. Murdosa sekundeid kuvavad kaamerad kahte moodi. Näiteks läbi pildiotsija kuvatakse murdosa täisnumbritega 60, siis LCD kuvab selle 1/60. Täissekundeid kuvatakse 1'', 2''...30''. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse
6 $kuu = $eesti_kuud[date('n')]; $aasta = date('Y'); 7 //kuupäeva väljastamine 8 echo $paev.'.'.$kuu.' '.$aasta; //22.veebruar2013 9 ?> 10 Muu soovitud kuupäeva genereerimine Hetkel lasime PHP'l genereerida hetkekuupäeva, tundus päris lihtne? Aga mis saab siis kui soovin mõnda muud kuupäeva? Sellisel juhul tuleb kasutada mktime() funktsiooni. ? 1 mktime(tunnid, minutid, sekundid, kuu, päev, aasta, suveaeg) Antud funktsioon loob ajatempli ikka sekundites, seega tuleb see vormindada vastavalt. Soovime näiteks kuvada interneti sünnipäeva 29.10.1969. ? 1 $sp = mktime(0,0,0,10,29,1969); 2 echo date('d.m.Y', $sp); //29.10.1969 Funktsioonis oli selline tore parameeter nagu 'suveaeg'. Lisades 1, lülitad suveaja sisse ja 0 välja. Kui sa seda ei lisa, siis jätad selle PHP'le otsustada. Tehted kuupäevadega Üks võimalus ajaga arvutamiseks on time() ajatemplile lisada või eemaldada vastav arv sekundeid
o Digitaalsignaal (konstantsed tasemed, mis kindlate ajavahemike järel muutavad) · Ajafunktsioon sagedusest o Spekter o Ribalaius · Ajafunktsioon faasist · · · Perioodilise signaali karakteristikud · Amplituud [U] signaali parameeter, mida mõõdetakse voltides (V) · Sagedus [f] signaali parameeter, mida mõõdetakse hertsides (Hz) · Periood [T] sageduse pöördväärtus, T=1/f, mõõdetakse sekundites (s) · Faas [] suhteline positsioon ajas, mõõdetakse nurgakraadides · Analoogsignaal: · · · · Tähtsamad parameetrid · Maksimaalne amplituud
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1...
nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) q juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: I= t A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõtühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu põhiühiku njuutoni (N) ning pikkuse põhiühiku meetri (m) kaudu: 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2·10-7 njuutonit.
M ä r k u s : Inertse elektroodina võetakse tavaliselt süsinikelektrood, mis anoodprotsessis ei oksüdeeru. Olenevalt metallist ei pruugi anoodiks olev metall "lahustuda", kuna ta võib passiveeruda või kattuda tiheda oksiidi kihiga (näiteks, Fe, Al, Pb). FARADAY SEADUSED 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass m on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q = I t, kus I on voolutugevus amprites ja t on aeg sekundites. A sek = kulon 1 mool (elektrone)96 485 kulonit=96 500 kulonit= F F = Faraday arv 2. Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist osavõtvate elektronide arvuga z m(g) = I(A) t(sek) 1 mol M g/mol z F(A sek) Ülesanne. Mitu grammi Cu sadeneb 1,00 tunni jooksul, kui voolutugevus on 8,50 A ja vase molaarmass on 63,5 g/mol. 2e Cu, siit 2F ÷ 1 mol (Cu)
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
Keha impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. Jõuimpulsivektori suund ühtib jõu suunaga. Valemist F t = m v - m v0 m järeldub, et keha impulss m v väljendub kilogramm meetrites sekundis ( kg ) ja jõuimpulss s njuuton sekundites ( N s ). 9. Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Impulsil on väga huvitav ja tähtis omadus, mis iseloomustab ainult väga väheseid füüsikalisi suurusi. See on jäävuse omadus. Jäävus tähendab jääda muutumatuks. Kehade koguimpulss osutub jäävaks sel juhul, kui kaks või enam keha mõjutavad üksteist, kuid neile ei mõju välisjõude. Sellist kehaderühma e süsteemi
25.11.2012 20:00:12 20:00 25.11.12 25.11.2012 25.11.2012 Operatsioonid kuupäevadega ja kellaaegadega Palju on jäänud aega etteantud kuupäevani? ek 01.01.2006 etteantud kuupäev v Err:509 etteantud kuupäeva ja antud hetke vahe p Err:509 päeva t Err:509 tundi m Err:509 minutid s Err:509 sekundit as Err:509 aeg sekundites Millal on põhjust täiendavaks juubelipeoks? sk 31.07.1986 Sünnikuupäev evp 10000 Etteantud vanus päevades vp Err:509 Vanus päevades praegu va Err:509 Vanus aastates praegu jk Err:509 Juubeli kuupäev vaj Err:509 Vanus aastates sel ajal Ülesanded 1 Kolmnurga karakteristikud 2 2 c= a +b , S= ab, P=a+b+c ,
Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt; - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid; - ära katkesta kõnet ilma loata; - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, - kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme
Rohkesti tarvitatakse tänapäeval ka sibulaid, küüslauku, porrulauku ning maitserohelist, nelki ja tähtaniisi. Ka seesamiõli ning -pasta on hinnatud maitseained Toitu hautatakse , praetakse üldiselt väheses õlis, röstitakse, aga ei keedeta kunagi rohkes vees. Aedvilju kuumutatakse vedelikuta, omas mahlas. Kuumutatakse võimalikult lühikest aega, et toitained säilitaks oma lõhna ja maitse. Retseptides on kuumutamise kestus antud minutites või isegi sekundites. Täpselt nii täpne ongi hiina köök. Ettevalmistustööd toidu vamistamisel on väga hoolikad, toiduained lõigatakse enamiku toitude jaoks väikesteks tükkideks.. Need peavad olema täpselt ühesuurused ja ühesugused, nii nagu see vastavas toidus on ettenähtnud kuubikud, ribad, rombid, õhukesed lõigud jne. Süüakse üldiselt kaussidest, taldrikuid ei kasutata, leem juuakse peale. Toitude kaunistamsel pannakse suurt rõhku kaunile kujundusele, värvide kooskõlale ja
helikõrguste graafikut joonise alumises pooles). Paremal pool on vahemik pooltoonides 440 Hz a1 suhtes (-8 kuni 6). Joonisel halli/roosa alaga piiratud vahemikus mõõdetakse keskmist sagedust, mis on teisendatud pooltoonideks 440 Hz sageduse suhtes. Seega erinevus vastava astme etalonväärtusega on 0,128 pooltooni ehk 12,8 senti. Joonis 2. Programmis „Praat” helikõrguse keskmise sageduse mõõtmise tehnika. Horiontaalteljel on kujutatud aeg sekundites ning vertikaalteljel helikõrgus pooltoonides 440 Hz suhtes. Vertikaalsete punktiirjoonte vahel on ala, mille alusel arvutas programm keskmise sageduse. Kõvergraafikul näeb helikõrguse muutumist ühe noodi ja sellele eelnenud ja järgneva noodi mängimisel. Heliridade lindistustelt mõõdetud tulemused kanti programmi Excel, kus moodustus kaks tabelit nii üles mängimise kui ka alla mängimise tabel. Need on jaotatud vastavalt ridadesse,
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
• Jooks 600 • Kuidas kindlaks teha oma kehapinna suurust ? On olemas empiiriline seos inimese kehapinna suuruse, massi ja pikkuse vahel: • S ( m ) 0,2 * m 2 0 , 425 *h 0 , 725 • kus mass on antud kilogrammides ja pikkus meetrites. • Nüüd saame hinnata oma energiakulu mingi tegevuse korral kui korrutame erienergiakulu tegevuse kestusega sekundites ja oma kehapinna suurusega ruutmeetrites. • Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga • MEHED 66,5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas • NAISED 655,1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas • Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame teadma toitainete energiasisaldust ehk kalorsust. • Mis on kalor?
nähtused mis väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises. Vastavalt perioodipikkusele jagatakse biorütmid kolmeks (vt. joonis 3). BIORÜTMID Pika perioodiga Lühikese perioodiga Keskmise sagedusega Mõõdetakse päevade, nädalate, kuude, Mõõdetakse sekundites Mõõdetakse tundides aastatega 7-päevane nädalatsükkel Südamerütm Ööpäevane rütm Menstruaaltsükkel Hingamisrütm Seedekulgla rütm Sesoonne tsükkel Ajukoore bioelektriline aktiivsus Inimelu etapid (3 etappi)
koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF
· Jooks 600 · Kuidas kindlaks teha oma kehapinna suurust ? On olemas empiiriline seos inimese kehapinna suuruse, massi ja pikkuse vahel: · S ( m ) 0,2 * m 2 0 , 425 *h 0 , 725 · kus mass on antud kilogrammides ja pikkus meetrites. · Nüüd saame hinnata oma energiakulu mingi tegevuse korral kui korrutame erienergiakulu tegevuse kestusega sekundites ja oma kehapinna suurusega ruutmeetrites. · Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict'i valemiga · MEHED 66,5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas · NAISED 655,1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas · Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame teadma toitainete energiasisaldust ehk kalorsust. · Mis on kalor?
koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF
01/12/2016 22:10:18 42705.9238145822 12/1/2016 42705 Operatsioonid kuupäevadega ja kellaaegadega Palju on jäänud aega etteantud kuupäevani? ek 1/1/2017 etteantud kuupäev v 30.0761854 etteantud kuupäeva ja antud hetke vahe p 30 päeva t 1 tundi m 49 minutid s 42 sekundit as 2,598,582 aeg sekundites Millal on põhjust täiendavaks juubelipeoks? sk 1/20/1997 Sünnikuupäev evp 10000 Etteantud vanus päevades vp 7255 Vanus päevades praegu va 19 Vanus aastates praegu jk 6/7/2024 Juubeli kuupäev vaj 27 Vanus aastates sel ajal jaasta 19 Vanus aastates jooksval aastal n_päeva_nr 1 nädalapäeva number, millal sündis ekraanivisioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
