Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sekundiks" - 114 õppematerjali

thumbnail
24
docx

Spordibiokeemia konspekt

Rakul on kolm ATP allikat: * Füüsilise aktiivsuse alguses lihases olemasolev ATP, mis on akumuleerunud puhkeperioodidel; jätkub 4-5 sekundiks ; 1) Kreatiinfosfaatne energia tootmine. Energeetilised liigutused, mis nõuavad kiiret ja maksimaalset füüsilist pingutust. Max pingutuse korral jätkub seda 10 sekundiks. Ei vaja midagi ega tooda midagi kahjulikku. Toimub raku plasmas. 2) Kui aktiivsus kestab 10-60 sekundit sünteesitakse pärast varu ATP kasutamist vajalik ATP anaeroobse glükolüüsi käigus (ei vaja hapnikku, käivitub kiiresti, piimhappe kogunemine, kasutab palju süsivesikuid). Toimub raku plasmas. 3) 60 sekundist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel (aeroobne glükolüüs). Halb kuna vajab hapnikku, sõltub inimese O2 vastuvõtmise võimest, on...

Spordisotsioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Nimetu

Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota. 10.Kuidas varustatakse rakke energiaga? Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks . 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ?...

Kohtupsühholoogia
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

Teisena arvutati tihedust hästi imava vett materjalil. Jälle on vaja leida proovikeha mahu, kuid erinevus on selles, et kaalu määramiseks kasutatakse parafiini. Lähtakse Archimedese seadusest. Kuid enne seda, kaalutakse lihtsalt poorne keha kaaludel. Järgmisena pannakse keha kaheks või kolmeks sekundiks parafiini ja antakse natuke kuivama. Kohe pärast seda kaalutakse keha koos parafiiniga ning pärast pannakse vee sisse ja kaalutakse. Parafiiniga m1 m2 kaetud keha mass õhus on ning vees . Kõik arvutatakse valemiga nr 3: m1-m2 , V1 = v Valem 3 Kus m1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g];...

Ehitus
8 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Selline treeningu periodiseering võimaldab treeningtegevust eesmärgi järgi süstematiseerida ning tuleks võtta treeningplaanide koostamise aluseks. (Ibid) Joonis 5. Treeningaasta võimalik periodiseerimine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 1.2. Energia Organismi universaalseks energiaallikaks on adenosiintrifosfaat (ATP), mida leidub igas lihasrakus. ATP-d jätkub tugeval lihastööl vaid 3-4 lihaskontraktsiooniks ehk 2-3 sekundiks . Seejärel on vaja ATP varud taastada. Kuigi ATP sisaldus rakkudes on väike, kompenseerib seda 7 pidev taastootmine teistest energiarikastest ainetest: rasvadest, süsivesikutest (vabast glükoosist või organismi savestunud glükogeenist) ja kreatiinfosfaadist (KrP). (Jalak, Lusmägi 2010) (vt tabel 2) Vastavalt kasutatavale energiaallikale eristatakse kolme energiatootmismehhanismi:...

Suusatamine
12 allalaadimist
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

Tänastes mõõtühikutes kumbki 12 tundi pikad. Seejärel, umbes 2000. a e.Kr, jaotati nii päev kui öö tosinaks (12) võrdseks osaks – tekkis 24-tunnine ööpäev. Babüloonlased olid umbes aastal 300 e.Kr esimesed, kes võtsid aja arvamises kasutusele 60-nd süsteemi. 360-päevane aasta oli jaotatud 60 dekaadiks, dekaadid omakorda väiksemateks 1/60-deks. Sealt ongi pärit tunni jaotamine 60 minutiks ning minuti jaotamine 60 sekundiks . Sekundid tekkisid kellade sihverplaatidele esimest korda umbes 16. sajandil. Sekundi „täpne“ pikkus defineeriti esmakordselt 1900. aastal, definitsiooni on täpsustatud 20. sajandil veel mitmel korral. 8. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...

Sõjandus
34 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Alumiiniumi kordamine

Tavaliselt 20% suurem traadi kiirus, kestab mõned sekundid. ­ Kraateri täiskeevitus. Keevitamise lõpetamisel ei ole vaja kasutada lõpetusplaate. Kui traadi etteandmine lõpetada järsku siis võib traadi ots jääda sula keevismetalli sisse ja sinna kinni jääda. Vältimiseks antakse 0-1 sekundiks järelpõlemisaeg traadi ettekandmise kaudu. ­ Lõpetusvoolu impulsi võimalus. Tavaliselt tekib keevitamise lõpetamisel traadi otsa suur metallitilk, mis raskendab edasi kaare süütamist. Vooluimpulsiga eemaldatakse metallitilk traadi otsast. ­ Kaitsegaasi järelvool 0-15 sekundit Plasmakeevitus -Läbistaval keevitusel saab keevitada ilma õhupiluta detailide vahel kuni 8- 20mm paksust plaati. Mehhaniseeritud keevitus. 18. alumiiniumsulamite survetöötlemine:...

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
107
pdf

Taimede paljundamine 2016

· Mehaaniline skarifitseerimine - purgis hõõrudes või raputades liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. · Keemilist skarifitseerimine - (viirpuu, tuhkpuu, kontpuu, pärn, kadakas jt.) kontsentreeritud happega 5-30 min, pärast loputada. · Termiline skarifitseerimine - keeva veega, põhiliselt liblikõieliste tihedakestaliste seemnete korral. 10 ­ 20 sek. keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette ja nii 2 ­ 3x. · Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuvõtlikuks. 27.04.2016 Marje Kask 23 Seemnete ettevalmistamine külviks 2 Stratifitseerimine - seemnete hoidmine niiskes ja jahedas (sarnaselt looduslikele tingimustele) 1 kuust kuni 2 aastani. · Keldris, kaevikus vms 0-5 kraadi juures liiva ja turba segus (1:1). · 1 osa seemneid 3 osa substraati ....

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...

Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Harilik vanill kui tähtis maitseaine

Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis maailma eri maades toimub mõneti erinevalt. Vürtsi tootmine vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganõudev toiming. Vanillikaunu kogutakse enne valmimist, mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotatakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädalapikkust fermenteerumist 60 °C juures muutuvad vanillikaunad pruuniks ning omandavad iseloomuliku lõhna. Seejärel kuivatatakse kaunu õhu käes varjulises kohas kuu või paar, kuni nad kattuvad õhukese valge kirmega...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Psühhopaatide tüübid

9. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. Hugo Münsterberg-saksa psühholoog,kes töötas USAs.Tema oluliseim raamat õigusp valdkonnas oli avaldanud 1908.a The Witness Stand.Seal ta rääkis psühholoogia kasutamise vajalikkusest õiguses.Ta kirjeldas,kuidas võivad olla tunnistajate ütlused kaheldava väärtusega,sest suuresti sõltuvad tunnistajast endast.Nt ta näitas oma tudengitele pilti täppidega viieks sekundiks ja palus pakkuda täppide arvu.Pakkumised võisid erineda kuni kaheksakordselt.Rääkis ka mälu usaldusvõimest. 10. Õiguspsühholoogia Eestis (A. Bjerre, H. Madissoon). Rootsi päritolu Andreas Bjerre töötas Tartu Ülikoolis ja oli tuntuim Eestiga seotud õiguspsühholoogia valdkonna tegelane.Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis....

Psühhopatoloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia mõisted (aeroobid, anaeroobid, heterotroofid, ATP jne)

Toidust saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse molekulideks. Oksüdatsiooniprotsessides vabaneb energia, mis talletatakse makroergilisse ühendisse ATP ning eraldub soojusena. Metabolism (ainevahetus)-Sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mis organismis toimuvad Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valguss...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et se...

Kinemaatika, mehhaanika...
74 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kipssideainete katsetamine - Laboratoorne töö nr.2

4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigna konsistentsi loetakse normaalseks konsistentsiks, kui silindrist välja voolates moodustub koogike läbimõõduga 180 ± 5 mm. Normaalne konsistents väljendatakse vajaliku veekoguse suhtena protsentides kipsi massist. See parameeter mõjutab nii tardumisaega kui ka kipsi tugevust. Vajalik kogus vett, mis moodustab 50–70% kipsi kaalust, valati eelnevalt niisutatud painduvasse kaussi. 50 g kipsi välja puistati 2–5 sekundiks vette ja segati vispliga intensiivselt 30 sekundit ühtlaseks massiks. Pärast segamist valati kips silindrisse, mille sisepind ja alus olid eelnevalt niisutatud. Silindrist lõigati spaatliga ära kipsitaignas. Peale 45 sekundi möödumist tõsteti kiiresti silindri vertikaalselt üles ja mõõdeti saadud koogi läbimõõdu nihikuga. Kui läbimõõt oli väljaspool määratud vahemikku 180 ± 5 mm, korrati katset erineva koguse veega. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat...

Ehitus materjalid ja...
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun