ÜHISKONNA SEKTORID avalik sektor erasektor (tulundussektor) kolmas sektor (mittetulundussektor) Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaals...
Ühiskonna sektorid Ühiskond on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. I...
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. ...
1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad. · Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused) 2)Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Pluralism mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise. 4)Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegeuvse eesmärg...
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater
Ülesanne: ühiskond kui süsteem TARTU LINN erasektor avalik sektor Riigiettevõtted Eraettevõtted (raudteed, post, TV, energiavõrgud) (aktsiaseltsid, pangad, osaühingud t Eesti Post AS Tartu filateeliakauplus A. Le Coq AS u Edelaraudtee (Tartu raudteejaam) l Fortune OÜ u n Tartu Õlletehas d u AS Emajõe Veevärk s s BIGBANK AS Tartu esindus e SEB kontorid ja harukontorid k t Espak Tartu AS o r Salva Kindlustuse AS Tartu esindus Silberauto Eesti AS Tartu esindus Kodanikuorganisatsioonid. Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused (huviühendused,...
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varali...
1.1 Ühiskonna sektorid ja valdkonnad MINU LISA 1 Ühiskond- on tervik mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Poliitika- riigi juhtumist ja toimumist korraldav tegevus. Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused ...
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
ÜHISKOND KT nr 2 1. Ühiskonna sektorid ja nende tegevusalad. Sektorid: 1) Avalik sektor, sinna alla kuulub riigivalitsemine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvuslik esindamine jne. 2) Erasekotor, sinna alla kuuluvad eraettevõtted. 3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.Süsi 1850(30%), tipp hetk 1900(79%)aastatega langeb.Puit tipp hetk 1850(70%)langus edasi. Nafta 1880 hakkas hoogu koguma, tipp hetk 1970(45%).Gaas alates1900 tõsu teel.Vesi 1900 suhteliselt madal koguaeg. Tuuma energia 1970 aastast senini.Euroopa vanad sõekaevandused UK, Saksas; Poola, Ukraina; Vene. Uued Siberis, Sileesias. P-Ameerika vanad Apalatside piirkond.Uued USA, Kanada. Paiknemise põhjused: Söe varude otsa lõppemine ja kvaliteedi halvenemine. Kaasnevad probleemid: Uued varud paiknevad sügaval või on madala kvaliteediga seega tuleb kaevandamine kallim.Tekkisid tehismäestikud, mille taastamine nõuab suuri kulutusi. Põhja ja pinna vee reostus. Taastuvad energia ressursid:Vee,tuule,päikese,geotermaal,bio-ja massienergia.Taastumatud res:nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi, põlevkivi,turva...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
7) Moraal üldtunnustatud reeglid ja normid. 8) Tasandid e. sfäärid: 9) tasand riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat. 10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: 13) Avalik sektor 14) Erasektor 15) Mittetulundussektor 16) Ühiskonnatüübid: 17) Agraarühiskond 5000 ema. 18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud, aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike. 18) Tööstusühiskond 1760/80 1950.a. Tootmisviis mehhaaniline masinad, vabrikud
● Presidendi valib mõjujõuga 630- seitsmeks aastaks liikmelisest parlamendisaadikutest saadikutekojast viieks ja maakondade aastaks esindajatest koosnev valijatekogu Majandus ● Itaalia majanduse ● Itaalia peamised olulisemad sektorid olid ekspordipartnerid on 2014 aastal hulgi - ja Saksamaa jaekaubandus, Prantsusmaa ja transport, majutus ja Ameerika Ühendriigid toitlustus (20,1 %), ning peamised tööstus (18,5 %) ning impordipartnerid on avalik haldus, riigikaitse, Saksamaa, haridus, tervishoid ja Prantsusmaa ja Hiina sotsiaalhoolekanne (17,2 %). Eksport ja import
Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *va...
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklin...
Jaanuaris on keskmine temperatuur 4-14 C, juulis 18-35 C vahel. Lõuna-Portugali Algarve piirkonna jaanuar on mahedam 9-15 C, juuli aga kuumem 20-28 C. Loodusvarad: kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. RIIGI ARENGUTASE SKT - elaniku kohta: $ 22,500 (2009) SKT sektorid: põllumajandus: 2,7% tööstus: 23% teenuseid: 74,3% (2009) Kirjaoskus: kogurahvastikust: 93,3% Mehed: 95,5% Naised: 91,3% (2003) Internetikasutajaid: 5168000 (2009) Telefoni kasutajaid: 15178000 (2009) Imikusuremus: 4,72 surnud/ 1000 elussünni kohta (2010) Sündimus: 10,12 sündinud/ 1000 elanikkonnast (2010) Suremus: 10,74 surnud/ 1000 elanikkonnast (Juuli 2010) Portugal kuulub inforiiki. PORTUGALI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab...
Iseseisevtöö Juhend Töö esitada A4 formaadis ruudulisel paberil. Vajalik tiitelleht.Töö peab sisaldama arusaadavat lahenduskäiku. 1. Väljenda järgmised nurgad radiaanmõõdus. a) 100o b) 144o d) 36o45´ e) 458o09´ 2. Väljenda järgmised nurgad kraadimõõdus. 35 3. a) 0,75 rad b) c) 0,25 d)10 rad 12 4. Lahenda täisnurkne kolmnurk ja leia tema pindala. a) a = 12 cm; c = 16 cm b) b = 12 cm; = 80 c ) c = 26 cm; = 52 54 d) a = 51 cm; b = 43 cm 5. Tädi Maali tahab Arvada kõigepealt oma maja esisena. Ta on pannud maja esiseinale redeli pikkusega 8 m nii, et see ulatub täpselt värvitava osa ülemise ääreni ja alt asetseb seinast 3 m kaugusel. Värvitavas seinas moodustavad aknad 18% s...
Turu puudulikkus- Turu piiratud toimimine ühiskonna seisukohalt 3 Aspekti: Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol, oligopol Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahenduseta nimetatakse ühishüviseks Erasektori ja riigi suhted ühiskonna sektorid ei ekisteeri isoleeritult, vaid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskonna poliitiline ja majanduslik mõõde
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1
näiteks aktsiaseltsid, pangad ja osaühingud. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne, suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse erasektorit ka ärisektoriks või tulundussektoriks. Eestis on erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Kõik sektorid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks sellele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, sammuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Erasektor on see, kes peab pakkuma ühiskonnale kvaliteetset lahendust ja ka ühiskonna
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduse instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1Dokumendihaldus.....................................................................................................................4 1.1Dokumendihaldussüsteemid Eestis....................................................................................4 1.2Dokumendihalduri kutse....................................................................................................5 2Elektrooniline dokumendihaldus........
automaatselt, palun loe kiirendada arvuti: Automatiseerimine arvuti hoolduskava. -------------------------------------------------- ------------------------------ 4. Avastada ja remont disk vigu Lisaks töötab Disk Cleanup ja Disk Defragmenter optimeerida oma arvuti, saate vaadata terviklikkust salvestatud failid kõvakettal katsetades Veakontroll kasulikkust. Kui te kasutate oma kõvakettalt, siis võib tekkida halbu sektoreid. Bad sektorid aeglustada kõvaketta jõudlust ja mõnikord tegema andmed kirjalikult (näiteks faili salvestamisel) raske või isegi võimatu. Veakontroll kasuliku skaneerib kõvaketta vigased sektorid ja skaneerib failisüsteemi vigu näha, kas teatud failid või kaustad on kohatud. Kui te kasutate arvutit iga päev, siis tuleb käivitada selle utiliidi kord nädalas, et vältida andmete kadu. Käivita Veakontroll kasuliku: Sulgege kõik avatud failid. Klõpsake nuppu Start ja siis käsku Arvuti.
Araablaste linnad oli hästi kinnised ja tänavad olid nii laiad et eesel sai ennast ümber pöörata. Etiooplaste linna tänavapoolsetel külgedel pole majadel aknaid ja Ida-Etioopias paiknev linn on kaubateede ristumiskohas. Brasiilia pealinn oli algselt Rio de Janeiro, taheti et linn oleks ristikujuline, kuid seda ei saadud maastiku eripära tõttu ja pealinn viidi üle Brasiliasse. 14.Mudelid: 1) Ühe keskusega ringmudel-Linnakeskus on keskel ja erinevad sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. 2)Ühe keskusega sektormudel Keskus on keskel ja erinevad sektorid asetsevad erinevalt (segamini) 3)Mitme keskusega sektormudel- Linnal on mitu keskust ja erinevad sektorid mööda linna laiali . 15.Rühmatöö 16.Euroopa ja Ameerika linnade erinevus: Ameerikas on keskuse ümber suured ärimajad ja eemal on elamisrajoonid, aga Euroopas on tööstus viidud keskusest eemale. Linnastumisega kaasnevad probleemid 17.Linnastumisega kaasnevad probleemid:
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Natalja Strelkova NT4 HARIDUS JA KOLM SEKTORID 2.kodutöö Juhendaja Aet Kiisla NARVA 2015 1 SISUKORD 1. 1.KOLM SEKTORIT........................................................................................... 3 3.KOV JA HARIDUS.......................................................................................... 5 4.ERASEKTOR JA HARIDUS..............................................................................7 6.KODANIK JA HARIDUS............................................
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. · Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud...
Ühiskonna arenguetapid Agraarühiskond- vanim õhiskonnatüüp millele on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse
võrreldava grupi kohta üks tulp, mis on jagatud võrdluse aluseks oleva tunnuse väärtuste protsentuaalse osakaalu järgi kihtideks, mis kokku moodustavad 100%. Kihtdiagramm e lintdiagramm Sektordiagramm Terviku jaotumist osadeks kirjeldatakse tihti sektordiagrammi abil, milles kõik kategooriad kokku moodustavad 100% ning mis toob selgelt välja iga kategooria osa tervikust. Joonis 7. Sektordiagramm Sektordiagrammi puhul jätan meelde! Ei kasuta kujundusviisi, kus kõik sektorid on üksteisest "lahti lõigatud", sest see vähendab diagrammi ülevaatlikkust! Sektori väljatõstmist kasutatakse siis, kui üks sektoritest on tulemuste kontekstis teistest olulisem või kesksem ning seda soovitakse seepärast rõhutada ning esile tõsta. Üldjuhul ei tõsteta siis välja kõige suuremat sektorit. Soovituslikult võiks ühel sektordiagrammil olla 39 sektorit. Liiga paljude sektorite esitamine ühel diagrammil vähendab ülevaatlikkust.
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik. 4. Slovakkia – liitus kolmikpakti...
c) tehnilised lahendused: teede ehitus, sildade, veevärgi, elektrivõrgu rajamine d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? MUDELID:1)Ühe keskusega ringmudel- linnakeskus on keskel ja erinevates sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? Tekivad soojades(lähistroopilistes) riikides nt Mumbais
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse...
Leedu majandus Majandusareng 2009. aastal tabas Leedu majandust finants- ja välisturgude ning sisenõudluse nõrkuse tõttu väga järsk majanduslangus(-14,8%), see oli üks suuremaid langusnäitajaid Euroopa Liidus. Kõige rohkem kannatasid buumi ajal kiire kasvu läbi teinud sektorid, erandina jätkas kasvu teenindussektor. 2010. aastal alustas Leedu SKT taas kasvamist ja oli aasta kokkuvõttes 1,3%. 2011.a . kasv jätkus ja oli aastakokkuvõttes 5,9%. Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel oli Leedu 142 maa võrdluses 44. kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal. 2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon
15. Mis on kosmopoliit? Maailmakodanik, kes ei seo end kindlalt mõne rahvuse või riigiga, pigem väärtustab mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa 16. Mis on sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused? Kui inimene ei osale ühiskonnahüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Põhjused: -töötus - erivajadused -kuulumine vähemusrühma -piirkondlikud tulu-ja infrastruktuuri erisused. Kordamiseks: 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? 2. Riigi tunnused? 3.Mis on avalik haldus? 4. Mis on avalik-õiguslikud institustioonid? + näited 5.Iseloomusta Friedmani ja Keynes'i majandusteooriaid. 6. Mis on turu tõrked? 7.Millised kodanikuühendused Eestis on? + näited. 8.Miks on vajalik tugev kodanikuühiskond? 9.Mõisted: sotsiaalne kihistus, sotsiaaline mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll. 10
Kanada 2014 Kanada • Pealinn – Ottawa • Riigikeeled – inglise keel ja prantsuse keel • Pindala - 9 984 670 km² (2 maailmas) • Rahvaarv - 35 406 657 • Rahvastikutihedus – 3,4 in/km² Kanadi Majandus • Kanada on arenenud riik Põhja- Ameerikas • 11 koht maailma majandusel • SKT elaniku kohta – 52940 $ • Metsatöö ja näftatööstus on kõige olulisemad sektorid majanduses • Tööpuuduse tase 7,1% Rahvastik Rahvastiku koosseis Hiinlased; 3% Poolased; 2%Juudid; 1% Põlisrahvas; 5%Inglased ja iirlased; 34% Sakslased; 10% Ukraainlased; 3% Itaalased;3% Prantslased; 29% Taanlased; 5% Nooralased; 1% Asiaatid; 2% Rahvastiku paiknemine Linnastumine Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv
Menüü Eelroog: Cesari salat Salatileht, cesari kaste, röstitud saia kuubikud, juutu viilud, krevetid, sidruni sektorid ja maitseroheline Pearoog: Kanamedaljonid värviliste köögiviljadega Grillitud kana, lillkapsas, kollane ja punane paprika, hiina kapsas, porru ja väiksed peekoni ribad Kastmeks Sibula, tomati ja koore kaste
kuubikud sega määrdejuustuga.Kasuta ära kõik kaunistamise jäägid katetesse. · 6.Aseta leivale kate nr.1 ja vajuta noaga tasaseks. · 7.Aseta selle peale leib, immuta ja pane peale kate nr.2. · 8.Kata küljed kattega ja kaunista rikkalikult. Puuviljasalat Vaja läheb: 1.1.banaan 2.1 suur õun 3.1pirn 4.peotäis viinamarju 5.1apelsin Tee nii: Pese puuviljad, kuivata. Koori õunad, pirnid, apelsini sektorid lõika neljaks. Viinamarjad poolita, võta lõikelaual noa otsaga seemned välja. Banaan tükelda kuubikuteks. Serveeri segatud puuviljad / vahukoore, kohupiima või hapukoore kastmega. Koolis pole vajalik/ Peale raputada röstitud pähkleid. Pane serveerimispokaali valmis portsud. Mahlajook
(rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus,
ülesanded igaühele väärika ning turvalise elu tagamisel ning looma võimalused selle realiseerimiseks. Elanikkonna sotsiaalne turvalisus ja selle tagamine on defineeritav sellise fenomenina, mis koondab endasse ühiskondlike institutsioonide tegevuse elanikkonna materiaalse heaolu, arstiabi jms. tagamisel, tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse reguleerimisel. Ühiskonna sotsiaalse turvalisuse tagamisse on haaratud põhimõtteliselt kõik ühiskonna sektorid. Elanike sotsiaalset turvalisust ja ühiskonna sotsiaalset tasakaalu on võimalik saavutada vaid ühise koordineeritud tegevuse tulemusena. Alustada võiksid sellega parlament ja valitsus, andes rahvale tagasi väärtustunde, teadmise, et tema tahet arvestatakse ja sellest oleneb sündmuste areng. Arvan, et tagades sotsiaalne turvalisus, peatub inimese võõrandumine inimesest ja ühiskonnast ning teostub Eesti riigi idee luua inimlike inimeste inimlik ühiskond.
Ühiskonna KT Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm, mida iseloomustab kihistumine ja pluralism. Mis on ühiskonna valdkonnad? Majandus: tootmine ja kauplemine Poliitika: riigi kordineerimine ja juhtimine Kultuur: inimese poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Millised on ühiskonna sektorid? I avalik sektor, koosneb võimuasutustest ja omavalitsustest, eesmärk on riigi toim. II erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk kasumi teenimine III mittetulundussektor, koosneb mittepoliitilistest kodanikuorganisatsioonidest, eesmärk töökohtade pakkumine, riigivõimu kontrollimine, meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Ühiskonna osa, mis iseloomustab info levikut ja seob riigi tervikuks Kommunikatsiooni ül:
-Igal töötajal on kindel töö, mida ta teeb Direktor -Igaühel on võimalik edasi püüelda -Kindel vastutuse ja rolli jaotus on teada, kes on süüdi või kes teeb head tööd Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja Tööline Tööline Tööline Fordism · Käsitöö asemele konveiersüsteem. Käsitöö asemele tuli tööstus ja masstootmine. Tekkisid margid ja mudelid. · Auto ehitamine ei nõudnud enam kõrge kvalifikatsiooniga insenere, vaid piisas lihttöölistest konveieril · Autode tootmine muutus kiireks, efektiivseks ja tekkis standard. · Tootmine muutus odavaks ja võimaldas auto müügihinna alla viia, samas võimaldas maksta kõrgeid palkasid · Tekkis keskklass inimesed, kes teevad üsna lihtsat tööd, kuid võivad lubada auto ostmist · Autotööstusest liikus see põhimõte (fordism) kõikidesse tööstusharudesse (tekst...
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine
õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse printsiip Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Kodanikuõigused Eestis: Hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud
aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. AEL reorganiseerimisel 1983. aastal likvideeriti tema jaotus sektoriteks ja rektori käskkirjaga moodustati AEL-st kaks Anneriin Truu IK22D iseseisvat laboratooriumi: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL). 1984. a. loodi uued sektorid: liikuvusspektromeetria, aparaadiehituse ja gaaslahenduse sektor. Pärast Eesti iseseisvumist jätkas AEL tegutsemist mitteformaalse üksusena TÜ keskkonnafüüsika instituudi koosseisus. Kasutatud allikad http://ael.physic.ut.ee/tammet/AEL/ael/ajalugu.htm http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php? id=5372
küsitluse, mis postitati Facebooki gruppi ning e-kooli. Küsitlusele vastas 129 õpilast 353-st ning nende vastustest oli võimalik järeldusi teha Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilaste teadmiste kohta street workout`ist. 4. Saadud andmete põhjal koostati 10 sektordiagrammi, kuhu märgiti läbiviidud küsitluse andmed. Sektordiagrammidest on raske aru saada, sest pole kasutatud värvilist printerit, mis teeb diagrammi sektorid suhteliselt ühevärviliseks. Iga sektordiagrammi kohal ära selgitatud küsimuse tulemused, mida sellel diagrammil kujutatakse. Samuti olid kõik vastused ära põhjendatud. 5. Uurimustöö autorid said palju uusi teadmisi street workout`i ajaloost ning sellega seonduvatest teemadest. Saadi teada, et õpilastel on tänavatreeningust vähesel määral teadmisi, kuid enamus ei olnud päris kindlad mis street workout täpsemalt on. Minu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
