Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60–70 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, minutit terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis.
- julgusta patsienti köhima - tõmba kateetrit tagasi ringjate liigutustega. ASPIREERIMINE EI TOHI KESTA KAUEM KUI 10 KUNI 12 SEKUNDIT. · Aseta aspiratsioonikateetri ots steriilsesse lahusesse ja aspireeri paar sekundit · Kui aspiratsioonisekreet on tihe, aseta paar milliliitrit steriilset lahust intubatsioonitorusse ja teosta paar sügavat ventileerimist Ambukotiga · Korda aspireerimist kuni sekreet on eemaldatud · Aspireeri ka suu ja vaba ninakäik (Weilitz 1991, Smith-Temple jt 1998, MacDonald 2002 ) Aspireerides last peab õde jälgima trahheast aspireeritava sekreedi hulka, värvust (punakas, rohekas, valge) ja iseloomu (vahutav, sitke, mädane). Vahutav punakas sekreet, naha tsüanoos, rindkere esilevõlvus ja selle liikuvuse piiratus võivad viidata lapse üldseisundi halvenemisele ning pneumotooraksi tekkele. (Wallace 1998).
- paariline urogenitaaldiafragmas paiknev hernesuurune (immissio penis’t viljastamisvõimele teenindav) limanääre, mille viimajuha avaneb kusitisse – bulbus penis’e Seemnevedelik piirkonnas - sperma ehk ejakulaat -> pH 7.2 VESICULA SEMINALIS – SEEMNEPÕIEKE - abisugunäärmete sekreet + seemnerakud ehk spermatosoidid ehk spermid - paariline nääre, arenguliselt seemnejuha mitu korda lühem keerdunud - spermid külgsopis nööpnõelakujulised, ~50m, saba abil aktiivselt liikuvad rakud - paikneb kusepõie tagapinnal, seemnejuhaampullist lateraalsemalt ejakulaadis (3-6 ccm) on normaalselt 60-120 miljonit spermi ühes ccm-s
Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale. Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone (saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre. 5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu) Elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 6. Frontaaltelg- (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg- (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind
PEPSIIN ALUSTAB VALKUDE LÕHUSTUMIST, LAMMUTADES NEID POLÜPEPTIIDIDEKS 4) SEESMINE FAKTOR ON VAJALIK B 12 VITAMIINI IMENDUMISEKS 5) LIMA KAITSEB MAO SEINA MEHAANILISTE – JA KEEMILISTE KAHJUSTUSTE (MAOMAHLA TOIME ) EEST, SEST HCl ESINEB MAOS POTENTSIAALSELT KAHJUSTAVAS KONTSENTRATSIOONIS JA KA FERMENT PEPSIIN SEEDIB VALKE KAKSTEISTSÕRMIKSOOL- ehk DUODEENUM. ALUSELINE KESKKOND. TOIDUKÖRDILE AVALDAVAD TOIMET KÕHUNÄÄRME NÕRE, SAPP JA DUODEENUMI ENDA NÄÄRMETE SEKREET. DUODEENUMIS TOODETAKSE HORMOONE SEKRETIIN, MIS AVALDAVAD MÕJU PANKREASELE SUURENDADES SEKREEDI HULKA, HORMOON PANKREOSÜMIIN-KOLETSÜSTOKINIIN, MIS STIMULEERIB PANKREASE ENSÜÜMIDE SEKREATSIOONI JA SAMAS TOIMIB SAPIJUHA KONTRAKTSIOONE ESILEKUTSUVALT. MOTOORNE- (ALANEV) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA
ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga 20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta) 22. Higi on happelise reaktsiooniga vedelik 23. Higi eritub inimesel umbes 0,5L ööpäevas 24. Higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine,
sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides · hormoonid sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast:
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
struktuurid funktsioonide täitmisel osalevad? Gameetide transport – munaraku transport: läbib munajuha u 80 tunniga. Seal on vajalikud toitained ja tagatakse embrüo jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Spermatosoidide transport: integriinid epiteelirakkude pinnal seovad spermatosoidide pinnal olevaid valke. Tagatakse spermatosoidide elujõulisus pikema ajaperioodi jooksul. Seda toetab munajuha epiteeli toodetud sekreet. Viljastumiskeskkond – viljastumine toimub ampulla piirkonnas. Munarakku on võimelised viljastama spermid, mis on kapatsiteerunud. Peale kapatsitatsiooni tunneb sperm munaraku ära ja ka paraneb tema liikumisvõime. Samuti on see vajalik akrosoomireaktsiooniks. Kapatsitatsiooni soodustavad lümfotsüütide toodetud reaktiivsed hapnikuradikaalid. Embrüo transport – tagatakse embrüo õigeaegne jõudmine
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks • väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) • Neurosensoorne KL – Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusest – Erinevad põhjused:
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
TÜHI- JA NIUDESOOL Soolenäärmed glandulae intestinales - Tühisool jejenum 2/5 Duodeen - Niudesool ileum 3/5 - Brunneri näärmed pikad tubuloalveolaarsed mukoosnäärmed - Üleminek toimub erilise piirita - Sekreet neutraliseerib toitkördi happelist reaktsiooni - Olemas kinnisti mesenterium - Panethi rakud - Tühisool laiem ja parema verevarustusega Tühi- ja niudesool Skeletotoopia - Lieberkühni krüptid lühikesed tubuloosnäärmed
(Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae o rohtne, bensüülisokinoliinalkaloide sisaldav piimmahl või vee rikas sekreet (piima)soontes või piklikes näärmerakkudes Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud Õied: ülemise sigimikuga (hüpogüünsed) Õiekate: 2 tupplehest ja 2+2 kroonlehest Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline) või tugevasti sügomorfne (kahekülgne = monosümmeetriline=bilateraalne) Tolmukad: 6 või palju; Viljalehed: 2 kuni palju
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
4) Kogumistorukesed a. Rakud kuubilised ja sirgete piiridega b. Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre. Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
6. Heliteraapia 19. Kuulmislanguse klassifikatsioon 1)Konduktiive KL Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva Erinevad põhjused: · väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga · kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) · kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgnestenoos · kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon · sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis · kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel · otoskleroos · keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) 2) Neurosensoorne KL Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusega Erinevad põhjused: · Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) · Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik
Tekkes omab küllaltki suurt osa pärilik eelsoodumus. 6. Bronhiaalastma ja allergiline bronhiit. See allergiline reaktsioon kujuneb välja siis, kui allergeenist tekitatud IgE-tüüpi antikehad on fikseerunud bronhide seinte veresoontele, silelihastele ja sidekoe rakkudele. Allergeeni seondumisel antikehadega vabaneb histamiin jt. bioloogiliselt aktiivsed ained, mis kutsuvad esile silelihaste kokkutõmbumise ja bronhospasmi. Veresoonte läbilaskvuse tõusust tekkinud turse ja sekreet ahendavad hingamisteid veelgi. Eriti on takistatud väljahingamine, kopsudes tekivad paisunähud, mis halvendab vereringet ja hapnikuvahetust. Allergeeniks võivad olla erinevad ained, mis satuvad organismi toiduga (lastel sagedaseim põhjus), ravimitega või ka hingamisteede kaudu. 7. Anafülaktiline šokk ( vt. eespool). 5 Toiduallergia
päeva. Kinnijääva lehma söödaratsiooni iseärasusi · Keskmine kuni madal toodang · Söömus pole liiga suur · Positiivne energiabilanss · Piisavalt aminogeenseid toitaineid · Piisavalt glükogeenseid toitaineid · Kvaliteetne koresööt · Vähe kontsentraate · Kaitstud proteiini pole vaja · Vähe tärklist+suhkruid · Pole vaja vatsas lõhustamatut tärklist. · Piim-imetajate piimanäärme sekreet Maakeral on üle 4000 liigi imetajaid, kelle järglastele on piim esmaseks toiduaineks. Piim on täisväärtuslik toiduaine vastsündinule, kuid peale selle täidab ka mitmesuguseid teisi füsioloogilisi funktsioone. Organismi kaitsev funktsioon ( immunoglobuliinid, lüsosüüm ja teised antibakteriaalsed ühendid Seedesüsteemi arendav ja seedet toetav funktsioon ( ensüümide takistajad-inhibiitorid) Sisaldab kasvufaktoreid/hormoone. Piim inimtoiduna
3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit
3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb isu, kõrvavalu, kõhulahtisus, harvem oksendamine. Põskkoopapõletik e. Sinuiit- Ägeda infektsiooni sümptomid: nohu, köha, palavik, rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes. Hingamisteede infektsioon on kestnud rohkem kui 10 päeva. Lisanduvad halb hingeõhk, peavalu, näopiirkonna valu, harvem hommikune silmade turse. Paks kollane sekreet. Areneb tüsistusena 5-10 % lastest. Antibakteriaalne ravi. Kõripõletik e. Larüngiit- Põhilised tekitajad on viirused. Öösel örkab laps hödise nutuga, haukuva köhaga, palavikku ei ole. Sissehingamine raskendatud. Raviks kasutatakse jahedat auru. Ravi haiglas. 0,5-4a. lapsed, poisid-tüdrukud- 7:1 Bronhiit e. Larüagotrahheiit- lapsel on palavik, puristav lima ja sülge, viriseb, unetu. Sagedamini vanuses enne 4 a. Nohu, köha. Kopsudes rohkesti
Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis. · Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude · Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. · Ekskreet mittevajalik eritis · Sekreet elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR · Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse
Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis. Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Ekskreet – mittevajalik eritis Sekreet – elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
haaratud kõik bronhiseina kihid, mille tulemusel nõrgeneb bronhiseina vastupidavus. Bronhi seina elastsus kaob, lihaskiud hävivad ja bronh laieneb. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega kaasnevad fibrootilised muutused venitavad välja bronhi seina ja võivad viia bronhektaaside tekkele, nagu ka kongenitaalsed defektid (bronhomalaatsia, kõhre ja mukotsiliaarsüsteemi defektid). Tüsistusena võib laienenud osadesse koguneda limajas sekreet, lisandub mädapõletik, mis võib destrueerida bronhiseina ja levida kopsukoesse, tekib abstsess. Destruktiivsete muutuste foonil vohav granulatsioonkude moodustab kihnu mädakolde ümber, moodustub bronhektaatiline kavern, mille ümber hakkab vohama sidekude tekib pneumoskleroos. Pneumoskleroosi foonil tekib gaasivahetuse häire - hüpoksia, mis koos mädapõletikust tingitud intoksikatsiooniga viib ainevahetushäirete tekkele, mille tulemuseks on sekundaarne
Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid. Maksa roll valkude anabolismis • Sapi tekke kohaks. • Portaalveeni kaudu jõuavad aminohapped maksa ning neist sünteesitakse plasmavalke. Ülejäänu läheb kehasse lauali, kus need kasutatakse strukturaalsete (tsütoskeleti) või funktsionaalsete (hormoonid) valkude sünteesiks. Sapphapped lipiidide seedimises - sapp on maksa sekreet. Sapipõis sapi reservuaar. 18 Lipiidide seedimise muudab keerukaks nende veeslahustumatus. Seetõttu osalevad lipiidide seedimises sapphapped, mis aitavad lipiide emulgeerida. Suured rasvatilgad lõhutakse väiksemateks ja kaasatakse mitsellide koosseisu. Sapi ülesanded: • kolesterooli väljaviimine organismist • laguproduktide elimineerimine
Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses: kaudne toime sapi produtseerimise kaudu, rasvhapete sünteesimine glükoosist lähtudes, kolesterooli sünteesimine, lipoproteiinide töötlemine, rasvlahustuvate vit deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine. Sapp sisaldab vett, elektrolüüte, lima, lipiide, kolesterooli ja letsitiini, sapihappeid, billirubiini. Sapphapped on vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja seedimiseks. Sapp muudab peensoole seina rasvhapetele läbitavaks. (maksa sekreet on sapp). Insuliin stim maksas ja teatud määral ka rasvkoes glükoosi ümbertöötlemist rasvhapeteks. Kolesterool loomsetes rakkudes, steroidhormoonide ja sapisoolade algaine. Kui kolesterooli leidub toidus tavalisest rohkem siis organismi oma kolesterooli produktsioon langeb, kolesterool koos sapiga maksast või vabaneb hävivatest epiteelirakkudest.. rasvlahustuvate vit-de deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine (steroidhor molekulide lagundamine). Vit A deponeeritud
süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles.
4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad
koostisosaks on -laktalbumiin) abil. See ensüüm liidab glükoosi ja galaktoosi molekulid laktoosi molekuliks. Laktoosi tekkeks vajalik galaktoos moodustatakse piimanäärme rakus glükoosist. Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim · Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse. · See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist
TIINETE ja IMETAVATE emiste hooldamine (õigeaegne ümberajamine poegimissigalasse vähendab poegimisstressi, väheneb vastsündinud põrsaste suremus, piimas rohkem antikehi). POEGIMISEKS ettevalmistamine ja POEGIMINE (allapanu kasutamine võimaldab emisel teha pesa, ta pole nii närviline, ei tõuse tihti üles, ase on kuiv, põrsad leavad kergemini nisa ja poegimine kulgeb kergemalt) ENNE POEGIMIST TURSUB UDAR JA POEGIMISEELSELT ILMUB sinna PREKOLOSTRUM - tugevalt pigmenteerunud viskoosne sekreet, mis sisaldab palju albumiine ja globuliine. Mõnel emisel ilmub piim udarasse alles poegimispäeval. ABISTAMINE POEGIMISEL Puhastada vastssündinud suu ja sinasõõrmed, hõõruda põrsas rätiku või õlgedega kuivaks, lõigata nabaväät 5-6 cm kaugusel nabast ja selle ots desinfitseerida jooditinktuuriga. Elututel põrsastel vabastada hingamisteed, neid masseerida, kasta korrkas leigesse (40-45C) vette või teha kunstlikku hingamist, vastsündinutel murtakse ära hambad ja pannakse imema.
väljalangemine. § Seroloogilised markerid tugevalt positiivsed. Haige on nakkav! Tertsiaarne süüfilis Hiline süüfilis (kolmas staadium). Haarab paljusid organeid, põhjustades kliinilisi nähte aastaid peale nakatumist. Hiline süüfilis jaguneb kolmeks: §neurosüüfiliseks; §kardiovaskulaarseks süüfiliseks; §gummadega kulgevaks hiliseks süüfilisek. Diagnostika § Uuritavaks materjal sõltub haiguse staadiumist. § Esmase staadiumi korral on materjaliks ulcus durum'i sekreet ja sekundaarse süüfilise korral ka nahapaapulite skarifikatsioonil saadud materjal. § I, II ja III staadiumis in uuritavaks materjaliks alati vereseerum - seroloogia. § Süüfilise peamine diagnoosimeetod on mitmed seroloogilised testid. § Mittespetsiifilised testid need nn kahtlaste "skriinimiseks": § Venereal Disease Research Laboratories -VDRL; § rapid plasma reagins - RPR; § Spetsiifilised testid selle alusel pannakse
Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on funktsionaalselt seostunud läbi selja- ja pikliku aju hüpotaalamuse termoregulatoorse keskuse ning ajukoorega. Nahas paiknevate soojaretseptorite ärritus, vere temperatuuri tõus, samuti psüühiliste tegurite toime põhjustavad närvikeskuses erutuse ning seejärel higi eritumise. Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike. Lambavillast toodetakse kreemide valmistamiseks lanoliini, mis kujutab endast rasu ja higi segu. Lindudel toodab rasust sekreeti päranipunääre. Seda vajavad linnud sulgede võidmiseks. Kõrvavaik ja piim on modifitseerunud nahanäärmete Nahaanalüsaatorid.
Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on funktsionaalselt seostunud läbi selja- ja pikliku aju hüpotaalamuse termoregulatoorse keskuse ning ajukoorega. Nahas paiknevate soojaretseptorite ärritus, vere temperatuuri tõus, samuti psüühiliste tegurite toime põhjustavad närvikeskuses erutuse ning seejärel higi eritumise. Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike. Lambavillast toodetakse kreemide valmistamiseks lanoliini, mis kujutab endast rasu ja higi segu. Lindudel toodab rasust sekreeti päranipunääre. Seda vajavad linnud sulgede võidmiseks. Kõrvavaik ja piim on modifitseerunud nahanäärmete Nahaanalüsaatorid.
üheks koostisosaks on -laktalbumiin) abil. See ensüüm liidab glükoosi ja galaktoosi molekulid laktoosi molekuliks. Laktoosi tekkeks vajalik galaktoos moodustatakse piimanäärme rakus glükoosist. Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim · Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse. · See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab
folliikulid (folliikulepiteeli rakukiht algul ühekihiline, hiljem mitmekihiline), ootsüüt sünteesib läbipaistva tsooni e. zona pellucida. Folliikulite kasvamisel moodustuvad sekundaarsed folliikulid, mida ümbritsevad kahekihiliselt mesenhümaalsed teeka rakud. Teeka rakud produtseerivad androgeeni eellast, mis muudetakse granuloosarakkude poolt östrogeenideks (östradiooliks peamiselt) Muudab emakakaelasekreeti (emakakael kinni pandud, ovulatsiooni ajal emakakael avaneb), sekreet muutub spermide jaoks sobivaks → pääsevad läbi emakakaela emakasse. (östrogeeni oluline funktsioon) Jätkuval kasvamisel moodustub folliikulepiteelirakkude (granuloosa) sisse õõnsus, mis täitub folliikulvedelikuga – küpsed folliikulid e Graafi folliikulid. (preovulatoorne folliikul) 11 Varane follikulogenees toimub peamiselt gonadotropiinidest sõltumatult, alates puberteedist vajatakse folliikulite arenguks ka FSH ja LH ajuripatsist.
Aktiivsus: õhupuudus puhkeasendis. Süsteemne peast jalatallani läbivaatamine Kehaosa Välised tunnused Võib osutada järgmistele haigustele Pea Punetav kurk, paistes huuled, Infektsioon, hüperventilatsioon, äge huulte tsüanoos, ohatis huultel, hingamishäire, kopsupõletik, striidor võõrkeha hingamisteedes Verine vahune sekreet Ülemiste hingamisteede sulgus, kopsuturse Kael Täitunud kaelaveenid Südamepuudulikkus, pingeline õhkrind, südame tamponaad Rindkere Higi Palavik, põletikuline protsess Abilihaste rakendamine Astma, KOK
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
