liitlast saksamaa vastu. Samuti sõlmis ka Saksamaa Poola ja Baltikumiga seega see hirmutas Venemaad. 1904 - Prantsusmaa ja inglismaa lepinguga jagati ära kolooniavaldused Aafrika põhjaosas. Nad sõlmisid selle kuna nad kartsid Saksamaa võimsuse kasvu. 1907 - Inglismaa ja Venemaa leping, millega jagati ära Aasia alad. Konfliktikolded esimese maailmasõja eel: 1) Esimene Marako kriis Prantsusmaa tahtis Marokot endale. Saksamaa sekkus aga sinna kriisi ning nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi. Keegi veel siis sõda ei tahtnud. Lõpuks 1905 aastal alanud kriis lõppes 1906 konverentsiga, kus säilitati Maroko iseseisvus. 2) Teine Maroko kriis 1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi
usuks. Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda. Sõja ettekäändeks oli juhtum, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja sekretäri aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka Rootsi, eesotsas Gustav II Adolf. Lisaks Rootsile astus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa. Sõda venis, laastades üha rohkem Saksamaad. Uue keisri võimuletulek võimaldas alustada läbirääkimisi ja 1648. aasta sügisel kirjutati alla Vestfaali rahu. Saksamaa oli endiselt killustatud, Sveits ja Ühendatud Provintside Vabariik (Holland) said iseseisvaks.
meest.Häid juhte polnud.Pariis vallutati juhuse läbi-värav oli kaitseta.8 päeva linnalahinguid.Poliitika:Presidentaalne riik.Parlament-ylem ja alamkoda.1875.sai riigist vabariik.Kuningapooldajad vahetasid poolt ja vabariiklased võitsid 1 häälega.Tugevaid presidente polnud.A.Tiers/tõstis makse,vallandati/ MacMahou/riigipööre,võeti maha/ Carnot/jagas ordeneid niisama,maha/ 3 Suurt skandaali: Boulanger liikumine:Sõjaväelane kes sekkus poliitikasse.Org. riigipööret,võeti maha.Saadeti provintsi,kus sai parlamendisaadikuks.Oli puutumatu,siseminister hirmutas teda,põgenes,kaotas õigused.Tegi enesetapu hiljem.Panama kanali skandaal:Kolmbialt saadi luba ehitada kanal.Palju aktsiaid jne.Raha pandi tuuri,töölised surid.Dreyfussi skandaal:Salajase info leke.Süütu ohvitser Dreyfuss,lavastati syydi,saadeti sunnitöövanglasse.Õige syydlane Esterhazi santaseeris oma armukesi,myys infot.Dreyfussi eest võitlseid suured yhisk.
MS. (Gavrilo Principi- üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi) · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks - Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti · SÕJATEGEVUS 1914: · Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km · Tannembergi lahing (26.-30
Ka suitsetama hakkas Maik juba üsna noorelt. Ema tegi palju tööd, et Maiki nõudmisi rahuldada, kuid elamiseksgi hästi ei piisanud. Maiki ema ei teadnud Maiki sõpradest midagi, ka sellest, mis ta pärastlõunati teeb. Kui ema tahtis teada midagi Maiki sõpradest läks Maik närvi ja sai pahaseks. Emale tundus sageli, et oleks abi vaja lapse kasvatamisel. Maiki emal oli häbi minna sotsiaalabikeskusesse abi küsima, kui perel tuli tegemist politseiga ja kohtuga, siis sekkus sotsiaalabikeskus ise nende poole. Vanemad, kes on ise alles lapsed Heike ja ta poiss sõber Maik kolisid Heike vanemate juurde. Seal oli kitsas, närviline ja agresiivne õhkkond. Maik ja Heike isa oleksid peaaegu üksteisele vahepeal kallale läinud. Heike hakkas suitsetama, sest tal olid närvid läbi. Kuigi Heike teadis, et suitsetamine ei ole lapsele hea, sellegi poolest suitsetas edasi. Heikel algasid valud, tulid veed ära ja viidi haiglasse. Ja laps oligi
tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Töö ehitusmaterjalitööstuses, põlevkivitööstus, metalli-ja paberitööstus, kaubanduse areng. *23a.kriis-pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juuede(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. *24a. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus enam majanduse suunamisse. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel esikohale põllumajandus. Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele, sordiarendusele, kutseoskuste levitamisele. *Panga- ja rahareform-(üleminek kroonile). Majanduslik tõus:suurenes põllumaj-ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 8)Iseloomusta Eesti sisepoliitikat 1920. 1930
loetakse Landeswehri sõja alguseks. Kõik Landeswehri lahingud peeti Võnnu ümber , seal kestsid sõjad kuni 22.juunini kuni eestlased lõpuks võitsid ja 23.juunil sõitsid Eestlased sisse tühja Võnnu linna ning ka seda päeva tähistatakse Eestis võidu pühana, sest see on esimene kord kui me võidsime saksa väge. Landeswehri väed taganesid siukse kiirusega et nad ei jõudnud isegi kõiki sildu õhku lasta aga eestlastel ei lubatud siseneda Riias kui vabastajad sest sinna sekkus vahele poliitika. Augustis 1919 pele Pihkva langemist järgnes 31. Augustil ettepanek alustada rahuläbirääkimist. 14. Septembril peeti balti riikide konverents . Seal otsustati et peetakse rahuläbirääkimisi koos. Eesti ja NSVLi vaheline esimene nõupidamine rahu asjus toimus Pihkvas 16. September 1919.Eesti esitas ettepaneku katkestada nõupidamised kuni Läti , Leedu, Soome on andnud ka nõusoleku alustada ühiseid rahuläbirääkimisi. Nõupidamised katkestati 18. November 1919
hukkus paarkümmend inimest. Kosovosse saadeti föderaalväed. 1990 aastal albaanlased kuulutasid välja Kosovo iseseisvuse, mida tunnustas Albaania. Vabariigi presidendiks valiti Ibrahim Rugova. 1996 Kosovo Vabastusarmee (UCK) alustas relvavõitlust provintsi iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia presidendiks saanud Milosevic andis politseile ja armeele käsu Kosovo ,,rahustada", mis seisnes külade massilises hävitamises. NATO sekkus konflikti lahendamisse sõjalise tegevusega 23. märtsil 1999, et takistada tsiviilisikute edasist hukkumist. Ka Eesti Kaitsevägi osales 1999 aastal mitmetel missioonidel Kosovos. Peale 77 päeva kestnud õhurünnakuid saavutati Jugoslaaviaga kokkulepe vägede väljaviimiseks piirkonnast. Samal ajal asendati NATO tegevus ÜRO mandaadi alusel tegutseva KFORi rahuvalvemissiooniga. Kosovo kuulutas ennast 17. veebruaril 2008 iseseisvaks Kosovo Vabariigiks. Samal päeval kogunes
Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht Stanislaus Katczinsky sõdisid Läänerindel nende kodumaa, Saksamaa eest. Tingimused olid kehvad. Pidev toidupuudus, räpased riided, surm, täid ja rotid võtsid poistelt kohe, peale sõjaväkke astumist, tuju sõdida. Esimeses peatükk algab tüliga poiste ja nende koka vahel. Nimelt oleks kokal jagunud kõigi poiste jaoks topelt kogus toitu, kuid ta ei olnud nõus andma. Kui tülli sekkus Kat, andis kokk alla ning jagas kogu toidu ära. Hiljem läks Paul ja paar poissi veel haiglasse vaatama oma klassivenda Kemmerichi, kes oli saanud rindel viga. Müller tahtis tema saapaid, kuid haige ei tahtnud anda neid. Pärast seda mehed lahkusid. Teise peatüki alguses läks Paul tagasi haiglasse surevale sõbra Kemmerichi surivoodi äärde. Paul lubas Kemmerich vanematele kiri saata ning hiljem külla minna neile. Kemmerich môtles ümber ning lubas Müllerile oma saapaid
2. Käitumiseraskuse kirjeldus Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu. Ta ei püsinud paigal ning jooksis rühmas sihitult ringi ja lärmas, tihti kurtis, et tal on igavuse üle. Õpetaja korraldustele ta ei allunud ning oli ka õpetaja suhtes agressiivne ja vägivaldne. Ta hammustada ja lõi teisi lapsi, ta segas teisi mängimise juures ning sekkus ilma, et oleks luba küsinud. Talle meeldis teistelt lastelt asju ära võtta, et neid ärritada ja et jällegi olla tähelepanu keskpunktis. Ühtegi tegevust rühmas ta ei viinud kunagi lõpule. Steven oli tähelepanematu ja vähese kontsentratsioonivõimega. Rühma reeglitest ta kinni ei pidanud. Õpetaja ei jõudnud küsimust lõpuni veel küsidagi, kui tema juba vastas. Kui õpetaja palus rühmas joonistada, siis Steven vastas, et see on nõme. Ka lõunauinakut keeldus ta magamast.
1918. toodi Aleksandri kirst Sankt-Peterburgi ja kui avati kirstu kaas siis polnud seal Aleksandrit sees. Ja siiamaani on Aleksandri I surm jäänud saladuseks. Nikolai I valitses aastail 1825-1855. Erinevalt oma vennast Aleksandrist ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi ühiskonnas. Ta nägi oma peamiseks eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pealispindsete ümberkorraldusi. Seetõttu oli tema valitsemisaeg enamikult jäigalt tagurlik. Ta sekkus pidevalt riigivalitsemisse ja püüdis oma kontrolli alla saada kogu riigiaparaati. Oma isikuvõimu teostamisel tugines ta eelkõige Isikule Kantseleile, mille koosseis koosnes kuuest osakonnast. Kantselei mõjukama, III osakonna ülesanne oli poliitilise järelvalve, jälitamise ja juurdluse teostamine. Et seda ülesannet täita loodi sandarmise korpus. III osakond oli keisri eriline usaldusalus. Nikolai I lähtus eelkõige oma põhimõttest ,, Mulle pole vaja
Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus: Riik sekkus aktiivselt majandusse Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt Välispoliitika: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja
vabakaubanduse põhimõtetest jua kõrgete tollimaksude kehtestamine), probleemid põllumajanduses (teravilja turu kokku varisemine, tänu NSVL odavalt turule viidud vili), tagajärjed suur tööpuudus (laenukoormus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus), majanduse kokkuvarisemine (inimesed kaotasid kodud ja varanduse), inimeste vaesumine, elatustaseme langus, tootmise langus, paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks, lahendus riik sekkus majandusse, traditsioonilistes demokraatlikes riiikides võimaldas teha demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti. demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda,
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmärgid. vastus: 1879 tehti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 Liitus nendega Itaalia ning tekkis Kolmikliit. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletun...
Katariina ei näinud Peetrit enam kunagi. Edasi liigub autor Katariina ja Potjomkini vahel tekkiva läheduse kirjeldamisega. Potjomkin keeldus tunnistamast õukonna tavasid ja Orlovide mõjuvõimu, ta läks kaugemale, kui keegi teine: kui keisrinna ja ratsakaardiväe alamporutšik Talvepalee koridorides vastamisi sattusid, langes viimane põlvili, võttis Katariina käe ja kuulutas, et on temasse kirglikult armunud. Kui Orlovid otsustasid Potjomkinist lahti saada, sekkus asjasse Nikita Panin, kellest sai hiljem Katariina välisminister, päästes Grigori vendade küüsist. 1762. aasta suvel 2 käis Potjomkin oma esimesel ja ka viimasel välislähetusel. Kui noormees tagasi tuli, tundis Katariina tema vastu endiselt huvi. Potjomkini armuavaldused Katariinale ja kaklus Orlovidega kuuluvad temaga seotud müütide valda
õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid Vedruni kaitset juhtis kindral Petain Vedruni lahingus hukkus ligi miljon inimest Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte
selleks vajati võimsat laevastikku. Austria-Ungari eesmärgiks oli tugevdada positsiooni Balkanil. Itaalia oli nõrgim lüli, kes oli liidus, et kaitsta end Prantsusmaa rünnaku eest. 26. Antant – Prantusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Venemaa soovis sama, kuid tema peamiseks vanelaseks oli Türgi. Ka Inglismaa ja Jaapan olid Saksa mõjuvõimu vähendamise poolt 27. USA roll 20.sajandi alguses – Sekkus Lõuna-Ameerikas toimuvale. Suhteliselt väike maavägi. Esimene eesmärk oli Ameerika-Hispaania sõda, et saada tagasi oma valdused L-As. Partneriks Euroopas oli Inglismaa ehk siis oli Kolmikliidu poolt. 28. Esimene maailmasõja põhjused – alahinnati ohtu, ei usutud sõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks. Sõda romantiseeriti, arvati, et sõda annab au ja kuulsuse ning oli põnev. Rahvusvaelisi kriise reguleerivate intitutsioonide puudumine,
vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. 6. Kaubandus ja käsitöö gild ametiorganisatsioon Kaupmehed moodustasid suurgildi (kristlik). Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond (suured, vanad kaupmehed
olid Sakslased+Ugalased sunnitud eestist lahkuma -Eestlased tahtsid oma võitu Otepääl edasi arendada (Taheti Sakala vanema e. Lembitu juhtimisel Riiat ründama minna u. 6000 mehega kõigist mk'dest) - S'sed, Liivlased + Latgalid kuulsid meie saabumisest, tahtsid ennetada.. - toimus 1217 Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid/suri ka Liivlaste vanem Kaupo) (Eestlastele on M.P.L üks suuremaid kaotusi) 1219 sekkus Blatikumi ristisõdadesse (taani kuningas) Valdemar II oli ka varem eestis käinud, aga seekord tahtis eestit endale. Tõi eestisse Taani võimu (rahavas ristiusustada ja luua maahalduslik korraldus) -S'lased ja T'lased võitlesid eestlaste pärast (kus hakkab kujunema Taani ja kust Riia kiriku piir) -võimu proovis haarata ka Rootsi, kes oli loonud Lihula linnusesse tugipunkti. See aga hävitati. Rootslaste plaan nurjati
Johann Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna 2 üheks tunnustatumaks portreemaalijaks. Ta maalis palju mõjukaid inimesi, sealhulgas riigikantsler Aleksandr Gortšakovi portree eest sai ta ka professori tiitli. Vaatamata kogu au ja kuulsusele ei kaotanud kunstik siiski sidet kodumaaga. 1864. aastal külastas ta taas Eestit. Turul nähtud maarahvas jättis Kölerile rusuva mulje. Tema jaoks oli üldine vaatepilt väga kurb. Köler sekkus ka aktiivselt rahvuslikku liikumisse Eestis selle ühe ideekandja ja juhina. Johann Köler suri oma ateljees Peterburis 22. aprillil 1899. aastal. Ta molbertil seisis „Akadeemik Jakov Groti portree“, mis on signeeritud kunstniku surmapäeval. Ta maeti soovikohaselt kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 3 JOHANN KÖLERI LOOMING Johann Köler on arvanud kunsti kohta: „Kunsti ei või rakendada teoreetikute üksteisest
Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse. · Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks). · Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: ettevõte kuulus juudile. eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. · Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.225-226. C) Välispoliitikas: · Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli: "Suur-Saksamaa" loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine.
Sinna kutsuti alati ks reaalkoolipoiss. Tavaliselt peksti teda ruudus nii kaua, kuni ta lihtsalt vlja roomas. Aga Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, mida see thendab. Erik andis kahele gmnasistile peksa nii, et nad olid pris hullus seisundis. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gmnasistile ruudus ra, st. rotiks teda nimetama ei hakatud. Stjrnsbergi koolil olid omad reeglid. Huvitav oli asjaolu, et petajad asjasse ei sekkunud, pilastel olid nagu omad reeglid. Direktor sekkus asjasse vaid siis, kui olukord lks pris hulluks, nt. vljaviskamiseks. Reaalkoolikad ei tohtinud nukaid ega neljandikke peksta, siis jrgnes kohe vljaviskamine. Erik ei tohtinud lasta ennast vlja visata, sest muidu poleks ta Stockholmi gmnaasiumisse sisse saanud. Poiss pidi Stjrnsbergi koolis kima kaks aastat. Vahepeal korraldati ka haaranguid, st. seda, et gmnasistid tulid niisama tubadesse sisse, prasid need pahupidi ja lksid siis minema.
Püüdsid vältida pinnale tungimist. Ei olnud väga valmis sõjaks. Venemaa Panustas inimressurssidele. Sõjatehnilisest küljest halvasti ettevalmistatud. Inimressursid olid Venemaal väärtusetud. Neid masse ei suudetud organisatoorselt juhtida. Pidi arvestama sõdimisega kahel rindel : A-U ja Saksamaa, kuid panustas rohkem Saksmaa vastu. Inglismaa algselt lootis panustada rikkusele, toetades rahalisel teel oma liitlasi, kuid Belgia iseseisvuse ohustamisel 1915 sekkus samuti sõtta, kuid saatis siiski vähe mehi. Sündmused 1914 14. juuli A-U ultimaatum süüdistati Serbiat - 28. juuli kuulutas sõja Vene mobilisatsioon 1. aug Sks kuulutab sõja Venemaale 2. aug Sks ründab Luksemburgi ja seejärel Belgiat 5.- 9. sept Marne lahing Pr ja In Sks vägesid taganema läänerindel algab positsioonisõda Idarindel toimub A-U slaavlaste deserveerumislaine Vene poolele üle minek
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist
Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse. Püha Rooma keisririik Kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otte I lõi 955. aastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Sellega lõpetas ta ungarlaste rõõvretked ja allutas Saksa feodaalid kindlalt oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja Itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end Roomas keisriks kroonida, taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I loodud riiki nimetatakse Pühaks Rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks. Keisririiki kuulusid ainult Saksamaa ja Põhja- ning Kesk-Itaalia. Valitseja kandis ühteaegu Saksa kuninga kui ka Püha Rooma keisri tiitlit. Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile
Venemaa huvid: Balkani üle kontroll, Türgi käest Dardanellid käest kätte saama. Balkanist huvitus aind Venemaa, teised ei huvitunud. Prantsusmaaga sõlmitud leping tegi Saksamaa vaenlaseks. Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest Aasias (saared, väga väikesed piirkonnad Hiinas). USAs oli pikka aega olnud isolatsioonipoliitika, algas aktiivne sekkumine maailmas, esimene näide oli USA-Hispaania soda Filipiinide päras 1896, sai ka Puerto Rico ja kontroll Kuuba üle. USA sekkus Ladina-Ameerika riigipööretesse, kui need kahjustasid USA majandushuve nn kahuripaatide diplomaatia. Kolumbiast eraldati 1903. a Panama riik mille tulemusena USA sai Panama kanali määramata ajaks rendile. Tihedaimad kaubandussidemed olid Inglismaaga. Konfliktid ja kriisid XX saj algul: Balkani püssirohutünn serblaste iseseisvuse probleemid, Venemaa ja Austria-Ungari huvide ristumine. Serbia oli iseseisvunud 1878, pärast 500 aastast Türgi ülemvõimu.
saamine.Hakati pöörama suurt tähelepanu armee tugevdamisele.Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud. Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse. Liberaalid ja konservatiivid. Võimu pärast konkureerisid Liberaalid ja konservatiivid.Kuni 1870.aastateni olid juhtival kohal liberaalid.Nende ajal kehtestati kohustuslik algharidus,anti ametiühingutele tegevusvabadus ,anti valimisõigus ka maatöölistele.Siis said enamasti võimule konservatiivid.Siis tulid võimule jällegi liberaalid ja nii kordamööda. Majanduslik areng. Inglismaa oli 19
põhisüüdlane; Ferdinand ja tema naine said surma. Atendaat tekitas Juuli kriisi. 23. juuli A-U esitab Serbiale ultimaatumi e kategoorilise nõudmisega dokument. A-U pidi konsulteerima Sks, kes aga oli huvitatud sõjast. Serbia seda vastu ei võtnud. 28. juulii 1914 kuulutab A-U Serbiale sõja. Sõjaplaanid: a) Schliffeni plaan: Sks juhtiv sõjaväelane töötas selle plaani välja, ise seda ei näinud. Välksõjaplaan! Blitzcrieg: 3-4 nädalaga tuli purustada Prants. Inglismaa sekkus, sest Sks rikkus Belgia neutraliteeti. Selle plaani ellu viimise tähtsaim eeldus oli, et põhiliselt suurim sõjaline jõud tuli koondada läänerindele. Lr. Vasaktiib tuli jätta nõrgemaks. Schieffeni plaan ebaõnnestub, sest läbi murdmine Belgiast ei olnud piisavalt jõuline, parempoolne läänerinne oli nõrk. b) Prantslaste plaan: löögijõud piirile Sks-ga 17. plaan! Ei õnnestunud. 1914 sept oli selge, et Sks plaan on läbi kukkunud. Marne'e lahing- jõgi kirde prantsusmaal
korraldati atentaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Naine, mees ja poeg surid. See vallandas I Ms. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti. 4)Sõdivate poolte plaanid. Saksamaa- Saksamaa kiire purustamine ja seejärel vägede saatmine itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu, selle vallutamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa-eesmärk oli vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastoofi. Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. See nägi ette Elsass ja Lotringi hõivamise ja seejärel
kodanikuõigusi- ja vabadusi. *Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu läbi rahvahääletuste või -algatuste kaudu. *Seadusandlik võim 100liikmelisel ühekojalisel Riigikogul, täidesaatev võim Vabraiigi Valitsusel AUTORITAARNE EV *Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni all, säilis kontroll elualade üle. *Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad, enamus seadustest võesti vastu dekreetidena. *Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest. *Majanduses kiire areng: riik sekkus majandusse jõuliselt, eeskujuks plaanimajanduse süsteem, palju tähelepanu tööstusel ja põllundusel, rahva heaolu suurenes. Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks. *Majanduse halvenemisega süvenes rahulolematus ebastabiilsuse vastu. *Poliitikuid süüdistati kõikides hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenes. *Suurerakonnad lagunesid, tekkisid erapooletud saadikud
kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id "Haaremirööv", "Teatridirektor" ja "Võluflööt". 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene;
Selles oli ühte liidetud kaks süsteemi: klassikaline parlamentarism ja Sveitsile omane kallak rahva vahetule valitsemisele.Riigipead asendas parlamendi poolt ametisse määratud valitsuse eesotsas olev peaminister, kes esindas riiki ja täitis teisi riigipea kohustuste hulka kuuluvaid ülesandeid. Kuigi sellel omapärasel süsteemil oli palju tugevaid külgi, oli sellel ka palju puudusi. Nimelt muutus parlamendi võim teataval määral valitsevaks võimuks ja sekkus valitsuse tegevusse, põhjustades sagedasi valitsuskriise. Uuendusi olukorra parandamiseks oli raske läbi viia,sest valitsuse etteotsa pääsesid tavaliselt suuremad lubajad. Sageli kaeti antud lubadusi riigi kaitsekulutusi kärpides. Aastate 19201934 poliitilist elu iseloomustab erakondade rohkus, äge poliitiline võitlus parlamendis ja valitsuste sagedane vahetumine. Sellel perioodil vahetus 23 valitsust.
kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id “Haaremirööv”, “Teatridirektor” ja “Võluflööt”. 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene;
2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga. * Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma. * Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi. * Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele.
Seepärast taaselustati juutide ja mustanahaliste kogukondade vastane antikatoliiklik organisatsioon nimega Ku Klux Klan mis õhutas võitlust saja protsendilise amerikanisimi eest. See organisatsioon saavutas hiilgava edu kogu Ameerikas, eriti ajavahemikus 1921-1926 ja seda põhiliselt põhja- ja kesk- lääneosariikides. Ku Klux Klani hiilgeaegadel, aastatel 1923-1924, kuulus organisatsiooni neli kuni kaheksa miljonit liiget, sealjuures suurel arvul ka naisi. Ku Klux Klan sekkus paljude osariikide poliitikasse ning domineeris täielikult mitmes regioonis. Nativistide tegevusele andis palju indu juurde 1924. aastal immigratsiooni kvoodid kehtestanud seadus, mis varjamatult kitsendas Lõuna- ja Ida-Euroopa elanike soovi immigreeruda, kehtestades mitmetele rahvusrühmadele sisserännukvoodid, mis lähtusid nende suhtarvust Ameerika rahvastikus 1890. Aastal, enne viimase immigratsioonilaine algust. See sisuliselt peatas sisserände Ameerika Ühendriikidesse kuni 1960ndateni
Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Mingi aja pärast sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse.Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni
Ta varjas end natsist farmeri Alban Krugi juures. " 1964. aastaks oli Mengele juba neli aastat Brasiilias elanud, kuid Saksa võimud otsisid teda ikka veel Paraguays." Nüüd oli Mengele austria natsi Wolfgang Gerhardi hoole all. Mengele sai 1. juunil 1962 teada, et eelnevalt kinni võetud Eichmann on üles poodud. Mengele muutus Gerhardi hoole all talumatuks ja talle leiti uus hooldaja, Wolfram Bossert. Stammerid leidsid Mengelele omaette majakese, kus ta asus elama üksinda. Tema ellu sekkus vaid majapidaja Elza Gulpian de Oliveira, kes oli Mengelest 40 aastat noorem. Mengele viimasteks sõpradeks olid Bossertid. Nendega veetis ta ka oma viimased päevad. " Nad olid üheskoos puhkusel Berioga rannas, Sao Paulost 40 km lõunas. 7. veebruaril 1979 sai Mengele ujumise ajal infarkti. Bossert tõi ta veest välja, elustamiskatsed ei aidanud. Surmaingel oli surnud - 34 aastat pärast Auschwitzi." 4 Kokkuvõte
ja kiltri elukutsed. Põgenike üles otsimiseks ja tagasi toomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. · Sunnismaisuseni jõuti Vana-Liivimaal 15. sajandil. · 1507. aastal keelati eesti ja läti talupoegadel relvade kandmine. Liivi sõda ( 1558- 1583) · Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud. · Maad laastasid pidevad kodusõjad ordu ja piiskoppide vahel, viimane toimus aastail 1556 1557 (sellesse sekkus ka Poola-Leedu). · Vaenlasi peibutas Vana-Liivimaa soodne asupaik (kaubateed), eriti huvitatud oli siinsetesadamate ja kaubalinnade hõivamisest Venemaa. · Vana-Liivimaa oli ühinenud Venemaa-vastase relvade ja strateegilise toorme embargoga ning pidas kinni salakaubapartiisid. · Vana-Liivimaa oli nõrgenenud ja teised riigid Läänemere ääres olid tugevnenud, seega olid jõud tasakaalust väljas, see soodustas sõja puhkemist. Ajend:
anti alla. · Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid. b) "Päikesekuningas" lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi. · Rahuaja lemmiktegevus jahipidamine. · Ehitati uus lossi- ja pargikompleks Versailles', kolis sinna oma suure ja hiilgava õukonnaga. · Arvukad peod, ballid, teatrietendused, kombelõtvus. c) "Riik see olen mina!" · Erinevalt oma isast sekkus aktiivselt riigiasjadesse. Nimetas kõrgametnikke, andis seadusi, oli kõrgeim kohtupidaja. · Rõhutus monarhi jumalikku päritolu, arvukad ja laastavad sõjad kuulsuse nimel. d) Merkantism absolutismi aegne majanduslik poliitika, mille rajajaks peetakse Louis XIV finantside peakontrolöri Colbert'i. · Raha kiire kogumine riigikassasse on võimalik eeskätt kaubanduse arendamisega.
Keelati tantsud, mängud, laulmine, meelelahutus, värvilised riided, ehted. Kõik kandsid musta, käisid kirikus ja lugesid piiblit. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste uskude suhtes. Mõnes mõttes hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga Inglismaa 16. saj oli Inglismaa isoleeritud maa. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tuudorid. Kuningaks sai Henry VII: 1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel supremaadiedikti, millega Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai uue kiriku pea. Kiriku reformeerimine ei toimunud usu vaid kuninga isikliku soovi ja kasu pärast. Uus kirik: 1) kiriku nimeks sai anglikaani kirik. 2) Kasutusele võeti emakeelne piibel 3) Kaotati seadusega puhastus tuli ja reliikviad 4) Keelati palverännakud
paranemise tingimustes ei saavutanud · 1921-1933 Vabariiklik partei - riik peab võimalikult vähe sekkuma üh ellu, propageerisid individualismi ja USAd kui kõigi võimaluste maad · Vabaturumaj rakendamine -> 1920-1929 "õitsengu ajajärk" (samal ajal protektsionism väliskaubanduses) · 1933 president Roosevelt New Deali (uus kurss) poliitika, mis põhines keinsianismil (vt üleval) · Sekkus I MS sõja lõpus (Wilsoni 14 punkti) -> õiglase ja dem rahu sõlmimine · Rahvasteliidu idee · Isolatsionistlik välispoliitika eraldatus, pol liitudest kõrvale hoidmine · Huvitus eelkõige Vaikse ookeani regioonist (kardeti Jaapani mõju suurenemist) · 1922 Washingtoni leping (USA+Jaapan+seotud Eur riigid) mererelvastuse piiramine, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine, Jaapani väed välja Vene Kaug-Idast · 1928 Briand-Kelloggi pakt
Reagan hoidis oma valitsemise ajal välispoliitikas väga ranget joont. Ameeriklased aitasid rajada demokraatlikku riigikorda Salvadoris, Koreas ja Nicaraguas. Reagani valitsemise ajal taastati demokraatia Ladina- Ameerikas Guatemaalast kuni Argentiinani. Kuid selle kõige saavutamiseks kulus väga suuri summasid, enamus raha läks tsiviilelanikele esmaabi kulutusteks. Rohkem sõjalist jõudu demokratiseermiseks tuli kasutada Grenadal ja Liibanonis, lisaks sekkus USA Iraani ja Iraagi vahelisse sõtta. Need ja paljud teised näited seletavad väga täpselt kui palju Ameeriklased kulutasid aega, raha ja inimesi, selleks et igas maailma riigis valitseks USA valitusele meelepärane riigikord. Reagani valitsemise ajal hoidis ta NL suhet „rahu tugevuse kaudu“. 80 aastate algul halvenesid NL ja USA suhted järsult, kuna NL tulistas alla Korea reisilennuki mis oli kursilt kõrvale kaldunud ning surus jõuga maha Poolas „Solidaarsuse“ liikumise. Kuna
1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste jaoks ebatraditsioonilised? Miks? 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid riigi sekkumise majandusellu .Riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused . Farmeritele maksti (inflatsiooni arvel) subsiidiume toodangu vähendamise eest .Riiklike hädaabitööde korraldamine: ühishüved teed, sillad, tammid 12. Nimetage ja põhjendage tegurid, mis ohustasid sõjajärgse Saksamaa demokraatiat. Saksamaa taotles ebaõiglaseks ja ebarealistlikuks peetava rahulepingu revideerimist 13. Millised asjaolud soodustasid natsionaalsotsialistide võimuletulekut Saksamaal?
vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid enda 3000mehelise väe. · Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval (21.sept) Viljandi lähedal -> eestlased jäid alla, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi 1. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad 2. Ristisõdijate poolel langes Kaupo. Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend Eesti muistne vabadusvõitlus Lahing Tallinna all, Valdemar II · 1219 sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. · Tema kindlaks eesmärgiks oli Eesti saada. · Oli lahing Tallinna all -> taanlased võitsid -> Valdemar lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada, organiseerida maa halduslik korraldus. · Maa alistamise väliseks märgiks oli ristimine -> Taani ja Saksa preestrite vahel mingi "võistlus" mis pidi
Strandman uue · Venemaa tellimused majanduspoliitika elustasid metalli- ja paberitööstuse Eesti Vabariigi majanduspoliitika Enne 1924. aastat Uus majanduspoliitika alates 1924. aastast · Riik ei sekkunud majandusellu · Riik sekkus majandusellu, püüdes tagada · orienteeruti Vene turule selle vastuoludeta arenemist · eelisjärjekorras arendati tööstust · orienteeruti Euroopa turule · rahaühikuks oli mark, mille väärtus kriisi · eelisjärjekorras arendati põllumajandust tõttu kõvasti langes · rahaühikuks oli kroon · laenu anti väga lihtsalt · laenuandmistingimusi karmistati
Herkules lasi saata Dingol ühel ööl Dickile kirja. Seal oli kirjas: " Siin Herkules. Ma lähen nüüd ja jälitan Proua Weldonit ja teisi. Nad viidi teist teed pidi ära". Teel turule said paljud surma, ka vaene neeger Nan. Nad jõudsid turule ja Tom, Austin, Aekton ja Bat müüdi kõik ühele orjapidajale ja nad asusid teele. Kui nad aga kohale jõudsid, siis Dick Sand nägi Harrist ja haaras talt noa ja tappis ta. Äärepealt oleksid valvurid ta tapnud, kuid Negro sekkus vahele. Nimelt Negro ei tahtnud Dicki kohe tappa vaid piinata. Kuid Herkules suutis ta päästa. Nüüd hakkasid Dick, Harris ja Dingo koos tegutsema. Negro tahtis saada härra Weldonilt lunaraha ja proua Weldon kirjutas talle kirja ja Negro asus teele. Herkules suutis ka proua Weldoni ja Jacki päästa. Peale seda olid nad jälle kõik koos, ainult neegrid osteti ära. Nad leidsid paadi ja hakkasid tagasi sõitma kohta, kus nende laev hukkus. Olles
Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks. Oma osa olukorra teravnemises oli Serbia agressiivsel poliitikal- toimus sõjaväeline riigipööre kui kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse asendajaga asendati, ning konflikt serbiaga tähendaks konflikti Venemaaga, 1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina ja see otsus viis Austria- ungari teravasse vastuollu Serbia ja Venemaaga, saksamaa sekkus Austria-ungari poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ja 1905 revolutsioonist nõrgestatud Venemaad taanduma, kui järgmine kord ta end hirmutada ei lase. 1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja, türgi sai lüüa ja kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli, Bulgaaria omandas nii suured alad, et järgmien aasta ründasid teda endised liitlased, võttes territooriumid ära.
rahvuste õiguste deklaratsiooni. Bresti rahuga loovitasid nad sakslastele maad ja väljusid sõjast. Asutav kogu saadeti lajali , esseerid visati valitsusest välja, kasutasid vägivalda. Kehtestasid üheparteisüsteemi. 30. Positiivne oli, et tekkisid uued riigid, hakati rohkem naisi tunnustama. Negatiivne oli , et paljud surid, tekkis kadunud sugupõlv, kriisid, ükski suur probleem ei lahendanud , mis viis teise maailmasõjani. Riik sekkus oma kodanikke ellu. Maailm kalestus. 31. Ühendriikide sõttaastumine ei tähendanud muidugi kohest ega otsustavat pööret. Ameerika väed oli üsnagi väiksed ja polnud piisavat väljaõpet saanud ning nende saatmine Euroopasse võttis omajagu aega. Kuid Saksamaa nägi kõiges selles siiski ennetavalt ohtu. Seega arvan, et see midagi erilist ei muutnud. Saksamaa jätaks pealtunge ning lõpuks sai lüüa 18. juulil 1918 Pariisi all
tavainimeste olukorda. USA välispoliitika. Isolatsionismi aeti USAs juba 19. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast aga tähendas vähemalt ajutist isolatsioonist loobumist. Pärast Esimese maailmasõja lõppu olid Ameerika Ühendriikidel kõik võimalused muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. USA jäi eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Verailles' rahulepingut. Sellest hoolimata sekkus USA varasemast rohkem Euroopa asjadesse. Eriti puudutas see majandusküsimusi. Suure majanduskriisi aastail hakkasid ameeriklased taas nõudma oma valitsuselt Euroopa asjadesse mittesekkumist. Paljude arvates olid eurooplased süüdi USA hädades. Need meeleolud soodustasid nn neutraliteediseaduse vastuvõtmist. Seda järgis USA kuni Teise maailmasõjani. Hiljem tunnistas Roosevelt, et see oli viga. Diktatuuride tekkimise põhjused. 1
üles ehitatud nii, et kahe süsteemi kontrast tuleks võimalikult hästi esile: mitte ainult silmatorkavad erinevused geograafilistes ja ühiskondlikes oludes, vaid vähem märgatav vahe ideedes, poliitilises käitumises ja institutsionaalses arengus. Kaks meest olid selgelt erinevad Stalin süüvis poliitilistesse üksikasjadesse ja tahtis lakkamatult kontrollida kõiki enda lähikondlasi, Hitler oli aga suurte tulevikuplaanidega mees, kes ainult aeg-ajalt, kuid siis ka otsustavalt, sekkus päevapoliitikasse. Pole kahtlustki, et mõlemad diktatuurid olid üdini kohutavad, aga on mõttetu võrrelda kahe reziimi vägivaldsust ja kuritegelikkust lihtsalt selleks, et nad rohkem teineteisega sarnaneksid. Ajaloolase kohustus pole mitte tõestada, kumb mees oli kurjem või hullumeelsem, vaid mõista erinevaid ajaloolisi protsesse ja meeleolusid, mis ajendas mõlemad diktatuuri nii kolossaalseid mõrvu korda saatma. KASUTATUD KIRJANDUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
