ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse E...
ei tulnud majandusvallas. NSVL-s liikumisvabadus puudus. 1.jaanuaril 1942 kirjtuasid 16 riiki alla ühinenud rahvasti deklaratsioonile. Pmst need riigid, kes olid sõjas, need rõhutasid, et ei sõlmi separaatrahu Saksamaaga.( üks riik liitlastest üksinda sõlmib rahu) . see organistasioon sai aluseks ÜRO tekkele. Detsembris 7. 1941 ründas Jaapan USA-d. Pearl Harbor-is. See Jaapani rünnak tõi kaasa selle, et USA sekkus sõtta. See usa sekkumine II maailma sõtta, tõi kaasa selle, et Hitleri vasane koalitsioon laienes, enne ainult majanduslikult oli. "Aasia aasialastele"- Jaapani loosung. (uuri mis tähendas) !942 ja 43 toimusid murrangulised lahingud, mis tõis sõtta pöörde. Vaikse ookerani piirkonnas purranguliseks lahinguks oli 42 juunis toimunud Midway lahing. Selle lahinguga usa panid piiri Jaapani edasitungile Vaikse ookeani piirkonnas. Pärast seda algas Jaapani aeglane taandumine.
seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus,
tarbijate kulutused kestvuskaupade ostuks viimastel aastatel o kestvuskaupade müügikäibe analüüs ettevõtete kaupa juhul kui puudub konkreetse tootegrupi kohta tehtud analüüs 4. Too näiteid juhtumitest, kus Eesti võimuorganite tegevus on oluliselt mõjutanud mingi tegevusala ettevõtteid! http://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/11/palo-turg-pangakontorite-sulgemise- probleemi-ei-lahenda Näide sellest, kuidas riik sekkus kui pangad soovisid suure osa oma kontoritest sulgeda ning riik pidi sekkuma tavainimeste ja ettevõtete kaitseks. „Selge, et turg ja konkurentsisituatsioon seda probleemi ära ei lahenda. Seetõttu on riigil kohustus sekkuda.“ (Urve Palo) 5. Kuidas Eestis toimuvad demograafilised protsessid mõjutavad eri tegevusalade ettevõtteid (rõivatootjad, meditsiiniline teenindamine, meelelahutus, kiirtoitlustus, apteegid, restoranid,
30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas.
eelistamine erakondadele, demagoogilised lubadused, vastaste äge ründamine. Ometi polnud tegemist välismaiste eeskujude pimeda kopeerimisega, vaid Eesti oludest võrsunud rahvaliikumisega, mille peamiseks ajendiks oli sügav kriis. Poliitika ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Sõjaveterane koondava mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti vabadussõjalaste Keskliit ei suutnud kriiside keerises säilitada erapooletust ja sekkus poliitilisse võitlusesse. Vabadussõjalased kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu eriti tormiline areng algas pärast seda, kui otsustati võtta ridadesse lisaks sõjaveteranidele ka selliseid inimesi, kes polnud Vabadussõjas osalenud, kuid kes pooldasid
See tüüp, kes ütles, et ühtegi müüri pole kellelgi kavas ehitada ja siis 2 kuu pärast oli müür ehitamisel. ● Majanduslikud ümberkorraldused Saksamaal, ehk sotsiaalne turumajandus. ○ riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. ○ Eesmärgiks oli leida tasakaal kõrge majandusliku kasvu, madala inflatsiooni, madala töötusetaseme, heade töötingimuse, rahva heaolu ning rahva teenustega. Selleks sekkus riik. ○ Eestvedaja oli Ludwig Erhard 7. Berliini müür kui külma sõja üks tuntumaid sümboleid. Kes ehitas, milleks, kuhu, kunas, millise arengu tegi müür ajas läbi, kuidas mõjutas sakslaste/berliinlaste igapäevaelu? ● Müüri ehitas Ida-Saksamaa. ● Ehitati, kuna Ida-Saksamaa ei tahtnud, et kõik oma ala professionaalid lahkuksid Lääne-Saksamaale, kus majanduslikult oli elu parem. ● Müür ehitati Lääne-Saksamaa ümber ● Müüri ehitamist alustati 13
asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. Viimane oli Balkanil slaavlaste allutamise nimel valmis isegi oma kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks ümber kujundama. 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina, mis olid tema kontrolli all juba 1878. aastast saadik. See otsus viis Austra-Ungari teravasse vastuseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga. Saksamaa sekkus Austria-Ungari poolel ja see sundis Vene- Jaapani sõjast ning 1905. aasta revolutsioonist nõrgestatud Venemaad taanduma. Kui võis oodata, et järgmisel korral ta ennast enam hirmutada ei lase. Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Türgi-vastase liidu moodustamist toetas aktiivselt Venemaa, lootes seda tulevikus Austria-Ungari vastu pöörata. 1912
-) Lembitu Sakala vanem ja kes üritas organiseerida eestlaste koostööd. * Aastad: -) 1208 ristisõdijate retked jõudsid Eesti pinnale, algselt Sakala ja Ugandi maakonda. -) 1210 eestlased võitsid Ümera lahingu. -) 1217 (2) *) Otepää linnuse hõivamine eestlase poolt. *) Toimus otsustas lahing Madisepäeval, mis lõppes eestlaste allajäämisega ja Lembitu surmaga. -) 1219 ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II ning maabus suure laevastikuga Rävalas. -) 1220 Rootsi kuningas üritas haarata oma osa Eestist. -) 1224 Mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli veel jäänud Tartu, mis hõivati tormijooksuga augustis. -) 1227 Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele ja saarlased alistusid. * Kas idaslaavlased (Vene vürstid) olid eestalste jaoks vallutajad või liitlased. Põhjenda! -) Vallutajad, sest nad abistasid eestlasti ainult ahnusest.
hoogsalt kirjutama nüüd juba saksakeelseid teoseid. 1890. aastal sõitis Vilde koos ema ja tulevase naise Antonie Gronauga Berliini. Vilde püüdis saada osa sealsest kultuurist. Peamiselt kirjutas ta sellel perioodil lühikesi naljalugusid. 1891. aastal Vilde abiellus, kuid juba 1892. aastal tuli ta ilma naiseta tagasi Eestisse. 1898. aastal abielu lahutati. 90-ndatel aastatel hakkas Vilde kirjutama tõsisemaid realismitöid. Ta sekkus aktiivselt ühiskondlikku ellu, võttis osa pipkaloonia tegevusest (haritlaste ring, mis organiseeris populaarteaduslikku loomingut). 1898. aastal hakkas ,,Virmalises" ilmuma tema romaan ,,Raudsed käed". Vastuolude tõttu toimetajaga oli aga Vilde sunnitud peagi ,,Virmalistest" lahkuma. Seejärel käis Vilde ära Pariisis maailma näitusel ja 1901. aastal läks ta tööle ,,Teataja" juurde. ,,Teataja" näol on tegemist radikaalse ajalehega (töölisleht). 1904
See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentiu III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida. Avignoni vangipõli - paavst Clemens V pidi resideerima Avgnonis, sest Itaalias olid segadused ja tema Rooma resideerumine lükkus edasi. kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samtu ika järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi
Talu oli nii palju arenenud, et esimest korda võeti appi ka suviline. XXVII Kui Indrek oli nelja-aastane sündis Ants. Andres kuivatas humalat, et sellest õlut teha. Poja varrude (ristimise) puhul tapeti siga ja mõned lambad. Kohale tuli palju rahvast ümbruskonnast. Lauldi ja peeti kõnesid (ka isamaalisi). Isamaaliste kõnede tõttu tekkis Rätsep Taari ja Hundipalu Tiidu vahel vaidlus ning köster üritas mehi rahustada, kuid sellest polnud eriti kasu. Vaidlus läks nii kaugele, et sekkus ka Pearu, kes rätsepale tema valmistatud püksid pähe tõmbas. Oma naise saatis Pearu siis koju uute pükste järele. Nüüd kõndis Pearu vaid linase särgi väel. Naistele see ei meeldinud ning nad hakkasid mehe sääri nõgeste, tikkerpuu- okste ja vitstega peksma. Ülejäänud päev mõõdus enam-vähem rahulikult. XXVIII Järgmisel talvel jäid Kassiaru Jaska lapsed lastehaigusesse ning vähehaaval surid 6 last. Ainult noorim laps Maali jäi ellu
Lõid oma organisatsiooni, püüdsid taastada tugevat riiki 9.Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? 10.Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920. ühekojaline 100 liikmeline, riigipea riigivanem 1938 kahekojaline, opositsiooni tegevust takistati, riigipea president 11.Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? 12.Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Loodi koondised(munaeksport), orienteeriti Eestimaisele toorainele 13.Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? Eestikeelne Tartu Ülikool, "Tõde ja Õigus", vabaharilikud seltsid, 14.Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? Piiritülid Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. Paljud riigid püüdsid liitu otsida vanade
· Aristoteles- kreeka teadlane, kelle seisukohad olid tähtsad *Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsiooni põhjused: · võim ja raha olid erinevate ühiskonna kihtide käes · feodaalkorra igandid takistavad majanduse arengut · uued arusaamad inimsest, riigist, kirikust ja omandist · rahvahulkade vaesumine ja rahulolematus Pikk Parlament: Charles I lasi kokku kutsuda parlamendi , et saada raha sõja jätkamiseks Sotimaaga. Parlament aga ründas kuninga tegevust ja sekkus ka täidesaatvavõimu tegevusse. Esinduskogu võtti vastu otsuse 1641. aastal , et Parlamendi võis laiali saata vaid Parlamendi enda nõusolekul. Kuna seaduslikult seda Parlamenti laiali saata ei saanud, läks see ajalukku nn. Pika Parlamendina. Vabariik: 1649. aastal kuulutati välja vabariik , pärast Charles I hukkamist. Täidesaatva võimu organiks loodi Riigikogu. Riigikogu liikmed olid sisuliselt kõik parlamendi liikmed ja riigikogu juhtis parlamendi tegemisi
sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja Hannoveriga sama mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa Olomouci linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918)
Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse. · Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks). · Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: o ettevõte kuulus juudile. o eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. · Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.225-226. C) Välispoliitikas: · Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli: o "Suur-Saksamaa" loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine.
Kodanikul oli ka kohustusi- vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine. Linnakodanikud olid vabastatud tollimaksudest ja nas võisid vabalt kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid. Linna valitses raad mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidid olema sündinud seaduslikust abielust ja omama linna piires kinnisvara ning kuuluma kaupmeeste hulka. Tallinnas ja tartus münditi raha. Linna raad sekkus üsna tugevalt ka kodanikke ellu nt pandi paika pulmade suurus. Raeametnike hulka kuulus veel nt foogt-linna kohtunik, koplihärrad- kandsid hoolt linnakarjamaa ja sealse telliselöövi eest, veskihärrad-kandsid hoolt veskite eest, maksuhärrad- vastutasid maksude, eriti aastamaksude laekumis eest. Pilet nr14 *põhjasõda tähtsamad sündmused- 12.02
Venemaa/NSV Liidu näitel Diktatuuride tunnused: 1. Valitseja piiramatu võim ja isikukultus. 2. Rahva mandaadi puudumine. 3. Kodanikuvabaduste puudumine. 4. Üheparteisüsteem Tekke põhjused: Esialgselt pooldasid paljud riigid demokraatlikku riigikorda, kuid aja möödudes ja nähes, et asjad hästi ei toimi (Noortel demo.riikidel), siis hakkasid vasakpoolsed võimu võtma. Autoriraatsed ja totalitaarsed riigid: 1. AUTORITAARSED (nt Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Türgi) Riik sekkus majandusse Võim on ühe isiku või rühma käes 2. TOTALITAARSED (NSVL, Itaalia, Saksamaa) Riigi täielik sekkumine majandusse Ühe partei süsteem Terror = hirmuvalitsus Isikukultus Sõjaks valmistumine Võitlus vaenlastega Olukorrad: SAKSAMAA Saksamaal olid majandusraskused ja sisepoliitiline kriis. ITAALIA Peale sõda oli Itaalia välja kurnatud nin riigis valitses ulatuslik tööpuudus. 1920.a
Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele (majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad. Valged said lüüa, sest nad tõrjusid mittevene rahvaid. Sõda lõppes 1922, kui Venemaa oli valgetest puhastatud. 6. Sõja lõpp läänes. Kuna kommunistid astusid 1918
vahel. Teine oht on seotud sellest, et keskpank ei suuda paljude ülesannete täitmisel kõiki piisavalt kvaliteetselt täita. Kui keskpank ebaõnnestub mõne funktsiooni täimisel, võib see kaasa tuua keskpanga kogu imago kahjustuse, kuigi see ei tulene keskpanga põhiülesannete täitmisest. Eestis on olnud juhtumeid, kus keskpank on sekkunud kommertspankade ja laenuvõtjate suhetesse, mida ei saa pidada normaalseks, nt sekkus EP 1993 aastal Tartu kommertspanga ja Eesti Kütuse vahelisse vaidlusse, tegemist oli alustava pangasüsteemiga ja st võis sellised eksimusi ette tulla. Arenenud pangasüsteemiga riikides peaks sellised keskpanga sekkumised olema välistatud. Keskpanga sõltumatus Riigi ja keskpanga sõltumatu areng on liikunud selles suunas, et rahapoliitika rakendamisel on prioriteetseks saanud keskpank, kes rakendab rahapoliitikat suhteliselt sõltumatult valitsusest.
ka eraettevõtlus. Kehtis käsumajandus 5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, ka kulutused riigikaitsele olid suuremad, aga elatustase madal. Jugoslaavia erandlikkus Pärast NSV Liidust lahku löömist soovis Tito suuremat rolli kui Stalin talle võimaldas. Tekkis tüli, Tito tahtis Jugoslaavia piire suurendada toetas Kreekat, sekkus aktiivselt, võttis vastu Marshalli plaani abi. Albaania erandlikkus üritas Moskvale mitte kuuletuda ning soovis Praha Kevade näitel iseseisvust taastada, lootes et see võimalik ka vägivallatut teed minnes 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta. GULAG NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt
Hippolyte oli amatsoonide kuninganna. Amatsoonid olid sõjakad, vallutamishimukad naised ( sküütialased nimetasid neid näiteks `oeorpata'deks meeste tapjateks), kes elasid teispool Musta merd. Hippolyte oli oma kauni vöö saanud kingituseks isalt, Areselt, see sümboliseeris inimestest üleolekut. Amatsoonid võtsid Heraklese aupaklikult vastu ja Hippolyte oli nõus ka oma vöö loovutamisega, kui mängu sekkus Hera, kes muundas ennast amatsooniks ja provotseeris suure tüli. Herakles muidugi arvas, et tegemist on tema otsese solvamisega ning tappis järgnenud võitluse käigus Hippolyte ning pääses koos vööga põgenema. Tagasiteel leidis aset vahejuhtum Troojas. Trooja kuningas Laomedon oli (Zeusi käsul) lasknud Apollonil ja Poseidonil oma linna müüriga ümbritseda, kuid keeldus hiljem ehitajatele kokkuleppitud palka tasumast. Selle peale saatis Apollon Troojasse katku ning
· Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik, Inglismaa, Holland, Portugal ja Savoia. · Hispaania kaotas oma valdused Madalmaades ja Põhja-Itaalias. Prantsusmaa loovutas Newfoundlandi ja Nova Scotia. Inglased said Gibraltari. Loius XV · 1715 suri Louis XIV ja troonile sai 5-aastane Louis XV. · Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. "Pärast mind tulgu või veeuputus!" · 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta · 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu · Süvenes eelarvedefitsiit. · Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut).
o P-K tungis L-Kle NSVL-i ja Hiina toetusel kallale. Vallutas suurema osa selle territooriumist. o P-K kuulutati agressoriks (USA idee, õnnestus, sest VM esindajal oli korraldus ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida). ÜRO vägedele anti korraldus agressor peatada o P-K üksused lõigati tagalast ära, tõmbusid tagasi, ÜRO väed liikusid nende järel o P-K kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus kommunistlik Hiina, tungisid ÜRO vägedele kallale 2 o ÜRO üksused olid sunnitud taanduma, kuid panid hiinlaste edasitungi P- ja L-Kd eristaval 38. laiuskraadil seisma, kus püsis rinne 2 aastat o 1953 sõlmiti vaherahu, Korea oli kahes osas o USA sekkus, sest P-K rünnak oli rünnak terve vaba maailma vastu, ei kattunud ÜRO poliitikaga Berliini ülestõus 1953
· Kõigis hädades süüdistati poliitikuid. Rahulolematuse kasv tähendas riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemist ja rahva võõrandumist riigist · Liikmete lahkumine suurerakondadest · Kujunes surnud ring: rahulolematus põhjustas ebastabiilsust, see omakorda sünnitas uut rahulolematust. · Vabadussõjalaste esiletõus sõjaveteranid (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit vapsid) ei suutnud säilitada erapooletust ja sekkus poliitilisse võitlusesse. · Kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikui ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Põhiseaduse kriis · Eesti põhiseaduse kritiseerimine. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. · Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks augustis 1932 lõppes napi läbikukkumisega · Vapsid esitavad oma põhiseaduse projekti.
G. Hackenschmidtiga Venemaa verstasõidu rekordit püstitama läksid. Kas nad selle ka saavutasid on teadmata, sest lehed vaikisid. Kui esialgu sõideti võidu maanteel, siis peagi hakkasid klubid rajama velodroome. Nendest suuremad rajati Tallinnasse Kadriorgu ja Tartusse Tallinna mnt äärde. Valgalased tegid omale väikese raja ümber tiigi. 1897. aastal ehitati Tartusse täiesti uus rada, mis oli siis Baltimaade moodsaim. Esimesele võistlusele kogunes umbes 4000 pealtvaatajat. Ootamatult sekkus võistluskäiku vihm. Kuna rada oli puidust, algasid uperpallitamised, mille tagajärjel võitlejad keeldusid edasi sõitmast. Oodatud rekordid jäid purustamata. Niisama kiiresti, kui rattasõit Eestimaal moodi läks, sama ootamatult tekkis ka seisak. Sajandivahetus möödus juba üsna leiges õhkkonnas. Mitmed seltsid lõpetasid oma tegevuse võistluste korraldamise kohapealt. Isegi Tartu lammutas oma uhke velodroomi. Lisaks suikujäämisele hakati rattasporti ka pilkama
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest ...
vasallriigid. Kumbki Korea keeldus teist tunnustamast · 1950 tungisid Põhja-Korea väed Lõuna-Koreasse ja saavutasid edu vallutades peaaegu kogu Lõuna-Korea. Kasutades Nõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Koreasse vormiliselt rahvusvahelised, sisuliselt Ameerika väed · USA väeüksused vabastasid kiiresti Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamuse Põhja- Koreast. Sõtta sekkus Hiina · 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani. Esimese tippkohtumiseni jõudsid Korea riigid alles 2000. aasta suvel · sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, miljon hiinlast, 54 246 ameeriklast. Sõja-aastail õhutati kommunistlikes riikides Lääne-vastast ja Läänes kommunismivastast hüsteeriat, hoogu sai võidurelvastumine. Kui Korea sõjal üldse võitjat oli, siis oli see sõjast kõrvalejäänud Jaapan,
aastal alanud läbirääkimisi piiriküsimustes, kuid lahendust ei saavutatud. Ka mitmes teises välispoliitilises küsimuses jäid positiivsed tulemused saavutamata. R. Gandhi valitsus ei suutnud jõuda kokkuleppele Pakistaniga Kashmiri küsimuses. Ajuti (1987 algul ja 1990 kevadel) kasvasid pinged mõlema naaberriigi vahel ohtliku piirini (vägede koondamiseni 16 ohutsooni). Sõda õnnestus siiski vältida. 1988. aastal sekkus R. Gandhi valitsus Maldiivi vabariigi siseasjusse, saates oma väed maha suruma vandenõud president Maumoon Abdul Gayoomi vastu. Aktiivset poliitikat ajas R. Gandhi valitsus Sri Lankaga. Püüdes abistada sealset singali valitsust võitluses tamili separatistide vastu, rajas R. Gandhi India Rahusäilitamise Jõud (Indian Peace Keeping Force), kuhu kuulus 125 000 meest. Vastavalt India ja Sri Lanka valitsuste vahelistele kokkulepetele 1987. aastal saatis R. Gandhi oma rahujõud Sri Lanka
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible ak...
sündikaatideks, mis allusid 1926. aastal loodud korporatsioonide ministeeriumile. Korporatiivset majandust loodeti ära kasutada ülemaailmsest majanduskriisist põhjustatud raskustega toimetulekuks, kuid tegelikkuses tekitas see vaid probleeme tööandjate ja tööliste vahel. Mussolini püüe kaitsta Itaalia liiri maailmaturul ja 1929. aastal selle kursi tõstmine viis Itaalia konkurentsivõime vähenemiseni ning majandus langes juba enne ülemaailmset majanduskriisi. 1930. aastatel sekkus riik rahandusse järjest rohkem ning muutis seda järk- järgult sõjaksvalmistumisele. Rasketööstust eelistati tarbijale orienteeritud tootmisele ning toetati aktiivselt eraettevõtete arengut. Riigilistelt olulistele tööstusharudele hakati jagama riiklikku toetust. Pärast ülemaailmset majanduskriisi olid Itaalia eeldused sellest kiiresti taastumiseks head, kui kahjuks ei suudetud tähtsaid ebakohti kõrvaldada. Riigi lõuna- ja põhjaosad oli erineva
17.sajandil koosnes parlament kahest kojast: 1)alamkoda, mille valisid valimisõiguslikud mehed 2)Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. Inglise parlament on olnud eeskujuks Lääne tsivilisatsioonile ja tervele muule maailmale. Põhiküsimuseks kuninga ja parlamendi suheteks oli maksude määramine, mida parlament pidas oma põhiõiguseks. Teiseks probleemiks olid monopolid, kellele andis õiguse kuningas, kuid ei jätnud kaupmeestele võimalust mitmetel aladel tegutseda. Parlament sekkus ka välispoliitikasse, kuid kuningale see ei meeldinud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigust, võeti vastu õiguste petitsioon, kus toonitati, et kedagi ei tohi sundida maksma makse, mida ei ole kinnitanud parlament. 1629 saatis Charles I parlamendi laiali. Ta hakkas taaselustama vanu makse. Sõja algul ei jätkunud kuningal palgasõjaväe jaoks raha ja tuli kokku kutsuda parlament. 1640 tuli parlament uuesti kokku, kuid see saadeti kuu pärast uuesti laiali, seda
tegelikult kui algasid oopiumi sõjad, sunniti hiinale peale lepingud teatud alade äraandimiseks euroopale nt hong-kong. eelmise saj. lõpul need rendilepingud, mis olid tehtud, hakkasid täis saama. siis millistel tingimustel hongkong hiinale tagasi läheb? Niikauakuihongkongi ja makau üleminekuthiinale ei lähe, siis EL ja Hiina suhted seisavad. pärast seda algasid läbirääkimised suhete laienemiseks, kuid sekkus uus tegur: Ameerika ühendriigid, kelle tingimusteta soov oli, et hiinale ei müüdaks modernset tehnoloogiat. EL ja Hiina suhted ei ole nii kaugele välja arendatud kui võiks olla. aasta 2004 ja 2005, eesti ja vene piirilepinguga samal ajal sõlmitakse hiina ja vene piirileping., mille tulemusle hiina sai venemaalt lahmaka territooriumi. oluline on, et hiina hoiti väljas G8-st, kus olid maailma juhtivaimad tööstusriigid, kuid Hiinat ei võetud
nii valitsuse väed kui ka paramilitaarsed organisatsioonid. Abhaasia võitles aga vastu ja sai abi Venemaalt. Lõpptulem oli see et valitsusväed said lüüa ja Abhaasiast visati välja ka kõik grusiinid. Lõuna-Osseetias õnnestus aga Gruusia vägedel rahutused maha suruda kuigi 100 tuhat inimest põgenes Vene kontrolli all olevasse Põhja-Osseetiasse. 1993 aastal üritas eksiilis olev Gamsakhurdia riigipööret, enamjaolt see õnnestus kuid sekkus jällegi Venemaa, kes oma üksused "appi" saatis. Gamsakhurdia tapeti ja Gruusia oli sõjalise ja poliitilise toetuse eest nõus astuma SRÜ'sse. Venemaa sõda Tsetseeniaga tõi ka hõõrdumise Gruusia ja Vene vahel kuna Venemaa süüdistas Gruusiat Tsetseenia sissivõitlejatele võimalust kasutada Gruusia sadamaid. Teiseks pinnuks silmas oli Shevardnadze isiklikud suhtes USA'ga. Gruusiast sai USA abi suurvastuvõtja. Gruusia allkirjastas
konföderatsiooniosad liideti USAga ja neile kuuliutati ka amnestia. 1865a detsembris viidis põhiseadusesse sisse 13.parandus, mis kaotas orjapidamise USAs, kuid jällegi pidid ettenähtud osariigid ratifitseerima. Selleni jõuti samal aastal. 14.parandus võeti vastu 1866a, mis nägi ette kõigile USAs sündinud endistele orjadele USA kodanikuõiguste andmist. USAl sisuliselt puudus koloniaalimpeerium, aga hakatakse nimetama koloniaalriigiks al 1898(William McKinley), mil USA sekkus Kuuba vabadussõtta(Hispaania all), mis viis kiire rahu sõlmimiseni Hispaaniaks, misjärel sai Kuuba iseseisvaks. Hispaania loovutas USAle 2 kolooniat: loovutama Puerto Rico ja oli sunnitud müüma ka Filipiinid. 1898 annekteeriti ka Hawaii saared. 49 osariik oli Alaska, mis osteti Venemaalt(1867). Põhjustas toona palju pahameel kodanike hulgas ning peeti raharaiskamiseks. Kõik muutus 1896a kui Klondike'i jõest avastati kulda. KOLONIALISM 19
Ja siin polnud Juulius mingi tooniandev isik nagu koolis, vaid pahatihti isegi aabitsajüngri seisukorras." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 107 ). See kõik ei tähendanud veel, et neil kodus ei valitsenud üksmeel, armastus ja rahu. Juulius oli küll väheandekas kuid see-eest oli ta vagur õpilane. Juuliuse kodune- ja tööelu eemaldasid teda aegamisi sõpradest. Emmi hakkas iga päev üha enam nõudma kinnitust sellest kuidas Juulius teda armastab, ja mamma Neider sekkus ikka endiselt nende pereellu. Juulius tundis ennast tihti üksikuna. Ühel päeval teatas Emmi Juuliusele rõõmusõnumi, et nad saavad lapse. See oli kõige rõõmustavam uudis mida üks mees võis saada. Kodused probleemid muidugi ei lõppenud, nende eest sai aga Juulius varju koolist, kool oli tema pelgupaik. ,,Nii noored inimesed olid korralikkude kommete maailmast kaugel väljas, nendega koos pääses ka Juulius ise sellest
ärkamise ajal. Põhjasõda 1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani (Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa), Venemaa (Ingverimaa). 1700 veebruar Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna. Taani ründas Rootsi valdusi Põhja Saksamaal. Langes liidust kähku välja. Rootsi laevastik Kopenhaageni alla ja Inglismaa toetus Taani sõlmis Rootsiga rahu. Venemaa sekkus sõtta Augustis 1700 Narva linna piiramine. 22.01.09 Kuna luterluses oli lubatud erinevad suunad, siis levis pietism. Levis eelkõige kirikuõpetajate seas. Pietism: - inimene peab usku sügavamalt tunnetama Inimestele tuleb asja õpetada, põhitõed selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne. Hernhuutlus vennastekoguduse (173040). Talupojad + kirikuõpetaja toetus. Jõudis
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Mida väiksem oli linn seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Valitseva võimu osakaal oli väiksem. XV sajandil oli Tallinnas 7000 elanikku. Kodanik oli see, kes omas linnas kinnisvara ja nad olid vähemuses. Linnaelanikke oli Eest kogurahvastikust kuni 8 protsenti. Eeslinnad ehk agulid. Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus? Tallinn: 6700-7000 Riia: 10 000-12 000
Ajapikku muutusid suhted Prantsusmaaga paremaks. Samal ajal tuli välja vana vaen Austria-Ungariga, kes ei olnud olnud nõus Itaalia ühendamisega. Prantsusmaa toetas Itaalia taotlusi Põhja-Aafrika aladele, mis kuulusid Osmanite impeeriumile. Osmanite impeeriumit kutsuti ,,Euroopa haigeks meheks", sest nad olid sõjaliselt nõrgad. Esimese maailmasõja puhkemisel ei sekkunud Itaalia sõtta Kolmikliidu poolel, jäädes alguses neutraalseks, 1915 aga sekkus sõtta Antanti poolel. Antant tegi palju tööd, et saada Itaaliat enda poolele lubati palju alasid Austria-Ungari arvelt. Kolmikliit sai Itaalia eemale jäädes endale uue liikme. Selleks sai Türgi. Kolmikliit oli eemal Põhja- Aafrikast, sest Itaalia, Prantsusmaa ja Venemaa olid Antantis. Türgil olid Dardannellid väinad, mis viisid Vahemerest Musta merre. Neid soovis enda kätte Venemaa. Vahetult enne esimest maailmasõda peeti Balkanil kaks sõda
1076 Wormsi selleaegne keiser Heinrich IV, Saksa piiskopid ja Gregorius VII Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidi valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III vasallsuhete kaudu õõnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu siiski ei õnnestunud järgmistel paavstidel seda võimu hoida Avignoni vangipõli - kuidas tekkis, kuidas lahenes (14. saj) Prantsuse kuningas keelas uuel paavstil Rooma minna Itaalias valitses segadus, mis sundisid vastvalitud paavsti Rooma-asumist edasi lükkama lõpuks ta loobus ja jäigi Avignoni
Mõlema tüüptegelaseks on rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumalalt targutav advokaat, vana doktor jt. Kuulsaim esindaja selles vallas on vast Giovanni Battista Pergolesi oma teosega "Teenijanna- käskijanna". · Uued suunad ooperis Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna- Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene
investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt(ilmalik investituur). 11 Suurima ilmaliku mõju saavutas InnocentiusIII (1198-1216). Vasallisuhete kaudu muutis ta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta sekkus oma aja poliitika olulisematesse küsimustesse, andes sellele kanoonilise põhjenduse paavst võivat vahele segada alati kui on karta pattu(näiteks sõjas tapetakse teisi inimesi). Järgmistel paavstidel ei õnnestunud InnocentiusIII kättevõidetud võimupiire hoida. InnocentiusIII on tuntud ka oma vaimulike kirjatööde poolest. Ta arendas lõplikult välja nn transsubstantsiooniõpetuse ning kirjutas juhiseid jumalateenistuse läbiviimiseks. AQUINO THOMAS
8. dets 1935 arreteeriti nad kõik süüdistatuna relvastatud väljaastumise plaani haudumises. Ainus valitsusele vastu suutev panna organisatsioon oli ,,Tartu vaim." 1936. kutsuti kokku Rahvuskogu, et töötada välja uus põhiseadus. Eesti vabariigi peaks sai president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda ehk riigivolikogu ning ülemkoda ehk Riiginõukogu. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 1934. majanduslik tõus, riik sekkus majandusse. Välispoliitika Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks. 1921. aastal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA 1922. suvel. Eesti üritas kõigiga suhteid korda seada, julgeolekut kindlustada. Balti Liit. Taheti seda luua(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome), kuid Poola ja Leedu vaheline konflikt ei lasknud. Ka soome blokkis. Seega loodi 1923. vaid Eesti-Läti kaitseliidu leping.
ÜRO võttis vastu otsuse saata L-Korea saata iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelise kuid sisuliselt Ameerika väed. Septembris 1950 maandusid esimesed Ameerika väed Koreas ja alustasid pealetungi, mille tulemusel vabastati kiiresti kogu L- Korea ja vallutati omakorda enamik P-Koreast. Mingi aja pärast oli na juba jõudnud Nõukogude piirini välja. Tekkis oht, et sõda läheb üle maailmasõjaks, kus kasutusele võetakse ka tuumapommid. Oktoobris sekkus sõtta ka Hiina. 100 000 Hiina vabatahtlikud tõrjusid omakorda Ameeriklased tagasi endise piirini, kus peeti veel 2 ja pool aastat kurnavat positsioonisõda. 1953a juunis sõlmiti lõpuks vaherahu, mida L-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Jagatuks on Koera jäänud tänaseni. Põhjas on endiselt võimul mahajäenud totalitaarne kommunistlik reziim. L-Koeras jätkub ühiskonna demokratiseerumine. Korea sõjas hukkus üle 3 mlj Koeralase. Hiina vabatahtlikke hukkus umbes 1mlj.
parem elada. 19. Kuidas muudab teos „Evangeelium kosmosest“ piibli Jeesuse-lugu? Miks on usuteema sinu arvates Vonnegutile oluline? Uus Testament õpetas: „Enne kui sa kellegi tapad, tee absoluutselt kindlaks, et tapetaval ei ole mõjukat suguseltsi.“ Teoses „Evangeelium kosmosest“ aga heidab ette, et see õpetab kristlastele julmust. Seetõttu jutustatakse Jeesuse lugu nii, et algus oli Jeesus tähtsusetu hulgus, keda taheti risti lüüa, kuid Jumal sekkus vahele ja ütles: „Nüüdsest peale karistan ma rängalt igaüht, kes piinab mõnd hulgust, kellel ei ole mõjukaid sugulasi“. See õpetabki lugupidamist ja austust iga inimese vastu. Ma arvan, et Vonnegutile oli usu teema oluline sellepärast, et ta ise oli ka ristiusku nagu enamus ameeriklasi. 20. Millise mulje inimelust jätab see, kuidas tralfamadorlaste giid inimese ajataju kirjeldab (lk 92; 97-98)?
Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 1-3, lk 8-100, Atlas lk 72-74 Koloniaalimpeeriumid- tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, Venemaa Impeerium, Hispaania Impeerium, Prantsuse Impeerium, Rootsi kolooniaimpeerium jne. Maroko kriis- Esimene Maroko kriis 1905-1906. Prantsusmaa avaldas Marokole survet allutamaks riiki Prantsusmaale. Saksamaa sekkus kriisi, nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõikidele suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos ja lubas kasutada sõjalist jõudu. Samas kumbki suurriik sõda veel ei soovinud: Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. 1906 toimus konverents Maroko küsimustes kus otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Teine Maroko kriis 1911. Marokos puhkes ülestõus millele Prantsusmaa regeeris Maroko pealinna okupeerimisega
Seega 1238 Stensby leping kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja ja KeskEesti kuuluvuse loodi Tartusse kolleegium, trükikoda, gümnaasium ja tõlkide seminar. Linnakodanikke meelestas pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu vaheline konflikt selline tegevus poolakate vastu, kuid talurahva seas oli neil edu. 1561 Rootsi sekkus Liivi sõtta 1582 Jam Zapolski vaherahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, lõpetas nende vahelise Ristiusk võõrvõimu teenistuses sõjategevuse Liivi sõjas Orduajal kasutas kirik ära rahva igatsuse hingeliste elamuste ja imede järele
oli. (Warren, 2018) 1.2 Tom Lefroy Detsembris 1795 hakkas Austeni pere lähedaste naabrite nõbu neile Steventoni mitmeid visiite tegema. Tema nimi oli Tom Lefroy ning ta õppis Londonis advokaadiks. Mõlemad pered märkasid, et Tom ja Jane hakkasid koos rohkem aega veetma. Selle kohta annavad tõestust Jane’i kirjad Cassandrale, kus ta tunnistas oma tundmusi Lefroy vastu. Paari õnnetuseks pidas Lefroy perekond eelseisvat kihlust väga ebapraktiliseks ning sekkus noorte armastusse, saates Tomi minema. Isegi tagasi linnas olles tehti kõik selleks, et nad Jane’iga ei kohtuks ning Jane ei näinud oma armsamat enam kunagi. (Warren, 2018) 1.3 “Esmamuljed’’ Internaadist tulles jäid õed püsivalt koduseks ning Jane hakkas visandama uut tööd - “Esmamuljed’’ (“First Impressions’’). Tol ajal ei olnud tal aimugi, et see teos saab tema kõige tuntumaks ja kõnekamaks romaaniks, mida meie tunneme pealkirja “Uhkus ja eelarvamus” all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
