ja 62,4 ha põllumaa vahemikus ja andis puhastulu 60 tündrit rukist mille väärtuseks oli 60 taalrit. Kuni 1725a. arvestati adramaa normiks 12 meeshinge, hiljem 5 meeshinge. Vastavalt sellele määrati kindlaks vastavad rahalised ja naturaalkoormised mida mõisaomanik või kroonumõisa rentnik pidi igal aastal riigile maksma, nõudes selle eest talupogadelt koormisi. Kuni 1760a. Vene keskvõim eesti ja läti talurahva seisundisse ei sekkunud, kuna kubermanguvõimude ja rüütelkondade vahel oli kokkulepe, et koormiste tasumisest ülejääv vili ja muud põllumajandussaadused kuuluvad talupojale, kes võib neid turustada oma äranägemise järgi, ka oli talupojal õigus kohtulikule kaitsele. 1765 avaldati 2 padenti: 1. mille alusel talupoeg sai juriidilise õiguse vallasvarale, tingimusel, et ta on täitnud nõutavad mõisakoormised ja ei ole võlgu pärushärrale. 2
· Omane on suletus ehk väike mobiilsus · Seisuslikkus · Puudub rahvusriik · Suured pered, palju põlvkondi elavad koos 2. INDUSTRIAAL- EHK TÖÖSTUSÜHISKOND: · Sai alguse tööstuslikust pöördest 18. sajandi lõpul, Inglismaal · Kapitalismi kujunemine · Ratsionaalsus · Muutus tööhõives (suurim osa elanikkonnast hõivatud tööstuses) · Riik ei sekkunud proletariaadi (kapitalistide ja palgatööliste) vahelistesse suhetesse · Bürokraatia tugevnemine ametnike võimu kasv · Masintootmine (tehniline alus: aurumasin, tootmine vabrikus, mille eellane on manufaktuur, kus tootmine toimus käsitsi) · Tehniline progress energeetikas (uute allikate kasutuselevõtt), side- ja liiklusvahendites, leiutati kudumis- ja ketrusmasinad , mis oli
Välis ja koloniaalpoliitika. Prantsusmaa välispoliitika eesmärk oli Saksamaa sõjaline purustamine ja loovutatud alade tagasi saamine.Hakati pöörama suurt tähelepanu armee tugevdamisele.Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud. Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse. Liberaalid ja konservatiivid. Võimu pärast konkureerisid Liberaalid ja konservatiivid.Kuni 1870.aastateni olid juhtival kohal liberaalid.Nende ajal kehtestati kohustuslik algharidus,anti ametiühingutele tegevusvabadus ,anti valimisõigus ka maatöölistele.Siis said enamasti võimule konservatiivid.Siis tulid võimule jällegi
Selle peale viisid Ing ja Pr oma väed PEgiptusesse, kus okupeeriti Suessi tsoon. × Ungari ülestõus (1956) I.Nagy alustas ühiskonna liberaliseerimist, mille peale ta tagandati. See tõi kaasa rahvaülestõusu ja Nagy sai taas peaministriks. Ungari astus välja VLOst ja tahtis ennast kuulutuada neutraalseks riigiks. Sündmused viisid NL sekkumiseni ja ülestõus lämmatati verre. Lääs ei sekkunud, kuna parajasti toimus Suessi kriis ja kardeti ,,kuuma sõja" puhkemist. × Berliini müüri rajamine 1961 ehitati paari päevaga LääneBerliini ümber kõrge betoonmüür. See sündmus lõpetas pikaks ajaks igasuguse läbikäimise kahe SKS poole vahel. × Kuuba kriis (1962) NL paigutas Kuubale raketid, suunaga USAle. Tekkis sõjaoht.
Üksikesemetena jäid need natuke liiga nõrgaks. De Stijl’i firmamärgiks võib pidada pigem selle liikmete tehtud maale, mis olid õigustatud ja töötasid hästi nii eraldiseisva objektina kui kooskõlas teiste asjadega. Oma osa on siin kindlasti maalikunstnikul Piet Mondrianil. Tagantjärele tõusis De Stijl’i liikmetest olulisemaks tegijaks mööblikujundaja Gerrit Thomas Rietveld. Ta oli pigem tagasihoidlik ning ei sekkunud intriigidesse ega teoreetilistesse väitlustesse ning oma kirjalikke töid avaldas vähe. Seetõttu jõuavad De Stijl’ile iseloomulikud tõekspidamised tema töödesse katsetuste ja isiklike vormirännakute kaudu. (Paulus 2011) Rietvieldi “uue ajastu” mööbli otseseks inspiratsiooniallikaks peetakse Frank Lloyd Wrighti preeriamajade plaatidest ja lattidest konstrueeritud toole. Tema tuntuimad tööd on ilmselt 1919.aastal valminud puhvetkapp ja lastetool ning 1923
Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. 1956
Tihti on inimestel väärtuslikke tähelepanekuid ja informatsiooni kuritegude ja erinevate rikkumiste kohta, mis kahjuks jäävadki naabrite omavaheliste juttude tasemele ega jõuagi ametkondadeni, kes aitaks seda lahendada. Kindlasti aitab otsene positiivne kontakt kohaliku omavalitsuse- politsei ja teiste koostööpartneritega kaasa turvatunde suurenemisele koduümbruses. Naabrivalve liikumisega liitumine julgustab inimesi teatama tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad seni ei sekkunud. Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks. 3 Leping Eesti Naabrivalve ühinguga tähendab eelkõige igakülgset abi ja teavet ühise töö korraldamiseks naabrite ja teiste lepingu osapoolte vahel. Lisaks eeltoodule annab ühing välja infomaterjale, premeerib kord aastas aktiivsemaid naabrivalve sektoreid, korraldab
ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia. Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. *Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed. Olemus *Langes tootmise tase. *Suurenes tööpuudus. *Palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti. *Nälg. *Mässud. Tagajärjed *Hakati tootma sõjatehnikat. *Sisepoliitilise olukorra teravnemine.*Diktatuuride kehtestamisele kaasaaitamine. New Deal F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks.
Mõnda aega näis edukas see poliitika. 1938-1939 NSVL ja Jaapani sõjalised kokkupõrked. Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne Tulemused-ülestõus marokos Farnco poolt, 1937 hõivasid suurema osa hispaania territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi Tähtsus II maailmasõja kontekstis Kehtestati diktatuur, Hitleri pooldaja, kuid sõjaliselt ei sekkunud Hispaania teise maailmasõtta Natside vallutused 1940. Aastal -9.04.1940 vallutati Taani -sama aasta suvel vallutati Norra -10.05 vallutati Belgia ja Holland -2/3 Prantsusmaad sh. Pariis läks sakslaste kätte -Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria sunniti liituma -Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit Igapäevaelu II maailmasõja ajal -puudus igapäevakaupadest -kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem
järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola - Hitler tungis poola 1. Sept 1939 sõda kuulutamata,mille tulemusel kuulutas Prantsumaa ja suurbritannia saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta ei sekkunud. - Saksa väed kasutasid võimalust kohe ära, nende armee oli poola armeega võrreldes palju suurem ja parem. - Poola ratsaväe vastu tulid sakslased tankidega, poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. - Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kui 17 september 1939 tungis poolale kallele ka NSV liit, hõivates ida-poola. - Tulemusena lakkas poola riik eksisteermiast 1939
· Saksamaa viis väed Klaipedasse (=Meemel), sellega läks Leedu Saksamaa huvisfääri. · Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola. Tsehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939 pidas Stalin läbirääkimisi: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaaga 2. salaja Saksamaaga 23 august 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP: · mittekallaletungi leping 10. aastaks. · Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. NSVL (Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ehk osa Rumeeniast ja pool Poolast, 1 kuu hiljem müüdi ka Venemaale Leedu
Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem müüs Sx. Leedu saades vastutasuks Poola territ. MRP sõlmimine täh, et uus MS võis alata. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Poola purustamine: MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Sx-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. sept 1939 kallale. 3 sept. 1939. kuulutasid Prant. ja Ingl. Saksamaale sõja, kuid teg. siiski sõtta veel ei sekkunud. Sx. armee oli parem kui Poola. Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. 17. sept 1939 tungis Poolale kallale Nsv Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus läbi ning Sx ja Nsv Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riiki enam ei eksisteerinud. 1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike
kolmekordistus O. Strandman uue · Venemaa tellimused majanduspoliitika elustasid metalli- ja paberitööstuse Eesti Vabariigi majanduspoliitika Enne 1924. aastat Uus majanduspoliitika alates 1924. aastast · Riik ei sekkunud majandusellu · Riik sekkus majandusellu, püüdes tagada · orienteeruti Vene turule selle vastuoludeta arenemist · eelisjärjekorras arendati tööstust · orienteeruti Euroopa turule · rahaühikuks oli mark, mille väärtus kriisi · eelisjärjekorras arendati põllumajandust tõttu kõvasti langes · rahaühikuks oli kroon
Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Ungari ülestõus 1956.a. sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel
vennale- hertsog Magnusele; - 1561 alistusid luterlastest Harju-, Viru- ja Järvamaa vasallid ning Tallinna linn Venemaa rünnakute vastu kaitse saamiseks Rootsi kuningale; - 1561 alistusid katoliiklik Liivi ordu (ordumeistriks 1559 – 1661 Gotthard Kettler), ülejäänud Liivimaa vasallid ja Riia peapiiskop Poola kuningale kaitse saamiseks (Vilniuse leping). Liivi sõtta sekkunud Rootsi, Taani ja Poola võitlesid lisaks vene-tatari vägedele ka omavahel: - 1563 – 1570 Taani ja Rootsi vahelise Seitsmeaastase Põhjamaade sõja osa lahingutest toimusid ka Lääne- ja Saaremaal. Sõja tulemusena säilitas Taani oma valdused ainult Saaremaal; - Poola väed osalesid antud sõjas Taani liitlasena Rootsi vastu. Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad:
ning nende otsuseid erakonna kasuks pöörata. 2. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“ 1. Taasiseseisvumisega kaasnes vajadus uute seaduste ja regulatsioonide järgi ning parlamendi keskne roll oligi tegeleda seadusloomega, mis liigitas Riigikogu tööparlamendi alla. Aastate möödudes on seadusandlik võim taandunud täitevvõimu ees ja valitsus on sekkunud aktiivselt seadusloomesse, mistõttu tööparlamendile omased funktsioonid on kadumas ning on näha 1 Seminaritöö 1 tendentsi kõneparlamendiks muutumisele. Selleks annab alust avalike debattide rohkus täiskogul ja järelvalve valitsuse töö hindamisel. 2
Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav. Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt palju laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta, aktsiaturud kontrolli alt väljas, riik ei sekkunud maj. ellu, ületootmine- ei reguleeritud ega kontrollitud, kapitalismi nähud Majanduskriis jõudis Eestisse 1933. A suvel. Kriis tabas enam põllumajandust, toiduainete hinnad langesid, tollimaksed aga tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud piirama tootmist, sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel talud läksid pankrotti. 45 % vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail. Samalaadsed protsessid kordusid teistes majandusharudes
Selleks ajaks kui Anna oli kaldale aerutanud ja Villu tüüris-oli tõrvatünn juba varda otsast maha kukunud.Laternad põlesid,pill mängis ja inimesed lõbutsesid. Küll kiljudes, küll karjudes. Ka Villule ning Annale oli peotuju tagasi tulnud ning terve õhtu nemad üksteisega tantsinud. Külarahvas viskas nalja, et Villu enese Kõrbojale peremeheks tantsi.Rein arvas aga teisiti,peremeheks ta kõlbaks,aga temale väimeheks mitte. Kisub teine rusikaid välgutama,kui perenaine Anna poleks sekkunud,oleks Villu tina saanud. Hoolimata sellest, et noored ise norisid. Kui laternad hakkasid kustuma ja jaanitulest olid alles hõõguvad söed,tegi Villu ettepaneku Kivimäele pauku tegema. 1 Oli tal juba kivid valmis puuritud ja dünamiit ette valmistatud.Mindi koos külarahvaga ning Lõugu Kustiga kes mängis oma vasikat. Kõigil oli hea tuju. Kuid
Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendust (Talvik 1937: 62)
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga. AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja Mängu Leht. Ülilaia teadusliku sisuga, kerged. Ilukirjandusosa kindlasti sees, pereajakirjad, tähtsaim LINDA! Lugejaskond väike, ei sekkunud poliitikasse. Suund õpetamiselt arutlemisele. UUENDUSED: Toimetaja kui juhtkirjanik. Tööjaotus! Ajakirjandusturg. Massileht Valgus! Esimesed fotod, esimene päevaleht! Sajandivahetus - 1917/18 Eritüübilised ajakirjad: satiir ja huumor, põllundus, kuukiri Eesti Kirjandus, Noor- Eesti, pereajakirjad. Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja
Kui veereostuse astu hakati võitlema juba üleeelmise sajandi lõpus, siis õhusaaste ja tahked jäätmed ja prügild tõusid tähelepanu keskmesse alles eelmise sajandi teisel poolel. Ega Eestiski teisiti ole: jäätmetega hakati tõsiselt tegelema alles pärast taasiseseisvumist. Enne seda ei olnud tervislikku jäätmekäitlust, loodushoidlikke prügilaid ega asjakohst terminoloogiatki. Seetõttu on üsna loomulik, et Eesti looduse hoidmisse aastakümneid sekkunud TA Looduskaitse Komisjon valis oma 21. mail 1990. aastal peetud ettekandepäeva teemaks "jäätmehooldus jaloodushoid". Mitmel põhjusel venima jäänud ettekandekogumik ilmub alles kolm aastat hiljem. See ei tähenda, et materjal on vananenud ka need autoid, kes oma kirjutised üsna ruttuvalmis tegid, on neid värskendanud ja ajakosaseks muutnud. Lisandunud on töid, millest ettekandepäeval juttu ei olnudki, on aga pühendatud inimtegevuse survele loodusele, ning kirjutisi
sekkuda.1939a.suvel olid Stalini Liidust huvitatud Lääne Demokraatlikd riigid ja Hitler.23.august 1939a.Sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSVL vahel Mittekallaletungileping,mida on nimetatud algkirjastajate järgi nimetatud MRP-ks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa Poola piiril provokatsioone. 1.sept 1939 tungis hitler poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja SB saksamaale sõja, kuigi veel tegelikult sõtta ei sekkunud. Poola lennukivägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept tungis poolale kallale ka NSVL hõivates ida-poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. 1939 nov ründas NSVL MPR'ile tuginedes kallale ka soomele, 1940 võeti rumeenialt ära bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Sigfriedi kaitseliinil.
Tema moto oli järgnev- ``Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.`` Et suurest majanduskriisist üle saada, tegi ta neli tähtsat reformi. Ta erines eelnevatest Ameerika presidentidest sellega, et sekkus riigi majandusse, mida endised ametis olnud riigipead polnud teinud. Ja tänu sellele sai Ameerika kriisist suhteliselt ruttu üle, mida poleks aga juhtunud siis, kui president poleks sekkunud riigi majandusse. Roosevelti reformid olid: · Riik hakkas põllumeestele maksma, et nad vähem põllumajandussaadusi toodaksid. Tänu sellele hakkas vilja hind tõusma. · Riik hakkas kontrollima panku ja sulges need, mis enam toime ei tulnud. Samas said paljud inimesed oma kogutud säästud tagasi. · Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest ja neile toetusi maksma. Tänu sellele elavnes majandus, sest abivajajad said hakata tarbekaupu ostma.
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
Parempoolsed nõudsid, et NSV Liit ja ,,ülemaailne kommunism" lõpetaksid osalemise Hispaania kodusõjas. Tegelik põhjus miks NSV liit Hispaania kodusõjas osales oli see, et nad soovisid katsetada oma relvi. 12. Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest? Plaanimajandus, eraomand puudus, vangidest tööjõud. kapitalistlikud riigid panid rõhku kaubandussuhetele teise riikidega, turumajandusele. Riik ei sekkunud majandusse nii, nagu NSV Liidus. 13. Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks? Kuna seal rikuti inimõigusi ja inimesed pidid elama pidevas hirmus. NSV Liidus oli totalitaarne diktatuur kuna lisaks kõigele muule oli seal ka tugev kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimesed pidid elama seal kus riik neil elada käsikis. Tegid tööd põhimõtteliselt tasuta. Rikkamad tembeldati Gulakuteks ja vange saadeti Siberi aladele tööd tegema
15. Nimeta kolm majanduskriisi tagajärge, mis puudutasid elanikkonda. 1) Tööpuudus 2) Keskklassi vaesus 3) Nälja ja rahulolematuse kasv. MAAILM I MAAILMASÕJA JÄREL USA · VÕITJA, sest euroopa oli pärast sõda talle võlgu ning Ameerika alad jäid puutumata. · VÕITJA ka seepärast, et kuulus Antanti blokki. · Ameeriklased on peale sõda pettunud, et nad on üldse sekkunud Euroopa asjadesse. · USA tõus juhtivale rollile maailmas toimus pärast I maailmasõda. · USA valitsemine oli isolatsionistlik- kuigi USA tegeleb Saksamaa majandusega, sest USA soovib, et Saksamaale ei tuleks diktatuur. · USA ei soovi, et Suurbritannia ja Saksamaa ei saaks liiga suurt võimu. SAKSAMAA · KAOTAJA, sest Versailles' rahulepinguga häbistati ja alandati teda. · Positiivne Saksamaa jaoks oli see, et riiklik terviklikkus jäi alles ( Prantsusmaa plaan
· Saksamaa viis väed Klaipedasse, millega Leedu läks Saksa huvisfääri · Saksa väed marssisid sisse Prahasse · Poolalt hakati nõudma Gdanski (Danzigi) ja Poola koridori. Tsehhoslovakkia okupeerimine lõpetas lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid, et vajadusel katisevad Poolat. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin omakorda lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks Nõukogude Liit sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939. aastal pidas Stalin samaaegselt läbirääkimisi: a) Suurbritannia ja Prantsusmaaga, b) salaja Venemaaga Hitleri initsiatiiv suhete parandamiseks. Oli nõus arvestama Moskva soove Baltikumi ja Poola suhtes. 23. augustil 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP (mittekallaletungi lepingu 10ks aastaks). Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. Nõukogude Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (osa Rumeeniast) ja Ida-Poola
Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Tulemus: Egiptus sai Suessi kanali omanikuks. Piirkonnas nõrgenes Sbr ja Pr positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus. Ungari ülestõus (1956) Osalejad: Ungari ja NSVL. Põhjus: Ungaris 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud
Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil
tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi Nõukogude Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga Nõukogude Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes pommitas Soomet). B) Hitleri-vastane koalitsioon ehk Liitlased (61 riiki) · Liidus domineerisid Suurbritannia, USA ja NSVL: USA: algul sõjategevusse ei sekkunud, sest USA avalik arvamus oli sellele vastu. märtsis 1941 võttis USA Kongress vastu nn lend-lease`i seaduse, millega hakati andma ainelist abi Saksamaaga sõdivatele riikidele (tööstustoodete, toiduainete ja relvade laenamine või rentimine). USA astus sõtta 7.detsembril 1941 (Peale seda kui Jaapan oli rünnanud USA Vaikse ookeani tähtsamat sõjaväebaasi Pearl Harbour`i) NSVL:
Mesopotaamia tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi, Egiptuse tsivilisatsioon oli aga omandanud tunnusjooned, mis püsisid aastatuhaneid. Egiptuse eraldatus tagas tema tisvilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähe reguleeritud. Kodanikud elasid oma igapäevast elu riigivõimust üsna sõltumatult. Kõik pidid küll täitma valitseja korraldusi ja osalema vajadusel ühiskondlikel ehitustöödel. Riik ei sekkunud alamate majandustegevusse, piirduti vaid maksude sissenõudmisega ja needki ei olnud nii korrmavad kui Egiptuses. Linnades tegutsesid sõltumatud käsitöölised ja kaupmehed, maal harisid põldu vabad talupojad. Oli ka rentnikke ja sõltlasi. Egiptuses oli ühiskond rangelt hierarhiline. Kuningavõim Valitsemiskorraldus oli võrreldes Egiptusega muutlikum ja ebastabiilsem. Mesopotaamias oli riigi eesotsas kunigas, kes oli ka sõjaväe ülejuhataja, kõrgeim seadusandja
Liigselt ülalt alla reformid vähendavad uute võimude legitiimsust. (Sootla jt, 2011) Alt üles ja vabatahtlike ühinemiste puhul annab keskvalitus ette väga üldised raamid vaid ühinemiste õiguslike raamide osas ja siis aitab ühinemise käigus ad hoc konsulteerida osapooli kui neil tekivad küsimused. Nt.Kanada on kasutanud samuti täielikult vabatahtlikke ühinemisi. Kuid, kui mõni osapool hakkab käituma eriti vastutustundetult, siis on osariigi võimud sekkunud ja sundinud ühinema. (Sootla jt, 2011) Lisaks on veel terve rida üleminekuversioone, mis ÜA puhul tähendab, kas vabatahtlike ühinemiste perioodi (kasutatakse väga ulatuslikult), ühinemisotsuste saavutamist vabatahtlike konsultatsioonidega, kuid kindlate kriteeriumite alusel ja teatud tähtajaks või 5 siis on reform käivitatud kui suur eksperiment ja keskvalitus on pigem innustaja ja veenja kui ühinemisele sundija. (Sootla jt, 2011)
Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral deGauelle juhtimisel. 1 1940-1941.a. toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel (kandudes Mandri-Euroopast peamiselt merele ja õhuvõitlusele ning kolooniatesse). Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn. lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu). USA adus küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi kuni Jaapani kallaletungini USA Vaikse ookeani tähtsama sõjaväebaasi Pearl Harbour`i vastu 7.detsembril 1941.a. siiski otsesest sõjategevusest eemal. 1941.a. 22.juunist oli sõjaga Saksamaa vastu seotud ka NSV Liit. Endistest
Tema moto oli järgnev- "Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud." Et suurest majanduskriisist üle saada, tegi ta neli tähtsat reformi. Ta erines eelnevatest Ameerika presidentidest sellega, et sekkus riigi majandusse, mida endised ametis olnud riigipead polnud teinud. Ja tänu sellele sai Ameerika kriisist suhteliselt ruttu üle, mida poleks aga juhtunud siis, kui president poleks sekkunud riigi majandusse. Rooseveldi reformid olid: · Riik hakkas põllumeestele maksma, et nad vähem põllumajandussaadusi toodaksid. Tänu sellele hakkas vilja hind tõusma. · Riik hakkas kontrollima panku ja sulges need, mis enam toime ei tulnud. Samas said paljud inimesed oma kogutud säästud tagasi. · Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest ja neile toetusi maksma. Tänu sellele elavnes majandus, sest abivajajad said hakata tarbekaupu ostma.
Saksamaa: 1867 aastal Saksamaa ühendati. Põhja-Saksa Liit. Sinna kuulus 19 Saksa riiki-liitriik. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja riigikantsleriks sai Otto von Bismarc. Prantsusmaa: troonile sai Napoleon III, ta arendas majandust ja välispoliitikat. Prantsusmaa ei tahtnud, et riigid ei tugevneks (Preisimaa), mis viis mõlemad pooled sõtta. Prantsusmaa kaotas ja võitis Saksamaa. Inglismaa: 19.saj. valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. 19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus. Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik, kellele kuulus India, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja- Ameerika. Usa: Presidendiks sai A.Lincoln, kes oli orjapidamise vastu ning tahtis seda kaotada terves Ameerikas. Lõuna osariigid, aga ei tahtnud loobuda sellest, kuna nad said suurt tulu orjapidamise eest
NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10
See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. · Väljendused: · Osapooled: Egiptus(Egiptuse valitsuse juht Gamal Abdel Nasser)+NSVL(Hrustsov), SB+Prm+Iisrael, ÜRO(USA(Eisenhower)), Suessi kanal · Sündmused: Oktoobris 1956 tungis Iisrael(SB + Prm toetavad) Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. · Tagajärjed: SB ja Prm mõju maailmas vähenes. SB ja Prm omavaheline suhtlemine nõrgeneb (SB+USA ja Prm+Skm). NSVL autoriteet Lähis-Idas (Araabia riigid) suureneb. USA autoriteet suureneb (USA+Iisreal - hakkas toetama Iisraeli kui vastukaalu kommunismi levikule)
Kokku varises Versailles süsteem. 1935. a.tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Seejärel sõlmis Suurbritannia Saksamaaga kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaazist. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil liituda uuesti Saksamaaga, 1936.a. märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni. Oleksid nüüd lääneriigid sekkunud, oleks Hitler oma väed tagasi tõmmanud. Sellest sai innustust Itaalia, kes 1935.a. vallutas Etioopia. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad nn. Rahustamispoliitika. Esialgu sõlmisid 1936.a. saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu, millega ühines veel teisigi riike, toimus kokkupõrkeid NSV Liidu ja Jaapani vahel. Nii ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus lääne demokraatia vastu
Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. 1.2. Müncheni konverents ja Tšehhoslovakkia likvideerimine: Kriisi põhjuseks olid Saksamaa nõuded Tšehhoslovakkias elavate
Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Ungari ülestõus (1956) 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused.
Versailles' rahutingimusi: 1931/32 ei maksa reparatsioone enam 1935 Saarimaa rahvahääletus, liidetakse Saksamaaga; üldine sõjaväekohustus taastatakse, Inglise-Saksa mereväekokkulepe 1936 viis väed Reini demilitariseeritud tsooni 2 LEPITUSPOLIITIKA I maailmasõja võitjad, kes pidanuks tagama Versailles' rahuleppest kinnipidamise, ei sekkunud selle rikkumiste puhul. Miks? Tunti, et see oli Saksamaa suhtes ebaõiglane. Kardeti uue sõja puhkemist, loodeti läbirääkimiste teel rahu säilitada. Põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. 29.september 1938 MÜNCHENI KONVERENTS Chamberlaini eestvõrrel korraldatud rahvusvaheline konverents, kuhu Tsehhoslovakkia esindajat ei kutsutud. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia otsustasid, et
majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud. Väliskaubandus Saksamaa väliskaubandus püsis aastaid maailmas teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale USA ja Hiina järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ei kellelegi muule kui Hiinale. Saksamaa majandusmudeli oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab 40% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 60% kaubast. Kasvanud on eksport KIE
K. onu ja Leni Onu külastas Josefit harva ja kui ta seda tegi, siis ainult äriasjus. Siiski paisis onu olevat väga häiritud sellest, et K. oli kohtu alla pandud ja tahtis teda tutvustada oma sõbrale, kelle sõber töötas kohtus. K. käitumine ja see, et K. võttis kogu protsessi poolnaljana, häiris onu ja ta püüdis k.le selgeks teha, et kaalul ei ole mitte ainult tema enda au, vaid terve perekonna au. Advokaadi juures oli K. pigem kõrvalehoidja, ega sekkunud juttu, vaid esimesel võimalusel läks ta Leni juurde, kes näitas tema suhtes tõsist huvi üles (nagu hiljem selgub, meeldisid talle süüdistatavad*) Nad oli temaga kahekesi toas, kus K. nägi esimest korda kohtutäiturist maalitud pilti (tehtud Titorelli poolt.) Selle pildil paistis alama astme kohtunik palju suurema ja mõjuvõimsam, kui ta tegelikult oli. Onu oli nördinud, et K. ei võtnud asja tõsiselt ja oli lasknud käest suurepärase võimaluse oma olukorda parandada
saeveski, sõjaväe varustamise ja -ehitus korrashoiu ettevõtteid; metsa-, 5 paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujale Eestis. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.a., kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Vene valitsus siiski kohalikesse koolidesse ei sekkunud ja mingeid erilisi muudatusi hariduselus ei toimunud. Gümnaasiumis hakati õppima ainult vene keelt. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eesti- ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri
Rooma riigikord oli pm aristokraatlik. Rooma võim vallutatud maades Roomlased ei mõjutanud teiste riikide elukorraldust, sealset usku, keelt ning kombeid. Itaalias võeti võidetulit ära osa maast. Need maad jaotait plebeidele jne. Rajati rooma kodanike asulaid-kolooniaid. Enamik Itaalia rahvaid pidi andma oma söjaveä Rooma käsutusse. Kõik vallutatud maad väljaspool Itaaliat olid provintsid. Neil kuulusid Rooma omandisse ning olid maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Iga provintsi valitses asehaldusr- ta pidi provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, koguma makse jne. Asehaldurid kasutasid tavaliselt oma ametit rikastumiseks, võttes altkäemaksu ning pressides lihtrahavlt raha välja. Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal Rooma ühiskond oli põllumajanduslik. Linna elanike arv kasvas kiiresti ning see edendas kaubandust. Kõike veeti Vahemeremaadesse. Vallutussõjad tõid kaasa ühiskonna suurema
Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispoliitika. Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda oli Hispaania kodusõda - 1936. Valimised võitis Hispaanias kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne. Levisid kuuldused, et kehtestatakse peagi diktatuur. See jagas Hispaania sisemiselt kaheks leeriks: vastuhaku juht kindral Franco (Saksamaa toetus), teisel pool Rahvarinne (NSVL toetus). Lääneriigid ei sekkunud vahele. Sõjas katsetasid NSVL, Saksamaa, Itaalia uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed võitsid, kehtestati Franco diktatuur - 1939. 1938. a oli Hitleri positsioon Saksamaal ja rahvusvahelises poliitikas niivõrd tugev, et võis alustada oma maailmavallutamisplaanidega. Esimene ohver oli Austria. Veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei
· Ladina-ameerikas sai talupoegade liikumine veriseks võitluseks ning 1910-1917.a. toimunud Mehhiko revolutsioonis saavutasid nad selle, et riik lõi tingimused väikemaaomanike huvidele. Sarnane : · Ladina-ameerika sai lahti kolonisaatoritest kuid oli küll majanduslikus ja poliitilises sõltuvuses USA-st, Aafrika oli seda niikuinii oma kolonisaatormaadest ! SUURBRITANNIA : Riigikord : Parlamentaarne vabariik + monarhia, riik ei sekkunud majandusellu ja Inglismaa oli vanim riik, mis oli parlamentaarne ja seal kehtestati ka teistest Euroopa riikidest varem turumajandusreeglid. Sisepoliitika : rahapuudus rahva seas. Võttis ette sotsiaalprogrammid, mida rahastati suurmaaomanikelt ja suurtuludelt võetavate suurte maksudega. Sotsiaalprogrammid paigutasid raha nt. Vanaduspensioni, tervisekindlustusse ja töötuabirahade väljamaksmisele. Seda nimetati revoltusiooniliseks eelarveks, mis loodi 1906.a
mis algas 29. oktoober 1956.[5][6] Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks.[7] Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. KUUBA KRIIS - Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis"
Tema moto oli järgnev: ``Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.`` Et suurest majanduskriisist üle saada, tegi ta neli tähtsat reformi. Ta erines eelnevatest Ameerika presidentidest sellega, et sekkus riigi majandusse, mida endised ametis olnud riigipead polnud teinud. Ja tänu sellele pääses Ameerika kriisist suhteliselt valutult, mida poleks aga juhtunud siis, kui ta poleks sekkunud riigi majandusse. Franklin Delano Roosevelt valitses Ameerika Ühendriike kaksteist aastat, rahvas usaldas oma saatuse koguni neljaks ametiajaks tema kätesse. Ta sündis rikkasse perekonda, elas Ameerika koorekihi keskel Hyde Parkis. Ta oli 20. sajandi maailma sündmuste keskseks figuuriks, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Tema poliitiline karjäär algas 1910. aastaga, kui ta kandideeris New Yorki Senati valimistel Hyde Parki ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
