hukkamine, näljutamine, piinamine, ajakirjanike põhjuseta kadumine, riigist väljaajamine, külade pommitamised, diskrimineerimine, tagakiusamine jne. Türklased on põhjustanud ja neid on süüdistatud ligikaudu 3500 teada oleva tavaisiku surmas. Kurdid on teada olevalt põhjustanud ligikaudu 1200 inimese surmad. Türklased on pommatanud mitmeid kurdide külasid ning linnu, mille tagajärjel on hukkunud paljud. PKK on saanud minevikus otsest sõjalist abi Nõukogude Liidust. Sekkunud on konflikti ka erinevad inimõiguste organisatsioonid, nagu näiteks Human Rights Watch, kes on asunud kaitsma tsiviilisikute õiguseid. Konflikt on olnud väga pikk ning ei paista lähiajal ka lõppevat, Öcalan (PKK esimees) istub 1999. aastast vangis, aga sõda Türgiga, milles hukkunud juba enam kui 40 000 inimest, kestab edasi. Kompromisse pole tehtud ning kurdid, keda on ligi 30 miljonit, on endiselt ilma oma kindlate aladeta.
linnaelanikku ja lisaks rändurid ja kaupmehed) mitmepalgelisem rotid 14.saj lõpus oli Londoni majanduslik ja poliitiline keskus suurem kui kõik ülejäänud Inglismaa linnade oma kokku. Tohutu kontrastide paik. 5. Iseloomustage viktoriaanlikku Inglismaad (mõttelaad, majanduslik olukord) Kuninganna Victoria ei sekkunud riigi asjadesse millega sai austuse oma rahvalt. Tänu temale muutuis rahvas oma arvamust monarhia suhtes ning ta puhastas” verega koos krooni”. Seda aega iseloomustatakse kui pikka rahuaega.Riigi stabiilsus olenes õiguskorra ja kiriku ühisvõimu toimimisest, kahe parlamendi koja tööst, armee ja laevastiku tõhususest ning tasakaalustatud kaubandusest. Samas toimus selle aja vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine.
4. II Maailmasõja algus. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale. 2 päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. 5. Balti riikide okupeerimine. Talvesõda Salaprotokolli alusel okupeeris NSV Liit Ida-Poola ja sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud, mille alusel paigutati Balti riikidesse NSV Liidu sõjaväebaasid. Soome keeldus vastastikuse abistamise lepingust. NSV Liit ründas Soomet, vallandades Talvesõja. Rahvasteliit kuulutas selle tõttu NSV Liidu agressoriks ja heitis NSVLi endast välja. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse
algas 29. oktoober 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) rahvusvahelised suhted olid teravnenud. NSVL tahtis Lääne
Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas...
· Protestantlikud riigid nägid selles ohtu luterlusele · Erinevatel aegadel sekkusid Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Inglismaa Taani periood: · 1625-29 · Sekkus Inglismaa ja Hollandi toetusel · Oli Saksamaalne ebavõrdne vastane · 3 olulises lahingus kaotas · Taani osalus lõppes Lübecki rahuga 1629 oli sunnirud loobuma protestantlike riikide abistamisest Rootsi periood: · 1630-35 · Oleks sõtta sekkunud varem, 1629 lõppes võidukas sõda Poolaga (muuhulgas ka Liivimaa) · Sekkus Prantsusmaa abiga ja initsiatiivil · Kujunes hiilgavaks sõjakäiguks mõne kurva erandiga · 1632 võidukas Lützeni lahing · Rootsi astus välja 1635 sõlmitud Praha rahuga · Pani aluse Põhjasõjani püsinud impeeriumile Prantsuse periood: · 1635-42/48 · Richelieu initsiatiivil alustatud sekkumine · Liit moodustati ümermõelnud rootslastega
ansluss) Nad liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: · 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. · Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleiss...
vabadusvõitluse esimene etapp. 1219- Taani vägede saabumine Tallinna- taanlased rajasid Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. 1220- võiduristimise alustamine, kus taani ja saksa preestrid püüdsid kiirkorras ristida võimalikult paljusid inimesi, hävitades sealjuures eestlaste pühi hiiekohti. Rootsi linnus süüdati põlema ning suur osa rootslastest tapeti. Rootsi ei sekkunud enam aktiivselt Liivimaa asjusse järgmised kolmsada aastat. 1224- Tartu vallutamine- ainsana oli iseseisev veel Saaremaa. 1227- Muhu ja Valjala linnuse vallutamine- nõnda oli alistatud ka Saaremaa ning kogu Eestimaa oli nüüdsest ristisõdijate valduses. Valjala alistumisega lõppes küll Muistne vabadusvõitlus Mistoimusningmillesseisnessündmusetähtsus? Isikud: Meinhard- Theoderich- oluline Liivimaa ristisõja juhtfiguur, oli arvatavasti liivlaste vanema
28.sept. BAASIDE LEPING Saaremaale, Hiiumaale, Paldiskisse, Haapsallu Nõuk. Sõjaväebaasid Vastupanu mõttetu. Samal päeval Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa- Nõukogude piiri ja sõprusleping Oktoober 1939 Nõuk. Väed saabusid. Hitler kutsus baltisakslased Saksamaale.Need inimesed loobusid Eesti kodakondusest ja võtsid Saksa oma. Pärast BAASIDE LEPINGUT muutus Eesti sisuliselt Nõuk.protektoriaadiks ehk sõltuvaks riigiks. Sisemine elu jäi samaks, seadused jäid kehtima, Vene võim ei sekkunud otseselt, vaid kaudselt. 3. november 1939- 12. märts 1940 Soome Talvesõda.Protetktoriaadistaatus oli 1940a. 14. juuni 1940- NL ultimaatum Leedule. SISU: Balti riigid teevad salajast koostööd ja NL on julgeoleku tagamiseks vaja poolehoidu. Samal ajal toimus Balti riikide blokeerimine mere poolt Katkestati lennundus&kaubandus lõigati välismaailmast. Leedu alistus ja lubas terve riigi okupeerida, Eestile esitati ULTIMAATUM 16. juunil Eesti alistus ulitimaatumile 17
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid k...
Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda. Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester. Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega. Maksud olid vähem koormavad kui Egiptuses. Babüloonia kuninga Hammurapi seadused: Määrasid iga kuriteo eest karistuse, kaitstes ühiskonda kuritegude eest. Jagasid elanikkonna 3 õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli samast klassist kehtis seadus ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu piirdus karistus rahatrahviga
oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000[viide?] Nõukogude Liidu sõdurit ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama, süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete nõukogude lisasõdurite sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust
sotsiaalsfääris? Uus kuss reformikava kriisist väljumiseks Panganduses: suurendati riigivõlga võeti võlgu, trükiti raha juurde Tööstuses: suurendati tarbimist, toetati uute töökohtade loomist Põllumajanduses: kehtestati tootmispiirang Sotsiaalsfääris: organiseeriti hädaabitöid, maksti töötutele abiraha, vaestele toetusi 8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale I maailmasõda. Kehtestati isolatsionismipoliitika riik ei sekkunud teise riigi asjadesse Neutraliteedi seadus ei osuta sõjalist ega majanduslikku abi sõdivatele Euroopa riikidele 9. Võrrelge demokraatilikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid: majanduses, poliitikas, kultuuris ja ideoloogias. Tunnused DEMOKRAATLIKRIIK DIKTATUURIRIIK MAJANDUS Riigi kontrolli all, plaanimajandus
2.2. Võrdle olukorda Poolas 1980-1981 ja Ungaris 1956/Prahas 1968, too välja sarnane ja erinev Poola Praha Tahtsid saavutada suveräänsust, nad andsid ka teistele riikidele lootust. Neil oli ühine vastane. Erinev oli: Ungaris algatasid ülestõusu , Poolas alustasid ülestõusu üliõpilased. Ungaris suruti ülestõus kohe maha, Poolas aga tegi NL järelandmisi. Ungaris lääneriigid ei sekkunud, Poolas aga sekkuti (USA aitas levitada informatsiooni, USA andis moodsat sidetehnikat jne) 3. Kas nõustud seisukohaga? Põhjenda! USA abi Afganistani vastupanuliikumisele võitluses Nõukogude vägedega aitas kaasa demokraatia levikule ja rahu kindlustamisele piirkonnas. Ei, sest kodusõjad läksid edasi. Tänase päevani sekkuvad Afganistanis teised riigid ning seal pole siiamaani rahu.
Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS Tallinn 2012 1 JUHTUMI KIRJELDUS Juhtumi toob avalikkuse ette riigiasutuse V juht, kes väidab, et asutuse M juht on korduvalt ühildanud välislähetuse puhkusega ning peab seda ebaeetiliseks. Organisatsiooni M juht ei ole juhtunus kahetsust avaldanud, samuti pole sekkunud ministeerium. Asutuse V juht peab õigeks asutuse M juhi tagasiastumist kõnealuse juhtumi tõttu. PROBLEEMID JA FAKTID Põhiprobleemiks on riikliku asutuse juhi puhkuse ühildamine komandeeringu ehk lähetusega. Veel seisneb probleem selles, et siiani (juhtumi avalikustamiseni) pole ministeerium juhtumiga seoses algatanud juurdlust ega ka huvi tundund. FAKTID, MIS PUUDUTAVAD JUHTUMIT: Põhilised asjaosalised: riiklike organisatsioonide M ja V juhid.
klassitsism, selged vormid, rõhutatud piirjoontega skulptuur, värvid tuhmiid, varjunditeta. Vastukaaluks liigsele mõistuspärasusele hakkasid loovisikud peagi enam hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Tekkis uus, neid väärtusi rõhutav kunstistiil- romantism. Maaliti inimeste portreesid ja sündmuseid, moodi tuli inimese paljas keha. Stiilid arenesid välja antiikajast ja Vana-Kreekast. Isikud: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas.Inglismaal. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega.Venemaal. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega
Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi KRIIS USA-s Töötud elasid telkides, kuna neil polnud raha, et mujal elada. Turu abil suudab majandus paraneda. Riik ei sekkunud. Roosevelt hakkas ellu viima uut kurssi ehk New Deali, et väljuda kriisist. Hakati panku korrastama, algul pandi kõik pangad kinni. Loodu riiklik hädaabi organiseerimise korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1 dollar päevas. 1933 kaotati keeluseadus. Hakati abirahasid töötutele ja pensionäridele andma. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes
- põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse) Struktuurne kriis. USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt. Vale rahvastikupoliitika USA-s. Keinsianism kujutas endast Keynesi soovitusi, mis olid aluseks kolmekümnendate aastate majandusteaduslikule suunale. Pärast kriisi hakkasid riigid sekkuma majanduselle rohkem kui iial varem. Kriisi kaks peamist tulemust olid 1. tootmise langus; 2
Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus ja langes elatustase. MUUDATUSED MAJANDUSPOLIITIKAS ENNE 1924. AASTAT UUS MAJANDUSPOLIITIKA ALATES 1924. A 1)Riik ei sekkunud majandusellu 1)Riik sekkus enam majandusellu, püüdes tagada 2)Orienteeruti eelkõige Vene turule selle vastuoludeta arenemist 3)Eelisjärjekorras arendati tööstust 2)Orienteeruti ümber Euroopa turule 4)Rahaühikuks mark, mille väärtus oli kriisi tõttu 3)Esikohale seati põllumajanduse arendamine kõvasti langenud 4)Margalt mindi üle kroonile
valitsusega ja tahtsid seda kukutada(kartsid bessaraabia anastamiseks,poole pidi jagama töölistevõimu), Saksamaa ja Itaalia alustasid kaheks,kuu hiljem ka leedu,saades vastu poola sõdimist Hispaania vabariigi vastu(dem riigid territooriumist. See ka tähendas,et uus ei sekkunud,vaid vabatahtlikud,ka Eestist), maailmasõda võis alata. Hispaanias kehtestati kindral Franco faistlik diktatuur. II MS algus · Poola purustamine -1 sept tungis · Kummaline sõda- toimus hitler sõda kuulutamata poolale Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede
Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati
tal oli eelnevalt koolis ka vägivallaga probleeme olnud visati ta koolist välja. Vaevu oli Erik koju jõudnud kui ema teatas talle et ta läheb uude internaatkooli Stjärnsbergi ning rong lahkub kahe tunni pärast. Uue kooliga lootis Erik teha ka uue alguse. Ta lootis et saab elada siis ilma vägivallata, kuid selles suhtes ta eksis. Eriku uues koolis kehtis seltsimehelik kasvatus mis tähendas seda et direktor ja õpetajad poiste omavahelistesse probleemidesse ei sekkunud. Peagi märgiti Erik '''uueks ja ninakaks'' ning juba varsti kutsuti ta ruutu* kus tal aga õnnestus ennast tõestada. Paratamatult ei olnud aga parim viis end tõestada kahe temast vanema poisi läbi peksmisega, kellest ühel ta ka ninaluu katki lõi, ning tema kiusamist jätkati. Rahu ei andnud talle ka kooli Nõukogu, millel oli vägagi suur tähtsus koolis, ning nad määrasid talle aina karistustöid igasuguste pisemategi asjade eest.
10. Ateena ametnike valimise omapära. TV 77 11. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. SPARTA SARNASUSED ATEENA kasvatus range riigikontrolli - haridus ja kasvatus oli iga all. pere eraasi, millesse riik ei sekkunud. eesmärk arendada sõjamehe - eesmärk arendada igakülgselt omadusi. arenenud inimest. koolis käisid nii poisid kui seitsme aastaselt kooli koolis käisid vaid poisid. tüdrukud. sõjaline trenn ja muusika suur tähelepanu füüsilisel õpetati lugema , kirjutama lugema ei õpetanud trennil. muusikat, kõne ja
Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse-neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjaväe Rooma käsutusse. Makse ega kohustusi peale ei pandud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Provintsi valitses asehaldur, kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest . Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal: Poliitiline tähtsus tõusis. Elanike arv suurenes, see edendas kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Rängalt said kannatada II Puunia sõja tõttu. Talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma. Orjanduse aeg. Vendade Gracchuste reformikatsed: Eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja
neljandikele vastu hakata, neid karistamata. Sinna kutsuti alati üks reaalkoolipoiss. Üldjuhul peksti teda ruudus seni, kuni ta välja roomas. Kuid Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, kuidas oma vastast kartma panna. Erik andis kahele gümnasistile peksa nii, ükski teine neljandik ei julgenud teda enam ruutu kutsuda. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gümnasistile ruudus ära. Stjärnsbergi koolil olid omad reeglid. Õpetajad ei teinud asjast välja ega sekkunud, õpilastel olid kehtestatud omad reeglid. Direktor sekkus asjasse ainult siis, kui olukord väljus kontrolli alt. Erik andis endast kõik, et teda välja ei visataks, kuna ta soovis ära teha küpsuseksami ja edasi minna Stockholmi gümnaasiumisse. Poiss pidi Stjärnsbergi koolis õppima kaks aastat. Ühikates korraldati ka haaranguid, kus gümnasistid tungisid tubadesse sisse, pöörasid need pahupidi ja läksid siis minema.
Maavarade kaevandamise piirkondadesse on samuti tekkinud väikesed asulad. 10.Mis on Sahel? Miks on Sahara lõunapiiri raske määratleda? Sahara poolkõrbeline lõunaosa Aafrikas. Seal on kõige intensiivsem kõrbestumine. Seetõttu on raske lõunapiiri määrata, kuna Sahel pole veel päris kõrb, kuid kõrbestumisetapi poole peal. 11. Mis on Timbaktu ja mis on selle ajalooline olulisus? Küla Malis. Lääne- Aafrika sümbollinn. Kui inimene poleks sekkunud, siis oleks see samuti Sahara kõrb. Vanasti oli palju metsi nüüd taimesti ei takista liiva liikumist. Tähtsaim kaubalinn ja kultuurikeskus. 12.Kuidas mõjutab kõrbestumine Sahelis nt. Malis elavaid inimesi ja selle riigi majandust? Milliseid ühiskonnagruppe mõjutab kõrbestumine kõige valusamalt? Paljud inimesed lähevad linna õnne otsima. On nälg- alatoitumine, kuna pole põldu, mida harida ja söögipoolist vähe. Selleks,
Külma sõda aitas lõpetada Ronald Reagani loodud NSVL väljakurnamise poliitika ning 1983. aastal loodud tähesõdade programm. NSVL oli pankrotis ning Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985. aastal tõi kaasa mitmed kohtumised näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Kokkulepped: USA-NSVL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimisest Euroopas (1987), USA-NSVL kokkulepe strateegilise tuumarelva kärpimisest ¼ ja 1/3 võrra (1991). Otsused: NSVL ei sekkunud enam Ida-Euroopa riikide siseasjadesse, tõi oma väed Afganistanist ja Ida-Euroopa riikidest välja, nõustus kahe Saksamaa ühinemisega. Kommunistlik maailm ja NSVL. Pt 21, 25, 26. 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku /kommunistliku riigikorraga riigid Ida- Euroopas ja Aasias? I maailmasõja järel pääses kommunism võimule NL-s ning Mongoolias, teise maailmasõja tulemusel kujunes välja kommunistlik maailmasüsteem. II maailmasõja
· Majandus koondus vaid teatud aladele. · Rigid muutusid üksteisest sõltuvaks. · Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis kaasa tuua kriisi. 3) Suur majanduskriis 1929-1933 · Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) · Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) · Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse) · Struktuurne kriis. · USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt. · Vale rahvastikupoliitika USA-s. 4) Majandus peale suurt majanduskriisi. · Enneolematult suur tööpuudus (töö kaotas kuni 30 milj. Inimest) · Vahepeal jõukust kogunud keskklass vaesus. · Kõige rängemalt lõi kriis välja USA-s.
Nii muutus talupoegade tähtsus märgatavalt. 6. Rooma pidas vastastega alati läbirääkimisi ühekaupa ning sõlmis kokkuleppeid kõigiga eraldi. Peaaegu alati jätsid roomlased puutumata allutatud riikide elukorralduse, usu, kombed jms. Sekkuti ainult vastuhakkude korral. Itaalias rajati Rooma kodanike asulaid kolooniaid, väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, mida valitses asehaldur. Kohalikesse asjadesse siiski roomlased ei sekkunud seni kuni olukord oli rahulik. 7. Roomas kerkis esile nii mõnigi väepealik ja riigimees, kes soovis haarata võimu Rooma üle. Sellised olid ka Crassus, Pompeius ja Caesar, kes esialgu moodustasid küll ühise liidu, kuid peale Crassuse hukkumist puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai sõja tulemusena Rooma ainuvalitseja, kuid senaatorid polnud rahul sellega ning tapsid ta. Uus kodusõda puhkes Caesari pooldajate Antoniuse ja Octavianuse vahel
2. Psühholoogiline aspekt hoidis külaelu koos st. ta oli inimene, kel kõige rohkem arukust. Oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Rahuliku meelega, õpetlik 3. Sotsiaalne aspekt Rehepapp oli igati austatud mees, keda usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada (nt. katku äraajamine). Samas hoidis ta nö madalat profiili, ei sekkunud igasse pisiasja. 4. Kujundlik aspekt Rehepapi nimigi juba näitab, et ta ei ole tavaline taluperemees. Tal oli ka teatud võim teiste üle, kuna teda usaldati. Ta oli tark mees, ravitseja. Alati kui tekkis olukord, kus oli vaja tähtsaid otsuseid langetada, võttis tema selle kohustuse enda peale. Tema roll on kui päästja. Tegelase suhe loo jutustajaga Jutustaja loob Rehepapist pildi, mis vastab väärikale palju elanud ja näinud inimesele. Ta on
pealetungiva Punaarmee tiiba.18 märts 1921 sõlmisid RUS ja Poola rahu. Kodusõjalõpp-1920 a lõpuks oli valgete käes vaid Krimmi ps.kus oli võimul Wrangel Kuigi Partisanisõda jätkus enamlaste jaoks veel aastaid , oli kodusõda 1922 lõppenud.Enamlased suutsid endale haarata : suuremal osal endise Vene impeeriumi terrioril, suutmata allutada iseseisvaid piiririike. Kriisi küpsemine RUS- 1917 a oli RUSa jõudnud revolutsiooni lävele. RUS oli sekkunud kiirustades,osalemine käis ülejõu. Rahutused sõjaväes- Rus oli kaotand üle 6mlj sõduri (vilets varustamine) Majanduslik kaos- polnd sõjaks valmis,1917 alguseks oli majandus tõõjõu-,toorainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu halvatud. Suurlinnades olid näljamässud. Keskvõimu autoriteedi langus- õukonnd laostus moraalselt. Selle põhjustas ,,pühamees" Grigori Rasputin kelle mõju keisriperele kahandas monarhia autoriteeti
(18. jaanuar 1871)- Siis tekkis Saksa-keisririik 21. Millised riigid kuulusid teljeriikide hulka? Itaalia, Saksamaa, Jaapan 22. Kes oli ja mida tegi Georgi Zukov? Nõukogude Liidu väejuht, kes juhtis idaeuroopas Punaarmeed. 23. Seleta mõiste MRP? Molotovi- Rippendropi pakt, Saksamaa ja Nõukogude-Liit tegid koostööd, 23.aug 1939. 24. Miks ei võtnud Lääs midagi Hitleri agressiooni vastu ette? Usa ja suurbritannia järgisid neutraliteedi poliitikat, ehk nad ei sekkunud teiste riikide asjadesse. Prantsusmaa oli IMS väsinud. Arvati, et kui Hitleri soovi rahuldada, siis ta rahuneb maha aga ta soovid aina kasvasid. 25. Miks ebaõnnestus Eesti Vabariigi taastamise katse 1944a.? Sest punaarmee tuli meile peale, okupeerisid Eesti. 26. Mis on konservatiivide peamiseks eesmärgiks? - Traditsioonid. Seda hoida, mis vanasti oli. 27. Kes oli ja mida tegi Johannes Vares Barbarus? - Rahvavalitsuse juht Eestis enne II MS, tegi koostööd kommunistidega 28
kuid need pole nii olulised kui need kolm. Väljendusviis Teost lugedes leidsin, et autori väljendusviis on väga tabav. Kuigi raamatu süzee polnud ju kõige põnevam, oli näidend väga hästi kirjutatud, seda eelkõige just sellepärast, et kunagi ei teadnud, mis järgmiseks juhtub ning ootamatuid pöördeid oli päris palju, kasvõi Ennu vahistamine tema viilimise pärast kroonuteenistusest. Autor laskis teoses tegelastel ise tegutseda ning autoripositsioonilt eriti ei sekkunud. Ehk vaid mõnes kohas, kus oli mõni ootamatu pööre, mida tavalises elus just ei juhtu. Teoses kasutati tegelaste iseloomustamiseks kaudseid võtteid. Lugeja pidi ise andma lõpliku hinnangu tegelastele, sest kindlaid vihjeid polnud antud. Ainult mõnel korral selgitati monoloogides tegelaste häid külgi ja halbu külgi. Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil see kirjutatud oli, oleks raske midagi paremat soovida. Kuigi lugesin näidendist
pole nii olulised kui need kolm. Väljendusviis Teost lugedes leidsin, et autori väljendusviis on väga tabav. Kuigi raamatu süzee polnud ju kõige põnevam, oli näidend väga hästi kirjutatud, seda eelkõige just sellepärast, et kunagi ei teadnud, mis järgmiseks juhtub ning ootamatuid pöördeid oli päris palju, kasvõi Ennu vahistamine tema viilimise pärast kroonuteenistusest. Autor laskis teoses tegelastel ise tegutseda ning autoripositsioonilt eriti ei sekkunud. Ehk vaid mõnes kohas, kus oli mõni ootamatu pööre, mida tavalises elus just ei juhtu. Teoses kasutati tegelaste iseloomustamiseks kaudseid võtteid. Lugeja pidi ise andma lõpliku hinnangu tegelastele, sest kindlaid vihjeid polnud antud. Ainult mõnel korral selgitati monoloogides tegelaste häid külgi ja halbu külgi. Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil see kirjutatud oli, oleks raske midagi paremat soovida. Kuigi lugesin
Liit). Esimesed osalised: · Venemaa · Valgevene · Ukraina Paari nädala pärast liitusid teised liiduvabariigid (va. Eesti, Läti, Leedu). NSV Liit oli sisuliselt lagunenud. 25. detsembril 1991 M. Gorbatsov loobus NSV Liidu presidendi ametist. 26. detsembril teatas NSV Liidu Ülemnõukogu NSV Liidu laialisaatmisest. NSV Liidu õigusjärglaseks sai Vene Föderatsioon (Jeltsin võttis üle "tuumanupu"). Idabloki lagunemine Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja tagurlaste vahel. Poolas sai 1989 kõige esimesena peaministriks mitte-kommunist. Saksa DVs, Tsehhoslovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias kukutati kommunistid võimult ka 1989. Tsehhoslovakkias toimus nn. sametrevolutsioon, presidendiks sai Vaclav Havel (1989). 1992 jagunes Tsehhoslovakkia kaheks iseseisvaks riigiks: Tsehhiks ja Slovakkiaks.
Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud. Rootsi ajal alguse saanud rüütelkonnad mängisid Vene võimu ajal väga suurt rolli. Rüütelkonda saamiseks loodi aadlimatriklid, kuhu kanti vanad Balti aadli suguvõsad ning ainult need aadelkonnad võisid kuuluda rüütelkonda. Balti erikorral oli nii positiivne, kui ka negatiivne roll. Rootsi ajal kehtestati ametlikult pärisorjus, kuid kõik pärisorjuse tunnused tekkisid just nimelt Vene võimu ajal. 1739
Kuna Rooma kartis, et Kartaago saab liiga võimsaks -> Kartaago vallutati. Vallutatud territooriumitel : · Itaalias Võidetuilt võeti ära osa maast. Rajati Rooma kodanike asulaid. Osa linnu said munitsiipiumi staatuse. Enamik linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased. · Väljaspool Itaalia Vallutatud alad olid provintsid. Kogu maa oli maksustatud. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse roomlased ei sekkunud. Iga provintsi valitses asehaldur. Roomlased tagasid siserahu ja kaitsesid neid välisvaenlaste eest. Muutused vabariigi ajal: · Varanduslik kihistumine · Talupoegade laostumine · Orjanduse aeg GRACCHUSTE reformid : · Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Vabariigi langus: · Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta. Väepealikud maksid oma sõduritele,
1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine Sisseveo piiramine Väljaveo suurendamine Raskendati pangalaenude saamist Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega) Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus Uus majanduspoliitika andis tulemusi – majandus arenes tõusujoones, kasvas sõltumatus Venemaast, algas sulandumine Euroopasse
Oluline on teadmine ja turvatunne, et sinu kolp ei ole märklauaks. Demokraatia mõistmisel, nagu selgub võib iseenesest olla mitmeid seisukohti. Demokraatia valitsemisvormina võimaldab inimestel valitseda, valitsemispoliitikana on rõhuasteus usuvabadusel ja vajaduste rahuldamisel. Käesolevas uurimuses oleme keskendusnud valitsemispoliitikale, ehk tähelepanukeskmes on inimeste valitsemisemine inimeste üle. Ajaloos on sõjavägi ja politsei sageli poliitikasse sekkunud. Isegi kui need jõud on tsiviilisikute kontrolli all, on liidrid mõnikord kasutanud neid mittedemokraatliku riigikorra rajamisel ja toetamisel. Nii on ka kaasaja maailmas: paljudes riikides toetuvad mittedemokraatlikud valitsemisviisid vähemalt osaliseltki vägivallale. Eestis võib kohata poliitilist vägivalda aga pea igal nurgal: näiteks Res Publica europarlamendi valimiskampaania hüüdlausel "Murrame läbi!". Kui Isamaaliit oma loosungiga "Plats puhtaks
Suurbritannia ülemvõimu kehtestamine Indias 16. sajandil tekkis Põhja-Indias Suurmoguli riik. Padisahh Akbar Suure valitsemisajal saavutas riik õitsengu, mis kestis kogu 17. sajandi. Vallutati peaaegu kogu India. Arenes nii majandus kui kultuur. Samal ajal alustas Suurbritannia India hõivamist. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Sõduriteks olid kohalikud- sipoid. Kohalike vürstidega sõlmitud kokkulepete ja sõjalise jõu abil laiendati Suurbritannia mõju ja nõrgendati Suurmoguli riiki. India Inglise Ida-India Kompanii võimu all India valitsemise üldised alused määras kindlaks Suurbritannia parlament. Kuid parlament ja Briti valitsus ei sekkunud konkreetsetesse probleemidesse. Need jäeti Ida-India Kompanii direktorite nõukogu ja India kindralkuberneri hooleks. Ida-India Kompanii oli Indias huvitatud eelkõige kohaliku tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja puuvilla, kanepit, salpeetr...
siiski saavutati: nt nõrgenes absolutistlik riigikord, mõnel pool (nt Preisimaal ja Austria impeeriumis) kehtestati põhiseadused, sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused, Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne. 11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks. Peamised parteid olid konservatiivid ja liberaalid. 12. Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ja nende õlul lasus ränk maksukoorem
Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. e) Kaart 3. Sotsialismileeri kujunemine. Sotsialismileeri riigid. Sotsialismileeri riigid:
Kodusõda Venemaal 1918-1922 · Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918
(NSVL sai soome,eesti, läti ning Bessaraabia, Poola tehti pooleks. Kuu aega hiljem müüs Saksamaa ka vahetuskaubana NSVL-le Leedu. Selle pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 7. Poola purustamine Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta ei sekkunud. Saksamaa lõi Poolat haledalt igast küljest ja vallutas nad kiirelt. 17.sept samal aastal tungis teiselt poolt kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas olemast. 8. Välksõda läänes Hitleri väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud
Ülemkohus põhiseadusega vastuolus olevaks. 27. Millal ja miks kehtestati keeluseadus USA-s? Millised olid selle tulemused? Keeluseadus kehtestati aastal 1920, et keelustada alkohoolsete jookide valmsitamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Selle tulemusena hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ning massiliselt hakati tootma salaalkoholi. 28. USA välispoliitika iseloomustamine. Kuidas sai USA endale neutraliteeti lubada? USA ei olnud juba aastaid sekkunud Euroopa poliitikasse, kuid osavõtt I maailmasõjast tähendas aga ajutiselt selles osas muutusi. Peale sõda oli USA-l võimalus muutuda maailma juhtuvaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. Nad soovisid saavutada mõjuvõimu Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Isolatsionismi pooldajate tõttu ja USA eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Varsailles’ rahu- lepingut. Sellest hoolimata sekkuti Euroopa majandusse.
Üheksas valdkonnas tegutsevad välisettevõtted on kohustatud Saksa tolli töötaja lähetamisest eelnevalt teavitama, need valdkonnad on välja toodud Saksamaa ebaseadusliku töötamise tõkestamise seaduses (Schwarzarbeitsbekämpfungsgesetz) ning nende hulka kuuluvad näiteks ehitus, toitlustus ja majutus, reisijate vedu. VÄLISKAUBANDUS Saksamaa väliskaubandus püsis kaua maailmas teisel kohal USA järel. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduses kolmandale kohale. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ning on hetkel kolmandal kohal Hiina ning USA järel. Saksamaa majandusei oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab üle 39% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib umbes 58% kogu kaubast. Kokku toimub umbes 68% Saksamaa
olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.Uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. · Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. 14. Müncheni konverents 1938: (Vt. ka õpik lk.165-167): · Kriisi põhjuseks olid Saksamaa nõuded Tsehhoslovakkias elavate sudeedisakslastest
Ruut oli plats skla taga, kus sai arveid klaarida. Sinna kutsuti alati ks reaalkoolipoiss. Tavaliselt peksti teda ruudus nii kaua, kuni ta lihtsalt vlja roomas. Aga Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, mida see thendab. Erik andis kahele gmnasistile peksa nii, et nad olid pris hullus seisundis. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gmnasistile ruudus ra, st. rotiks teda nimetama ei hakatud. Stjrnsbergi koolil olid omad reeglid. Huvitav oli asjaolu, et petajad asjasse ei sekkunud, pilastel olid nagu omad reeglid. Direktor sekkus asjasse vaid siis, kui olukord lks pris hulluks, nt. vljaviskamiseks. Reaalkoolikad ei tohtinud nukaid ega neljandikke peksta, siis jrgnes kohe vljaviskamine. Erik ei tohtinud lasta ennast vlja visata, sest muidu poleks ta Stockholmi gmnaasiumisse sisse saanud. Poiss pidi Stjrnsbergi koolis kima kaks aastat. Vahepeal korraldati ka haaranguid, st. seda, et gmnasistid tulid niisama tubadesse sisse, prasid need pahupidi ja lksid siis minema.
Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!) Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. 10 Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
