Üks osa sellest uuenduskuurist oli avalikustamine ehk glasnost. Selle käigus toodi avalikkuse ette senivarjatud seiku ajaloost, näidati, kuidas väljaspool tegelikult elati jms. Nõukogude juhtkond ei suutnud aga peagi enam sündmuste käiku kontrollida ning konfliktid ja rõhutud rahvaste vabanemispüüded kasvasid võimudel üle pea. See andis veelgi tõuke sotsialistliku süsteemi lagunemisele. Kuna Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse, said viimased vaikselt valitseva võimu alt vabanema hakata. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja vanameelsete vahel. Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks, tekkisid alternatiivsed parteid, mis olid suunatud Kommunistliku Partei vastu, võeti vastu keeleseadusi jms. Osa liiduvabariike keeldus alustamast läbirääkimisigi liidulepingu uuendamiseks
Adolf Hitler ja algas NSDAP diktatuuri kehtestamine. 1935-ndaks aastaks tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestati üldine sõjaväekohustus ning asuti uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. 1936.aasta märtsis viis Hitler oma väed lausa demilitariseeritud Reini tsooni, kuigi tal polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui Lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler tagasi tõmbunud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata ja viimane sõda ei soovinud. Briti maavägi oli nõrk, kuigi investeeriti sõjalaevastikku ja lennuväkke. Prantsusmaa olukorrale aitas kaasa 1930-ndate ebastabiilne sisepoliitiline olukord. Tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele ei olnud kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, elujõuline
mehed omal ajal. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elanud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud enam kohaneda normaalse eluga. Sõjas osalenud põlvkonda nimetatakse ,,kadunud põlvkonnaks" Maailmasõda kujunes oluliseks eelkõige Venemaal, kus kõik muutus. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Toimusid revolutsioonid, mis tõid kõik kaasa midagi head ja halba. Veebruarirevolutsioonil kukutati keiser ning toodi sisse demokraatlik valitsemisvorm. Loodi Ajutine Valitsus, mis pidi täitma rahva soovid ja lõpetama sõja Saksamaaga. Kuna muutust ei toimunud, tuli Oktoobripööre, mis kujunes hoopis hullemaks kui esialgu loodeti diktatuur ja plaanimajandus. Rahvalt võeti sõna,-koosoleku-ja trükivbabadus. Võimule tulid
kasvatamisega. Autrotoofsuse seadus Mullaõpetus Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunproduktide poolt. Mulla kõige iseloomilikumaks omaduseks on viljakus Viljakus jaguneb: 1) Looduslik mulla viljakus on viljakus kuhu inimene oma tootmistegevusega ei ole sekkunud 2) Kunstlik viljakus mis kujuneb loodusliku viljakuse baasil- inimese tootmistegevuse tulemusena. Mullaviljakus põhineb mulla füsioloogilstel, fütosanitaarsetel ja tehnoloogilistel funktsioonidel. Füsioloogiline funktsioon e talitlus seisneb taime juurte nõudluspõhiste vee-, toitainete-. Õhu- ja soojavajaduste rahuldamises ning sõltub mulla puhverdusvõimest läbilaskvusest ja neelamismahutavusest.
Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari NSVL saatis punaarmee-lased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud NSVL- poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. ga koostööd. Suessi kriis Egiptus riigistas lääne-riikidele kuulunud Suessi kanali, et Niiluse jõele elektrijaama Egiptus vs Suurbritannia Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu. Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult rajada (lääneriigid ei andnud laenu). See halvendas suhteid kanali seniste omanike ja Prantsusmaa Egiptuse Piirkonnas nõrgenes Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon, kasvas NSVL ja USA tähtsus. Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist.
jättis Lihulasse vaid 500-mehelise garnisoni (sõjaväe üksus, kes on mingis kindlas laagris) Rootslaste tegevus polnud kaugeltki meeltmööda saarlastele ning 8. august 1220 saabuski saarlaste laevastik Lihulasse. Roostlased piirati sisse, sunniti nad ägedas võtluses alistuma. Linnus süüdati põlema ning enamus rootslasi tapeti. Sellega oli nurjatud rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada-nurjatud. Rootslased ei sekkunud enam Liivimaa asjadesse enam 300 aastat. Kasutatud allikad http://histrodamus.ee/?event=Show_even t&event_id=1958&layer=113&lang=est#195 8 http://4.bp.blogspot.com/_vbI4KN0azDM/Sk eQ45vn7LI/AAAAAAAAAEQ/TDje2Y_z9co/s320/v ale+kiviheitemasin.jpg http://farm3.static.flickr.com/2054/211738 1405_d56c664fb5.jpg http://histrodamus.ee/?event=Show_even t&event_id=2011&layer=113&lang=est#201 1 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
mõisnikel väga suur võim talupoegade üle. Seega ei toonud Veneaeg talupoegadele eriti kasu. Paljudele pigem just vastupidi. Ma arvan, et Liivi sõda ja Põhjasõda tõid kaasa mitmeid muutusid ja tagajärgi, mis olid nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kuna Liivi sõja võitis Rootsi, läks enamjaolt Eesti ka Rootsi alla ja seepärast kehtestati Rootsile kasulikud seadused. Kuigi aga peale Põhjasõda pidi Rootsi loovutama Eestimaa Vene võimu alla, ei sekkunud eriti uus võim Eestimaa tegemistesse ja seetõttu said jätkuda Rootsi ajal alanud arengud. Minu arvates oli aga Liivi sõjale järgnenud aeg oli eestlastele kasulikum, kuna sel ajal üritati harida rahvast rohkem, Eestimaa arenes üldiselt ja ka talupoegadel oli rohkem õigusi. Kuigi ega ka Rootsi aeg olnud üdini hea. See ainult pehmendas Eesti rahva olukorda, kuna eestlased jäid enamjaolt ikka talurahvaks, kes sõltusid võõrvõimu otsustest.
Tsehhoslovakkia. 4) Uute riikide loomisel ei arvestatud rahvuspiire. Näiteks Tsehhoslovaikka aladel elas umbes 3 miljonit sudeedisakslast ja ka Jugoslaavia koosnes mitmetest väikearahvastest. 5) Rahvasteliidu loomine (loodi 1920. aastal, peakorter asus Genfis, eesmärk oli kultuuriline-, majanduslik-ja poliitiline koostöö riikide vahel ning hoida ära ka sõdu, nõrkuseks oli see, et probleeme ei suudetud enam lahendada, kui sekkunud olid suurriigid). 6) Naiste poliitiliste õiguste suurenemine. 7) Versailles´ diktaat Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal 11. novembril kell 11:00, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne´i vaherahu. Novembri alguses oli Saksa keiser Wilhelm II põgenenud Hollandisse (suri 1940.aastal). Versailles´diktaat Versailles´ diktaat sõlmiti Pariisi rahukonverentsil 28. juunil 1919, aastal Antanti ja Saksamaa vahel. Ferdinand oli tapetud 28. juunil 1914
Esimene maailmasõda, mis toimus aastail 1914-1918, puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel, kuid peapõhjuseks võis siiski arvata Saksamaa ning Suurbritannia võitlust liidrirolli üle maailmas. Avalöögiks saab siiski nimetada Slovakkias, Sarajevos toimunud atentaat Franz Ferdinandile, kes oli Austria-Ungari vürst. Keskriikide poolel olid Saksamaa, Austria-Ungari, pärast ka Türgi ja Bulgaaria. Itaalia, kes esialgu sõtta ei sekkunud ja Keskriikide poolel oli, astus 1915. aastal samuti Antandi riikide poolele, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa ning Suurbritannia. Ka Jaapan, Portugal, Kreeka ning Ameerika Ühendriigid astusid Antandi riikide poolele. Oli ilmselge, et Antandi riikidel oli rohkem ning võimekamaid liitlasi, kui Keskriikide poolel. Saksamaal oli väga hästi arenenud sõjavarustus ning sõjavägi, kuid tal nappis liitlasi. Saksamaa juhid mõistsid, et ainuke võimalus
New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes rakendas majandusse New Deali. Valtises 33-45(2ms ajal) A.Hitler- Natsi saksamaa juht, elu lõppes enesetapuga. J.Stalin- NSVL juht Austria Anslus- märts 38. Austia liitmine saksamaaga Müncheni kokkulepe- 29.sept 38 tsehhoslovakkia sunniviisiline liitmine Saksamaaga MRP- 23.august 39 kokkulepe et üksteist ei rünnata+salajane protokoll Koalitsioonivalitsus- Dem. eestit 18-34 juhtisid koalitsiooni valitsused.(mitu parteid)
Teine maailmasõda Algus 1939-1941 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. 1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale, süüdistades Poolat Saksamaa ründamises. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei
lased Ungarisse, tõus Nõuti demokraatia suruti maha. Poodi Imre taastamist, uut valitsust, Nagy, kuna ei teinud poliitvangide NSVLga koostööd. vabastamist, sõnaja trükivabadust. Suessi kriis Egiptus riigistas lääne Egiptus vs Sündmustesse sekkunud riikidele kuulunud Suessi Suurbritannia ja ÜRO nõudel sõlmiti kanali, et Niiluse jõele Prantsusmaa vaherahu. Suessi kanal elektrijaama rajada sai kaks aastat hiljem (lääneriigid ei andnud ametlikult Egiptuse laenu). See halvendas Piirkonnas nõrgenes
Vana Idamaade haridusest: Sumer,Egiptus,Babüloonia. Sumer Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena. Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks.
eesmärgiks. Ida-Saksamaal laienes liikumine läände ning Lääne-Saksa saatkonnad sattusid tugeva surve alla. Ida-Saksamaal hakkasid peale Ungari piiri avamist Läände suured meeleavaldused. Vahetati välja Ida-Saksa vanameelsed juhid ning uus valitsus avas inimestele pääsu Lääne-Berliini. 10. november 1989 kogunes rahvamass Berliini müüri juurde ning hakkas seda siis mõlemalt poolt lammutama, hommikuks oli müür maas. Nõukogude sõjaväeüksused ei sekkunud, seega varises Ida-Saksamaal kommunistide võim kokku ning kommunistlik partei sunniti oma võimust loobuma. Ida-Saksamaal korraldati valimised, mille võitsid kristlikud demokraadid. Hakati korraldama läbirääkimisi mõlema Saksamaa vahel ning Venemaaga. Gorbatšov ei olnud esialgu nõus sellega, et Saksamaa jääb NATO liitmeks, aga lõpuks andis ta järele ning 1990. aasta oktoobris sai Saksamaa ühinemine teoks.
Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega. Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks mälesturmärke. Kuningas Assurbanipal lõvijahil Akadi kuningas Naramsin tallab jalge alla surmavaenlase, ülejäänud vaenlased aga paluvad armu. Hammurapi seadused "Silm silma, hammas hamba vastu" - vastavale kuriteole vastav karistus. Kolm õiguslikku seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad.
kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna vaesemate ostujõud oleks suurenenud. Kriisiga kaasnes ka enneolematult suur tööpuudus, nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. 1920. aastal USA-st maailmamajanduse juhtriik. Kuna Ameerika astus Esimesse maailmasõtta hiljem, olid tema kahjud minimaalsed. Ameeriklased müüsid sõdivatele riikidele
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Mida tähendab selle puu maharaiumine? Nii nagu puu maharaiumine kujutas Nebukadnetsari valitsusvõimu katkemist, pidi ka Jumala valitsusvõim maa peal katkema. See juhtus siis, kui Nebukadnetsar hävitas Jeruusalemma, kus Iisraeli kuningad istusid ,,Jehoova aujärje peal" kui Jumala esindajad (1. Ajaraamat 29:23). Mida tähendab ,,seitse aega"? ,,Seitse aega" tähendab ajaperioodi, mille jooksul Jumal lubas inimestel maa peal valitseda, ilma et Jumala valitsus oleks sellesse sekkunud. Piibli kronoloogia järgi algas ,,seitse aega" 607. aasta oktoobris e.m.a, kui babüloonlased hävitasid Jeruusalemma (2. Kuningate 25:1, 8--10).* Kui kaua kestab ,,seitse aega"? See ei saa kesta vaid seitse aastat, nagu Nebukadnetsari puhul. Viite sellele leiame Jeesuse sõnadest ,,Jeruusalemm [Jumala valitsusvõimu sümbol] jääb rahvaste tallata, kuni rahvastele määratud ajad täis saavad" (Luuka 21:24). ,,Rahvastele määratud ajad" ehk ajaperiood, mille jooksul Jumal lubas
Euroopa 20 saj lõpp ja 21 saj algus · 1997 tulid võimule leboristid, nad tõid endaga kaasa sotsiaal demokraatliku ideoloogia, kuid 19 saj lõpp ja 20 saj algus nad nõudsid lisaks sotsiaal demokraatiale silmas pidada ka konservatiivseid seisukohti. Seetõttu hakati Blairi poliitikat nim kolmanda tee poliitikaks. · Inglismaa sõbralikud suhted USAga. Kui alags teine iraagi sõda oli inglismaa kohe usa liitlane, nato sellesse ei sekkunud. · Prantsusmaa tunneb end jätkuvalt euroopa südamena ning kontrollib saksamaa arenguid, sest saksamaa ja prantsusmaa on euroopa liidu ühed olilisimad tegelased. · 1981 prantsusmaa presidendiks mitterrand, esimene sotsialist peale teist MS · 1995 valitakse presidendiks Chirac. Mõlemad soodustasid koostööd saksamaaga kuid suhted usaga läksid kehvemaks teise iraagi sõja ajal
Kasutusele tuli masstootmine, inimesed hakkasid palju laenama, mille tagajärjena ei suudetud enam laene tagasi maksta ning tekkis majanduskriis. 14. Miks tekib USAs 1920ndatel maffia ning miks on teda väga keeruline ohjata? Sest USAs kehtestati kuiv seadus, mis keelas alkoholi tootmise, müümise, impordi, ekspordi. Ohjeldada oli raske, sest maffia ostsis enda poolele poliitikud ja ametnikud. 15. Mis poliitika oli USAs isolatsionalismipoliitika ja milles see väljendus? NT USA ei sekkunud Euroopa asjadesse, vaid keskendus oma võimule Ameerika mandril. Väljendus selles, et ta ei sekkunud rahvusvahelistesse suhetesse, kui Euroopa riigid ei sekku Ameerika asjadesse. USA ei müünud enam oma relvi sõdivatele riikidele. 16. Milles seisnes New Deal´i poliitika ning kuidas see realiseerus? Tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, maksude tõstmine, mõõdukas inflatsioon
a · Põllumajandus- ja tööstustoodang; · Eesti kroon; · Mark; · Orienteeruti Vene turult Euroopa turule; · Ettevõtte laenud (kõigile); · Toetati vaid kodumaise toorainega tegelevaid ettevõtteid; · Riik ei sekkunud majandusse; · Riik sekkus majandusse. · Orienteeruti Vene turule. 8. Milliseid katseid tegi Eesti, et leida välispoliitilist tuge? · Suhete normaliseerimine; · Demokraatlike suurriikide otsimine sõpradeks; · Balti Liidu teostamise unistus (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome); · Eesti-Läti kaitseliidu leping; · Rahvasteliidu liige (1921. a); · Vene-Eesti (1932
solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess, (pool)automaatse tegevuse tulemus. Eelistas kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ta ei kasutanud molbertit, paletti, pintsleid jms, vaid eelistas
taoli keisririigi ajal. Komitern-1919a kommunistilk internatsionaal, et ühendada maailma kommunistlike parteisid. NSVL-nõukogude sotsialistlik vabariikide liit Hüperinflatsioon-raha väärtuse hiiglaslik langemine Fasism-marurahvuslus Rosvelti UUS KURSS- reformida kava, riik hakkas majandust suunama, hädaabi tööd,vanurite toetamine, kontroll pankade üle, uued töökohad Isolatsionism-Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse. Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud. Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas. Führer-füürer, SM diktaator Duce- juht, Itaalia diktaator SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile
muudab see järjest ebakõlblikumaks. Kuna nii mõnedki inimesed on hakkanud tähelepanu juhtima erineval viisil saadud toidukaupades, siis viimasel ajal on hakatud mõtlema tervislikumalt, ning eelistatakse poeletilt kaupa mis on mahetootmise teel saadud. Mahetootmine pole ka ainult kasulik seepoolest, et saadud toit on puhas vaid ka sellepoolest,et taoline tootmisviis saastab ka maapinda vähem. Viimastel aastasadadel on inimene palju sekkunud loodusesse. Siiski enamasti negatiivses mõttes, osooni saastamisest maapinna mürgitamiseni. Aeg oleks sekkuda loodusesse ka positiivselt, ning pidurdada meie planeedile halva mõju osutamine. Iga inimene suudaks midagi meie looduse heaks ära teha, kuigi see on vaid murdosa üldisest, viivad lõppkokkuvõttes kõigi pingutused meid eesmärgini.
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema
Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Faalanks- jalaväe lahingurivi, kus sõjamehed rivistusid mitmesse viirgu. Lähivõitluses tugeva löögijõuga, kuid külgedelt ja tagant kergesti rünnatav, lahinguväljal raskesti
· Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale. · Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. · Venemaa sõjaplaan: kõigepealt lüüa Austra-Ungari ning siis vallutada Budabest ja Viin. 5. Venemaa kokkuvarisemine Veebruarirevolutsioon ja Oktoobipööre. · 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: · Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks
Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3) Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1) Palestiinas. Põhjus: Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma.
· Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale. · Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. · Venemaa sõjaplaan: kõigepealt lüüa Austra-Ungari ning siis vallutada Budabest ja Viin. 5. Venemaa kokkuvarisemine Veebruarirevolutsioon ja Oktoobipööre. · 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: · Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks
KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi huve. KONSERVATISM- Demokraatlik liikumine, kus ei tehtud uuendusi vaid eelistati seda, mis oli juba ajaloos läbi proovitud. pooldati vaba turgu NATSIONAALSOTSIALISM- Vägivaldne mittedemokraatlik
seotud on justkui suveniirid kallitest hetkedest. See on tõesti ilus idee, mis võiks isegi toimida, kuna ma ei poolda raamatute kadumist riiulitelt, et nood tühjadena tolmu koguksid. Vahur Afanasjev tunneb muret autorite käekäigust ja autoriõigustest, mis võivad tugevalt kannatada saada, kui info kergemini kättesaadavamaks muutub. Google oli alustanud raamatute digitaliseerimisega, kuid kohus oli sekkunud, peatades uuemat kirjandust puudutavad arengud ja seda just sellepärast, et kaasaja autorid saaksid ikka tasu oma vaeva eest. Karl Martin Sinijärv pakkus välja uue idee, et tarbijaskond võiks aastas maksta sümboolse tasu nii saaksid kirjanikud suuremagi kasumi kui muidu ja ka rahvas jääks rahule. Siinkohal aga ei saa ma päris nõustuda, kuna mitte kõik inimesed ei loe raamatuid mõned teevad seda aga nii harva, et neile ei tuleks sellest ideest üldsegi kasumit. Aga nagu
tsaariarmee kindral. Adolf Hitler Churchill Roosvelt Saksamaa diktaator Suurbritannia poliitik ja peaminister USA president Saksamaa-tahtis laiendada eluruumi ning liita endaga naaberriigid NSVL-ülemaailmne kommunismi levitamine Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1.Austria liitmine 1938 (seda nimetati anšlussiks). Suurbritannia ja Prantsusmaa ei sekkunud. 2. Sudeedimaa 1938 3. Müncheni kokkulepe 1938 4.Kogu Tšehhoslovakki 1939. 5.Poola vallutamine (1939)- sellese sekkusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sekkus samuti NSVL. 6. 23.august 1939. sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Mannerheimi liin- Soomes Karjala maakitsuse võimas kaitseliin, ehitati et ennast kaitsta.
5) Milles seisnes demokraatia nõrkus kahe maailmasõja vahel? – Traditsioonide puudumine, vead valitsuses, valitsused polnud püsivad, vead seadusandluses. 6) Millal ja kust algas suur majanduskriis, millised olid selle põhjused? – Algas 1929 USAs. NYC börsi paanika, väärtpaberite hinnad langesid, USA nõudis sisse Euroopa võlgu. Põhjused: ületootmine, vale majandamine – laenud, valitsuse vead kriisi ajal – riik ei sekkunud majandusse. Tagajärjed: tööpuudus, nälg ja rahulolematus, keskklassi vaesus, inimesed kaotasid kodu ja varanduse, tootmise langus ja demokraatia kriis. 7) Selgita mõisted: maffia, keinsianism, uus kurss, isolatsionismipoliitika. – Maffia: kuritegelik rühmitus (nt USAs toodi salaja alkoholi sisse) kuulsaim Al Capone, Chicago. Uus kurss – new deal, pidi kiirendama majanduskriisist välja tulemist. Isolatsionismipoliitika –
taastamiseks, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel. Interrinne- Eesmärgiks NSVL säilitamine, Üritasid rünnata Toompea lossi ja rahvas tuli kaitsma 4. Mis välis- ja mis sisepoliitilised asjaolud aitasid kaasa kommunistlike reziimide kokkuvarisemisele Ida-Euroopas? Sisepoliitilised- poliitikud muutusid leebemaks ja majanduse raske olukord Välispoliitilised- NSVL ei sekkunud enam 5. Nimeta üks muutus idabloki riikide majanduses ja poliitilises elus pärast kommunistlike reziimide kokkuvarisemist. Majandus- olukord paranes Poliitiline- riigid said vabaks 6. Kuidas on Eesti ajalugu mõjutanud järgmised isikud: Mihhail Gorbatsov- korraldas perestroika Boris Jeltsin- oli Venemaa president,kes tunnustas Eestit Lennart Meri- Taasiseseisvunud Eesti esimene president, augustiputsi ajal oli soomes ja töötas eesti taastunnustamise nimel Tunne Kelam- Eesti komitee esimees
aastat töötamisest ning lapsekasvatamisest väga väsinud) Ta ei saanud pahaseks, kui Krõõdal sündis tütar (kuigi ta väga lootis) vaid ütles, et neil on aega ka poegi saada See näitas, et Andrese jaoks ei olnud Krõõt lihtsalt mingi objekt ning hoolis temast. Andres oli armukade (ta sai pahaseks, kui peremees ütles, et ta naisel on kena hele hääl, mida võikski kuulama jääda) Ta kuulas nõuandeid, mida naine ütles (et kohtusse ei läheks, ei sekkunud tülidesse) Pearu Ta oli väga närviline mees. Läks tihti pisikeste asjade pärast närvi (Kui nende lehmad naabrite juures söömas käisid, Andres ei öelnud midagi Pearu sai pahaseks) Oli vägivaldne peksis naist ning kohtles ka lapsi halvasti. Võiduhimuline Kõik mida Andres tegi/mõtles, pidi tema ka kohe endale saama. Kade Pearu teadis, et Andresel ei ole raha, et endale reed osta/teha, siis tahtis ta Andreselt
Mallekesed ülbeteks ja püsimatuteks Esmeraldadeks, Caroliinadeks ja Delakruusideks. Kõik need lisaprobleemid ja näilised armastusepuhangud muudavad meie arusaamu ja ka maailma, kus elame. Me pole valuvormi tinasõdurid, keda ei saa tükkideks rebida ega halvale teele suunata. Meie üle otsustab vaid Jumal, kellelt tihti pisarsilmis abi ja nõu palume. Kui madu kiusas Aadamit ja Eevat, siis ei pöördunud nad Jumala poole, kes nägi ja teadis, mis toimub. Ometigi ei sekkunud ta vahele, sest abivajajad ei hüüdnud tema nime ega palunud armu. Osad inimesed arvavad, et saavad ilma Jumalate ja religioonita hakkama, aga tunnevad muret, millega küll täita teiste inimeste hingeauke ja tuua tagasi nende rõõm ja elutahe. Samasugust auku kirjeldas ka Goethe oma imelises teoses ,,Faust``. Mees oli täis veidrat rahutust, ta oli tohutult õppinud ning omandanud palju teaduskraade, kuid leidis, et ei tea midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata
hävitatud ning põliselanikud kaugele läände tõrjutud. Põhja-Ameerika idarannikule oli 18. sajandi keskpaigaks kujunenud 13 inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levis farmerlik põllumajandus ning lõunapoolsetes asjumaades rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati lõunapoolsetesse kolooniatesse Aafrikast laev laeva järel neegerorje sisse vedama. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Seitsmeaastase sõja käigus oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse suure sõjaväe, mis vajas majutamist ja ülalpidamist. Kolonistide kasvav jõukus tekitas soovi nende maksukoormust suurendada. Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist.
Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla-ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda:
linnaelanikku ja lisaks rändurid ja kaupmehed) mitmepalgelisem rotid 14.saj lõpus oli Londoni majanduslik ja poliitiline keskus suurem kui kõik ülejäänud Inglismaa linnade oma kokku. Tohutu kontrastide paik. 5. Iseloomustage viktoriaanlikku Inglismaad (mõttelaad, majanduslik olukord) Kuninganna Victoria ei sekkunud riigi asjadesse millega sai austuse oma rahvalt. Tänu temale muutuis rahvas oma arvamust monarhia suhtes ning ta puhastas” verega koos krooni”. Seda aega iseloomustatakse kui pikka rahuaega.Riigi stabiilsus olenes õiguskorra ja kiriku ühisvõimu toimimisest, kahe parlamendi koja tööst, armee ja laevastiku tõhususest ning tasakaalustatud kaubandusest. Samas toimus selle aja vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine.
enam mingit tegemist teha. Tial oli suhe ka oma töötajaga, Nilsiga, kes vahepeal sehkendas tema naabri Biancaga. Kui Nils aga palgatõusu soovis vallandas Tia ta. Tial oli periood, kus ta tarbis ravimeid, et oma alkoholisõltuvusest lahti saada, see aga ei õnnestunud. Jõulude ajal hakkas Tia uuesti suhtlema nii Sigridi kui ka Nilsiga. Bianca, kahe lapse ema, ilma meheta. Bianca oli teinud lapse teise mehega, kes oli abielus. Kuigi ta mees otseselt lapse kasvatamisse ei sekkunud , sokutas Bianca oma last ikkagi suveks tema poole maale ja üritas võimalikult palju oma last teiste inimeste hoolalla saada. Biancal olid suhted Nilsi, Tia töötaja ja Sveniga, Tia bossiga ,kes Tial aitas rahaliselt porgand püsti panna. Bianca suhted Nilsiga ei tulnud välja ja Sven leidis omale noormad pruudid.
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad ...
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele.
Hitleri üheks eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine, mis pidi riigi vabastama Versaille'i rahulepinust. Hakkati ehitma uusi sõjatehaseid ning sellega Hitler suutis peaaegu täielikult likvideerida tööpuuduse. Selline majanduse kasv sai olla ainult ajutine ja Hitler vajas selle säilitamiseks kiiret ja võidukat sõda. Natside poolitika oli sellega muutunud äärmiselt agresiivseks ja jultunuks. Ma leian, et kui lääneriigid oleksid sekkunud siis, kui oli näha, et Saksamaa hakkama ennast uuesti relvastuma, siis ei oleks tulnud II maailmasõda, vaid väiksema mahuline arvete klaarimine Saksamaa ja lääneriikide vahel. Prantsusmaa ja Suurbritannia argus Saksamaale vastu hakata andis Hitlerile võimaluse enda vägesid koguda ning lubas Hitleril teha algust II maailmasõjaga. Saksamaa aina jultumaks muutunud välispoliitika viis 1938. aastal Austria ühendamiseni Saksamaaga, mida nimetatati anslussiks
4. II Maailmasõja algus. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale. 2 päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. 5. Balti riikide okupeerimine. Talvesõda Salaprotokolli alusel okupeeris NSV Liit Ida-Poola ja sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud, mille alusel paigutati Balti riikidesse NSV Liidu sõjaväebaasid. Soome keeldus vastastikuse abistamise lepingust. NSV Liit ründas Soomet, vallandades Talvesõja. Rahvasteliit kuulutas selle tõttu NSV Liidu agressoriks ja heitis NSVLi endast välja. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse
eesti majandus integreerus euroopa majandusega. Kriis Põjused.Rahandus pangas olid andnud laene Kergekäeliselt,raske oli tagasi saada.kriis süvendas eksport, Negatiivne bilanss.tollimaksude tõsmine ja ikaldusaasta. Eesti pank oli sunnitud raha juurde trükkima.käivitades Sellega inflatsiooni ning müüma riigi kullavarusid. Tagajärjes pankrotistusid sajad ettevõtted kaubandus ja tööstuettevõted. Kasvas tööpuudud langes elatustase, pankrotid. Enne1924 Riik ei sekkunud majandusse, Esikohal tööstus Hakati ehitama uusi ehitisi Suuremrõhk ehitusmaterjalidel. Üõlevkivitööstus Venemaalt palju tellimusi Mõisamaad asendusid talumaadega Uus majanduspoliitika-turg pöörati õ Rohkem euroopa poole,majanduse kt Rõhk põllumajandusel.väiketõetajate pakutu Suuremaid toetusi,rahareform.. Jaan poska-eestimaa kubermangu juht.eesti ajaloo kronoloog. 1913-17tallina linnapea, laidoner-24veeb 1918aitas välja töötada plaan eesti iseseisvumiseks
maailma vastu ja kujutanud noore inimese mõttemaailma ebakindlust, kergesti haavatavust, maksimalismi. Tema noored otsivad oma elu eesmärki vahel tagajärjetult, sest neil puudub elukogemus ja nad ei suuda kohaneda. Autoron oma loomingus tõstnud olulisele kohale noore inimese headusepüüdluse ja valuleva vajaduse armastuse ning mõistmise järele. "Kuristik rukkis" (1951) ERICH MARIA REMARQUE: Loomingu eemade ringi määras sõda. Keskne teema kannatav inimene, kelle saatusesse on sekkunud süda, mängides tema lootuste ja armastusega. Poliitilises ajakeerises ekslev inimene ihkab iseendaks jääda. Ei too lugejale illusiooni, et ebaõiglases maailmas on võimalik midagi muuta. Tema teosed räägivad palju sõjast, eriti kadunud põlvkonnast. Ei taha lugejat veenda ega kasvatada. Kujutab palju ajaloosündmusi. "Läänerindel muutusteta" (1929) kadunud põlvkonna tekkest. ERNEST HEMINGWAY: on esimesena kasutusele võtnud "kadunud põlvkonna" mõiste.
Eesti sai tegutseda vaba riigina 21 aastat. Vabadus lõppes teise maailmasõjaga, mil NSVL võttis Eesti oma hõlma alla. ENSV tegutses tervelt 52 aastat, mis oli eestlaste jaoks üks raskemaid aegu, sest toimusid nt küüditamised, mille käigus viidi Siberisse vangilaagrisse palju süütuid inimesi. 20. augustil 1991 muutus aga Eesti Vabariigi jaoks kõik- riik sai taas vabaks. Kadus rubla ning Eestile tuli päris oma raha- Eesti kroon. Samuti taastati Eesti Kaitseliit, kuhu ei sekkunud enam Venemaa. Ühtususe kinnituses tehti baltiriikide vahel Balti kett. Praeguseks on Eesti Vabariik täieõiguslik riik, mis kuulub nii Euroopa Liitu kui ka NATO’sse. Eestit tunnustatakse ja mainitakse ülemaailmselt. Meil on nii maailmakuulsaid sportlaseid, muusikuid ja kirjanikke. Eestlased on osalenud nii Oscaritel, Grammydel kui ka isegi Nobeli Rahupreemia jagamisel. Võitu pole küll igalt poolt tulnud, kuid väikese riigi kohta nagu Eesti on isegi nominatsioon oluline.
b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto Strandmani ja teiste majandusmeeste abiga paranema ja 1923. aastaks tunnustasid paljud riigid Eestit iseseisvaks. Maareform 1923. aastal tähendas, et mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse. c) 1920.ndatel hakati riiklikult kultuurile tähelepanu pöörama. Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. aastal tekkis Eesti Kultuurikapital. See oli peamine kultuuri finantseeriv asutus ja sellel oli 6 sihtkapitali. 1940ndad a) Toimus Eesti kiire sovetiseerimine ja kaotati ära Eesti riigivõimu sümbolid nagu sümbolid, raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Paljud
sept 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Poolat ründamiseks oli Hitleril väga hea võimalus, kuna MRP'ga sai ta vabad käed selle tegemiseks. Sõjaplaaniks oli Poola purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga siiski sõtta veel ei sekkunud. Kuna Saksa armee oli Poola omast suurem ja parem siis hävitati kõik väga kiirelt. Poola üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale veel NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Talvesõda algas 30 novembril 1939 aastal kui Nõukogude Liit ründas sõda kuulutamata Soome Vabariiki - tegu, mille eest NSVL Rahvaste ühendusest välja visati. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus MRP salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
