Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastusume alusel. C
Töötan Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Olen tähele pannud, et kolmes õppegrupis, kellega käimasoleval perioodil töötan, on paar õpilast, kes on teistest erinevad (kasvult väiksemad, tagasihoidlikumad oma suhtlemises, pelglikud). Panin tähele, et klassikaaslased tögavad neid regulaarselt: kommenteerivad nende vastuseid õpetajale, naeravad nende tegemisi ja norivad minule arusaamatute põhjuste pärast. Olen sekkunud, vesteldes klassis vägivallast, selle mõttetusest ja koolivägivalla traagilistest tagajärgedest. Olen toonud ka näited õpilastest, kes on kiusamise tagajärjel koolist lahkunud. Olen vestelnund kiusajatega, kaasanud kooli sotsiaalpedagoogi, grupijuhendajad, kes on kiusajate ja kiusatavatega tegelenud individuaalselt, sh tugiõpilaste programmi raames. Olen püüdnud suunata vestlust klassis sinnamaale, et õpilased tuleksid ise järeldusele: kellelgi pole õigust
1935ndaks aastaks oli Hitler ühepoolselt tühistanud Versailles’ rahulepingu ning muutis sõjaväe kohustuslikuks ning hakkas lennuväge ja sõjalaevastikku koguma, mis oli tal Versailles’ rahulepinguga keelatud. Lääneriigid suhtusid sellesse kõike liiga rahulikult ning mittereageerimise tulemusena viis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Saksamaal tegelikult polnud jõudu Lääneriikidega sõdida. Kui Lääneriigid oleksid õigel ajal reageerinud ning sündmustesse sekkunud oleks Saksamaa tagasi tõmmanud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata, kuid Suurbritannia seda ei soovinud. Üks olulisest põhjustest, miks ei reageeritud õigeaegselt Saksamaa tegudele, võis olla Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord. 1936-1939 aastatel toimus Hispaania kodusõda, mida peetakse II maailmasõja eelprooviks. Prantsusmaa ettepanekul ei sekkunud kogu Euroopa Hispaania kodusõtta, rakendati mittevahelesegamispoliitika
Samamoodi räägitakse, kuidas 1940. aastal saabusid Eestisse demonstratsioonile rivikorras marssivad ja ühesuguse soenguga noormehed. K õik toimuv sillutas teed valimisteni, mis muutis Eesti tuleviku täielikult ning nii on ka Krimmis tänapäeval, mil kuulutati välja referendum. Ühine on ka ülejäänud maailma riikide nõutu pealtvaatamine, tunnistades sõndadega kui ,,kurb" see kõik toimuv on. Nii nagu 1940. aastal lääs ei sekkunud Venemaa tegemistesse, vaid vaadati kurvalt pealt eestlaste ja teiste baltlaste hävitamist, siis ka nüüd ei ole sekkunud muu maailm. Toimunud on ainult õhuvõngutamine. Paralleelid on aga veelgi ilmsemad: kui Eesti alistus 1940.aastal hääletult, siis ka nüüd, 2014.aastal Krimmis ei tulistatud ühtki pauku okupantide 1940.aastal Eesti riik neelati, kõikide rahvusvaheliste õigusaktide vastaselt, totalitaarse Nõukogude Liidu poolt. Jah, riik alistus hääletult, kui eesti rahvas
Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toimuvaga, kuid ei püüdnud seda mingil moel takistada
Majanduskriis tabas kellele Versaille Riiki juhtis president. Prantsusmaad rängalt. leping kasulik oli. Olid koalitsioonivalitsused, kus ühes valitsuses oli 3-5 parteid. USA 1919-1920 aastal oli Oli maailma Keelduti Versaille Ameerikas majanduses juhtival rahulepingu kommunismihirm, kuid kohal. Riik ei sekkunud ratifitseerimisest. kommunistid ei leidnud majandusellu. Inimeste Kehtis piisavalt toetust. 1920. elujärg paranes kuni isolatsionismipoliitika aastal kehtestatud 1929. aastani. 1929- . Saksamaaga sõlmiti keeluseaduse 1933 suur separaatrahu. 1935 tagajärjeks oli majanduskriis. võeti vastu
Egiptusele korraldati sõjaväeline rünnak Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Põhjuseks Egiptuse otsus (26.juulil 1956) natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele (Assuani) elektrijaama rajamiseks. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, Novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suessi kriis Tulemus Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Egiptus väljus konfliktist võitjana Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon. NSVL ja USA tähtsus kasvas. NSVL hakkas toetama Araabia riike. USA hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.
Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga, aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekitas
Mets kui varaait Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Mets katab ligi kolmandikku maismaast. Muistsete eestlaste koduks oli mets. Metsa võib piltlikult nimetada maa kopsuks, iga metsane maatükk on osake sellest. Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud....
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema
reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ameerika.Edukas prantsuse majandus-reparatsioon,auto-keemiatööstus jne.kiire areng.Inglise majanduse probl-vananenud tehnika,toodangu kallis hind ja konkurentsi võime puudus
ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne liigi isendeid oleks liiga palju, siis nad lihtsalt võivad mõne nõrgema liigi ära kaotada. Kindlasti leidub ka salakütte, kes ei hooli jahi seadustest vaid jahivad neid keda tahavad ning see oleks põhimõtteliselt sama teguvus, kui inimene ei reguleeriks loomade arvu, kuna ka nii on võimalik et üks loomaliik saab lihtsalt otsa.
Baltimaad pärast Liivi Sõda Liivi sõja järel (1558-1583) järel jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna- Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne- ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega
Aristoteles Tollal olid koolid muusade templid Õppimine Poisid õppisid: koolis, kuid rikkamates peredes alustati õppimisega juba kodus, pedagoogi käe all. Tüdrukud õppisid: Ateenas kodus, kuid Spartas õppisid ka tüdrukud koolis Ateena ja Sparta vahe ATEENA SPARTA Kasvatus ja haridus oli rangelt Kasvatus ja haridus oli pere eraasi, riik riigikontrolli all, perel oma sellesse otsusesse ei sekkunud otsustusvõimalus puudus Eesmärk oli arendada igakülgselt Eesmärk arendada sõjamehe omadusi arenenud inimest Koolis käisid vaid poisid Koolis käisid poisid ja tüdrukud Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, Sõjalist trenni õpetati , ka muusikat, kuid kõne-ja väitluskunsti lugema ei õpetatud. Kodanikuks sai 20. aastaselt Kodanikuks sai 30. aastaselt Täname!
Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra,
Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda
USA poliitika rahvusvahelisel areenil kas jõu demonstratsioon või demokraatia kaitsmine maailmas? USA on kahtlemata väga suur ja mõjuvõimas riik, kes on aktiivselt sekkunud ka teiste riikide poliitikasse eesmärgiga demonstreerida demokraatiat, mis on paljude asjatundjate arvates ainus õige riigi valitsusvorm. Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda ...
Inglismaa Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Maria Pihlas, Mairi Kaseorg, Kris- Endrik Tambaum 8a Kuningavõim · Victoria (1837-1901), viktoriaalne ajastu · Victoria- lugupeetud, ei sekkunud riigiasjadesse · 1901 sai kuningaks Edward VII- hea suhtlemisoskusega · Edward VII sekkus rohkem ka riigiasjadesse Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli tegevusvabadus, valimistel said osaleda peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid · 1905 said uuesti võimule liberaalid Majanduslik areng · 19. saj
Sellest kui hea suhtleja oled, sõltuvad suhted sõprade ja kolleegidega, ametialane edu, rahulolu peresuhetes, mis tagavad isikliku õnne. Jagaksin suhtlemisoskused kaheks, esiteks, sellised oskused, mis on vajalikud märkamaks suhtlemises toimuvat tõlgendamisoskused ja teiseks, oskused käituda eesmärgipärasel viisil sooritusoskused. Inimene, kes on sotsiaalselt kompetentne oskab hinnata tekkinud olukorda ning teab, kuidas oleks korrektne toimida, ilma tülli ajamata asjasse sekkunud osapooli ning viima nende vahel läbi edukaid läbirääkimisi. Samuti mõistab ta valeuskumusi, sotsiaalseid valetamisi ja sarkasmi. Kompetentne inimene ei ,,kaota pead" kunagi, vaid suudab jääda pädevaks ka konfliktses situatsioonis. Tema oskuste hulka kuuluvad kuulamis-, kehtestamis-, konfliktilahendus-, koostööl põhineva probleemilahendus- ja suhtlemisoskuste valimisoskus. Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas, suudavad oskuslikult suhelda teistega, pannes
Ajalugu Veebruarirevolutsioon ja autonoomia saamine. Ajutise valitsuse võimuletulek: 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, sõjaävgi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, tugevnesid äärmuslikud meeleolud, kõneldi keisri kukutamisest. Veebruari lõpus vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks Peterburgi saadetud sõjaväelased läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Valitsuse suutlikkust vähendasid aga pidevad konfliktid tööliste ja soldatite saadikute iseeneslikult tekkinud nõukogudega. Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes mitte üksnes ei talunud Ajutist valitsust vaid püüdsid ka haarata enda kätte üha suuremat võimu. Määrus: 26. märtsil toimus Pet...
Hakkas kärpima sotsiaalprogramme .Ülemaailmne energiakriis. Ei tahtnud sõltuda (nafta ). Inflatsioon- riik vähem kontrolli majanduses. 1980 Moskva olümpiat boikotiti.79 kukutati sahhi reziim.SRP2. Reagan 81-89 oli näitleja ennem, hea suhtleja,ei kõrbenud ühegi asjaga. Sisepoliitika-pidi lahendama Iraani probleemi,leidis, et valitsus ei lahenda probleeme, vaid tekitab.MAJANDUS- arvutite võidukäik,paljud teenindussektoris. Autotööstus madalseisus (Jaapan ees), riik ei sekkunud ettevõtete tegemistesse,tulumaksu määra väheandti, sõjalised kulutused kasvasid. 84-tõus majanduses,13 milj uut töökohta. 87-must esmaspäev, aksitaturg kukkus kokku.Võttis ette ulatusliku maksureformi.Immigrandid probleemiks.Perekond- leibkond.80-ndate lõpus elasid inimesed parem kui varem.Keskkonna kaitsjad kritiseerisid Reagan-it. 81-aids.Kosmoseajastu. Kaitsekulutused kasvasid, pilgud keskameerikas,taastati demokraatia. Appi mingi Filippinidele, Marcosed kukutati
Sotsialistrid, eseerid jne, kellele ei meeldinud demokraatilike vabaduste jõhker rikkumine enamlaste poolt. Vähemusrahvad, kes taotlesid omavalitsust. Kasatkad olid harjunud tsaari ajal laialdase omavalitsusega. · Interventsioon-välisriikide sekkumine teise maa siseasjadesse. · Antanti riigid hõivasid Venemaa sadamad ja toetasid valgeid materiaalselt, kuid sõjategevusse otseselt ei sekkunud. Sõjakommunism · Punaarmeed juhtis Lev Trotski, just temal oli suuri teeneid selles,et punased kodusõja võitsid.Kehtestati kord sõjaväes, majandus allutati riigile. · Sõjakommunismi poliitika: Kaotati palgad (tasuti kaupades, sest rahal polnud väärtust). Tasuta teenused ( korter, transport). Talipoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus. Kehtis üldine töökohustus. 1918
Hiina Tulemused? Põhja- ja Lõuna-Korea vahele rajati demilitariseeritud tsoon, mis püsib seal siiamaani. Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks, kanal aga kuulus Inglismaale ja Prantsusmaale. Osalejad? Inglismaa Egiptus Prantsusmaa Iisreal Tulemused? Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis Millal? 1961 Põhjused? NSVL lasi ehitada Berliini müüri, mis tekitas raudse eesriide lääne-Berliiniga, et inimesed ei
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased...
tähelepanu ning naelutas kuulajad paigale. 1772. aastal püüdis Gluck ooerireformi läbi viia ka Pariisis, kuid kohtas tugevat vastuseisu. Glucki reformid olid tihti vastuolulised. Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning mitmete tööde produtseerimist kerkisid esile kaks kriitikude kogukonda. Ühed kiitsid Gluck'i uut stiili, teised kritiseerisid karmilt ning toetasid pigem traditsioonilisemaid töid nagu Niccoló Piccinni looming. Heliloojad ise ei sekkunud poleemikasse, kuid kui Piccinnil paluti teha libreto, mille kallal Gluck ise töötas, siis hävitas viimane kõik töö. Gluck oli ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale
Euroopa riigid said kannatada. Prantsusmaa sai jalad alla kõige ennem, tänu Saksamaa maksudele. Suurbritannia kaotas maailmse juhtpositsiooni. Ei oldud enam maailma valitsejad. USA ei saanud kahju üldse (purustusi polnud), ta pigem võitis selle sõjaga- ta sai sellest kasumit. Teamst sai juhtriik. Saksamaa oli omadega täitsa maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi
presidendiks sai Lech Walesa. Berliini müüri langetamine Vastupan kommunismimeelsusele ka Saksamaal. Ungari ja Austria vahelise piiri avamine tegi võimalikuks ida-sakslaste põgenemise Lääne-Saksamaale. Nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Tehti järeleandmisi: ametist lahkus E. Hoenecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9. novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Kuna piirivalve ja võimud sellesse ei sekkunud, tungisid inimesed Lääne-Berliini. Järgnesid läbimurded poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas Berliini müüri lagunemise järel muutusid väljaastumised nii ulatuslikuks, et oldi sunnitud järeleandmisi tegema. Moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Uueks presdendiks valiti teisitimõtleja V. Havel.
Preesterkond-suurmaavaldajad. Sõjavägi-jõukad sõtumatud käsitöölised ja talupojad. Rahvas-ülejäänud käsitöölised ja talupojad. Orjad ja rentnikud-amalkiht,teenijad koduses majapidamises. Perekonnas mehel piiramatu võim ja vabadus (mitu naist,armukesed),naine pidi olema ustav. Kuigi ühiskonna korraldus oli vähem reguleeritud, pidid kõik täitma valitseja korraldusi (näiteks käsutati ühiskondlikele ehitustöödele).Majanduses viigivõim ei sekkunud,nõuti ainult makse. RELIGIOON MESOPOTAAMIAS: valitseja polnud jumal, ta oli pigem jumalate esindaja, surmajärgne elu oli vähem tähtis kui Egiptuses, pöörati rohkem tähelepanu elule enne surma. TEADUS: Mesopotaamia: Teadus sai alguse sumer perioodil, aga saavutas haripunkti uus-mesopotaamia ajal. Matemaatikas hakati kasutam,a kuueteistkümnendik süsteemi. Astronoomias kujunes kuukalender nii et igas aastas täpselt 12 kuud päikseaega lühem.vea kõraldamiseks lisati valitseja
börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa osta kui toodeti; laene anti liiga kergekäeliselt ning ka see, et riik ei sekkunud majanduse juhtimisse. Pärast majanduskriisi puhkemist nõudis USA tagasi kõik Euroopasse antud laenud ning kehtestas suured tollimaksud. Selle tõttu jõudis majanduskriis Euroopasse ja sealt siis omakorda edasi teistesse maailmajagudesse. Minu arvates ei oleks pidanud USA seda tegema, sest USA majanduse vigade pärast pidid ka paljud teised riigid majanduskriisi käes kannatama. 1933. aastal võeti kasutusele USA president F. D. Roosevelti koostatud New Deal (Uus kurss),
Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp. Vastuhaku juhiks tõusis Francisco Franco. Euroopa riigid ei sekkunud, leping 27 riigi poolt keelamaks Hisp- sse relade vedu. It ja Sks toetasid Hisp relvade ja sõduritega, Rahvarinde valitsust toetas NSVL (võttis üle kogu julgeolekuteenistuse). 1937 Franco väed kontrollisid juba suuremat osa Hisp-st 1938 Hitleri positsioonid Sks-l ja rahvusvahelises poliitikas olid sedavõrd tugevnenud, et alustas maailmavallutusplaanidega. 1938 veeb esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa
enda sõnadega, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse `'raua ja verega''. Ta mängis suurt solli Saksamaa ühendamisel. Napoleon III Prantsuse keiser, kes kuulutas end ise keisriks 1825.aastal. Pööras suurt tähelepanu majanduse arengule ja tema ainuke edukas sõda oli Krimmi sõda Venemaa vastu, milles Venemaa sai lüüa. Victoria I Inglise kuninganna, kes valitses aastatel 1837 1901. Ta oli väga lugupeetud ja armastatud valistejanna Briti maailmariigi sümbol. Ta ei sekkunud eriti parlamendi tegevusele. Tema valitsemisaega nimetatakse viktoriaanlikuks ajastuks. Abraham Lincoln USA president, kes viis läbi palju reforme. Neist tähtsaim oli orjanduse kaotamine kogu riigis, mis viis välja kodusõjani. Theodore Roosevelt USA president, kes ohjeldas edukalt monopolide võimu ning korruPATSiooni ühiskonnas. Lisaks kaitses ta ka tulemuslikult loodusvarasid. 8. Aastaarvud: 1870 1871 Prantsuse-Preisi sõda 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine
• 5.-6. jaan 1918 – Asutav Kogu, • 3. märts 1918 – Bresti rahu, • 11. märts – pealinn Moskva, • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem. Kodusõda Venemaal • Olukord muutus kriitiliseks 1917, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. • 1918 tekkisid mitmel pool “valged” valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. • Valgetele olid abiks ka Antanti tegevus, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud. Punaarmee propagandaplakat: “Oled sa end juba vabatahtlikuna kirja pannud? Punane ja valge terror Punane terror • Koonduslaagrid, tapmised. • 1918 juulis mõrvati Nikolai II perega. Valge terror vastas samaväärselt. Kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Sõjakommunism Kogu majandus allutati riigi kontrollile: – kaotati palgad, – kaotati tasu paljude teenuste eest, – toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras,
Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib. See oli aga paratamatus, sest rahvas soodustaski diktaktuuri tekkimist. Eriti löödud olid peale I ms sakslased, kes pidid kannatama Versaille’ süsteemi raskeid tagajärgi. Talumatus olukorras sakslased otsustasid siiski käske eirata ning kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ning investeerisid sõjatehnikasse. Lääneriigid sellesse ei sekkunud, lastes Saksmaal taastada oma sõjaline ning majanduslik tugevus. Oli ilmselge, et käivad valmistused sõjaks. Saksamaad tundis ennast solvatuna, tänu rahutingimustele, ning soovis kättemaksu kogu ülejäänud maailmale. Desarmeerimiskoverents, 1932-1934, mis toimus Rahvasteliidu juhtimisel, osales 61 riiki. Arutati, kuidas lahendada olukorda, et vältida sõja puhkemist. Saksamaa ja Jaapan ei olnud kriisi lahendamisest piisavalt huvitatud ning lahkusid liidust. Suur ja
Baldwini korraldasid võimul olnud konservatiivide äärmuslased Pariisis Vabariiklik Partei valitsus. meeleavalduse, mille esialgu käigus üritati hõivata majanduskriisi ei parlamendihoone. sekkunud Riigipöördekatse suruti maha. *1936.a. parlamendivalimistel saavutas Rahvarindesse
Ajaloolased ja majandusteadlased pole kindlate põhjuste juurde jõudnud, aga on paar peamist põhjust mis võisid majanduskriisi tekitada. Üheks on kaupade ületootmine. Kuna palju kaupe jäi ostmata siis tootjad ei saanud raha tagasi oma kaupade eest. Üritati oma tooteid reklaamida ja isegi järelmaksuga müüa, aga miski ei aidanud ja edasiseks tootmiseks polnud raha. Teiseks peapõhjuseks, mis ühildub eelmise põhjusega, võib ka nimetada, kuidas Usa riik ei sekkunud majanduse juhtimiseks. Rikkamad said enamus tuludest ning selle tõttu ei saadud toetada vaesemaid ja nad ei suutnud kaupu osta. Majanduskriisi lõppu võib nimetada 1933. Aastat kuna 1932. aastal tulnud uus Usa president nimega Franklin Delano Roosevelt koostas New Deal'i mis päästis demokraatlikud riigid majanduskriisist. Kehtestati kontroll panganduse üle, reguleeriti põllumajandust ja loodi uusi töökohti. Diktatuursetes riikides võeti majanduse juhtimine enda kätte.
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, ...
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline ...
kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Liisi tüli isaga Andrese jaoks oli vastuvõetamatu, et tema pere lapsed võiksid Oru omadea suhelda. Eriti marru läks Andres siis, kui Pearu süüdistas tema tütart litsilöömises. Varsti pärast seda sai Andres teada, et Liisi on Joosepist rase ning mees oleks oma tütre vaeseomaks peksnud, kui Mari poleks sekkunud. Andres viskas Liisi oma majast välja rase neiu pidi isa ja naabrivahelise vaenu tõttu sauna elama minema. Hiljem Andrese viha lahtus ning Joosepi ja Liisi pulmadeks pani ta tütrele kaasa päris kopsaka kaasavara. 3) Kes on Kassiaru Jaska? Kassiaru Jaska oli hobuseparisnik, mõisale härgade ja vilja ostja, kes raamatu alguses tihti uhkeldas oma raha ja rikkusega ning jõi tihti kõrtsi saksatoas ühes Oru Pearuga.
inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim oli Klu Klux Klan. Tänu selle ühingu tegevusele said kannatada paljud mustanahalised. Eriti rikuti inim- ja kodanikuõigusi sajandi alguses, kus tumedanahalised töötasid farmides, kus nende tööandjad kohtlesid neid justkui nad oleksid tolle ajani orjad. Filmis ,,The Butler" vägistati peategelase ema ning isa mõrvati, kummagi kuritöö pärast politsei ei sekkunud. Enamasti töötasid mustanahalised farmides, kuid olid ka mõned, kellel oli paremini läinud, nii et nad said töötada teenindavas sektoris. Täpselt nii oli läinud ,,The Butler"-i peategelasega. Kummagi töö eest kõrget palka ei makstud, kuid teenindavas sektoris töötajatel oli võimalik ronida karjääriredelil kõrgemale. Lisaks suurele palgalõhele valge ja musta nahatooniga inimeste vahel puudus musta nahavärviga inimestel valimisõigus kuni 1965. aastani
võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord
inimese. Arvult hukkus vaid Teises Maailmasõjas rohkem inimesi, seega pälvis Esimene maailmasõda endale ajaloos hukkunute arvu poolest teise koha. Sõja suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kelle kahjud olid minimaalsed. Sõda nende maad ei puudutanud ning leidis aset Euroopas. Tugevnes ka USA majanduslik seisund ja seda tänu Euroopa riikidele, kes võtsid Ameerika Ühendriikidelt laenu ning kasutasid ka ära armeedele mõeldud sõjavarustust. USA ei sekkunud eriti sõtta ning aitas teisi riike, kui neil raske oli, selle arvelt sai ta aga ise palju kasumit ning nii parandas ta ka oma majanduslikku seisundit. Sõja lõppedes muutusid Euroopa piirid üsna suurel määral. Purunesid neli suuremat impeeriumi, milleks olid Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa ning Osmanite riik. Impeeriumite lagunemise tulemusena tekkis Euroopasse juurde palju uusi rahvusriike. Nendeks olid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Läti, Leedu, Iirimaa ja ka Eesti
Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini. Talupoeg sai õiguse nendest seadustest mitte kinnipidajaid kohtusse kaevata. See kehtis ainult Liivimaa kubermangus ja Ek ei kehtinud, kontroll seaduse täitmise üle oli nõrk. Katerariina 2. aega jäi ka asehaldusaeg 1783-1796. Siins...
Kuningavõim oli piiramatu, talle pidid kuuletuma kõige vägevamad aukandjad, aga langes ka vastutus alamate heaolu eest. Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ülikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult. Riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud, piirduti maksude sissenõudmisega, mis polnud nii koormavad kui Egiptuses. 3 väidet, et Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon: Linnad olid nii poliitilised, religiossed kui majanduslikud keskused. Linnad olid sõltumatute linnriikide keskused. Linnad määrasid muistse Mesopotaamia ilme. 3 põhjust, miks peetakse Assüüria sõjaväge muistse Lähis-Ida sõjakunsti tipuks: Koosnes kolmest põhilisest väeliigist. Jagunes ka kerge- ja raskerelvastusega jalaväeks
kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral. 6.slaid Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaosakeste külge, veel võib ta ise puhastuda reoainete lagunemisel teiste ainete kaasmõjul või bakterite abil, kuid põhjavee isepuhastusele saab loota vaid väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul. Seetõttu on puhastusse sekkunud ka inimene ning on püüdnud seda puhastada täna puhastusjaamadele ja –väljakutele, kuid põhjavett saab puhastada vaid väikses mahus ning seal on ilmselt alati mõni keemiline ühend, mis vett mingil määral reostab. 7.slaid Põhjavesi on meil üks peamisi joogiveeallikaid ning oluline loodusvara, mille kasutamine jätkub ilmselt ka tulevikus, kuna see on kättesaadav üle kogu Eesti. Kuna jätkub põhjavee reostumine, siis tuleb rõhku
Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa ) · Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa) · Alahinnati ohtu Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav. Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari trooni...
Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks jäi sõtta saadetud sõdurite hulk kesiseks võrreldes teiste riikidega. Märgatavalt tugevnes USA majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakkasid Eurpoopa riigid temast sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Antandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. 1921. aastaks oli Euroopa riikide võlg kokku 21 miljardit dollarit. Arvan, et USA säilitas väga hästi külma närvi I maailmasõja ajal, ta ei sekkunud liiga tõsiselt sinna, vaid oli kaval ja aitas riike kui neil oli raske, mille läbi ta sai kasumit ning parandas oma majanduslikku seisundit. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi väikeriike tekkis juurde kaheksa: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Iirimaa. Usun, et ilma sõjata need riigid ei olekski võib-olla kunagi tekkinud
tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud, oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. See andis märku kavast asuda muutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat. Ja selle ta lõpuks ka vallutas. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Seda poliitikat nimetati rahustamispoliitikaks. 1936
poliitilised erakonnad arenematud. Maailma üheks juhtivaks demokraatlikuks suurriigiks tõusis pärast esimest maailmasõda USA. Seal valitses vabariiklik kord ning seal oli presidentaalne vabariik ehk seadusi võttis vastu kongress ning iga nelja aasta tagant valiti uus riigipea(president). USA-s oli kahe partei süsteem, see tähendab seda, et olid demokraadid ja vabariiklased. Riigi välispoliitikas oli isolatsionism nii, et nad Euroopa asjadesse enam ei sekkunud. Nad olid huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Kuid elu USA- s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast. Suurlinnades hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama sõnaga maffia. Maffia tegeles alkoholi salamüügiga, väljapressimiste, tapmiste ja ka narkokaubandusega. 1920. aastail võidutses
1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis
kummalegi sündmusele, ning tulemusena tugevdas NSVL oma positsioone. LK 29. 1. Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem? Kuidas õnnestus see ära hoida? Kuuba kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem, see õnnestus ära hoida niimoodi, et USA võttis kindla seisukoha ja suutis NSV Liiduga kokku leppida, et NSVL likvideerib Kuubalt raketibaasid, kuid USA ei tee katset Kuubat vallutada. 3. Mis oleks juhtunud, kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud? Too vähemalt kaks näidet. Tõenäoliselt oleks vähem süütuid surnud, sest sõda oleks kiiremini lõppenud. LK 31. 1.Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda? Sest Moskvas mõisteti, et tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti öelda sotsialismist või NSV Liidu ülemvõimust, ja see võiks käivitada ahelreaktsiooni muudes satelliitriikides. 2.Kuidas mõjutas Praha kevade mahasurumine kommunismileeri edasist arengut?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
