saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj. loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. kuningas pidi olema oma otsustes täiesti vaba. nii hakkaski euroopas kujunema absolutism. Iseloomusta ametnikke ja sõjaväge absolutismi ajal. Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. kuningakotta koondus üha rohkem asjaajamisi ning see nõudis järjest suurema hulga ametnike tööd. absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast
laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis tugineskõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Hiljem oli ka eeskujuks paljudele teistele riikidele.Asutav kogu Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Aastal 1614 saadeti generaalstaadid laiali, ainuvõim läks seega kuninga kätte, Prantsusmaal algas absolutismiajastu. 1789 kutsuti uuesti kokku, kolm seisust Asutav Kogu- kolmanda seisuse ja osade aadlike ja vaimulike saadikute rahvuskogu, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning sellega panema aluse uuele riigikorrale. Algul kutsuti neid Rahvuskoguks. Nenede otsuseid ei olnud õigus kuningal tühistada.
7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon. Kuningas oli sunnitud tegema ümberkorraldusi (näite ks kaotati seisuslikud eesõigused ning võrdsustati seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst). 1798. võeti USA eeskujul vastu iseseisvusdeklaratsioon, mil nimeks ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1792 kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Jakobiinid (Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris) nägid revolutsiooni päästmise vahendina vägivaldset võimu ehk terrorit ning nende diktatuuri ajal tapeti umbes 40 000 inimest. Revolutsioon lõppes 9
Üha rohkem hakati kasvatama Lääne-Euroopas lina ja tööstuslikku kanepit. Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus, eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale. Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus. Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile. Küsimused: 1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on? 2) Miks tekkisid seisuste esinduskogud? Vastused: 1) Barbarite Kuningriik > Feodaalne Killustatus > Seisuslikud Monarhiad 2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud, kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust. Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament
vürstiriik Venemaa koosseisus. 1809. a. läks Norra Taani koosseisust Rootsi koosseisu. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Kõiki Põhjala riike iseloomustab homogeensus ja monokultuurilisus: 1) Talupoegadel on olnud kogu ajaloo vältel võrdlemisi suured õigused võrreldes muu Euroopaga. - mõisamajandus ei sobinud looduse ja kliima tõttu - ühiskond polnud nii arenenud kui mujal Euroopas Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 2) Seisuste vahed ei ole nii teravad, kui mujal Euroopas. 3) Riigipäevadel oli talupoegadel oma esindus. Kõiki Põhjamaid ühendas ja ühendab alates reformatsioonist ka luterlus. See on tähtis: Religiooni ja kultuuri ühtsus; Kirjakeele areng piiblitõlke keele baasil. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rahvaloendused 18. sajandil Soomes ja Rootsis viiakse läbi luteri kiriku baasil. 19. sajandil tekkis huvi kauge mineviku, ühise õitsenguperioodi vastu.
välja juba kodusõja ajal 1937. aasta aprillis ning selle juhiks sai Franco, kelle võim toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Franco valitsus kujutas endast konservatiivset ja autoritaarset reziimi. Repressioonide, mille eesmärk oli vabastada Hispaania süsteemidest ja ideoloogiatest, õigustamiseks anti välja seadusi, mis polnud suunatud üksnes vabariigi toetajatele, vaid ka teatud seisuste ja piirkondade identiteedi vastu. Hispaania allakäigu alguseks loeti 18. sajandi valgustuspoliitikat ning peamisteks vaenlasteks olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav: puudus igasugune sõna- ja usuvabadus. Majanduses hakkas Franco teistest riikidest eemalduma, iseloomulik oli importi asendama hakkava tööstuse loomine ja nõrga erakapitali toetamine. Majandust arendavaks jõuks sai jõhker sunnitööliste ekspluateerimine
Talurahva õigusliku seisundi allakäik 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus ning juba 16. sajandi keskpaigast tuli ette talupoegade võõrandamist maast eemal, mis tähendab, et talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks. See viitas pärisorjuse tekkimisele. 15. sajandi teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kujunes välja sunnismaisus, mis tähendas maapäevadel seisuste vahelisi kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. 7 Põllumajandus ja agrikultuur keskajal Suur enamik rahvast tegeles loomulikult põllumajandusega. Põllumajanduses suuremat sorti arengut keskaja jooksul eesti aladel märgata ei olnud. Tähtsamaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist.
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Vasall pidi senjööri vangistuse korral vastaselt välja lunastama Alloodid pärusvaldused, nendega ei tasutud sõjateenistuse eest Feodaalse killustatuse ajal toimus palju tülisid ja sõdu feodaalide vahel Aadli ehk rüütliseisusesse said näiteks asevalitseja funktsiooni täites. Uusi inimesi eriti juurde ei lastud Peamiseks ülesandeks feodaalidel oli sõjaline funktsioon. Talupoegade ülesandeks oli teiste seisuste ülalpidamine oma töö ja vaevaga. Rüütliks saamise esimene etapp oli Paaziks olemine, see selleks, et nad õpiksid käituma. Selle käigus võeti osa ratsakäikudest, lauldi, tantsiti, neile õpetati muusikat. Peale seda sai rüütlist kannupoiss ja alles siis rüütel. Võitlusviisid : Hukkunuid oli vähe Relvastus koosnes piigist, mõõgavööst, kilbis. Mõõkadest peeti sedamoodi lugu, et neile anti nimesid.
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu
Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Jõukama seisus kaunistas rõivaid soobli-, hermeliini- ja piibrinahkadega Rõivaste kinnitusvahendid (sõled, paelad, vööd, pandlad, pöörad, nööbid, kuljused)
Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus- poja või tütre ühiskondliku positsiooni erinevus vanemate või vanavanemate omast. Seisuslik ühiskond- eksisteeris ajaloos, positsioon pandi paika sünnipäraga ning liikumine klasside vahel oli väga raske. Sündisid talupojana, jäid talupojaks. Sotsiaalne mobiilsus Eestis 19. sajandil: Inimene sündis ja suri samas klassis, seisuste vaheline liikumine oli raskendatud. Sajandi lõpuks oli ühiskonna struktuur muutunud, sest üks võimalus seisust vahetada oli hariduse (kõrghariduse) kaudu. Hariduse kättesaadavus levis ka madalamatele seisustele ning alamklassid läksid gümnaasiumisse - toimus sotsiaalne tõus hariduse kaudu. Sotsiaalsed klassid Nõukogude Eestis: Suurem osa rahvast oli ühtmoodi vaene, kogu tulu läks Eestist välja, enamik eestlastest olid kõik suunatud lihttöölisteks.
Ametisse nimetamisel eelistati kohalikku päritolu ametnikke. Maa korraldust teostas aadli omavalitsus (rüütelkond), kes käisid koos Maapäeval iga 3 aasta tagant, kus panti paika uute koormiste ja maksude kehtestamine. Kõigis maa siseelu puudutavates küsimustes oli maapäeval seadusandliku initsiatiivi õigus koos õigusega esitada valitsejale petitsioone. Kohtusüsteem oli ülesehitatud seisuslikkuse põhimõtet järgides, kus aadel omandas kõrgema kohtuvõimu teiste seisuste üle. Autor on ka hästi lahti kirjutanud linnade õigused ja valitsemis struktuurid. Huvitav on märkida, et Vene riigis olid linna õigused kuni 1775a. kubermangu reformini ühiselt fikseerimatta, mille tulemusena läänistasid mitmed maavalduste aadlikud väikelinnad ja piirasid linnaõigusi või likvideerisid need täielikult (lakkas linnaõigus). Peeter esimene aksepteeris Eesti territooriumil vaid Tallinna linnaõigust, mis kehtis kõigis Eesti linnades. Suuremate linnade kodanikkond
Siseriiklikult kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud, rajati kanaleid ja maanteesid, et luua ühtset majandusruumi. Soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskohta. Euroopa kesk ja uusaja piiril 8 Territoriaalriikide kujunemine Varauusajal muutusid keskaegsed isikupõhised riigid institutsioneeritud riikideks. Tänu rahvusriikide loomisele tugevneb kuningavõim seisuste esinduse ja kiriku arvelt. Valitseja omab tähelepanu riikluse kandjana, aga tema kõrval on palju võimuinstitutsioone. Valitsemine bürokratiseerub järkjärgult, mis puudutab kõigepealt maksu ja sõjaväekorraldust. Hispaania ühisriigi kujunemine Pürenee poolsaarel Fernando II ja Isabeli ajal Kastiilia ja Aragoni liitimisel kujunenud Hispaania ühisriik. 1) portugal ja Kastiilia
Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimiseks. Peeter I valitsemisajal laienes Venemaa Eesti ja Läti ala ning Ingerimaa arvelt. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule! 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt juuni 27. teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks g- juuni staate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus juuli 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja 1789 - 1791 seisuste kaotamine 20.
ning naiste olukorda. 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus Tolleaegses Inglise ühiskonnas oli kolm kihti: aristokraadid, keskklass ja alamklass. Sellest, millisesse kihti kuuluti, olenes elukoht, elustiil, töö ja haridus. Väga raske, peaaegu võimatu oli klassi vahetada. Pääsme kõrgklassi tagasid vaid vähesed positsioonid: vaimulikud ja kuninglik pere (kuningas, kuninganna), tähtsamad riigi ohvitserid (baronetid, rüütlid, aadlikud, maahärrad, hertsogid, vikontid). Seisuste vahest kinnipidamine oli väga oluline. Aristokraadid olid reeglina rikkad ning nad ei pidanud enamasti töötama. Nad veetsid aega lugedes, sotsialiseerudes, mängisid mänge nagu male ja kaardid ja tegid teisi tegevusi, mis ei olnud eriti koormavad. Neile oli kättesaadav parim võimalik haridus: palgati eraõpetajaid, ka õppematerjalid olid kättesaadavad. See andis neile teiste ees suure eelise, kuna suur osa ühiskonnast ei suutnud endale head haridust lubada
Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku
Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja,
rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Asutav Kogu pidas viis istungjärku, s.o 170 istungit, võeti vastu üle 800 seaduse. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, seisuste kaotamise seadus, mis lõi riigis uue õiguskorra alused, ja perekonnaseisuseadus, millega kirik lahutati riigist jne. Saadikud läkitasid tervitusi, arutasid teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitasid järelpärimisi valitsusele, jälgisid välispoliitilisi sündmusi ja avaldasid nende suhtes oma arvamust. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. XI Riigikogu 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu
heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond. Muusika jagati: kirikumuusika, teatrimuusika, kammermuusika (kodune muusika; kõik, mis ei kuulu kahte esimesse). Romantism tuleneb prantsuskeelsest sõnast ja tähistas romaani, luuletust. 1 ROMANTISM Kujunes Saksa kirjanduses 18.s. lõpul. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund.
Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. vabatalupojad - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. maavabad - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus.
Kirjelda, mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni tekke? Toimus 1789, kuna rahvale ei meeldinud Louise XVI võim, ainuke valitseja. Teket põhjustas näljahäda ja rahapuudus. 29. Kes olid Louis XVI ja Marie Antoinette? Kuidas nad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooni tekkele? Kuidas nad surid? Abikaasad. Nad kulutasid lõpmatuseni raha, võtsid laenu ja tekitasid Prantsusmaal kriisi. Nad hukati rahva poolt. 30. Mis olid generaalstaadid? Miks ja millal ja mis riigid need kokku kutsuti? Olid seisuste esinduskogud, nad kutsuti kokku, et panna maksud peale aadlikele ja vaimulikele, aastal 1789, kutsuti kokku Prantsusmaal. 31. Millega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? Mis oli Bastille kindlus? Miks oli see oluline? Kirjelda Prantsuse revolutsiooni algust! Algas 1789 sellega Bastille kindlus vallutati. Bastille kindlus oli monarhia sümbol, ja rahvas vihkas seda. 32. Mis oli ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon?" millest seal kirjutati? Mis dokumendi eeskujul oli see vastu võetud
klientidega suhtlema. Kristin küsib, et kas ta ise ka usub, mida ta räägib. Julie langeb pingile; paneb pea käte vahele lauale. Jean tõttab appi, et tegelikult on see täiesti läbiviidav plaan. Jean kiskleb Kristiniga. Kristin paneb mehe haledalt paika sellega, et räägib välja, et mees müüb krahvi tallist kaeru. Nine läheb kirikusse. Ütleb, et sealt saab vähemalt lunastust. Juliel läheb kõrv kohe kikki. Jumal ei vaata inimeste seisuste peale. Seal savad viimased esimesteks. Niiet Juliel pole isegi jumalalt andestust loota. Kristin lahkub. Juliel on nuga käes ja sonib midagi. Kell heliseb kaks korda läbilõikavalt. Preili kargab püsti; Jean vahetab kuue. Läheb kõnetoru juurde; koputab ja jääb kuulama. Krahv nõuab saapaid ja kohvi poole tunni pärast. Julie on muserdatud. Palub, et Jean teda käskiks tegema ükskõik mida. Et ta kuuletub nagu koer. Jean ütleb, et kui krahv käsiks tal endal
13. Selgita: aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. Aadlimatrikkel nimekiri, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Pearahamaks Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal. Maksu ei pidanud tasuma aadlikud, vaimulikud, õpetlased ja riigiametnikud Pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule ning pidi tema heaks tegema teotööd, maksma andamit, temaga võis teha tehinguid maast lahus, oli sunnismaine. Valgustussajand - 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu.
puhul 4. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? (ptk 11) Talupoegade ülesandeks oli aadlike ja vaimulike toitmine. Talupojad olid sunnismaised nad ei tohtinud kodust lahkuda, isandal oli õigus ka talupoegi karistada. Talupoegi kutsuti ka pärisorjadeks. Orjaseisus keskajal aga kadus. Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21)
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitsejast saab ise peamine otsustaja. Hilis-keskajani domineeris kirjutamata õigustraditsioon. Võib õelda, et keskajal puudus kirjutatud norm, kehtisid tavad, reeglid. Oluline oli, et mida vanem, seda autoriteetsem kuni murranguni 12. sajandil, kui õpiti taas tundma Rooma õigust ning suurenes kirjapandud õiguste hulk. Õiguse personaalsus ja seisuslikkus: Erinevate seisuste jaoks olid erinevad kohtud ja õigused. Karistusõigusilk pool hindas tegusid seisusliku ja sotsiaalse aspekti järgi, nt: vabale mehele kallaletung oli tunduvamalt hullem kui sõltuvale. Ka kohut sai isikute üle mõista vaid kõrgemast seisusest isik. Arhailine õigus oli isikute ühenduse, mitte üksikisiku õigus ning üksikisik ei olnud üldse õiguvõimeline, vaid perekond ja suguvõsa olid õiguste kandijad. Keskajal olid seisuste õigused on määratud nende funktsionaalse
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Generaalstaatide kokkukutsumine: -kutsuti kokku maksude kehtestamiseks -5.05.1789 Versailles's Revolutsiooni algus: -14.07.1789 -saadikute hulgas puudus üksmeel- vastuolud -asutav kogu pidi koostama prantsusmaa põhiseadused -loodi rahvuskaart (kodanikukaitse) -14.07.1789 Bastille'kindluse vallutamine Asutatava kogu ümberkorraldused: -õigus võtta vastu seadusandlikke akte -august 1789 ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" -kaotati seisuslikud eesõigused -võrdsustati seisuste maksustamine -talupojad vabastati teotööst -kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09.1792 rahvuskonvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks -juhtpositsioonil olid esijalgu zirondiinid -jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist -27.01 kuninas Louis XVI hukkamine Kuninga hukkamine: -mõisteti süüdi ja surma -otsus viidi täide 27.01.1793
Euroopas XI-XII saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar Gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII- XIV saj., Kesk- ja Põhja-Euroopas kuni XV saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar Trubaduur keskaegne rüütlilaulik, esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet Müsteerium kiriklik näitemäng Kuninga domeen kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi
Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus- 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati. · Uus sõjaväekorraldus Loodi nekrutitest koosnev sõjavägi, ohvitsere vene aadlike hulgast.
kehavorme. mis lasi aimata kehavorme. Skulptuur oli allutatud arhitektuurile- ülesandeks kiriku kaunistamine. Pidi harima inimest, sest süzeed olid piiblist ja pühakute elulugudest. 18. Keskaja tähtsus maailma kultuuriloos. * tekkisid ülikoolid, kujunes teaduskondade struktuur, teaduskraadid. * Euroopa riigid ja rahvad kujunesid välja keskajal. * Kujunes Euroopa ühiskultuur. * Seisuste esindustest kasvas välja tänapäeva parlamentarism. 19. Kes ta oli ja millega läks ajalukku: Püha Patrick, Dionysius Exiguus, Peter Lombardus, Johann Gutenberg. Püha Patrick- Oli iirimaa kaitsepühak. Ta otsustas iirimaalt pärir paganad ristiusku pöörata, ta rajas mitu kloostrit ja suutis olulise osa iiri ülikkonnast ristiusku pöörata. Dionysius Exiguus- Oli Itaalia munk ja õpetlane. Läks ajalukku sellega, et arvutas paavsti palvel 525.a
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
tõstmist, püüti läbi suruda kohalike parlamentide kaudu, kuid edutult, puhkesid ka esimesed rahva vastuhakud, kui parlamente püüti laiali saata, et absolutsimi tugevdada), pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais. Generaalstaatide valimised 1788. aasta lõpus ning 1789. aasta alguses pandi paika generaalstaatide valimiste põhimõtted ning otsustati, et aadlike ja vaimulike seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 ning kolmanda seisuse esindajaid sama palju kui neid kokku- 600. Samas jäi selgusetuks, kas hääletatakse seisuste kaupa, nagu vanasti, või on igal saadikul oma individuaalne hääl. Seda viimast taotlesid mõistagi peamiselt kolmanda seisuse esindajad. Valimiste ajal tekitas skandaali abbé Emmanuel-Joseph Sieyès, kes avaldas oma kuulsa brosüüri "Mis on kolmas seisus?"
Hiljem sillakohtu notar - politseikohus põhimõtteliselt. Sai ligipääsu sillakohtu arhiivile. Hiljem Tartu maakohtu, linnakohtu advokaat. Kui tekkis vajadus Tartu tsumftide ja gildide vahelisi tüliküsimusi lahendada kasutas ta oma pädevust ja võimeid uue linna põhikirja koostamisel. Asendamatu tegelane Tartu linnavalitsuses. 1766-67 hakati koostama uut maakogu seadust, siis Katariina II kutsus kokku selle koostamiseks tähtsamate linnade ja seisuste esindajad. Nii sattus Moskvasse ka Gadebusch. Oli hea jurist, vene keelt aga ei oskanud. Maakogu seadusest asja ei saanud, tagasi pöördudes sai temast Tartu justiitsbürgermeister ehk 1 kahest linna eestseisjast (teine selline oli kommertsbürgermeister). On kogunud palju materjali, mida tööde jaoks ära kasutada ei jõudnudki – nt aadli suguvõsade genealoogia kohta. Jätkab nagu Liivimaa kroonikakirjutamist, kuid on ka kõrvalekaldumisi. On üles ehitatud annaalidena.
riigipöörde algust. Rahvas hakkas kividega pilduma Pariisis üles rivistatud Saksa Rügementi, palgasõdurid vastasid tulistamisega. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus. Õhtuks oli rahva käes suurem osa linnast. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. Alguse lõpuks sai Bastille vangla vallutamine, kus kuningas küll jäeti ellu. Asutav kogu Alguses oli Rahvuskogu(koosnes 3. seisusest), aga lähiajal ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad. 9. juulil võttis Rahvuskogu vastu otsuse nimetada end Asutavaks Koguks, millega rõhutati soovi luua uus kord. Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme: kirikumaade võõrandamise seadus, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", adminstratiivreform, kaotati aadliseisu 1790, keelati streigid ja töölisühingud. Konstitutsiooniline monarhia Pärast seda, kui juunis 1791 ebaõnnestus kuninga põgenemine välismaale võttis Asutav Kogu vastu 1791.
samas kogukonnasiseselt omandi ümberjagamise ja privileegide põhimõtted. SOTSIALISM: Teke 19.saj Euroopas ajendatuna soovist saada liberalismist veelgi radikaalsem ideoloogia. Eeldusteks rahvaarvu kahekordistumine (sündimus langeb, ent suremus samuti) seoses tehnilise ja meditsiinilise arenguga (aurujõud, vaktsineerimine jne, näljahädade ja epideemiate mõju vähenemine). Seega ilmneb varasemate ühiskonnakorralduste sobimatus suure rahvaarvu jaoks, seisuste funktsiooni jms kadumine. Enim suureneb hierarhialt madalate inimeste arv, mistõttu levivad pahameeleideed eriti kiiresti. Oluliseks muutuseks samuti oskus kirjutada ja lugeda laiade rahvamasside seas, igaüks pidi omaenda administratiivtoimetustega hakkama saada (rahvast ametnike jaoks liiga palju); massimeedia- ja ajakirjanduse levik. Ühiskond kui sõbralikult koostoimiv kogukond, kus nõrgemate liikmete eksistents tuleb tugevamatel liikmetel kinni maksta.
1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogusid - generaalstaate ning kuningad võtsid enesele õiguse nimetada ametisse kõrgemaid vaimulikke. Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule Rooside sõjaga (1555 – 1585), millest väljus võitjana Henry Tudor (valitses 1585 – 1509), kes pani aluse Tudorite dünastiale. Siiski jäi kuningavõim Inglismaal sõltuvaks sealsest seisuste esinduskogust – parlamendist. Saksamaa jäi
talupojad ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad feodaalsõjad takistasid kaubanduse arengut. Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal
ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad feodaalsõjad takistasid kaubanduse arengut. Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma
Inglise reformatsioon Pärast Henry VIII surma sai kuningaks ta poeg Edward VI, kes oli alaealine ja suri peagi. Troonile sai Henry VIInda tütar Mary I. Ta üritas taaskehtestada katoliku usku.. pärast Mary I surma sai troonile Henry VIII tütar Elizabeth I. Kiiresti arenes kapitalism ja tehti edusamme kultuurialal. Taastati reformeeritud kirik. Inglismaast sai võimsaim mereriik. 3.6 Ususõjad Prantsusmaal Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogu generaalstaate. Loodi rahvuslik gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismile
Kahe skvaieri abiga võis terve varustuse selga saada kümne kuni viieteist minutiga. Rüütellikkus Tänapäeval mõistetakse rüütellikkuse all omakasupüüdmatut, kõrgelt eetilist käitumist, väljaastumist nõrgema kaitseks, hädasolijate abistamist, galantsust ja viisakust ilma taotluseta vastutasule. Umbes samamoodi mõisteti rüütellikkust ka keskajal, kuid ühe olulise erijoonega- õilsa käitumise nõue kehtis üksnes valitseva klassi liikmete suhtes. Madalamate seisuste esindajad polnud mingit lootust feodaalide rüütellikule käitumisele. Keskaegne ideoloogiarõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ning üllameelsust, vaprust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel, rüütliau pidamist kõrgemaiks väärtuseks. Auhaavamist sai maha pesta üksnes verega. See sundis rüütleid feodaalide seltskonnas jälgima oma sõnu ja tegusid eriti hoolikalt. Väga ranged eeskirjad kehtisid suhtlemisel kuningaga
tuli 3 aasta jooksul ära maksta aga kuna kulda ega hõbedat ei olnud kuskilt näha ja korjandust samuti mitte alustati Narva piiramisega. TULEMUS:Rahvaarv kahanes poolevõrra (katk,eestlased sattusid sõjakeerisesse ja suur näljaaeg mida nimetatakse ka väikeseks jääajaks. Asustus kaob, sest 75% taludest oli maha jäetud. Eesti jagatakse 3-me kuninga vahel. 2. Eesti talupojad keskajal( talupoegade sotsiaalne liigendus+kohustused)-Keskajal liigendati Eesti talupoegi, neid nende seisuste järgi. 1) Maavabandeks-olid isiklikult vabad ja pidi oma maad ise harima 2)Vabatalupojad-tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema. Ametites olid põhiliselt mõldrid, kõrtsmikud, sepad ja mõisaameti mehed.3)Adratalupojad-talupoegade põhiliik,kes püidid tegema teotööd ja maksma makse. 4) Üksjalad-Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad. 5)Vabdikud-kõige madalamas külaühiskonna kihistuses e
Nii mõnedki neist aga saavutasid rahva poolehoiu, au ja kuulsuse, rahvas imetles neid kui vapraid võitlejaid. Leidus ka neid, kes tänu sellele teenisid omale vabaduse, ometi märgistas neid elu lõpuni infamia ehk häbi, mis jäi gladiaatoritele pärast esimest võitlust eluks ajaks külge ja võttis neilt teatud õigused. Sama kehtis prostituutide, näitlejate ja mõningate muude ametite pidajate kohta, kelle teenuseid hea meelega kasutati, kuid ometi olid nad teiste seisuste poolt liiga põlatud, et omada samasuguseid õiguseid (3). Hoolimata pildist, mis meile gladiaatorite elust silme ette kerkib, ei olnud see tihtipeale nii ränk. Eesmärgiks kasvatada tugevaimaid 1 gladiaatoreid, hoidsid peremehed oma hoolealuseid hästi. Korraliku peremehe gladiaatorile oli tagatud hea toit, peavari, filmides tihtipeale nähtav vägivald gladiaatorite kallal oli pigem erandiks kui reegliks
Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik,
Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik,
Karl XII polnud järglasi ega meessoost lähisugulasi, siis pääses troonile tema vanem õde Ulrika Eleonora, kes jäeti ilma eelmiste kuningate võimutäiusest. Loobus 1720.aastal troonist ja andis selle oma mehele Hesseni printsile Friedrichile. Ta astus troonile Friedrik I nime all ning ta kehtestas uue valitsemiskorralduse, mis kuningavõimu veelgi rohkem piiras. Seaduslik võim läks nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale, kus ei olnud seisuste esindajatel võrdsed õigused. Uut riigikorda hakati kutsuma seisuslikuks parlamentarismiks. Karl XII Riigipäev pidi kokku tulema üks kord kolme aasta jooksul, vajaduse korral ka tihedamini. Riigipäeva istungite vaheajal juhtis riiki Riiginõukogu, kus kõik küsimused otsustati hääletamise teel. Kuningal oli ainukesena kaks häält, kuid kui ta jäi hääletamisel vähemuse poole, pidi ta ainult alla kirjutama vastuvõetud otsusele või korraldusele. Kuningavõimu nõrkuse
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas. XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kii ka ilmelikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega.
Algas türklaste taandumine. PL ja R pidid ka taanduma, kuna V muudkui tõusis. Peeter I ajal jõudis V Mustale merele, vallutas Põhjasõjas Eesti ja kindlustus Ukrainas. PL nõrgenes ja Preisimaa hakkas tõusma. ______________________________________________________________________________________________________ UUSAEG 3.1 Absolutism ja Parlamentarism 17.-18. saj kujunesid välja kaks riigijuhtimise mudelit. Esimest esindas Prantsusmaa, teist Inglismaa. Mõlema valituse kõrvale kujunes seisuste esindus. Pr. monarhid maha suruda generaalstaadid 1614. Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud! internat, keel oli prantsuse. Mis juhtus? Mandumine. Tegemist pole türanniaga! Toorid - kasvasid konservatiivseks parteiks. Viigid - Taunuisid
Vaatamata peatsele kirjastuskeelule, suutis Diderot töö lõpule viia. Tolleaegne teadlane ja mõtleja tegeles korraga kõikvõimalike teadusaladega. Sellist interdistsiplinaarsust võimaldas tolleaegse teaduse ja filosoofia suhteliselt üldistav tase. Tänapäevast spetsialiseerumist ühele alale sellel ajal veel ei esinenud. Lõpu leidsid nõiaprotsessid. Piinamine muutus taunitavaks, seadused täpsustusid. Senisest enam tähelepanu hakati osutama talurahva harimisele. Valmistati ette seisuste vahede kaotamist ja valitsemise demokraatlikuks muutmist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
