Seaduse võim. Seaduse keskse tähtsuse rõhutamine pärineb roomlastelt. Seaduse ülimuse traditsioon pani alguse põhiseaduslikule korrale ja inimõiguste kaitsele. Ühiskondlik pluralism. Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid, ordud ja gildid, seejärel igasugused liidud ja ühingud. Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist. Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega. Individualism
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
Prantsuse revolutsioonini, millel oli oma panus, aga dateerimine raske. Põhiliselt 4 pol. Ideoloogiat: 1)konservatism 2)sotsialism 3)anarhism 4)liberalism *natsionalism(võib kuuluda pmst kõigi alla) KONSERVATISM Konservatiine mõtteviis oli palju varem kui Pr.rev, aga selgekujulise ideoloogiana kujunes välja 19.saj.Esimene periood(al pr.rev 1848 rev) :konservatism sai alguse vastandumisest valgustuslikule kriitikale ja valgustuslikule absolutismile ning revolutsiooniajal üles kerkinud seisuste kaotamistele etc. Konservatism kaitses vana korda.Konservatismi põhilisteks ideoloogiakandjateks olid poõhiliselt aadel ja kirik, kes olid huvitatud vana korra ja privileegide säilimesest. Konservatismi mõttekandjateks olid veel ka väikeaadel, osa linnakodanikest ja osa talurahvast. Sageli ei pruukinud sest kasu saada, vaid oli loomupärane kaitsta senist korda. Üks asi on lihtsalt vastuseis uuele, teine aga selge konservatiivse ideoloogia sõnastamine.
Roomlased hakkasid matuste puhul korraldama veriseid võitlusi. Algul mänge korraldati privaatsel perekonnasiseselt seoses matustega. Hiljem olid need nii populaarseks muutunud, et neid hakati korraldama avalikult, enam ei olnud nad matustega seotud vaid igapäevased. Selleks hakati rajama amfiteatreid. Amfiteatritel erinevalt tavalistest teatritest, mis olid sõõrilised ja hobuserauakujuliste tribüünidega, siis amfiteatrites olid tribüünid ____ ja inimesed paiknesid seal seisuste järgi kõrgemad lähemal, madalamad kaugemal. Juba I saj eKr on teada et korraldati võitlusi inimeste ja loomade vahel, populaarsemad olid eksootilised loomad: lõvid, tiigrid ja ka elevandid. On teada lahing kus sai surma palju elevante ja inimesi. Teatrite varustamiseks korraldati pidevalt retki loomade hankimiseks, loomad olid kulukad. Korraldati näidisjahtimisei ja võitlusi inimeste loomade vahel. Hilise vabariigi ajal hakkab toimuma gladiaatorite väljaõpetamine gladiaatorite koolides
V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi. Prantsuse revolutsiooni puhkemine (Generaalstaadid, Rahvuskogu, Necker, Bastille' vallutamine, Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard). Lõpuks Louis XVI ei jäänud muud üle kui kokku kutsuda generaalstaadid, et saada mandaat ja leida lahendus. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia. Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi vägivallatseda ning kuninga võimu peab piirama konstitutsiooniga. Kuningas siiski üritas olukorda leevendada ning saatis Versailles'i sõjavägi, et ajada rahvuskogu laiali
võimatu. - Seisus: Feodalism Euroopas, Venemaal. Mitte-religioosne alus (vrd. kast): seadused. Ka endogaamia. Jäik tööjaotus. Straatumitel on erinevad kohustused ja õigused. * Vaimulikud, aadel, kodanlased, talupojad (Prantsusmaal riigipäevadel esindatud 3 seisust; Rootsis 4 . talupoegade esindatus oli Euroopas haruldane). * Erinevus kast-seisus: Kaste ei saa vahetada, seisused on aga mingil määral vahetatavad ja abielud seisuste vahel mingil määral võimalikud. Kodanik tubli sõjas => aadel kuninga käsul. Rikas kaupmees ostab endale tiitli jne. - Klass: Võrreldes teiste süsteemidega iseloomustavad klassiühiskonda jägmised neli aspekti: 1) Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Liikmelisus ei lähtu päritolust, traditsioonidest ega seadustest. Klassisüsteem on rohkem liikuv kui teised kihistumissüsteemid ja klasside vahelised piirid ei ole sama konkreetsed
: Maapäev: seisuslikud kogunemised XIV sajandil- Liivimaal kujunes 15 saj jooksul teatud habras jõudude tasakaal, mille väljenduseks oli siinsesse poliitilisse ellu sajandi esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa valitsemises (Prantsusmaal generaalstaadid, Saksamaal riigipäev). Vajalik oli omavaheline poliitika kooskõlastamine. Nõupidamisi, kus olid seisuste esindajad, peeti Liivimaal juba 14. sajandil, kuid alles 15. sajandil kogunemised sagenesid. Arengut toetas Liivimaa rüütelkondadekasvas korporatiivsus, samuti Liivimaa hansalinnade omavaheliste kogunemiste traditsioonid. Valga konföderatsioon- 1435. aastal Valgas sõlmitud leping oli esimene, kus olid esindatud kõik seisused maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks, garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Leping
Ennekõike just siin omandasid sotsiaalsed protsessid feodalismi klassikalise vormi. Linnade tekkimine ja kasv oli nii kiire, et juba 13.sajandiks oli kogu maa praktiliselt kaetud tiheda linnade võrguga. 10.sajandil troonile tõusnud kapetingid alistasid liidus linnadega endale suurfeodaalid, kindlustades sel kombel järjest enam kuningavõimu ning jõudsid nõnda ka kogu maa ühendamiseni. Kuningad püüdsid ohjeldada ka katoliku kiriku liigset mõjuvõimu, kutsudes kokku erinevate seisuste esindajatest koosnevad generaalstaadid, kes samuti neile toetust avaldasid. Tugev kuningavõim soodustas majanduse ja vaimuelu elavnemist. Viimast soodustas omakorda ka Pariisi Ülikooli asutamine 13.sajandi alguses. Kirjandus, mille iseloomulikumaid vorme oli rüütliromaan ja lüürika, sai kuulsaks kaugel väljaspool Prantsusmaad. Jõudsalt edenesid mitmed teadusharud. Uue otsingud väljendusid ka kunsti,
) Järgnes sündmus, kus kuningavõim kukutati ja vabariik kehtestati. Seejärel valiti kaks iga aasta valitavat konsulit. Porsenna tahtis Roomat vallutada, aga 496 Rogilluse lahingus löödi ta puruks. Nende sündmuste tagajärjel oli see, et etruskid ei suutnud Roomat vallutada, Tarquini dünastia oli läinud ja kuna etruskid kaotasid, allutati nad ülemvõimule. Nendega sõlmiti rahu võrdsetel alustel. Saab alguse varajase vabariigi periood. Varajane vabariik 509-295 Siseriiklikult seisuste konflikt ja välispidiselt Rooma laienemine linnriigist kogu Itaaliat hõlmavaks. Siseolud Kodanikud olid hierarhias. Patriitsid ja plebeid. Mõlemad olid rooma kodanikud, aga partriitsid olid täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega. Nad kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid sõjaväekohustusega. Plebeidel puudus õigus olla valitud senatisse ja üldse kuskile kõrgemale riigiametisse.
Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see lõpetatud, tasakaalustatus. Mingeid tulemusi ei ole. 8. september 2009 Selles kogus üritab Turgenev kujutada ka segaseisuslasi. T tunneb segaseisuslaste vastu vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma. Enam-vähem käituvad kõikide seisuste esindajad sarnaselt. Ei käituta ükskõikselt. Kasutatakse kainet mõistust, mõeldakse tavalistele asjadele. Surmad on asjalikud. T ei rõhuta kunagi, et need talupojad ususvad Jumalat, kuna T vaidleb vastu vene slavofiilidele ja teiseks ei pidanud T end usklikuks inimeseks. T väidab, et ta ei tea, mis teispoolsuses on ta on agnostik, ta eitas teispoolsuse tunnetamise võimalust. ,,Küti 5
tööle ma- janduses. Mõnedes maades eelistavad inimesed iseseisvust – olla ise oma boss – näiteks Prantsusmaal ja Belgias. Kõikides ühiskondades esineb teatud kihistumine. Kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuuluvad isi- kud omavad suure tõenäosusega paremat haridust, elustandardit ja töökohavõimalusi. Erinevates kultuurides on väga suuri erinevusi ühiskondlike seisuste vahelise mobiilsuse osas. Kultuurist tulenev seisustevahelise liikuvuse ulatus määrab ära selle, kas inimestel on võimalik liikuda kõrgemasse (või ka madalamasse) ühiskonnaklassi. Kui USA-s on sotsiaalne mobiilsus suhteliselt suur, siis Suurbritannias esineb selles osas olulisi piiranguid. Indias faktiliselt siiani kehtiv kastisüsteem takistab aga sotsiaalset mobiilsust oluliselt. Rahvuslikust kultuurist tulenevad väärtushinnangud on väga püsivad
lubada endale luksust, eksootikat. Hunt (1996) The governance of consupmtion: sumptuary laws and shifting forms of regulation Suuremas osas ajaloost ainult kõrgklass tarbis, ülejäänud püsisid elus (subsisted). Enne modernismi ja ka selle alguses reguleerisid tarbimist tarbimisseadused (sumptuary laws) vastavalt seisusele. Eriti oli see luksuskaupade (riietusesemed või riidesort) ja tähtäevade kohta (kirikuskäimine jala, matused, pulmad). Seaduste eesmärk oli ühelt poolt seisuste 3 püsimine (,,Maailm läheb jälle käest ära."), teiselt poolt aga raiskamise piiramine (nälg oli igapäevane). Seaduste muutus näitab üritamist kohaneda uute modernsete oludega, peamised kolm on linnastumine, klasside teke ja soorillide muutus selles. N 16-18 sajandi kauplemise ajal tekkis rohkem seadusi, mis kadusid alles kapitalsmi kinnistumisega: pidustuste seadused kadusid (süüa oli rohkem), riietusseadsed
kastikord- Aarjalaste ühiskonnale oli iseloomulik kastikord – inimesed jagunesid sünni järgi nelja seisusse (varnasse), mis omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks ehk kastideks. Kõige kõrgemad olid braahmanid (preestrid, õpetlased) ja kšatrijad (valitsejad, sõjamehed), madalamal positsioonil paiknesid vaišjad (maaomanikud, kaupmehed, käsitöölised) ja šuudrad (maaharijad ja teenijad). Vaišjade ja šuudrate kohuseks oli kõrgemate seisuste ülalpidamine. Allpool seisusi asusid kastivälised ehk puutumatud (paariad), kõige madalam ühiskonnakiht, kuhu kuulusid kõige vaesemad ja põlatud töid tegevad inimesed, sageli India põliselanikud (enne aarjalaste tulekut Indias elanud ja nende järeltulijad). Elu jooksul ühest kastist teise üle minna ei olnud võimalik, ka olid keelatud abielud eri kastide inimeste vahel. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=283&Itemid=9
iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata majanduslikele edusammudele, kirikuvõimu vähenemisele, seisuste kaotamisele ja poliitiliste õiguste laienemisele ei olnud ühiskond vabanenud oma hädadest. Oli tekkinud uus klass vabrikutöölised, kes vaevlesid viletsuses ja sõltusid täiesti oma peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli ainuke, kes võis töölisele palka anda ja sellega elamismiinimumi kindlustada. Tööpuuduse tingimustes võis peremees seda kergesti enda kasuks ära kasutada. Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes
kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid erinevate klasside vahel; ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise sotsiaalne mobiilsus; klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest, ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside kontrollis; 143 teistes süsteemides on seisuste vahelised suhted reguleeritud väga isiklikul tasandil: nt ori ja tema omanik, kuid klassisüsteemis väljendub see pigem ebaisikulisel moel, nt töötingimused ja makstav palk. 19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad Kihistumissüsteemide universaalset iseloomu põhjendatakse sageli inimloomust ja/või kollektiivseid vajadusi käsitletavate teooriatega. Erinevaid teooriaid on välja pakkunud nii funktsionalistid, marksistid ja paljud teisedki. 19.1
omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Nad ei vaja heakskiitu, nad ütlevad: mis on kahjulik minule, on iseenesest kahjulik, nad loovad väärtusi. Suursugune inimene võib aidata õnnetut, kuid mitte kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Selline inimtõug on uhke, et ta pole loodud kaastunde jaoks. Kohustused on sellisel inimesel vaid endataoliste suhtes, mitte aga madalamate seisuste suhtes. Egoism on suursuguse hinge oluline omadus; egoism on usk sellesse, et meietaolistele peavad teised alluma ning end ohverdama. Orjade moraal on hoopis teistsugune. See on kasulikkuse moraal. Siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sks böse). Kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. (Isandate moraali järgi aga just nimelt hea inimene on võimeline tekitama hirmu halb aga ainult põlgust
mi. ma eestlastest ohvitserkond. See prot- Baltisakslastele tähendas Eesti- ja Liivi- sess sai eriti tuntavaks pärast seda, kui maa lülitamine Vene impeeriumi koos- 1860.1870. aastail asutati Venemaal 12 EESTI SÕJAAJALUGU junkrukoolid, kuhu said riigi kulul teenis Vene armees juba üle 3000 eest- õppima asuda kõigi seisuste, sealhul- lasest ohvitseri. Kõige kõrgema auast- gas talupoegade esindajad. Kiiresti mega eestlane oli tollal kindralleitnant kasvas eestlastest ohvitseride arv Esi- Heinrich Rautsmann. mese maailmasõja ajal. 1917. aastal Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 19171918 Mõte eestlaste olukorra parandamisest Muutunud poliitilistes oludes sai oma maal on olnud kandev sajandeid. võimalikuks demokraatlikult valitud
Samal ajal püüti arvestada kohalike saksa võimudega, nii ei saanud paljud taotlused luba. Muide, samal ajal, kui räägime eestikeelse järjepideva ajakirjanduse algusaastatest, oli baltisakslastel sündinud päevapress 1860 ilmuma hakanud "Revalsche Zeitung" kujunes kõige reformimeelsemaks baltisaksa väljaandeks kogu 19. sajandi vältel. Selle toimetajaks oli algul, kõige vabameelsemate aastate kestel, Friedrich Nikolai Russow (aastani 1863) ning selles lehes käsitleti talurahva- ja seisuste küsimusi aadli jaoks üsna ebameeldivast lähtepunktist, mistõttu baltisaksa aadel hakkas toimetusele survet avaldama, nõudes veel ühe järelvalveorgani loomist tsensuuri kõrvale. See sundis Russowi lahkuma, toimetaja Greiffenhagen läks kompromissidele. Tsensuur Tsensuur sajandivahetusel ja 20. sajandi alguses Sajandivahetuse eel olid tsensoreiks Jüri Truusmann Tallinnas (kes tõkestas noore E. Vilde tee Postimehe toimetajaks saamisel T nimetas Vildet poolharitlaseks,
jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi. Kõige lihtsam variant jagada kogu rahvastik privilegeeritud seisusteks ja maksualusteks seisusteks. Privilegeeritud seisustesse kuuluvad ei pidanud maksma riigi makse, täitma sõjaväeteenistuskohustust jne, olid imepisikesed, sinna kuulusid aadel ja vaimulikkond, lisaks ka suurkaupmehed. Kogu ülejäänud rahvastik kuulus maksualuste seisuste hulka. Võimalus ka nelikjaotus- ülemklassid, keskkihid, alamkihid. Ülemkihtide hulka kuulus aadel, kõrgem vaimulikkond, tipp-riigiametnikud, kindralid, admiralid, sõjaväejuhid, suurpankurid, töösturid, suurkaupmehed, suurmaapidajad. Ülemkihid kokku olid u 3% Vene ühiskonnast. Keskkihtidega olukord palju parem polnud, sinna kuulusid ettevõtjad- töösturid, kaupmehed, väike- ja keskmaaomanikud, enamik haritlaskonnast ja ametnikkonnast, oli u 8% rahvastikust. Lõpuks
tulevad teeharud, praegune Narva ja Piibe maantee, kokku jooksevad. Laagri üldine pilt oli ütlemata kirju. Mitmetaoliste ja mitmekarvaliste telkide vahel sõelus ning käratses hulk mehi, kes oma välispidise kuju poolest enam röövlite kui korrapäraste sõjameeste moodi olid. Mõned olid veel endises eesti talupoja riides, teised rootsi ja vene sõjameeste mundris, kolmandad kandsid mitmete rahvaste ja seisuste käest kokku riisutud ja selga lapitud hilpusid. Mõne kuu ajaga oli see «nälginud talupoegade kari», mis seni Tallinna sakstele ristiks kaelas olnud, kuulsaks väesalgaks muutunud ja sakslase Ivo Schenkenbergi osava 331 juhatuse all otse imetegusid teinud, üksikuid venelaste salkasid võitnud, kaugele Virumaa südamesse tunginud, lugemata hulga mõisaid ning külasid paljaks riisunud ja põletanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
