Neitsikuninganna või mitte? Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg François ja paljud teised Robert Dudley Räägiti võimalikust abielust, samuti peeti ja peetakse teda esimese armukeseks USA osariik Virginia Abiellumise vastu Ei soovinud astuda abiellu, kuna siis oleks Inglismaa võinud langeda võõrvõimu alla ning seda ta ei tahtnud. Kui ta oleks inglasega abiellunud siis oleks see olnud seisuslikult ebavõrdne abielu. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I “Võimsad valitsejad:Hywell Williams(lk 168-173) http://tudorhistory.org/elizabeth/ http://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I_of_Engla nd http://englishhistory.net/tudor/monarchs/eliz1.htm l “Elizabeth I:hüljatu, kes sai Inglismaa kuningannakas”:Simon Adams TÄNAN KUULAMAST!
Mesopotaamia ja Iisreali olid omad seadused. Mesopotaamias oli Hammurapi seadus ja Iisrealis oli Moosese seadus. Need seadused olid üpriski sarnased. Mõlemas seaduses oli ,,Silm silma,hammas hamba vastu" süsteem, surmanuhtlus varastele, abielurikkujaid ähvardati surmanuhtlusega, naistelt nõuti ranget monogaamsust ning mees võis omada mitut naist korraga. Aga olid ka omad erinevused. Hammurapi seaduses olid õiguslikud seisused: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Moosese seaduses seisuslikult eristati vaid vabu inimesi ja orje. Hammurapi seaduses abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks tulevaste abielu poolte varalised suhted. Moosese seaduses pidid inimesed teadma 10 käsku. Mina arvan nii, et need kaks riiki on sarnased, kuna nende põllud olid viljakad, maavarad olid peaagu samad, kiri sai alguse piltkirjast ning Hammurapi seadusest arenes välja Moosese seadus.
Eesti- kas heaoluühiskond Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine t...
b) suletud nimekirjad 3) hübriidsed - kasutatakse üheaegselt majoritaaarset ja proportsinaalset süsteemi (Saksamaa, Ungari) KÕRGEIM SEADUSANDLIK VÕIM demokraatlikus riigis parlament. kahesuguseid: a) ühekojalised (Eesti, 101 liiget istuvad kõik koos) b) kahekojalised (Inglismaa) Ülem- ja alamkoda ja nad erinevad komplekteerimise viisilt ja töövaldkondade osas. alamkoda moodustatakse kõigis demokraatlikes riikides proportsionaalsete valmisite abil. ülemkoda moodustub seisuslikult (sinna kuuluvad tiitlikandjad). Briti parlamendis on alamkoda tähtsam. Venemaal on ülemkojas piirkondade esindajad. PARLAMENDI STRUKTUUR JA ÜLESANDED 1) moodusta küsimusi riigikogu toimimise kohta (riigikogu suurus, moodustumine, liikme õigused ja kohustused, olulisemad ülesanded, korraline ja erakorraline istung, juhatus, komisionid, fraktsioonid) 1) Mitu liiget riigikogus on? (101) 2) Kuidas moodustatakse riigikogu? (valitakse vabadel valmistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel)
Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on Eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas
vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset
endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.J.n.e 17.Schilleri looming: on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama "Salakavalus ja armastus" (1784) räägib armastusest seisuslikult ebavõrdsete noorte vahel, kes lõpuks hukkuvad. Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas").
Raamatutega levisid uued teadmised ja mõtted. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi.Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega.Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaega võib pidada küll oluliseks etapiks inimkonna arengus. Avastati uut ja huvitavat, ning nüüdseks on nendest avastustest edasi arenendud tähtsamad ja veelgi edukamad asjad. Trükikunst on veelgi olulisem. Nüüd saame edastada asju kiirelt ja mugavalt. Saame lugeda raamatuid ja ajalehti. Ülikoolid on ka üks tähtsamaid asju meie elus. Sealt saame kõrgemat haridust.
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega,
Renessanss ja humanistid Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad . Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaadavam peamiselt ühiskonna kõrgema kihi paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Samas ei peetud keskaja seisuslikult liigendatud ühiskonnas igale seisusele kooliharidust ka vajalikuks. Varakeskajal olid peamised hariduskeskused kloostrid. Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna), mis oli mõeldud neile, kes kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust.
Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, kuid allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades omad asevalitsejad Kuigi Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon, elas suurem osa rahvastikust maal Majad linnades olid ehitatud põletamata savitellistest Pereelu koondus maja peremehele Mesopotaamia elanikkond jagunes kolme õiguslikku seisusesse: 1 Vabad kodanikud 2 Sõltlased 3 Orjad Kui süüdlane ja kannatanu olid seisuslikult võrdsed, siis oli karistuseks Vastavalt kuriteo raskusele hammas-hamba, silm-silma vastu. Kui vaba kodanik sooritas aga kuriteo sõltlase vastu, siis piirduti trahviga Mesopotaamia riigikorraldus ja ühiskonnaelu olid vähem reguleeritud kui Egiptuses. Mesopotaamia usk on sarnane Egiptuse usuga järgmiste tunnuste osas: 1Preestrid sõnastasid ja tegelesid usuliste tõekspidamistega 2Püüti usuga rahvast kontrollida 3jumalaid seostati planeetidega
11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus,
Kellele : Teema : Parlamentalism Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament
mate vene tööliste värbamisest siinsete linnade tööstusettevõtetesse. Sakslasi seevastu siirdus Rahvaarv ja rahvastiku koostis rohkeni tööle ja õppima Saksamaale. Seisuslikult domineerisid rahvastikus 19. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv ületanud talupojad. Eesti ja Liivimaa statistikakomi poole miljoni piiri. Viimase, kümnenda teede andmetel oli Eesti elanikest 1863. aastal hingeloenduse ajaks (1858) oli see jõudnud 750 talurahvaseisusest 90,4% (aadlikke samal ajal 000ni
25. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p Ma arvan, et pigem rahvuslikult. Saksa Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond peagi saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. 27. Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt? 1p Terav etniline ja sotsiaalne lõhe (sakslaste ja mittesakslaste) muutis keskaegse Euroopa kultuuri juurdumise maarahva hulgas aeglasemalt 28
34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafiline tööjaotus
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias 4 Varaagraarne tootmisviis 6000-10000 Põlluharimine a tagasi ja (alepõllundus) loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus Paikne eluviis Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes Ühiskond on üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti: tekib religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit Kasutatavad ressursud on maa, mets , veokulud on väga kõrged 5 Varaagraarne ühiskond: Algsed riigid Mesopotaamias, Pärsias Linnu on vähe, nad on väikesed Eri regioonide majandused on üksteisest sõltumatud 6 Hilisagraarne ühiskond Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed.
Mahatma Gandhi sai Rahvuskongressi ja kogu vabadusliikumise ideeliseks juhiks ning kujundas vägivallatu aktiivse võitluse meetodi satjagraha ehk tões püsimise. See seisnes koloniaalvõimudega koostööst keeldumises. Muu hulgas propageeris Gandhi innukalt ketramise ja kudumise arendamist, et muuta India sõltumatuks Inglise riide impordist. Gandhi poolehoidjad rõhutasid vajadust kaotada kastisüsteem, mis jagab inimesed seisuslikult ebavõrdsetesse rühmadesse. Gandhi kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada India kultuuriline ja majanduslik areng. · millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid, millest on need põhjustatud (lk 72) India peamiseks siseprobleemiks on vastasseis hindude ja moslemite vahel. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947
Mahatma Gandhi sai Rahvuskongressi ja kogu vabadusliikumise ideeliseks juhiks ning kujundas vägivallatu aktiivse võitluse meetodi satjagraha ehk tões püsimise. See seisnes koloniaalvõimudega koostööst keeldumises. Muu hulgas propageeris Gandhi innukalt ketramise ja kudumise arendamist, et muuta India sõltumatuks Inglise riide impordist. Gandhi poolehoidjad rõhutasid vajadust kaotada kastisüsteem, mis jagab inimesed seisuslikult ebavõrdsetesse rühmadesse. Gandhi kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada India kultuuriline ja majanduslik areng. · millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid, millest on need põhjustatud (lk 72) India peamiseks siseprobleemiks on vastasseis hindude ja moslemite vahel. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947
perekonnaõigus oli patriarhaalne – lubas mehele mitu naist ja küllaltki suurt seksuaalset vabadust, naiselt nõudis aga ranget monogaamsust. Abielurikkujat kui ka sõnakuulmatut poega ootas surmanuhtlus Moosese seadused on Hammurapi seaduste kogu kõrval kõige paremini tuntud muistse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum, sarnased, ilmselt võeti üht-teist ka üle. Erinevused: Ei rõhutanud ühiskonna kihistatust, seisuslikult eristati üksnes vabu inimesi ja orje. Kui orjad pärinesid oma rahva hulgast, oli neil õigus 6-aastase teenistuse järel vabaks saada. Vaesemate ja viletsamate rõhumist tauniti. PROHVETID I aastatuhandel eKr tegutsenud jutlustajad, kes nõudsid kindlalt nõudma Jahve ainujumalana austamist. Nad kinnitasid, et maad tabanud hädad pole muud kui Jahve karistus teiste jumalate austamise eest
- rüütlite hoiakud muutusid - rüütlikultus - naine tõusis Euroopas au sisse - paber, suhkur, riis, kanep, lina - astronoomia, meditsiin, matemaatika 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. - ladina keel - seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm - säilitas ja arendas mõttevabadust - Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega - Skolastika - Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli - Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? - inimese omadused, vajadused, õigused st humanism: inimõigused, sotsiaalsed garantiid, isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu - arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed,
Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnendite l tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas
Alates 18. sajandi keskpaigast, valgustusajastul, sai portreekunst väga populaarseks ning juhtivaks kunstizanriks. Barokkportrees domineerinud sotsiaalse positsiooni eksponeerimise asemel hakati nüüd enam rõhutama inimese sisemisi, vaimseid väärtusi. Ühelt poolt käsitleti portreteeritavat ainulaadse isiksusena, samas üritati teda näidata üldinimlike väärtuste kandjana. Seni valitsenud täisfiguurportree asendus intiimsema poolfiguur- ja rindportreega, seisuslikult atribuutikalt kandus peatähelepanu inimese näole. Barokiajastu portreekunstnikud, Diego Velazquez ja hollandlane Frans Hals, on ühed suurimad portreemeistrid läbi ajaloo. Frans Hals ,,Isabella Coymans" (1650-1652). AUTOPORTREED. Autoportree on portreekunsti alaliik, mille kunstnik on loonud iseendast. Varasemad autoportreed pärinevad 8.-9. sajandi Itaalia miniatuuridelt ja reljeefidelt. Iseseisvaks zanriks arenes autoportree Lääne-Euroopas 15.-16. sajandil. Zanri
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil
Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. FRIEDRICH SCHILLER (17591805) on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama "Salakavalus ja armastus" (1784) räägib armastusest seisuslikult ebavõrdsete noorte vahel, kes lõpuks hukkuvad. Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas"). JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht. Alustas kergete ja rõõmsameelsete luuletustega. Luulet kirjutas elu lõpuni.
· Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus · Tehnoloogilise arengu kiirenemine (ülemike masintootmisele)
Ülikoolis käiakse selleks, et saada head haridust, targaks ja kindlustada tulevikuks head karjääri. 33) Tooge kaks näidet keskaja ülikooli erinevusest tänapäeva ülikoolist. Üliõpilased palkasid endale ise õpetajaid doktoreid, kes olid õpilastest sõltuvuses. Linnast lahkumiseks pidi doktor üliõpilaste rektorilt luba küsima ja tagasipöördumise puhul sisse maksma kindla rahasumma. teduskondi oli ainult neli. Õppejõududele kehtisid privileegid, mis tegid nad seisuslikult võrdseks vaimulikega. 34) Millised olid keskaja kultuuri-, tehnika- ja teadusesaavutused? Tooge 3 näidet iga valdkonna kohta. Tehnikasaavutused: võeti kasutusele koge, suure mahutuvusega kaubalaev; leiutati püssirohi ja võeti kasutusele tulirelvad; hakati ehitama tuuleveske Teadusesaavutused: õpiti valmistama paberit; destilleerimise väljamõtlemine; viinapiirituse esmakordne valmistamine 12.sajandil; ülikoolide avamine; trükikunsti leiutamine
.. ............................................................................................. Peep Reimer 8 4. EESTI POLIITILINE ARENG 20.SAJANDI ALGUL: 1. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine 20.sajandi algul: · Sajandivahetusel toimus Eestis poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja selged grupeeringud ja kerkisid esile uued juhid. · Tollane Eesti ühiskond jagunes seisuslikult: - Aadliks, kellest lõviosa moodustasid baltisakslased, mõningal määral oli ka vene rahvusest mõisnikke. - Kodanluseks: peamiselt baltisakslased või venelased, aga kiiresti kasvas ka eestlastest kodanlaste arv- rikkad talupojad, ettevõtjad, kaupmehed, haritlased. - Töölisklassiks: linnade vabriku- ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid. · Poliitiliste ideede poolest jagunes Eesti ühiskond:
· Madala tööviljakusega käsitsitöö · Pered on nii tootjad kui ka tarbijad · On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / Varagraarne tootmisviis 6000-10000 a tagasi · Põlluharimine (alepõllundus) ja loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus · Eelduseks paikne eluviis · Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult Hilisagraarne ühiskond · Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele · Kasvab põllumajanduse tootlikkus VT MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt Globaliseerumine Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi (eriti lennunduse areng)
11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse
Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii tö...
Millisele riigile kuulus varem ? Suurbritanniale 4. Kus asuvad ja kellele kuuluvad : Jõulusaar - Austraaliale Fääri saared - Taani Cooki saared - Peeter I saar - Norra Erinevad ajastud maailma majanduses. 1.Põllumajandusajastu e. agraarajastu. 2.Tööstusajastu e. industrialiseerumine 3.Infoajastu PÕLLUMAAJANDUSAJASTU Korilus elatusmajandus Inimesed hakkasid paikseks jääma põllud, loomad. Peamine tegevusala põllumajandus ( toit ) Käsitöö Elati kogukondlikult, seisuslikult iga piirkond omaette regiooniti mahanduslikult sõltumata varaagraarne tootmine. Pakseks jäämine eeldus riigi tekkele Linnasid vähe, väikesed Agraarühiskonna kõrgtase 15.saj. Indias, Hiinas Suhteliselt arenenud Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas. Erinevate riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega ( transport kallis ) TÖÖSTUSAJASTU Tehnoloogilised uuendused 15 saj. Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus hilisagraarne tootmine
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris..............................
Samas võtsid iisraellased tõenäoliselt Mesopotaamia õigusnormidest üht-teist ka üle. Nii kehtis Moosese seadustes Hammurapi koodeksist tuntud silm silma ja hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat patriarhaalsust, mis lubas mehele mitut naist ja küllalt suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõudis ranget monogaamsust. Samas olid Moosese seadused Hammurapi omadest mõneti leebemad ega rõhutanud sama rangelt ühiskonna kihistatust. Seisuslikult eristati üksnes vabu inimesi ja orje, ning viimastelgi oli, juhul kui nad pärinesid oma rahva hulgast, õigus kuue aastase teenistuse järel vabaks saada. Moosese seadused näivad kajastavat Hammurapi aegsest Mesopotaamiast suhteliselt arhailisemat, vähem kihistunud ja tsiviliseeritud ühiskonda. Prohvetid ja monoteism Vana Testamendi järgi oli Jahve iisraellaste ainus jumal Abrahami ajast peale. Teisi jumalaid iisraellased austada ei tohtinud
Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15
Olja Kivistik*1 „Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ *2 Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtushinnangute ja põhimõtetega. Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-V...
Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 8 Valitsemine ja avalik haldus 2. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanlike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse 20. sajandi keskpaika, mil nad olid juhtivaks institutsiooniks Lääne-Euroopa valitsemissüsteemides. Tänapäeval on täidesaatev võim küll sedavõrd tugevnenud, et kipub seadusandjat varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone. 2.1 Ühe- ja kahekojalisus
Eemalejäänudte hulka kuulusid nt muistne Soontagana, Korbe ja teised Lõuna- Läänemaa alad, kus eesti soost vasallid ilmselt lootusetust verevalamisest loobusid. Nad elasid paremates tingimustes ja neid kasutati piiskopi poolt kaitseks ordu vastu. Nelja kuninga valimine koos kannupoistega ning arvukad rüütlikslöömised näitasid väga selgelt, et Jüriöö mässu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle ja tõelisi rüütleid. Sellele seisuslikult grupile ülestõusu mahasurujate poolt antud hävitava ja lõpliku löögi tagajärjel hääbus eestlane kui suurmaaomanik. Kuuldes eestlaste vastuhakust, tungisid leedulased 1344.a. kuni Valgani, kus ordumeister lõi nad tagasi. Saaremaal puhkes uuesti mäss. Ka sinna ilmusid piiskopi läänimehed. Toimus uus ristimine, maakond kaotas oma eriseisundi. Mäss suruti ordu poolt veriselt maha. Langenute ja karistussalkade poolt hukatud eestlaste arv olevat küündinud kümnete tuhandeteni
pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 11. Charles Baudelaire Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61). Kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile. Isa suri, kui oli 6, ema abiellus uuesti, uue mehega Baudelaire ei klappinud uue mehega. 1830 astus kolledzisse Lyonis, aga visati välja kuna saadi kätte tema kirjad sõpradele. Tundis kirjutamise annet, peale välja viskamist käis võõrasisaga Püreenedes, kust naastes kirjutab aleksandriine. Kolis Pariisi, elas
Eesti alal tõi Venemaa koosseisu kuulumine kaasa muutuse õiguskultuuri tasandil. Satuti uude kultuurivööndisse. Venemaa seisutse tabel. Siinsed vabad seisused pidid määratlema vastavalt sellele uuele seisute tabelile , mis polnud siinsetele priviligeeritud seisustele alati sugugi ühemõtteliselt kasulik. Kuid pikemas perspektiivis sai just Eesti alalt pärinevatele alamatele seisustele see oluliseks stimuleerivaks vahendiks nende seisuslikult tõusul impeeriumi sõjaväe ja ametikkonnahulgas. Katariina II reformid mõjutasi Eesti alal enim 1775.a kubermnaguseadusega. See kujutas baltisaksa aadli suhtes piitsa ja prääniku poliitikat, kuna ühets küljest kaotati seisuslik omavalitsus, kuid kompensatsiooniks muutusid senised läänimõisad aadliperekondade puutumatuks eraomandiks. Kärbiti ka linnade seniseid privileege ja muudeti senist võimukorraldust, või omanud raehärrad asendati tähtajaliselt valitavate linnavolinikega
,,Sinilind" on tema loomingu tippsaavutusi, näidendis lähevad puuraiduri lapsed jõuluööl haldja käsul otsima sinilindu, kes pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 11. Charles Baudelaire Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61). Kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile. Isa suri, kui oli 6, ema abiellus uuesti, uue mehega Baudelaire ei klappinud uue mehega. 1830 astus kolledzisse Lyonis, aga visati välja kuna saadi kätte tema kirjad sõpradele. Tundis kirjutamise annet, peale välja viskamist käis võõrasisaga Püreenedes, kust naastes kirjutab aleksandriine. Kolis Pariisi, elas boheemilikku elu, püüdes pidevalt kanda kellegi teise maski,
olulisemaks ülikooliharidus, ka linnakodanikud võivad vaimulikeks saada. Vaimulikud võisid palgata ka vikaarpiiskopi, kes nende asemel vaimulikutööd tegi. Toimuda võis vaimulikukohtade kumulatsioon mitme koha koondumine ühe vaimuliku kätte. Kuna selline inimene ei saanud olla mitmes kohas korraga, pidi ta palkama vikaare jumalateenistuste jaoks. Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees.
Iseseisvaks kuulutas end 7 provintsi. Sõda Hispaaniaga jätkus, sest kumbki pool polnud valmis rahulepingut sõlmima. 17 Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sõda hispaanlaste kulul. 1609. aastal sõlmiti vaherahu ning sõjalisi kokkupõrkeid enam ei olnud. 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania Hollandi iseseisvust. Põhja ja lõunaprovintside eristumine usuliselt, keeleliselt, seisuslikult korralduselt ja majandusorientatsioonilt ning poliitiline lõhenemine lõunapoolsed Arras unioon 1579: rääkisid prantsuse keelt, katoliiklased ning majanduslikult olid seotud Hispaaniaga, rohkem tööstuslik. Põhjaprovintsid 1579 Utrechti unioon: orienteeritud Läänemere kaubandusele, rääkisid hollandi keelt, aadelkond puudus, protestantlikkalvinism. Hollandi ,,kuldaeg" 17
ortodoksi piiskopkond. Diplomaatiline funktsioon, suhtlus Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel toimub läbi Liivimaa, esile kerkib Narva, sest Vene väliskaubandus liikus seda kaudu. Püütakse hoida häid suhteid venelaste ja välismaalaste vahel, kui kedagi vaja karistada, siis venelasi, välismaalasi säästetakse. Vojevoodidest madalamal astmel djakid. Sõltuvalt vojevoodide arvust on djakkide arv erinev. Djakid on Vene bürokraadid. Djakid oskavad kirjutada. Djakk tegeleb asjaajamisega. Seisuslikult on nad alamaadlikud. Tartus oli neid kõige rohkem, ühte on nimetatud ka peadjakiks. Väiksemate kohtade puhul teda, et ametis oli vaid üks. 1558.aastast alates hakatakse siin teenistusmõisad välja jagama. Maavaldus jääb tsaari omandusse. Maavaldus oli töötasu, palk. Kui tuleb vajadus minna sõjakäigule, siis tuleb maavaldajal minna. Ka linnakrunte on jaotatud teenistusmaadena. Kui alguses järgiti põhimõtet, et see maa oleks terviklik, siis mida aeg edasi, seda enam hakkas
19.saj tekivad uued arengud rahvastikurändes, saj teisel poolel suur väljarände kasv. 20. sajandi alguses väljaspool üle 100 000 eestlase, tsaaririigi lõpuajaks (1917) üle 200 000 eestlase. Rahvaarvu ja rahvastiku koostise põhijooned 20.saj alguses oli eestlasi üle miljoni, eestlaste osakaal 90%. Sakslasi ligi 4%, venelasi umbes 4%. Sajandi lõpul tõusis venelaste osakaal nelja protsendini, seoses vabrikutööstuse kasvamisega. Seisuslikult moodustas põhiosa talupojad. Linnades elas 19.saj alguses 5-6% kogu rahvastikust, sajandi vältel osakaal tõusis, 1863.aastast kadusid piirangud talupoegadel linna elama asumiseks, 1913.aastaks kogu rahvastikust ligi veerand elas linnades, 23%. 19.saj teisel poolel muutusid eestlased linnades suurimaks rahvusgrupiks senise sakslaste asemel. Rahvastiku loomulik liikumine 19.saj kinnistub nn Euroopa abiellumistüüp. Seda iseloomustas kaks tunnusjoont: 1)
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
Osa luulest pühendatud terviklikkusele ja inimesele. Vabavärss ,,Värisevate haabade all". ,,Valge käsi" erootilisem luuletus, ,,Inspiratsioon" eesti meesarmastusluule haruldus. Luulelooming väga kriitiline enda suhtes. Vaatas varasemat luulet üle. Põimis segi luuletusi kogudes vastavalt sisule. Isikliku elu kajastub. Pilet nr 20 20.1. C.Baudelaire´i elu ja looming, paar luuletust lähivaates 18211867. Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61), kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile. Isa suri, kui oli 6, ema abiellus uuesti, uue mehega B ei klapi. '30 astus kolledzisse Lyonis, aga visati välja kuna saadi kätte tema kirjad sõpradele. Tundis kirjutamise annet, peale välja viskamist käis võõrasisaga Püreenedes, kust naaste kirjutab alexandriine. Kolis Pariisi, elas boheemilikku elu, püüdes pidevalt kanda kellegi teise maski, tahtis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
