See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist vimu endiselt enda kes. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia kige varasema krgkultuuri See rahvas elas Kesk-Itaalias, tnapeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske trreenideks 19) patroon-- jukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes vttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla
Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi
Arenev kodanlus tahtis saada poliitilist võimu. Majandus oli sital järjel, riik oli räigelt võlgu. Saamatud reformikatsed (J.Turgot, J Necker). Kronoloogia: 5 mai 1789 generaalstaadid tulid kokku. 17 juuni 89, 3. seisus eraldus (rahvuskogu). 9 juuli 89 rahvuskogu asutav kogu. 13 juuli 89 Pariisis rahutused, omakaitse raffuskaart. 14 juuli 1789 rünnati Bastille kindlust, vallutati ja lammutati, revo ametlik algus! August 1789 Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kaotati seisused, võrdsustati maksud ja õigused asuda riigi ametisse. August 1791 esimene põhiseadus, kujunevad jakobiinid ja zirodiinid. August 1792 kaotati kunni võim. 22 SEPTEMBER 1792 vabariik. Valimistel võitsid Jakobiinid, Z eraldusid. 21 jaanuar 1793 Kunn hukati. Olme: aadlikud polnd enam eeskujuks, hakati pöörduma sina kasutades, Hr, Pr asemel kodanik, kadus toretsev rõivamood muut. Lihtsamaks, kadusid parukad, moraal tõusis tänavalt nahhui prostid, patriotism
Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust.
Oluline oli eksport. Inglismaal rakendas seda Elizabeth I. 10.Pr rev ja Napoleoni reformide mõjul tekkis euroopas uue ja uusima aja vahe. Lõppesid privileegitud seisused, algas inim-ja kodanikuõiguste levik nt.võrdus, vabadus, rahvas kui kõrgeim võim, eraomand. Sellele järgnes lai vastukaja-ühiskondlik murrang ja tagasipöördumine absolutistliku riigikorra juurde polnud enam võimalik. 11.Pr rev mõjutas teisi riike ka. 12.a) V, b)A, c)K, d)A, e) K, f)V, g)V 13. 4 2 1 6 3 5 14. 15. 3+:kaotati seisuslikud eesõigused ja teotööd, kiriku ja aadli maid müüdi. 3-:kriis majanduses, rahulolematus kuningaga, hukati 40 000 in. 16
Revolutsioon sattus ohtu ja selle päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati 50 000 inimest. Ahvas tundis et jakobiinide karmikäeline poliitika on üleliigne ja polnud neile kergendust toonud. Robespierre hukkamisega kukutatidiktatuur. Taandumine Uus põhiseadus, riigipööre. Lõppes prantsuse revolutsioon. 2. Leidke põhjuseid, mis tingisid revolutsiooni radikaliseerumise. Kui algul olid erinevad seisused siis oli ebavõrdsus, sellest tekkisid erinevad lahkhelid. Madalama seisuse mad tahtsid rohkem õigusi, elutingimusi jne. 3. Tooge näiteid erinevate sotsiaalsete gruppide vastandlikest ootustest ja huvidest revolutsiooni ajal. Rojalistid pooldasid kuningavõimu , jakobiinid olid kuningavastased Zirondiinid ootasid revolutsioonilõppu, jakobiinid selle süvenemist 4. Kuidas mõjutasid prantsuse revolutsiooni järgmisi eluvaldkondi: Riigivalitsemine ja seadusandlus
Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust.
10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: 13) Avalik sektor 14) Erasektor 15) Mittetulundussektor 16) Ühiskonnatüübid: 17) Agraarühiskond 5000 ema. 18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud, aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike. 18) Tööstusühiskond 1760/80 1950.a. Tootmisviis mehhaaniline masinad, vabrikud. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass.
suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja ksitliste, sakslaste ja mittesakslaste (mille all misteti valdavalt eestlasi) vahel. Sisemised probleemid kahandasid liivimaalaste valvsust suhetes naaberriikidega ja nrgendasid maa sjalist potentsiaali.
pealinn Tallinn, sellepärast kasutatakse ka tänapäeval väljendit, et Tallinn on üles ehtatud soolale. Tekkis ka uus majandus süsteem, milleks oli linnamajandus. Arvan,et kui soola kaubandus oleks jäänud eestlaste kätte oleks meie pealinn võimsam ja suurem. Ühiskonna valdkonnas jäi külarahvas endiselt eestlasteks samuti säilisid maakonnad ja kihelkonnad. Inimeste vahel oli ikka majanduslik ebavõrdsus ja kehtis agraar ühiskond. Muutuseks oli see, et kadusid malevad, tekkisid seisused ja mõisnike kiht. Ülikkonna järeltulijad saksastusid ja telupoegade vahel tekkis talupoegade kihistumine. Arvan, et üheks muutuseks oleks pidanud olema see, et inimeste vahel oleks pidanud kaduma ebavõrdsus. Paljudest talupoegadest said linnakodanikud ning jäid samaks endised turukohad ja linnaasulad. Samuti säilisid külad ja talud. Taludes kus kasvatati vilja saatis suur edu sest vili tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"
a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija.
pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus
kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus. Jagunevad: > 50 ha suurtalud, palgaline tööjõud 30-50 ha täistalud, palgaline tööjõud 20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool.
valitses karolingide dünastia. 4. Naturaalmajanduse kujunemine ja olemus. Naturaalmajandus- majandusviis varakeskajal, rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise kohapeal või saadakse vahetuss kaubanduse teel ( sool, raud, lukskaubad). Naturaalmajanduse kujunemise põhjused: 1. Sõdade tõttu 2. Suurrahvaste rändamine 3. Linnaelu soikumine 5. Seisused keskajal I. Vaimulikud, kes olid peamine seisus, ülesanne oli kõigi eest palvetada. II. Sõjamehed, nemad kaitsesid kõiki. III. Töötegijad, kes pidid kõiki oma tootva tööga ülal pidama.
ja riiki kaitsta. Aitas isevalitsusel sisemist korda hoida ja mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, eriline roll oli kaardiväel. Kaardiväe poliitilisele osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas. Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks. Venemaa sotsiaalne struktuur Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja oli oma rahvuslikult koosseisult kahepalgeline. Selle põhjuseks oli impeeriumi laienemine ja vallutatud maade eliidi ühinemine Vene 1 aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena. Nende
nähtud juhtudel ning seadusi järgimata. See kindlustas prantslastele mõtete ja arvamuste vaba avaldamise,usuvabaduse,rahvaühingute loomise jms õigused.Eraldi rõhutati omandi puutumatust ja õigust haridusele. Ka eurooplastele oli see kasulik.Riiki minnes ei tulnud nii palju probleeme,võis saada haridust ja oma mõtteid avaldada igaüks.Inimestel tekkis ühtsus tunne,kuna taheti ühe enam inimesi võrdsustada. 5.Kuidas muutis Prantsuse revolutsioon seisute olukorda,kuidas seisused sellesse suhtusid? Oli kolm seisust.Kõigepealt generaalstaatid,kus oli kolm seisust.Esimene seisus koosnes kõrgematest isikutest,aadlikest jne.Neid oli seal siis 300.Teises seisuses olid ka keskmise ja üle selle tasemega.Kolmas seisus olid siis lihtravhas pmst,neid oli 600.Et generaalstaadid kehtestasid makse ja nii siis toimusid seal hääletused.Üks seisus sai anda ühe hääle.Põhimõtteliselt läksid kõik rikkamatele inimestele kasulikumad maksumäärad
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa,
ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal olid aadlikud, vaimulikud ja kolmas seisus. Oldi küsimuse ees: kas hääletada seisuste kaupa või kõik koos? Hiljem nimetas kolmanda seisuse esindus end ümber Rahvuskoguks. Kui sellega liitusid ka teised seisused, sai sellest Asutav Kogu. Rahvas tõlgendas Neckeri vallandamist kui tagurliku riigipöörde algust.Pariisis tuli rahvarahutus, inimesed hakkasid kividega pilduma. Tuli ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart. Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14. juulil 1789 rundas rahvas seda koos rahvuskaartlastega. See alistus. Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus.
Maali esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav et maal jutustab mingit lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere, mida võib minuarvates mõista kahest erinevast küljest. Luukere võib tähistada lihtsalt surma või ka katku. Tol ajal mõisteti ka musta värvi all katku. Maalil edasi liikudes kohtad kõrgetest seisustest kuningaid, paavste, preestreid, mida rohkem rohkem maalilt edasi liikuda seda madalamaks muutusid seisused. Kõikide nende umber keerles surm samamoodi. Pildi idée on minu arvates hea, maalüritab öelda et pole vahet mis seisusest sa oled, kui rikas, oled sa mees või naine. Surm (või katk) ei küsi seda sinult. Surma ees oleme me kõik võrdsed. Valisin selle maali sellepärast, et see maal tundus mulle kõige huvitavam. Maali idée oli minu jaoks hea ja see maal iseenesest ka huvitas mind. See maal on ainuke maailmas, kuigi ka Lübeckis oli samasugune. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Arvamustöö Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab? On see tõsi või ei? Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789. aastal muutus aina kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorra vastu veriseks revolutsiooniks mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Kõik sa alguse rahva rahulolematusest kunigas Louis XVI vastu. Pikaajalised sõjad ja priiskav eluviis nõudis kulutusi ning nende täitmiseks tõsteti aina makse. See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli ligi 1/3 maavaldustest. 1789. aasta 17. juunil liikus rahvas oma olukorra parandamise suunas, asutades Asutava Kogu mille eesmärgiks oli saada lahti liigsetst maksudest ja teistest privileegidest. Siiski rahulolematus aina kasvas ning kuu aega hiljem Algaski Prantsuse Revolutsioon, kus korraldati tormijooks...
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon ? Kui küsida seda küsimust erinevate inimeste käest oleks vastuseid erinevaid, ei tekiks kindlat poolt, kuna inimeste seisused ühiskonnas on erinevad. Samas kindlat varianti valida on väga raske. Inflatsiooni ja deflatsiooni võib nimetada mänguks tootja ja tarbija vahel, kus ühe puhul üks osapool võidab ja teine kaotab.Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem? Kui võtta inflatsioon, siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks
15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? – konfutsianism 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani šintoismi peajumalanna Amaterasu? – päikese 17. Kuidas kutsutakse šintoismis jumalaid üldnimetusega? – kami 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? – veedad 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? – indoeuroopa päritoluga aarjalased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Seisused: ‘värv’, kolm kõrgemat seisust olid heledama nahavärviga (aarjalased) Kastid: elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? – preestrid Kes kšatrijate seisusesse? – valitsejad ja sõdurid Kes vaišjate seisusesse
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
a) muistne vabadusvõitlus, mille alusel Eesti alad jaotati vallutajate vahel 5 riigiks: Tartu, Saare-Lääne piiskopkond, Taani ja Liivi Ordu alad ning Vaheriik. b) Stensby lepinguga koatati Vaheriik, selle alad jagati Taani ja Ordu vahel. Eesti ladele jäi püsima neli riiki. c) Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond
sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Võrreldes keskaega tänapäevaga on palju olulist muutunud. Nüüdseks on kaotatud seisused, mis keskajal olid väga olulised. Samuti nüüd on toit, kui ka inimeste elamud muutunud paremaks ning mugavamaks. Üks oluline asi on ka see, et tänapäeval pole sellist sõjalist olukorda nagu tollal, kuid jah tõsiasi on see, et nüüd on relvad muutnud veel ohtlikemaks kui kunagi varem. Keskaja suurimaks miinuseks on ka kasinad pesemisvõimalused. Kuid mis peamine, muutused on kõigest olnud välimised, inimene ise oma olemuselt ei muutu kunagi.
Jacob Skytte ning õpetusviise oli seal 2: loeng ja dispuut(väitlemine). Kui teha enda ees dilemma ja mõelda küsimusele, kas Rootsi aeg oli meie jaoks midagi head või tegi see meile ainult liiga, võiksin mina vastata jaatavalt esimesele variandile. Tänapäeval on paljud inimesed seadnud oma elu kõrgemaiks eesmärgiks võimalikult kõrge hariduse omandamise, mida kavatsetakse omandada just näiteks Tartu Ülikoolis. Samuti asutati just Rootsi ajal ka kõik muud rahvakoolid, kus erinevad seisused haridust omandada said. Ehk kui poleks olnud rootslast Eestis, ehk poleks eestlased haritud saanudki? Ma leian, et kasvõi ainult haridusele suure aluse alla panemise pärast, oli Rootsi aeg Eestis üks kuldsemaid aegu üldse.
muutis inimesi hästi käituma. Ühiskond jagunes seisusteks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja ning määras ametisse preestreid. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke - kirjutajaid. Enamik egiptlasi olid talupojad. Nad moodustasid ka suure osa sõjaväest. Keskmisse astmesse kuulusid ka käsitöölised. Orjad moodustasid alamklassi. Minu arust on hea, et seisused jagunesid nii, sest vaarao juhtis riiki ja juhtis ka usuelu. Ma arvan, et tänu vaaraole toimid Egiptuse riik hea süsteemina ning ühiskond oli stabiilne ja traditsioonitruu. Ka ei tulnud ette palju kriise. Ma arvan, et Egiptuse panus maailma ajalukku on olnud suur. Kõige suurem panus on olnud minu meelest meditsiin, sest praegune arstiteadus on arenenud nii hästi, tänu egiptlaste algsete meditsiini alaste teadmistele. Ka püraiidid on väga tähtis osa Egiptusest
Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima jutud ühest või teisest ärimehest, kes on tabeli etteotsa jõudnud või hoopiski välja langenud. Suur
muudeti senist haldusjaotust. Uueks keskseks riigivõimuorganiks said Seaduslik Kogu. Jakobiinid oli Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib. Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris ning nad pooldasid revolutsiooni süvendamist. Nad olid saadikud. Jakobiinide valitsemisajal tapeti üle 40 000 inimese. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi sea vastuolud. Prantsuse revolutsiooni lõpetas novembri riigipööre. Pärast revolutsiooni seisused kaotati ning inimesed muutusid seaduse ees võrdseks. Talupojast sai maaomanik. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetrisüsteem kehtib tänaseni. Kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus. Revolutsioon aitas kaasa ka valgustusideedele levikule paljudes riikides. Kuid revolutsioon tõi endaga kaasa ka vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Prantsusmaa sündmustesse sekkusid sõjaliselt eurooplased. Eriti agaralt tegutsesid Austria ja Preisimaa
Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa. Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14. Esindatud seisused: Vaimulikud, vasallid, linnavalitsus, ordu meister. Arutati: Kaubandus, väline majanduspoliitika, omavaheliste tülide lahendamist. Ei toiminud Liivimaad ühendavad institutsiooni, sest osapooltel olid erinevad huvid. 15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades
Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayayayaa. Absolutism asendus Konsitutsiooniline monarhia(valitsejal pole piiramatut võimu, põhiseadus piirab tema võimu, tema võimu piirab ka parlament). Konst. Monarhia ..kuulutati välja ka vabariik(riigipea võim on valitav mitte päritav, ja riigipea võim pole ka eluaegne..ettenähtud teatud periood). Absol. Kadus paljudes euroopa riikides..see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol. Ajal seisused ja privileegid kaotati. Kehtestati kõigi kodanike võrdus seaduse ees, kehtestati maksude tasumised. Inimõigusi hakati valgustuse ajal esile tõstma. Talupojad vabanesid feodaalsest sõltuvusest. Maa kuulutati eraomandiks. See, kes seda maad haris see sai ka selle omanikuks. Mis on selle tulemuseks, et maa muutus eraomandiks? = talupoeg on vaba, omanik, sõltumatu, jõukam, sest kõik tulu läheb talle. Feodaalühiskond asendub kapitalistlikuga. See,
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA SEISUSED I seisus- vaimulikud * ei maksnud makse II seisus- aadlikud * ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige akt...
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras ...
KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, sell...
asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik . paljusi vanausuli pandi kirikuvande alla, ja paljud põgenesid venemaalt minema. Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema ainus tähtsaim kaubalinn oli arhangelsk, mille rajasid 16.saj inglased. Kindlate õiguste ja kohustustega seisused puudusid, kõik olid allutatud tsaari võimule, linlastel polnud kodanikuõigusi ja nad olid sunnismaised. Sõjad Kodusõda inglismaal 1640-1649 Osapooled: Charles 1 toetajad e aadlikud, anglikaani kiriku pooldajad. Parlamendi toetajad e kaupmehed, puritaanid, tööinimesed, parlamendi etteotsa astus Oliver Cromwell. Sõja algus: Kuningal oli raha vaja, et sotimaal puhkenud mäss maha suruda, selleks ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi,
Rajatakse kolooniaid ( piirkondadeks Inimesed muutuvad kuhu viidi sisse paikseks. kujunevad industrialiseeru Moodustatakse seisused ning areneb mine.) Rahvas Inimesed väärtustava mõnesaja religioosne, poliitiline ja ümberasustub ja järjest rohkem haridus liikmelisi sõjaline eliit kelle käes oli paljudes püüdlevad selle kogukondi, kes kogukonnas võim. Nii kohtades poole.Samuti püütaks
riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 20aastaselt sai kannupoisist rüütel, kes pidi alluma oma feodaalile, teda saatma sõjakäikudel ja vajadusel maksma feodaali eest lunaraha
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne)
(Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa) 5) Jüriöö ülestõus (aeg, tähtsamad sündmused, lõpp, tulemused) 1343-1345 Talurahva sõda, plaan oli pühkida võõras võim ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda tugevalt positsioonilt. Oodatud abivägi ei tulnud Turust, sest ordumeister oli juba Haapsalu all. Lahingu lõppedes pilluti ülestõusnute vägi laiali, väidetavalt 3000 eestlast sai surma. 6) Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine peale Jüriöö ülestõusu. Seisused Vana-Liivimaal I Riia peapiiskop koos kõrge vaimulikuga II Liivi ordumeister koos ordu ametnikuga III Vasallkonnad IV Linnad.-Riia, Tallinn, Tartu 7) Vana-Liivimaa majanduslik areng, hansakaubandus Tänu manufaktuuri tööstuse arengule ja linnade kasvule suurenes nõudlus teravilja järgi. Tekkisid kaubandusteed, maaharimises kasutati uusi võtteid. 8) Linnade teke Eestis. Linnade valitsemine
ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea.
Albertiga Rooma, kus kohtus paavstiga. Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 liivlaste lõplik alistamine 1207 latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele Mõõgavendade ordu (1202-1237) Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Ven-nad, (lad. k. Fratres Mili-tiae Christi) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksis-teeris aastatel 12021237. Seisused ordus: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Mõõgavendade ordu Ordumeistrid: Venno (Vinno) (12041209) Wolquin (Wolgulin) (12091236) Piiskop Alberti ja ordu vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ordu saab endale 1/3 Liivimaal vallutatud ja vallutatavatest aladest. 1236 Saule lahing, leedukad purustavad orduväe. 1237 Mõõgavendade ordu riismetest ja Saksa ordu rüütlitest moodustatakse Liivi ordu.
Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes sen...
mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud.
3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) *seisuslik korraldus *rahamajandus *kaubanduse ja käsitöö areng *tsentraliseeritud riigid Hiliskeskaeg- (15-16 saj) *kapitalistliku majanduse tekkimine 4) Millised seisused olid keskajale iseloomulikud? · Vaimulikud · Feodaalid ehk aadlikud · Lihtrahvas- (talupojad, käsitöölised) peavad üleval feodaale ja vaimulikke 5) Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? · Püsis 1058 a · Põhjusteks olid ..... *Parem sõjaline ülesehitus *Aktiivne kaubanduselu *Bütsantsi kuldraha *Vabad talupojad
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Häv...
Nikita julmuse ohvriks, taipab ta , et tänu tema mitte tegutsemisele on pidanud teised patsiendid aastast aastasse taluma seda julmust. See mõte on Raginile nii jube ja hirmutav, et ta südametunnistus ajas teda hulluks ja põhjustas lõpuks ka ajurabanduse. 3. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Paks ja peenike", selgita autori sõnumit. sõprus ei kesta tihti üle aukraadide. Autor tahab ilmselt öelda, et mõnele inimesele on aukraadid ja seisused tähtsamad, kui sõprus ja ühised mälestused. 4. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Magada tahaks", selgita autori sõnumit. kui inimest liigselt kurnata, ei saa kunagi kindel olla kuidas see kätte võib maksta. Autor püüab selgitada seda, et ka teenijad on inimesed ja vajavad puhkust või muidu võib juhtuda midagi hirmsat. 5. Tuleta meelde novelli mõiste, tunnused, liigid ja sellest lähtuvalt otsusta, kas loetud
Euroopast ära lõigatud, tema ainus tähtsaim sadamalinn oli Argangelsk, mille rajasid 16. Sajandil inglased. Läänes Piirasid Venemaad Rootsi, Poola ja Türgi. 17. Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku. Suuremate tulekahjude korral langesid tuleroaks terved linnaosad, sest majad olid puust. Tänavad olid kevadel ja sügisel porised, Suvel aga tolmused, sest tänavasillutist polnud. Venemaa Erinevused Prantsusmaaga(Lääne-Euroopaga): 1. Seisused puudusid 2. Rahvas oli sunnismaine 3. Linlastel polnud omavalitsust ega õigusi 4. Kõik oli allutatud täielikult tsaari võimule Romanovite Dünastia sai alguse 1613. Aastal 15 aastase Mihhail Romanoviga ja see kestis 1917. Aastani. Vanausulised Kui M. Romanov muutis kirikukombeid, siis endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. Euroopa 17.-18. Sajandi Sõdades Koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu.
vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adratalupojad talupojad kelle kasutada oli 1adramaa. Nende seisused polnud ühesugused. Oli ka neid, kellel oli 5adramaad, neil olid suuremad talud koos sulaste ja teenijatega. Teotööd käisid tegemas sulased. 2.üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kellele ei jätkunud isa talust maad ja tegid oma talu ääremaale.Nende koormised olid väiksemad ja pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas. 3.maavabad talupojad muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
