· Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. · Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookenais ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Vulkanism Koonusekujuline mägi maakoorde tekkinud lõhede süsteemiga... Vulkaane esineb: Laamade eemaldumisel üksteisest (Island) Laamad põrkumisel (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemeri) Mandrite sisealadel-kontinentaalne.... Oma seisundilt võivad vulkaanid olla: Kustunud vulkaanid-inimajalugu ei mäleta purskamist Suikunud-ajutiselt ei purska aga võivad kunagi hakata Aktiivsed-pidevalt või väikeste vahedega purskavad. Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad. Kilpvulkaanid · Räni-ja gaasidevaene aluseline basaltne magma · Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma
haldusüksus oli kihelkond · Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad · 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda Kihelkonnad ja maakonnad · Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi · Maakond = mitu kihelkonda · Eestis oli kokku 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Rahvas ja ülikud · Kaks versiooni: 1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head.
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid
Narva, Wesenberg *valitsemine * XI-XII saj valdava osa rahvast *suhted Liivimaa riikide vahel olid väga moodustasid vabad inimesed, kes olid pingelised, eriti Taani ja ordu ja ordu ja oma varanduslikult ja õiguslikult piiskopkondade vahel. seisundilt enam- vähem *linnas oli võimuorganiks raad. võrdsed.Tähtsamad küsimused arutati ühiselt rahvakoosolekutel. *Eraomanduse kasvuga kaasned varanduslik ebavõrdus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positisioon.
Eestis oli 8 suuremat maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Neile lisandusid Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakonda ei juhtinud keegi ainuisikuliselt, vaid seda tegid kihelkondade vanemad koos. Muinasaja lõpul olid märgatavad maakondade ühistegevuse jooned. Eesti elanikkond oli 11-12. saj vältel suhteliselt ühtne. Valdava osa rahvast moodustasid vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaimaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel. Jõukamatest küla- ja kihelkondade vanematest kujunes ülikkond. Ebaselge on orjade osatähtsus. Miks ei kujunenud eestlastel välja oma riiki? Üks võimalikke seletusi on asjaolu, et Eestit ei läbinud otse ükski tähtsaim kaubatee, mistõttu jäi ära suurema sõlmpunkti kujunemine. Teisalt jäi eesti ühiskonnal napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik
(kaks tegelast ühes rollis- n. Hans ja Grete); vastandite seadus (tegelaskujud on kontrastsed- n. hea vaeslaps kuri peretütar); tegude või tegevuse seadus (tgelase oskusi/omapära kinnitavad konkreetsed teod); alguse seadus (algus rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e. Olustikulised muinasjutud Muinasjuttude lemmissituatsiooniks on sotsiaalselt seisundilt madalama ja rõhumise alla kannatava tegelase või jõult ja võimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva, ent rumalaga. NB! Muinasjutte peaks lapsele jutustama, mitte lugema! Jutustamine tomib eriti hästi, kui jutustaja ja kuulaja vahel on emotsionaalne side. NB! Muinasjuttu ei tohi kunagi jutustada didaktiliselt (ei tohi hakata muinasjutust otsima kasvatuslikke aspekte). Muinasjutu sisu ei tohi lapsele ära seletada. 1. Imemuinasjutud?
Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi - kontinentaalse rifi, mille rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vukaanidega kontinentaalne rift. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud - inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid.
kivimid. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi, mis paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid
Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga? Jah, et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega. Ka eesti ala talupoegadest said pärisorjad. Islami usu rajaja, ainujumal ja pühakiri.: jumal on Allahh, usu rajaja Muhamed, põhakiri- Koraan 5 põhiomadust, mis on moslemite elukorralduse aluseks: -usutunnistus sahada ..pole teisi jumalaid Allahhi kõrval ja Muhamed on Allahhi prohvet. -palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed.
aladel kujunesid välja oma käsitöömeistrid, näiteks raua tootmine ja töötlemine sepad, relvasepad, ehete valmistamine, pottsepad (XI saj. Võeti kasutusele potikeder). · Kaubeldi naabritega. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega, kuid tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Rahvakoosolekud ja ülikud: · XI-XII sajandil oli valdav osa rahvast vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. · Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. · Üheskoos rajati linnuseid. · Ühisvalduses olid karja- ja heinamaad · Põllumaa oli arvatavasti oli juba arvatavasti üksikperede kasutuses e eraomanduses. · Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Rikkamateks said esmajoones küla- ja kihelkondade vanemad arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon (Lembitu, Lembitu küla) Elamud ja külad:
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Kontinentaalne ehk mandrilift kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massud paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk tuldpurskav mägi on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahuseisundis olevad või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi
Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku substraadiks aga inimene. 2.2. Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. Kooslused jagunevad: 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad koosluse alaliigid jagunevad: a) struktuurilt: isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja asutusteks; b) õiguslikult seisundilt: eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks 2.3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole. 4. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Õpik lk. 44-51 valdav osa rahvast olid vabad inimesed, varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Rikkamatest said kihelkondade-külade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed(lembitu,lembitu küla). kihelkonnad moodustasid maakonnad. Oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt, ning 4 väikest maakonda. mägilinnus(otepää) ja neemiklinnus(rõuge,lõhavere), rahvasuus linnamäed. Kõige levinumad linnusetüübid. Kalevipoja sängi tüüpi linnus(sinialliku), rajati voortele, kõrge
moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54) Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed- pidevalt või mõne aasta vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (Islandi ja Vaikse ookeani ,,tulerõnga" vulkaanid). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii
Tselluloositootmise olulised keskkonnamõjud on üldiselt hästi teada. Praegu räägime õhust, heitveest ja tahketest jäätmetest. Nii heitvett kui ka tahkeid jäätmeid tuleb protsessi erinevates etappides. Tselluloositootmisest pärit reovesi sisaldab erinevaid jääkaineid. Võimalik on surnud tsoonide teke vees. Tööstusest vette jõudvad mürgid on enamasti sellised, mis ei lagune looduses, vaid akumuleeruvad. Emajõgi ja Peipsi järv on oma ökoloogiliselt seisundilt praegu viletsad. Sellepärast on väga oluline teada, mis koguses ja mis kontsentratsiooniga aineid sinna lastakse. Kõik ained kumuleeruvad lõpuks Peipsi järves. Õhku paisatakse tehasest lämmastikuühendeid, väävliühendeid, mikroosakesi, toksilisi ühendeid, polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid jms. Väävliühendid on erakordselt aromaatsed. Inimese nina eristab neid isegi siis, kui neid on väga vähe. Tahkeid jäätmeid tuleb samuti ohtralt
KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk-Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused. 1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Rahvakoosolekud. Valiti vanemaid, kelle võim piiratud. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukamaid talupoegi. Madalama kihina sõjavangidest orjad, keda käsitletakse pigem sulaste kui õigusteta sunnitöölisena. 2)muistse ühiskonna kihistumine alates pronksiajast. Muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht-rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad, vb oli amet muutunud päritavaks
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ............................................................................................................................................5 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS......................................................................................... 7 3. VÕIMU ALLIKAD..........................
rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad). Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite
Seetõttu on Maa geoloogilise arengu käigus mandrilise koore mass kogu aeg kasvanud ja planeedi pikk geoloogiline ajalugu on jäädvustunud eelkõige mandrilise maakoore kivimeisse. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav" mägi on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piiraladel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas
võimalikud. Keskuses toimub toitlustamine ( Hanson 2003: 29). 11 3.3 Päevane õendushooldusteenus On kroonilist haigust põdeva või piiratud funktsionaalse võimekusega patsiendi raviks (arsti ettekirjutusel) ja/või efektiivsemaks toimetulekuks osutatavad õendushooldus teenused päevases õendusabiüksuses, kus patsient viibib päevasel ajal. Päevase õendusabi patsiendid on oma funktsionaalselt seisundilt võimelised kodus elama, kuid vajavad päeva jooksul õendushooldust, rehabilitatsiooni ning hoolekandeteenuseid (Hooldusravi tervishoiuteenuse... 2007: 6- 7). 3.4 Õendusabi asutushoolduses Küsimus, kas hooldada kodus või hooldekodus, peaks olema kogu haiguse vältel päevakorral. Võib saabuda aeg, kus kodus elamine on haigele piinarikkam ja ohtlikum. Kui hooldaja on tööl, võib dementne ekas vigastada iseennast või seada ohtu ümbritsevad ja nende vara, tehes näiteks toas tuld
o Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi o Maakond oli eelkõige sõjalis-poliitiline organisatsioon. (Kihelkonnad kokku sõjalise ohu pärast) o Maakond = mitu malevat o Oli kokku 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala · Rahvas ja ülikud o 2 versiooni o Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrded o Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud o Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks · Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted
KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk- Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused. 1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Rahvakoosolekud. Valiti vanemaid, kelle võim piiratud. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukamaid talupoegi. Madalama kihina sõjavangidest orjad, keda käsitletakse pigem sulaste kui õigusteta sunnitöölisena. 2)muistse ühiskonna kihistumine alates pronksiajast. Muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht-rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad, vb oli amet muutunud päritavaks. Külad jaotatud vakustesse
KUUM TÄPP + c) Vulkaanide tekke põhjused, levik ning võrdlus nende kuju ja purske iseloomu järgi. Vulkaanid tekivad laamade liikumise (põrkumise) tõttu, enamasti laamade piirialadel. Kuid ka sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaalse rifti piirkonnas. Vulkaanid purskavad seetõttu, et vulkaani lõõri koguneb palju gaase mis otsivad teed maapinnale, ning gaasid pohjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja hakkab purskama vedelat laavat. Oma seisundilt võivad olla kustunud, suikunud, aktiivsed. 80% vulkaanidest paikneb Vaikse ookeani tule rõngas (ring of fire). KILPVULKAAN KIHTVULKAAN TEKE Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest väikese viskoosusega basaltsest rikastunud ning märgatavalt magmast suuremaviskoosusega.
eestkostja autoriteet,volitus 10. matrinomium cum manu-abielu mehe täielikuga võimuga, matrimonium sine manu – abielu mehe võimuta; in manu mariti- mehe võimu all(mehe käe all) 11. Error facti-faktiviga; error uiris-viga õigusnormis; error in persona-eksitus isikus 12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem;
põletamiste ja tapmiste kirjeldused. Sagedasti korduvad halastamatud ja asjalikud sõjasündmuste kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm-leebe käsitluslaad otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid tegusid õigustab ta harilikult väga inimliku motiiviga, kättemaksuga, ja sugugi mitte alati ema Maarja või tema poja solvamise eest. Henriku klassikaline ja teoloogiline haridus oli tagasihoidlik, oma seisundilt oli ta kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et
Vallutuseelselt külakogukonna eesotsas külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid oli lähedased. Kubjas - ülesandeks kümnise kogumine ja vastuvõtmine. Ta aitas rahvast mõisateole ajada ning valvas teoliste järele. Talle kuulus ka teatud politseivõim. Kilter - oli teoliste töölesundija ning töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vardjas - temagi valvas teotegemise järele ning vastutas andamite laekumise eest. Vardja ja kupjaamet sulandusid lõpuks kokku. Oma sotsiaalselt seisundilt olid kupjad ja vardjad harilikult vabatalupojad, koormistest täielikult või osaliselt vabastatud. -Adramaa 13. sajandi algul hakkas ajalooallikates esinema maakasutus ja maksustusühik ader, mõtteline maakasutusühik. Tähistas majandusühikut, nö normaaltalu, mille põllumaa harimiseks oli tarvis üks ader. Näib, et alates 13. saj teisest poolest hakkas kujunema pindalaühikuks. Eesti alal levinud adramaid saab kokkuvõtlikult liigitada kahte rühma: taluadramaa ja suured adramaad.
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
7. Hagi pettus; kostja vastuväite pettus. 8. Hagi, mis põhjustab hirmu; vastuväide, mis põhjutab hirmu. 9. Naise eestkoste; alla 14-aastase isiku eestkoste; autoriteedi eestkoste. 10. Abielu võimuga (mehe täieliku võimuga naise üle); abielu võimuta (mehe võim piiratud või puudub); abikaasa võimule kohaselt. 11. Vea tegemine; õiguse viga; isiku viga. 12. Lepingu objektiks oleva asja viga; suuruse/hulga viga; olemuse viga. 13. Orja võrdsustati õiguslikult seisundilt asjaga; maaorjad ehk koloonid; talupoegade maa külge kinnistamine. 14. Töö järgmine või loom. 15. Kodanikuõiguse olukord; vabaduse olukord; pereolukord. 16. Kohtus (preetori ees); kohtus (kohtuniku ees). 17. Keisri kaardiväe või rügemendi ülem; Rooma linna ülem; kantselei ülem. 18. Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... tunnistajaks kutsumine. 19. Kokkuleppetrahv; vee ja tule keelamine (pagendamine). 20
Teovõime piiratuse tagajärjeks on Mõlemad kooluse alaliigid jagunevad: piirangud tehingute tegemisel. 1) struktuurilt: a) isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja b) asutusteks; 2) õiguslikult seisundilt: a) eraõiguslikeks ja b) avalik-iguslikeks. · Konkreetne tagajärg sõltub: 1) isiku vanusest (alla 7.a.; 7-17.a.); Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne). 1
kes arus ja elus / kes mõelnud mu peale nii palju siin elus." Uue Testamendi armuõpetus jääb enamjaolt kantslisse hõljuma, elu käib aga ikka Vana Seaduse reegli - silm silma ja hammas hamba vastu - järele. Vägivalla piiraja seegi, peaasi et ühe hamba eest suud tühjaks ei löödaks või silma eest surnuks. 13 Tõde ja õigus. Herald Eelma illustratsioon Tõe ja õiguse I osale. Ühiskondlikult seisundilt jääb Andres Pearule pisut alla (lk 222). Kahe kange suur vastasseis kulmineerub kõrtsilaua ees, kus mõlemad oma rahad välja käivad. Pearu tõsimeeli, oma raha, Andres aga kokkulaenatut ja naeruks. Kui Pearu löödud, ilmub välja Kassiaru Jaska, igas varbavahes uus Katariina, samuti sõrmede vahel (lk 248). Temaga võrreldes on mõlemad Vargmäe peremehed nagu hädapätakad. Pearu on siiski vähem löödud, sest tema läheb koos Kassiaru Jaskaga edasi sakstetuppa
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
keema -80 juures. Tänu vesiniksidemetele on DNA ja RNA molekulides paiknev geneetiline info hästi kaitstud, kuna on suunatud sissepoole. Lahused Üldmõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahus kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne segu. Ühte lahuse komponentidest loetakse lahustiks, ülejäänuid nimetatakse lahustunud aineteks. Lahuse komponentide vahel eksisteerib keemiline või füüsikaline vastastikune toime; seisundilt jäävad nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeale. Lahuse kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine ja lahusti vahekorda. Seda võib väljendada mitmeti. Molaarsus ehk molaarne kontsentratsioon C näitab lahustunud aine moolide arvu kuupdetsimeetris n aine lahuses: C= = [ ] mol
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad). 6. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult
Pitsa (itaaliapäraselt pizza) on õhukesel pärmitaignast alusel küpsetatud lahtine pirukas, mille tugevasti maitsestatud liha-, kala-, kreveti-, köögivilja-, seene-, vm. kattele on lisatud rohkesti tomatit või ketsupit ja kõige pealmiseks katteks juustuviile või riivjuustu. Pitsa liike on Bolognese (hakklihaga), Naapoli (loomalihaga), Francescana (singi), Mexicana (teravamaitselise hakklihaga), Vegetariana (paprika ja suhkruhernega), Capricciosa (singi ja sampinjoniga) jt. Termiliselt seisundilt võivad olla soojad, jahutatud või külmutatud. Barankatooted on kuivatatud tooted. Liigitatakse rõngliteks (ühes kg-s 20...65 tk, niiskusesisaldus 9...18%) ja rõngikuteks (ühes kg-s 90...240 tk, niiskusesisaldus 9... 12%). 42 Kuivikud sisaldavad 6...12% niiskust. Liigitatakse liht-, magusateks kuivikuteks ja kuivikleibadeks. Viimased küpsetatakse plaadikujulistena Müllerin, Rüvita, Fazer crisp.
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuru...
põhimõte "silm silma ja hammas hamba vastu". Nii oli tapmisel või surma tahtmatulgi põhjustamisel karistuseks surmanuhtlus, vigastuse tekitajat aga karistati samasuguse vigastusega. Surmanuhtlust määrati ka paljude varavastaste kuritegude puhul. Näiteks teolt tabatud murdvaras tuli kohapeal hukata. Kuriteole samaga vastamise põhimate kehtis aga vaid siis, kui osapooled olid oma ühiskondlikult seisundilt võrdsed. Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirduti vaid trahviga. Orja tapmise või vigastamise korral kompenseerida kahju orja omanikule. Perekond oli Mesopotaamias patriarhaalsem kui Egiptuses. Pereisal oli Hammurapi seaduste järgi peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Abielu põhines peigmehe ja
pikad süsinikuahelad, mis on otstest tsükliseeritud 23. Mille poolest erinevad klorofülli molekuli singletne ja tripletne ergastusseisund? Valentselektronide singletse ergastusseisundi korral on spin'id antiparalleelsed ja ergastuse eluiga lühike (~10 -9 s). Võib toimuda singletse ergasusseisundi üleminek väiksema energiaga paralleelsete spin'idega tripletsesse ergastusseisundisse, mille eluiga pikem (~10-3 s) ja sellelt seisundilt suur tõenäosus, et elektronid liiguvad hapnikule ROS tekkega. 24. Nimetage kolm võimalust neeldunud kvandi energia liikumiseks klorofülli molekulis 1) Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks - toimub fotokeemiline reaktsioon 2) Ergastus kiirgub välja fluorestsentsina 3) Ergastusenergia muutub soojuseks 25. Defineerige fluorestsents. Miks on klorofülli fluorestsents punane?
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
Juriidiline isik on organisatsiooniline tervik, füüsiline isik aga loomulik tervik. · Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. Kooslused jagunevad: 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad kooluse alaliigid jagunevad: 1) struktuurilt: a) isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja b) asutusteks; 2) õiguslikult seisundilt: a) eraõiguslikeks ja b) avalik-iguslikeks. · Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt a) Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1). Sellega seonduvad sellised lisatunnused nagu nimi (TsÜS § 30), asukoht (TsÜS § 29), registreeritus vastavas registris. b) Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte moodustumise ning selle väljendumise.
Joogiautomaadi puhul on oluline sisemine struktuur, mitte üksnes väline käitumine (erinevus biheiviorismist). Putnami mudel. Putnami viis väljendada hüpoteesi, et valu on funktsionaalne seisund. 1) Kõik organismid, mis on võimelised tundma valu, on Tõenäosuslikud Automaadid. 2) Iga organism, mis on võimeline tundma valu, omab vähemalt ühte kindlat liiki Tõenäosusliku Automaadi Kirjeldust, mis määratleb Automaadi funktsionaalsed seisundid ja seisundilt seisundile ülemineku tõenäosuse. 3) Ükski organism, mis on võimeline tundma valu (millele on antud Kirjeldus), ei ole jagatav osadeks, mis igaüks eraldi oleksid kirjeldatavad viisil (2). (See postulaat välistab liberalismi - funktsionaalsete seisundite omistamise ühiskonnale, Hiina toale ja robotile, kelle pea koosneb väikestest homunkulitest, kes samuti võivad tunda valu.)
Isavõimust vabastamiseks piisas riigiteenistusse astumisest, isa surmast, kui isa poja vabastas (emancipatio). Side individuaalsem, piirdub tuumperekonnaga. Kõrgeima seisuse adopteerimine toimus alati läbi keisri akti. Lihtinimeste adopteerimiseks oli ka muid võimalusi. 4.6.1.Vanemate õigused laste üle Nende suhteid iseloomustab ühekülgne isavõim. Sellist võimu nagu roomlastel laste use, pole mitte kellelgi (Gaius). Cum manu abielus oli ema õiguslikult seisundilt lastele nagu õde. Laste ja vanemate õiguste aluseks oli üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Laste puhul on teada kes on ema, aga isa näitab abielu. Vallaslapsel juriidiliselt isa puudub. Isal oli lapse üle elu ja surma õigus. Perepoja puhul kehtis selline asi, et kui poeg midagi omandab, omandab selle automaatselt isa, see käis seni, kuni oli isa võimu all. Isavõim tekib loomulikul teel lapse sünniga või seadustatakse vallaslaps.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
