t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field); intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest: • Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. • Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. • Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime
Interventsiooniuuringud, peamiselt juhuslikud kontrollitud katsed (RCT) loetakse kõige sobilikumaks meetodiks testimaks, kas toidulisandil on mingi mõju silmahaiguse arengus. Kuid nad saavad tulemusi, mis on vastuolus epidemioloogiliste ja vaatlusuuringitega. See võib ilmneda, sest kogu toituminr sisaldab erinevad koostisosi, mida ei esine toidulisandites. Näiteks puu-ja juurviljad sisaldavad lisaks antioksüdantidele veel palju toitaineid. Sellised seisundid nagu ARMD ja katarakt võtavad aastaid, et edasi areneda ja uurida toidulisandite mõju neile. Sealjuures vajab ka pikendatud uurimisperioodi ja samas ka suurt hulka uurimisaluseid. (Mason 2005) 4.2. AREDS 2001. aastal avaldati Age-Related Eye Disease Study (AREDS) – vanusega seotud silmahaiguste uuring, mis viidi läbi National Eye Institute (NEI) poolt. See oli topeltvarjatud, juhuslik, platseebo-kontrollitud 4757 uurimisalusega uuring viieaastase perioodi jooksul
kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes
ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. ·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime.
Enamikes kaasaja ühiskondades on sotsialiseerimise ülesanne koondatud selleks ettenähtud institutsioonidesse ja tegevusesse. Selliste institutsioonide roll on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas toimetulekuks ja neile ühiskonnas kehtivate väärtuste, normide ja reeglite, aga ka konkreetsete teadmiste ja oskuste õpetamine vastavalt ühiskonnas antud hetkel ettenähtud prioriteetsetele väärtustele. Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad inimese toimimist. Väärtused on ka teatud seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad. Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kuigi inimesed väärtustavad erinevaid asju, leidub ka niisuguseid väärtusi, mille puhul tavaliselt eeldatakse, et kõik inimesed neid tunnustavad need on üldinimlikud väärtused, näiteks lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. Lisaks kogemustele vormivad väärtushinnanguid suhtlemine ja kultuuriline taust
• Geneetilised • Sündroomsed • Mitte-sündroomsed • Omandatud • Prenataalsed põhjused • Perinataalsed põhjused • Postnataalsed põhjused – Omandatud KL: põhjuseks võivad olla kõik eelpool loetletud tegurid, seisundid ja haigused mis tingivad KL. Sageli jääb põhjus ebaselgeks. Kuulmislanguse klassifikatsioon tekke alguse ja tekke põhjuse järgi. Kuulmispuudega (sünnist saati) – prenataalsed, geneetilised põhjused Hiliskurdistunud (omandatud kuulmislangus) Nakkushaigused: meningiit,leetrid.mumps,gripp,tuulerõuged,vöötohatis, läkaköha,sarlakid • Keskkõrva kroonilised protsessid • Müra • Ototoksilised ravimid • Traumad
argumenteerimise viisi ja inimese enesehinnangut. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 35. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 36. Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage eluline/praktiline näide. Lõppväärtused on soovitavad seisundid ja abistavad väärtused on instrumentaalsed. Näiteks instrumentaalsed väärtused on rõõmsameelsus, ambitsioon, enesekontroll, julgus,viisakud, ausus, kujutlusvõime, loogiline mõtlemine. Lõppväärtused on väärtused mida inimene soovib saavutada oma elu ajal, näiteks tõeline sõprus, küps suhe, eneseaustus, õnn, sisemine harmoonia, vabadus, mõnu, sotsiaalne tunnustus, tarkus, turvaline pere. 37. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene
for Teaching Total Person Approach to Patient Problems in Nursing Research," ilmus 1972.aastal (Neuman & Young). Neumani jaoks on tervis heaolu ja on defineeritud kui kliendi/kliendi süsteemi optimaalse stabiilsuse seisund (Fawcett, 1989:176). See on tasakaal inimese viie faktori (füüsilise, psühholoogilise, sotsiokultuurilise, arengu- ja vaimse) vahel, kui inimene tegutseb keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib olla interpersonaalne (tekkida inimeses) või intrapersonaalne (tekkida väljaspool inimest). Keskkond võib millal iganes klienti mõjutada. See võib olla seesmine või välimine
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI ...
värvi koorumine seinakonstruktsiooni sattunud suure niiskuse tõttu, sisekrohvi pudenemine, krohvil olevate värvide kahjustused(koorumine mustumine, tolmu/hallituse tõttu), köögis ja vannitoas viimistlusplaatide lahtitulek(vähene nake, niiskus), plaatmaterjalide kõverdumine niiskuse tõttu, lagede kahjustus torustike läbijooksu tõttu, ripplagede lahtitulek. 75. Milliseid põhilisi värvimaterjale võite nimetada. 77. Ehitiste avariieelsed seisundid ja avariid (raudbetoon, teras, puit, vundamendid). Nende põhjused. 60 % toimub ehituse ajal - 40 % ekspluateerimise ajal. Lume ja selle koristusega seoses Materjali külmarabandus Konstruktsioonile lisaseadmete riputamine Terase korrosioon Mitteprojekteerikohaste avade tegemine Sidemete kõrvaldamine Vundamendi vajumine Metallic vananemine Korrosioon Kahjustused ekspluatatsioonis.....
16. Mis on väärtused? Mis on lõppväärtused ja mis instrumentaalväärtused, mõned näited? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: annavad käitumisideaalid on standardiks on motivatsiooniallikaks aitavad säilitada enesehinnangut on aluseks otsustamisel. Väärtuste jagunemine: Lõppväärtused ehk põhiväärtused ehk soovitavad seisundid: need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul, nt elutarkus, mugav elu jne. Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused: need aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi, nt abivalmis, aus. Põhiväärtuste mõju sõltub: Kui oluliseks organisatsiooni liikmed neid peavad. 8
mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik. 6. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi? Biheiviorism tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu.
1.1 Motivatsiooni olemus Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid see tähendab teadmised, oskused ja energia minigi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Motivatsioonli on oluline koht juhtimis- ja eestvedamisteooriates ning nende praktilisel rakendamisel. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. Motiivid on kui inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsenteerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis õrgitab inimest sihikindlale tegevusele, määretles kindlaks suuna, mille poole püüda. Juhid tuginevad töötajate motiveerimisel ametlikule võimule, saksioonidele ja hüvitistele. Olulisel kohal on kontrollil põhinev töösoorituse hindamise ja töötasustamise süsteem.
Millest sõltub põhiväärtuste mõju? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: · annavad käitumisideaalid · aitavad säilitada enesehinnangut · on standardiks · on aluseks otsustamisel. · on motivatsiooniallikaks Väärtuste jagunemine: · Lõppväärtused ehk põhiväärtused ehk soovitavad seisundid: need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul, nt elutarkus, mugav elu jne. · Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused: need aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi, nt abivalmis, aus. Põhiväärtuste mõju sõltub: · Kui oluliseks organisatsiooni liikmed neid peavad. · Kui hästi organisatsiooni liikmed neid tunnevad ja teavad. · Kuivõrd on töötajad need omaks võtnud, kas neid praktikas järgitakse. 8
õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. põhistrateegiad tugistrateegiad üldstrateegiad eristrateegiaid Metakognitsioon Metakognitsiooniks ehk teadmistoimingute kontrolliks nimetatakse sellist toimingut, kus õppija ise jälgib end õppijana.
hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid 2) psüühilised seisundid 3) psüühilised omadused Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub: a) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus) b) emotsionaalsete protsessidena c) tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud
Tooge näiteid kahe teguri väärtuste kombinatsioonidena kujunenud väliskeskkonna seisunditest. - Väliskeskkonna seisundi määratlemine ehk väliskeskkonna tegurite analüüs on otsuse ettevalmistamisel analoogne ja tihedalt seotud juhitavate tegurite analüüsiga (alternatiivide määratlemisega). Alternatiivide väljatoomisel olid aluseks otsustaja poolt juhitavate tegurite väärtuste kombinatsioonid. Väliskeskkonna seisundid kujutavad endast otsustaja seisukohalt juhitamatute tegurite väärtuste kombinatsioone. Alternatiivide terviklik kogum ja väliskeskkonna seisundite kogum moodustavad majandussubjekti tegutsemise tervikliku ruumi. - Näide: mis mõjutavad tegevusvariantide kogumi koosseisu: keskkonnaseadused, tervisekaitse seadused, mis välistavad teatud tegevusvariandid; mis mõjutavad alternatiivide elluviimise tulemusi:
10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1
2 N.: oletame, et meie ühiskonna ressursid on piiratud. Me toodame ainult leiba ja raamatuid, mille valmistamiseks on 4 töötajat. Kui kõik 4 töötajat valmistavad leiba, ei toodeta ühtegi raamatut ja vastupidi. Sellest näitest johtuvalt saame joonistada selle ühiskonna tootmisvõimaluste kõvera: Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. · Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. · Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1
haiguse põhjused Sõeluuringute ehk skriiningud: eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestel, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuring peab olema efektiivne Sõeluuringud: haiguseelsed seisundid, geneetiline monitooring, geneetiline skriining Rasedatele - Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele.
pikema aja vältel. Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast. Negativism (negativism) motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne) Katapleksia (cataplexy) ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (narkolepsiaga) Stereotüüpia (stereotypy) teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Mälu ja intellektihäired Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni
OTSUSTUSPROTSESSI ALUSED EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED LK 70 14. Selgitage alternatiivide elluviimise ,,tulemuste välja" olemust. Kui palju neid väljasid peaks otsuse ettevalmitusprotsessis koostama? Alternatiivsed tegevusvariandid, väliskeskkonna võimalikud seisundid, erinevate väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosused ja alternatiivide kasulikkusehinnangud konkreetsete väliskeskkonna seisundite korral on need otsuse ettevalmistusprotsessi põhielemendid, mis kajastuvad baasmudelis. Otsuse ettevalmistamise baasmudelit iseloomustatakse kui tegutsemise tulemuste välja riski oludes. Alternatiivide elluviimise tulemused (Yij) on otsuse ettevalmistamise informatsiooniliseks aluseks. Neid tuleb hinnata
Seepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste kui selle tähenduse tasandil. 4) Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. Ühe levinud käsitluse järgi (Grom 2007) on usulise kogemuse komponentideks kognitsioonid (üldmõiste teadmise ja teadlikkuse kohta. Hõlmab selliseid protsesse nagu nt. mõtlemine, otsustamine, planeerimine.), emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Kognitsioonid väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades, kogemuste kirjeldustes. Nende ül. on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. S.t, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nt
Iga väärtuse taga motivats jõud, mida nad väljendavad Väärtuste sisu- indiviidide kui biol organismide vajadused, koordineeritud sots koostöö nõuded, gruppide püsimise tingimused Milton Rokeach (1973) pakkus välja väärtuste definitsiooni: "inimeste arusaamaks sellest, mille poole püüeldakse ja mida tahetakse oma elus". Kuni selle ajani ei tehtudki erilist vahet hoiakutel ja väärtustel. 18 lõpp- ja 18 abistavat väärtust. JAGUNEMINE: terminaal (lõpp)- soovitavad seisundid. Tahetakse elu jooksul saavutada (nt nauding, mugav elu, õnn) instrumentaal (tugiväärtused)- aitavad kaasa lõppväärtuseni jõudmisel (nt julge, korralik jne) Schwartz'i (1992) definitsiooni järgi koosnevad väärtused järgmisest viiest punktist, mida on ka nimetatud varasemas kirjanduses: (1) väärtused on mõisted või uskumused; (2) väärtused puudutavad soovitavat seisukohta
- Luulumõtted ja hallud ei ole silmnähtavad F21 Skisotüüpne häire - Veider käitumine ning mõtlemise ja tundeelu häired, mis sarnanevad skisofreeniale kuid ei ole tüüpilisi skisofreenia häireid esinenud ühelgi haiguse etapil - Kohatu, veider käitumine - Vähene kontakt teiste inimestega - Veidrad veendumused või maagiline mõtlemine - Kahtlustamine või paranoilised mõtted aga ei võta üle F25 Skisoafektiivne häire - Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema samaaegselt F25.0 Maniakaalne skisoafektiivne häire F25.1 depressiivne skisoafektiivne häire- pidurdatus, unehäired, energia, isu ja kehakaalu langus, süütunne, lootusetus, suitsiidimõtted + mõtete levimine, võõrad jõud proovivad segada või ühtida, teda jälgitakse
Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid;
Need erinevad kasutusvaldkonnad sõnastas 1934. a tuntud keelepsühholoog K. Bühler, kes rääkis keelemärgi kujutus-, väljendus- ja üleskutsefunktsioonist. Kujutusfunktsioon tähendab seda, et keelemärgi abil luuakse seos nii kohal- kui ka eemaloleva suhtes. Väljendusfunktsioon tähendab seda, et sõnad võivad edasi anda kõneleja emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonid on inimese psüühilised seisundid, mis avalduvad psühholoogilise, motoorse või verbaalse reageeringuna. Lingvistilisest vaatepunktist eristatakse järgmisi emotiivse funktsiooniga sõnu (Herrmanns, 1995): tundeid nimetavad sõnad nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga
Nn afektiteooria kujunes psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnas perioodil, kui kergemate psüühikahäirete teaduslik käsitlus psühhiaatrias ja psühholoogias oli algjärgus. Praeguste teadmiste valguses ei ole afektiteooria kooskõlas kaasaegsete teaduslike seisukohtadega emotsionaalsete seisundite kohta. Psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia käsitleb emotsionaalse seisundi tugevaid muutusi häiretena, juriidilise diskursuse raames eeldatakse, et need on normi piires olevad seisundid. Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. 10 8. Kaasaegsed neurobioloogilised hüpoteesid kroonilise delinkvetnse käitumise põhjuste kohta Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise
tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil
Aristoteles tõlgitseb asja nii, et kogu maailmaprotsessi kannab üks algelement – vesi – mis ise jääb aga kõigis muutustes samaks. Sellest algelemendist lähtub igasugune tekkimine ja sinna suubub igasugune hävimine. Seega tuleb eristada vee algset ning püsivat seisundit ja sellest tulenevaid seisundeid. Et vesi võib omada erinevaid seisundeid on aga kogemusfakt – vesi võib aurustuda ja võib ka jäätuda, st. omandada erinevaid agregaat- olekuid. Need vee muutunud seisundid peaksid mingil viisil võimaldama kogu nähtuste mitmekesisuse kujunemist. Mil viisil Thales seda ette kujutus, pole olemasolevatest allikatest võimalik välja lugeda. Et need, nagu ka teised Aristotelese poolt osutatud tähelepanekud looduslike protsesside kohta, on Thalesele omistatud põhiteesi tüüpi üldistuste tegemiseks ebapiisavad, on loomulikult selge. Teiselt poolt on aga selge ka tema arutluste erinevus müüdist. Ei apelleeri ta ju arutledes enam
Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pi...
HUMANISTLIK- inimesed on vastutavad ja suutelised, takistused võivad tuleneda varasemast. Siit termin: "mängud ja silitused". 4 osa: struktuur, transaktsioon, mängud, script (ajalugu). Igal on 3 minaseisundit + vastavad käitumismustrid (VANEM-hoiakud ja tajud, LAPS - lapseea tunded, enesekesksus, spontaansus, loomingulisus, TÄISKASVANU - ratsionaalsus). Transaktsioonid on inimese minaseisundite vahetused, kus oluline on, kuidas indiviidi minaseisund on suhetes teistega. Seisundid on avatud või peidetud (kui need on vastuolulised, siis tõstatuvad probleemid). MÄNG-emotsionaalsed vajadused: 1) läbi tegevuse-SAAN HAKKAMA 2) verbaalne/mitteverbaalne tunnustus: positiivne/negatiivne silitus 3) struktureeritud elu, aeg, tegevus,asjad jne KORD ------------------------------------------------------------------------------------------------- Psühhodünaamilise mudeli kasutamine: · planeeritud keskkonnateraapia · miljööteraapia
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Ühe produktid on teise lähteaineteks. Normaalselt on katabolism ja anabolism dünaamilises tasakaalus. Katabolism: · Energiat sisaldavate ühendite keemline lammutamine · Katabolismi käigus tekitb keemiline energia ning lihtsad molekulid, mis on rakustruktuuride ja komponentide ehituse aluseks. · Lihtsad molekulid saadakse toidu biomolekulide lagundamisel. Katabolismi mõningane ülekaal esineb kestva füüsilise pingutuse olukorras. Haiguslikud seisundid, mille puhul katabolism ületab anabolismi, on kilpnäärme ületalitlus, palavik, nälgimine. Anabolism · Biomolekulide süntees · Lähteainetena kasutatakse katabolismil saadud lihtsaid molekule monomeere · Olemas mõningad universaalsed monomeerid (nt a.h, mis on lähteaineteks hormoonide, ensüümide ehitamisel). Anabolismi normaalne ülekaal esineb sünnitusjärgselt. Patoloogilise anabolismi tunnused on rasvumus, gigantism.
03.2009) 28 Sealsamas 10 2. Millised väärtused vajavad kaitset? Kus me oleme? (kes me oleme?) Miks see olukord on tekkinud? (miks me sellised oleme?) Kuhu me tahame jõuda? (kelleks me tahame saada?) Kuidas saab olukorda muuta? (saada selleks, kes me tahame olla?)29 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"? Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist. Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada. Vaja kujutlusvõimet, et kujutada ette praegusest erinevat situatsiooni. Mis oleks, kui kõik oleks teisiti.30 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused? Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus,lugupidamine). Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus, alandus, häbi).
organismi pikaajalist varu. Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt alkoholism) füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või eakatel) organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsed ravimid Vitamiinide omastumist takistavad: liigne kohvijoomine alkoholi tarbimine suitsetamine mõned ravimid samuti mõned antibeebipillid Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega pane köögiviljad keema keevasse vette kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi väldi toidu mitmekordset soojendamist
painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt: 1) Lähteseisund 2) Väljavenitatud seisund 3) Lühenenud seisund Funktsionaalsest aspektist lähtuvalt: 1) Pingeseisund 2) Lõdvestusseisund Erinevad kombinatsioonid: 1) Väljavenitatud pingeseisund– lihase algus- ja kinnituskohad üksteisest eemaldunud (nt õlavarre-kolmpealihas painutatud küünarvarre puhul) 2) Pingestunud lähteseisund – lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu (nt pooside säilitamine)
) II. BAASVAJADUSED: Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuake ühiskond. Seotus vs nartsissism (relatedness vs narcissism) – võimaldatakse adekvaatsel viisil oma üksildusest lahti saada. Tunne, et on seotud selle ühiskonnaga. Kui seda pole, siis ennast imetlev käitumine. Produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) – integratsioon. Loovus vs destruktiivsus. Loovus on transedentaalsed seisundid, kus inimesel on vaja tunda end millegagi seotud (nt religioon). Kui seda pole, tekib destruktiivsus. Transtsendentsus – aktiivne looja. Kuuluvus vs intsest (rootness vs incest). Kuuluvus inimkonda. Kui seda pole, siis on sümboolne läbikäimine viisil, mis pole kohane. Individuaalsus vs konformsus. Inimesed lihtsalt indiviidid, kui seda pole, siis inimesel konformsus, mil on nõus kõigega mis temaga tehakse ja nõus eelkõnelejatega.
pettum. ja lahkum. org-st. Edukuse mõõdupuuks ei ole enam üksnes org. tippu jõudm. ja juhiks saam., vaid väärtust. tööalast vabadust ja vaheldusrikkust. 12 9. Karjääri komponendid ja müüdid. Karjäär - individuaalselt tajut. suhtum. ja käitum. järgnevus, tulen. in. tööalastest kogemustest ja tegevusest. Eelkõige in. tööalaste posits. vahetus ühisk. e. töökohtade jada. Karjääri komponendid - tegevused või seisundid, mis suure tõenäosusega aitavad kaasa tööt. kar- jäärialaste eesm. realis. Karjääri komponendid: 1) töösooritus peam. karjääri käivitam. komponent. Väga hea töösoorituse eeldus: tööt. kõrge kvalif. ja tööle pühendumus; 2) enese esitlem. enda tutvust. neile, kellest sõltub edutam.; 3) teisejärgul. töök. loobum. seisn. töök. valikus kooskõlas karjäärialaste eesm. ning sellega mit- tekooskõlas olevatest tööpakkumistest loobum.;
09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid: *Eksperiment (teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda
suukuivus,hingamisraskused, valud või ebamugavus rindkeres, iiveldustunne, või ebameeldiv tunne kõhus, lihaspinge ja lihspingega seotud valud, kuumad ja külmad hood, tuimutunne või surinad, pearingluse-, ebakindlustunne, tükitunne kurgus, neelamisraskused Muud häired: unehäired, seksuaalfunktsiooni häired, isuhäired ÄH kehalisest haigusest neuroloogilised haigused, hüpoksia, endokriinsed häired, põletikulised haigused, vitamiinide defitsiit, muud seisundid. Psühhiaatrilised haigused depressioon, maania, skisofreenia, muud psühhootilised häired, dementsus, söömishäired, unehäired, isiksusehäired ÄH keemilisest ainest alkohol, rahustid, stimulandid, kofeiin, kannabis, lsd,mdma, vasopressorid, penitsiliin, sulfoonamiidid, elavhõbe jt. Ärevushäired paanikahäire, agorafoobia, spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevus, depressiooniga ärevus, obsessiiv kompulsiivne häire, post-
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
6. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus. Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks. Kasutatakse inimese suundumuste keskse näitajana. On olemas juhtivad väärtused (nt raha teenimine), tagaplaanil väärtused (teadmiste omandamine), tõrjutud väärtused (peo panek). Milton Rokeach väärtussüsteem: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed sooviva elu jooksul saavutada (tõeline sõprus, perekonna turvalisus, elutarkus jne). 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpptulemuseni jõuda (julgus ja vaprus, ausus ja siirus, enesekontroll jne). 7. Yerkes-Dodsoni seadus. Inimese võimekus on parim mõõduka ärevuse taseme korral. 8. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad.
Nõelravi on iidsetest aegadest haigetele kergendust ja tervenemist pakkunud idamaine ravikunst. Nõelravi näidustused: * peavalu, migreen * kaela-, alaseljavalu, ishias * artriidid (liigespõletikud), artroosid * õlaliigese periartriit, "külmunud õlg" * lihaspinged * rasvumine * interkostaalneuralgia (roietevaheline närvivalu); n trigeminuse neuralgia; (kolmiknärvivalu) jt närvivalud; n facialise parees (näonärvi halvatus) * perifeerse närvisüsteemi haigused * insuldijärgsed seisundid * vertiigo (pearinglus) * tinnitus (kumin kõrvades) * stress, depressioon, ärevus * unetus; krooniline väsimus * allergiad * krooniline nohu; sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik) * köha, bronhiit, bronhiaalastma * krooniline gastriit (mao limaskestapõletik); mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi * meteorism (kõhupuhitus); diarröa (kõhulahtisus); obstipatsioon (kõhukinnisus) * colon irritabile (soole ärritussündroom)
Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86). Inimese toitevajaduse määrab: · põhiainevahetuse käive (nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas) · liikumisaktiivsus · iga, sugu · töö iseloom · organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86). 3.1 Päevane toidukordade jaotus Üldjuhul ei mõjuta päevane toidu tarbimise sagedus kehamassi, kui energia tarbimine ei ületa selle kulu. Allolev tabel (vt tabel 1) illustreerib soovitatavat päevastest toidukordadest saadavat energiat (4: 51). Tabel 1 Soovitatav päevane toidukordadest saadav energia jaotus (14) Hommikusöök 20-25% Lõunasöök 25-30%
Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil
käitumine lähtub alateadvusest. Probleemid on sellega, et uurimisel peab olema võimalikult individuaalne, ehk siis võtab kauem aega ja nõuab teistpidi lähenemist, ei saa teha väga üldiseid uuringuid ja loota mõistlike tulemusi, järeldusi. Erinevates religioonides kogetakse ekstaasi erinevalt. 4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Need väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades ja kogemuste kirjeldustest. Nende ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne.
p.k. tsefalosporiin. 13. Kroonilise keskkõrvapõletiku vormid Krooniliseks keskkõrvapõletikuks loetakse põletikku, mis on kestnud üle 2 kuu ning mille käigus on tekkinud ka kuulmekile püsiperforatsioon. Krooniline keskkõrvapõletiku puhul kujunevad välja kuulmekile püsiperforatsioon ja püsivad muutused keskkõrvaruumis ja nibujätkes ning tagajärjeks on kuulmise langus. Kroonilise otiidi avaldumisvormid: -kr. mädane otiit -kr. adhesiivne otiit -kolesteatoom Soodustavad seisundid on kuulmetõrve sulgus (kuulmetõri on käik, mis ühendab ninaneelu keskkõrvaga ja mille funktsiooniks on keskkõrva õhutamine), pikale veninud või korduvad ägedad keskkõrvapõletikud, trauma ja allergia (alandab vastupanuvõimet). Põletiku tagajärjel võib kuulmekile täielikult hävida, kahjustada võivad saada kuulmeluukesed ja ümbritsev luukude. Mõnikord muutub keskkõrva limaskest põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 14
Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
