Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
· Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luueakse ajus üle 30 erineva tõmmise mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse 6. Näited erinevate teadvusseisundite kohta · Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Unisus · Virgus · Ülivirgus · Hüpnagoogsed seisundid 7. Kirjelda kuidas on võimalik uurida eneseteadvuste olemasolu näiteks lastel ja primaatidel · Peeglikatse ahvidega magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik, seda ilma peeglita ei näe. Kui loom ärkvel puudutab oma laupa, nuusutab kätt millega ta seda katsub, hõõrub laiku siis võib oletada et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võimed
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsi...
Seega alustatakse uut pakki alati ühel ja samal nädalapäeval. Samas on ka menstruatsioon regulaarne. 28-tabletiste pakendite korral on tarvitamisskeem samasugune, kuid siin võetakse tablette ka 7 päevase pausi vältel: pakendi viimased seitse tabletti on tavaliselt teistest väiksemad ning ei sisalda hormoone. Enamus kombineeritud pille on siiski 21-päevastes pakendites. Tähelepanu tasub pöörata pillidega kaasasolevale infolehele, kus on loetletud seisundid, millal peaks konsulteerima arstiga, millal ravi katkestama ning kuidas toimida, kui tablett on unustatud võtmata või kui naine kasutab samaaegselt muid ravimeid. Pille väljastatakse apteegist retsepti alusel. Pille võib välja kirjutada nii naistearst kui ka perearst, oluline on eelnev tervise kontroll ja nõustamine ning edaspidi günekoloogline kontroll vähemalt üks kord aastas. Terve, mittesuitsetav naine võib pille kasutada 40.-45.eluaastani. 2
8) Avatud majanduse trilemma Igal avatud riigil on sisemise ning välise tasakaalu saavutamiseks valida selleks sobilik finantskeskkond ning valuutareziim. Seejuures on alljärgnevast loetelust võimalik samaaegselt saavutada maksimaalselt kaks elementi: (1) vahetuskursi stabiilsus (2) rahapoliitika autonoomsus (iseseisvus) (3) vaba rahvusvaheline kapitali liikumine Kuna kõik kolm elementi on iseenesest soovitud seisundid, siis kujuneb valiku tegemisel ,,trilemma" (sest võimalikke variante on kolm). MAJANDUSE TSÜKLILISUS 1) Millest sõltub kogutoodangu hulk majanduses? (3 ajaperioodi) · lühiajaliselt (paari aasta jooksul) kogunõudlusest; · pikal perioodil (kümnendi jooksul) tehnoloogilisest tasemest, kapitali ja tööjõu hulgast; · väga pikal perioodil (pool sajandit ja enam) haridustasemest, teadus- ja uurimistööst, säästmisest, valitsuse kompetentsusest.
nende ravi osutub puudulikuks. Kehalise haiguse kindlakstegemiseks on vajalik spetsiifilisem küsitlemine kui teiste haigete puhul. Lisariskid tervisele kaasnevad suitsetamise ja kofeiini tarbimise kõrge taseme ning alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamise ning enda hooletusse jätmise tõttu. Kroonilise psüühikahäirega eakal sagedamini kaasnevateks somaatilisteks haigusteks on südame-veresoonkonna haigused, II tüüpi diabeet ja muud seisundid, mis haaravad endokriinsüsteemi, hingamiselundkonda, gastrointestinaaltrakti, kuse- ja suguelundkonda ning neuroloogilised häired. Kehaliste ja neuroloogiliste häirete/haiguste sümptomeid ja nähtusid tuleb eristada antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest. Ravile halvasti reageerivate ja ebatavaliste haiguskuluga haigete puhul on vaja läbi viia meditsiiniline läbivaatus, et oleks võimalik avastada niisuguseid seni avastamata haigusi nagu
t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. · Ühtsus, terviklikkus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; · Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. - Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Peeglikatse? 37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? Uinumise järel vaikse une staadium (40-80 min) Aktiivne ehk paradoksaane (REM) periood (lühike, 5 min?) 1.staadium- alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega
Kahjuks on aga nii, et Rapuntseliga on see sündroom seotud ainult seetõttu, et tegemist on juustega. Rapuntseli sündroom ehk trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa. Inimese seedeelundkond ei suuda juukseid seedida ja neist moodustub kõhtu karvapall, mis tuleb eemaldada kirurgiliselt. Tegu on ilmselgelt psühholoogilise häirega, kus inimene lihtsalt krutib või tõmbab endal juukseid peast ja sööb ära. Sellist juuste peast kiskumist kutsutakse trihhotillomaaniaks. Need seisundid võivad esineda ka eraldi, kuid pahatihti on nad koos. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka ripsmeid, kulme, käe- ja jalakarvu, kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga. Piirkond, kust juuksed on välja tõmmatud, on ebamäärase kujuga. Tõsisemate seisundite puhul on võimalik, et välja on kisutud lausa 80 protsenti juustest. Kõige
kavatsust realiseerima? Väärtus Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset rähendust inimese jaoks. Enamasti kasutatakse väärtuse mõistet abstraktsemas tähenduses, isiksuse suunduse keske näitajana. Erinevad väärtuse- näiteks lõbusa elu nautimine, teadmiste juurde saamine, raha teenimine- on omavahel mingis mõtles opositsioonis ning me tajume neid hierarhias olevatena. Milyon Rokeach jaotab inimese väärtussüsteemi kaheks: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed soovivad elu jooksul saavutada; ( tõeline sõprus, perekonnda turvalisus, mugav ja jõukas elu, elutarku,põnev ja entav elu jne) 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpputulemuseni jõuda. (püüdlikkus ja visa töö, julgus ja vaprus, ausus ja siirus, abivalmidus, enesekontroll,pädevus ja võimekus, korralikkus ja puhtas) Veendumus(ubezdenie)
3. tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud psüühiline tegevus – üks protsess lõppeb, teine algab. Teatud juhul võivad tunnetus protsessid kulgeda alaläviselt ehk väljaspool läbielatavat, teadvustatud psüühilist peegeldust. 2) psüühilised seisundid Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele.
heaolutundena, lõbususena, teravmeelsusena, humoorikusena või lisaks euforiseerinud meeleolule meeldivasisuliste nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonidena ning unenägudena. Psüühilise muutuse sügavus on erinev: ühel juhul säilib kogu toimeaja jooksul kontakt välisilmaga ning kontroll oma tegevuse üle, teisel juhul need puuduvad, kolmandal esinevad ühe toimeaja jooksul mõlemad seisundid. Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et autentsetest allikates pole toodud ühtki juhtu, kus kärbseseene mõju all oleva põliselaniku käitumine oleks olnud ohtlik temale endale või ümbritsevale. Vastupidi enamasti on rõhutatud seene mõjul tekkinud psüühilise seisundi positiivset iseloomu. 14 3.2. Toimet oluliselt mõjutavad tegurid Manustamisviisist ja annusest sõltumatuid olulisi tegureid on kaks: tarvitatava
tuntakse ka pärast puhkamist. Need sümptomid esinevad mitmes kombinatsioonis, sõltudes depressiooni tugevusest. Eristatakse kergemat ja raskemat depressiooni, mõnikord on häire kerge aga kestev. 5 Raskemad depressioonid Raskemate depressioonide hulka kuuluvad psühhootiline, millega kaasnevad illusioonid ja hallutsinatsioonid. Samuti raske on maniakaal- depressiivne depressioon, mille puhul depressiivsed ja maniakaalsed seisundid vahelduvad (kord hõljutakse pilvedel, kord langetakse põrmu). Raske depressiooni faasis - märgatavalt kahanenud huvi kõige senise vastu, muutused magamisharjumustes ja söögiisus, energiapuudus, alaväärsustunne või ekstsesiivne süütunne. Maniakaalses faasis muutuvad sümptomid täielikult - võib väljenduda oivalises meeleolus, hüperaktiivsuses, agressiivses käitumises, erutuvuses, suurushulluses ja vähenenud otsustusvõimes.
6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt antisotsiaalsetel eesmärkidel, inimeste vastu. Seda sugugi mitte alati isiklikul eesmärgil. Elavad ühiskonnast eraldatult (nt metsas). 7. Posija nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste abistamiseks (nt ravimine, hea õnne toomine, kurjuse peletamine). 8. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimese. Uni, surm, transs seisundid kus hing võib kehast väljuda. 9. Jumal kõrgem üleloomulik olend. 1 jumal monoteism, 2,3,4 polüteism. Monoteistlikus loodususundis võib esineda mõlemat. 10. Maaisand nn spetsialist, kes on mingi maa ala või territooriumi kaitsja. Kaitseb seda oma maagiliste võimetega ümberkäimise oskusega. Vanasti täitsid nad nii preestri, valitseja kui kohtuniku rolli. Tänapäeva ainult preestrid. Neid leidub peamiselt Lääne Aafrikas. 11
ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, mis on ajas püsivad, siis saame rääkida selle isiku psüühilistest(psühholoogilistest omadustest). 1.2 PSÜHHOLOOGIA METODOLOOGILISED ALUSED
Kõikide nende indiviidide seksuaalne iha võib olla teadlikult sama sisuga ning nad kõik võivad ekslikult arvata, et otsivad tegelikult seksuaalse iha rahuldust (kuigi tegelt ntks hoopis otsitakse turvatunnet vm). Seda toetab ka uurimustulemus, et üksik psühhopatoloogiline sümptom võib samal ajal esindada mitut erinevat ja vahepeal ka vastanduvat iha. Seejuures on oluline teada seda, et ebatavaline on hoopis see et teol või teadlikul soovil on ainult üks motivatsioon. Motiveerivad seisundid. Teatud mõttes on iga organismiline seisukord juba iseenesest motiveeriv seisund. Praeguse aja motivatsioonikäsitlused näivad aga jälgivat eeldust, et motivatsiooniline seisu on eriline, isepärane seisund, mis eristub teravalt muust organismis toimuvast. Kuid motivatsiooniteooria peaks just eeldama, et motivatsioon on konstantne, lõpmatu, hoovav ja kompleksne ning see on peaaegu iga organismilise seisukorra universaalne omadus.
ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse
. Väärtused tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla viia. Oma väärtuste kohaselt käitumine võimaldab inimesel iseendast lugu pidada. Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust. On kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust. Eristatakse 2 tüüpi väärtusi: 1. Põhiväärtused - ehk soovitud seisundid. Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks. 2.Tugiväärtused näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus, ausus, abivalmidus, viisakus, enesekontroll, korralikus jne. Väärtusi ei saa õpetada, need omandatakse. BINET, Alfred (1857-1911) - oli prantsuse psühholoog, Binet'- Simoni testi
Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne
Käsitleb kogemust, mis on ühel ajal õõvastav ja sügavat rahulolu pakkuv. Kui see nüüd seotstada füsioloogilise mudeliga, siis on selge, mis ta mõtles. Korraga peavad aktiveeruma mõlemad autonoomse närvisüsteemi osad sümpaatiline ja parasümpaatiline. Religioossed kogemused tihti liidavad vastandid, et anda edasi seda, kui midagi on eriti-eriti ülev(seda me teeme ka tavaelus ,,jube tore"). Võiks öelda, et ekstaatilised seisundid kätkevad füsioloogiliselt realiseerunud vastandite ühendust. See on äärmiselt oluline aspekt, kuna tähendab seda, et rituaali kaudu saavutatud ekstaatilised seisundid võivad toimida kehaliselt tunnetatud lahendustena müütilisele probleemile. Müütiline probleem on probleem, mis on ühel või teisel viisil esitatud vastandite kaudu. Jumal alustas maailma loomist vastanditest: taevas-maa, valgus-pimedus, naine-mees, hea- kuri
22.Kuidas 20. saj. kolm põhilist näitlemisteooriat näevad näitleja ja rolli suhet? Kes on nende teooriate loojad? · Stanislavski rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist. Näitleja peab saavutama tõetunde ning käituma laval loomulikult ja veenvalt.
külgahel) sünteesitakse atsetüül-CoA-st Biofunktsioonid: 1. Lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant kaitse lipiidide peroksüdatsiooni eest (eriti LDL partiklites ja mitokondrite sisemembraanis) 2. Hingamisahela keskne komponent - mitokondrite sisemembraanis koensüüm Q- sõltuvate dehüdrogenaasidega Defitsiit: · Vananemine (väheneb maksa võime viia ubikinoone Q10 vormi), teatud haiguslikud seisundid südamehaigused, lihaste düstroofia, immuunsüsteemi häired, kõrgvererõhktõbi Tunnused: · Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langus · Risk südame- ja veresoonkonnahaigusteks, paradontiidiks, immuunsüsteemihäirete, kasvajate tekkeks, neurodegeneratiivseteks häireteks · Märgatavalt kiireneb vananemine Allikad: · Makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteravillatooted, pähklid, spinat Kasutamine:
Võivad sattuda vastuollu (Pea lubadust! Aita hädasolijat!) Moraaliprintsiipe iseloomustab preskriptiivsus (väljendatakse kui käske), universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi), üleskaaluvus (nt. Esteetiliste, õiguslike suhtes), avalikkus (et nende alusel hinnata saaks), teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad). · Moraal ei ütle mitte, mis on, vaid mis peaks olema. · Moraalinormid põhinevad väärtustel. · Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni. · Hindamise normatiivsed standardid on kriteeriumid, mida indiviid või ühiskond kasutab, et hinnata asju/tegusid heaks või halvaks. · Väärtused määravad inimeste eluviisi nende abil valib inimene oma elu eesmärgid.
59. Defineerige peamised rollikontseptsioonid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti, Jerzy Grotowski järgi. · Stanislavski - rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist. Näitleja peab saavutama tõetunde ning käituma laval loomulikult ja veenvalt
väline konflik on indiviidivaheline vastuolu millegi pärast. Sisemine sund peab domineerima „võib“ üle. Ma võin vastab küsimusele miks? Mõtlemine – tunded – sisekonflikt – käitumine (Mõte tekitab tunde) EMOTSIOONID On subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Põhilised on : rõõm, viha, hirm. Seisundid: meeleolu, stress, kirg (tugev pikaajaline seisund), frustratsioon (psüühiline pingeseisund, katkestaja enne saavutamist), hirm, vastikus (põlgus), häbi (süü). Emotsionaalne intelligentsus: (Golemann, 2008) - oma emotsioonide teadvustamine - oma emotsioonide juhtimine (teadvustamine) - enesemotivatsioon (eesmärk „ma teen seda ja seda“) - äratundmine teises (empaatia) - adekvaatne reageering teiste tunnetele (taktitundelisus) Sündmus ?
Analüüsitavate nähtuste ulatusest, objektist, meetoditest ja analüüsi eesmärkidest lähtuvalt võib analüüse liigitada mitmel moel. Objektide ja metoodika järgi liigitades saame: 1) olukorra analüüsi kuidas on seni läinud, millised on tulemused; 2) dünaamikaanalüüsi millised on olnud muutused ajas; 3) võrdlusanalüüsi kuidas meil on läinud võrreldes plaanituga või võrreldes konkurentidega (alaliik hälbeanalüüs); 4) struktuurianalüüsi kuidas ühed või teised seisundid või tulemused näevad välja kogumis (alaliik koordinatsioonianalüüs); 5) väärtusanalüüs hinnangute andmine, ümberhindamine jne. Selleks, et õigemini tulevikku prognoosida, peaks põhjalikult minevikku vaatama. Lisaks minevikuseisundite analüüsile on oluline teada, mis on mõjutanud ja mis tõenäoliselt ka tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. Lisaks kvantitatiivanalüüsile (numbritega mõõdetav) on siinkohal oluline ka kvalitatiivne (mittenumbriline) analüüs.
ühesuunalisteks või kahesuunalisteks. Ühesuunaline juhtetee blokaad tähendab seda, et juhteteedes toimub impulsi ülekanne, kui antud piirkonda stimuleeritakse ühest suunast, ning erutuse ülekanne ei toimu, kui antud piirkonda stimuleeritakse vastupidisest suunast. Kahesuunaline juhtetee blokaad tähendab, et ülekanne on blokeeritud mõlemast suunast. Impulsi ülekanne on enamasti blokeeritud, kui impulss jõuab südame piirkonda, mis ei ole erutuv. Blokaadi põhjustavad erinevad seisundid näiteks isheemia, sidekoestumine, põletik ja ka teatud ravimid. Juhtetee blokaad esineb ka normaalse südamerütmi korral ning siis on tegemist funktsionaalse blokaadiga. Selline blokaad esineb kui müokardi rakk on refraktaarne eelnevalt esinenud depolaristasiooni tõttu. Impulss, mis jõuab samasse rakku hiljem, on võimeline edasi kanduma. Juhtetee blokaad spetsialiseerunud juhtesüsteemi osades, näiteks
22.Kuidas 20. saj. kolm põhilist näitlemisteooriat näevad näitleja ja rolli suhet? Kes on nende teooriate loojad? · Stanislavski rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist. Näitleja peab saavutama tõetunde ning käituma laval loomulikult ja veenvalt.
1. 621 Mediinas, andsid Muhamedi esimesed poolehoidjad tõotuse (keelas ära vastsündinute tapmise ja varastamise vaeslapselt) b. DŽIHAADID- Püha sõda. 1. Suur dšihaad- usk iseendasse, endast võitu saamine 2. Väike džihaad- võitlus islami eest b. Islamis puudub pärispatu mõiste, mis tõttu ei ole vajadust lunastuse järele (puudub lunastaja Jeesus). Allah on usklike juba aktsepteerinud ning need peavad oma seisundid vaid hoidma Islami vaimulikud Islamis puudub vaimulike hierarhia ja ordinatsioon Imaam- koguduse juht, tal on olemas teadmised Koraani tõlgendamiseks ja ta peab valdama vajalikku liturgilist tehnikat. Eelharidust ei nõuta (lugeda ei osata). Mufti- on õpetlane, kes tõlgendab Islami seadust, haritud. tavaliselt ülikool. Ajatolla- šii-itidel - väga tark õpetlane. (Iraanis riigipea) Mulla- šii-itidel- omab seaduste andmise õigusi Pühad tekstid
ideed? Kuidas me võiksime seda teada ja milline on meie teadmiste iseloom? Teadmisi on kolme liiki. Kõige kindlam on vahetu, intuitiivne teadmine, milles pole võimalik kahelda. Kindel, ehkki mitte nii ilmne on demonstratiivne teadmine, mida annab sammhaaval tuletada vahetutest. Kõige kahtlasem on hüpoteetiline teadmine, see on pigem arvamus. Mis on teadmise objektiks? Kui me midagi teame, siis mis asjade kohta? Locke järgi on vahetuteks teadmise objektiks ideed, teadvuse enda seisundid. Ta polnud naiivne realist. Kus kohast pärineb meie teadmine välise reaalsuse kohta? Locke väldib seda empiristidele rasket probleemi. Ta lihtsalt arvab, et on olemas kolme liiki asju: hinged, Jumal ja kehad (Descartes!). Enda hinge olemasolu teame intuitiivselt. Jumala olemasolu on tuletatav: Jumal on algpõhjus. Teiste hingede ja asjade olemasolu ei saa põhjendada, kuid keegi pole nii skeptiline, et nende olemasolu eitada.
Kategooriaviga: ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse Kategooriaviga ja dualism Dualism surus vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, milles lähtuvalt mõisteti ka füüsikalisi nähtusi (asi, materjal, atribuut, seisund, protsess, muutus, põhjus ja tagajärg). Neid kategooriad vaimule üle kandes eeldati, et ka vaimusfääris on olemas põhjused ja tagajärjed, asjad, seisundid jne. Selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Dualistid räägivad vaimust kui sellest, mis ei asu ruumis, ei ole vaadeldav, ei ole materiaalne; need seadused ja põhjuslikkus, mis valitseb vaimu üle, ei sarnane füüsikaliste seaduste ja põhjuslikkusega 121. Vaim kui keha kõverpeegeldus Keha Vaim Asub ruumis Ei asu ruumis
Väljaspool munka olev budist ei saa nirvaanasse no üpmbersünimiste järgi. Austatakse buddhat kui jumalat. Bodhishattva-inimene, kes on otsustanud kõikides ümbersündides elada teiste olendite heaks.tahab seda teha maitri-tingimusteta armastus. · Tiibeti Budism e. Lamaism. Teatud laamad reinkarneeruvad ehk taassünnivad. Teatud rituaalid. Mantrad samuti usuti et buddha võib uuesti sündida inimese kujul. Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja teatud seisundid, samuti aitavad kaasa sellele mantrad pühasilbid. Muudra sümbolistlik poos/ kehaasend. Need, kes on edasijõudnud, kauem veetnud aega mõtisklustes, nad saavad mandalat teha vm. tegu on jumaluse eluase. .mandala Tsam-tants -tants mida tantsitakse, spetsiaalsete maskide&kostüümidega. usutakse et need tantsud aitavad mitte kahjustada teadusega olendeid. pmslt nagu teater. ja siis valitaske grupp poisse ja kui nad 3 aastased siis tehakse test, et leiaks õige dalai laama
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
lõikustehnikast tingitud häired (täiskõhutunne) - püloroplastika/vagotoomiajärgne - kõhulahtisus - toitumishäired (B12-vit ja rauavaegusaneemia) Maovähk (1) Sagedus: ~ 20 juhtu/100 000 inimest, M/N 2:1 Etioloogia: 1. geneetiline soodumus rahvuslik eripära, rohkem A-veregrupil 2. toitumisfaktorid nitraadid suitsetatud ja soolatud toidus 3. foonhaigused H. Pylori gastriit (90%), autoimmuungastriit, mao polüübid! (20%), mao operatsioonijärgsed seisundid 15-20 a. pärast Lokalisatsioon: antrum 35%, väike kõverik 30%, kardia 25%, muu piirkond 10% Patogenees: gastriit soolhape bakterid nitraadid nitritid kantserogeensed nitroosoamiinid metaplaasia ja düsplaasia Histoloogia: erinevat tüüpi ja diferentseerumise astmega näärmerakuline vähk Maovähk (2) Siirded: 1. lümfiga lümfiteed l/s-d 2. verega maks, kops, luud, aju 3. otsesel kokkupuutel söögitoru,
laste puhul paikne või oraalne fluoriidikuur)? 24. 11. Perekonna terviseprobleemid. Milline on pereliikmete ja mõlemapoolse suguvõsa üldine tervis (vanemad, vanavanemad, onud, tädid, onu- ja tädipojad, onu-ja täditütred, õed-vennad ja nende järglased) üle kolme sugupõlve? Kas praegu esineb või on minevikus esinenud geneetilisi või pärilikke haigusi - diabeet, südamehaigused, kõrge vererõhk, ajurabandus, vähk, podagra, astma või muud allergilised seisundid, verehaigused või mõni muu pärilik haigus? Kas suguvõsas on esinenud psüühilisi või emotsionaalseid probleeme või enesetappe? Kas perekonnas esineb praegu või on minevikus esinenud keskkonnast tingitud haigusi? 24. 12. Saadud meditsiiniteenused: Milliste arstide ja/või tervishoiuasutuste teenuseid perekond kasutab? Kas need arstid või asutused jälgivad kõiki pereliikmeid ja hoolitsevad nende kõigi tervisalaste vajaduste eest? 24. 13
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja ...
Kategooria viga on see, kui omistatakse mingile asjale omadus, mida see kindlasti olla ei saa. Film on madala kolesterooliga – madal kolesterool saab olla ainult nende asjade suhtes, mida süüakse sisse. 2. Mis on Ryle’i järgi kartesiaanliku kategooriavea allikaks? Dualism pani vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, millest lähtuvalt mõisteti ka füüsilisi nähtusi. Neid kategooriaid vaimule üle kandes eeldati, et vaimusfääris on olemas põhjused, tagajärjed, seisundid jne. selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. See kategooriaviga tekitas teise vaimu probleemi – ei saa teada, kas minu ümber liikuvates mehhanismides, on kummitus ehk kas ka teistel inimestel on vaim. Ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi ja fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid teise loogilisse kategooriasse. Küsimused Carl Hempeli teksti “Psühholoogia loogiline analüüs” ja Hilary Putnami teksti „Aju ja käitumine“ kohta
6 OHUTUS ESMAABI OSUTAMISEL VÕIMALIKUD OHUTEGURID · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. · Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud · Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi · Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist · Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras
· alternatiivide vahel valiku tegemine. B) progressiivne plaanimine toimub "alt üles", algab madalaimalt tasemelt, Planeerimisel määratakse otsused, mis tuleb teha, et teatud sündmused toimuksid või järgnevatel kõrgematel tasanditel võetakse need kokku ning koordineeritakse. seisundid saabuksid, prognoosimisel hinnatakse ka sündmuste toimumise (seisundite (+) lähtub "asja sees" olijatest -- vahetutest teostajatest ja asjatundjatest saabumise) tõenäosust. Vastuolu ei ole, prognoosimine on üks planeerimise meetod. (+) madalamad tasemed on paremini motiveeritud ja hõivatud Planeerimise (kui protsessi) tüüpilised ETAPID: (-) osaplaanid võivad jääda omavahel vastuoludesse
laste puhul paikne või oraalne fluoriidikuur)? 24. 11. Perekonna terviseprobleemid. Milline on pereliikmete ja mõlemapoolse suguvõsa üldine tervis (vanemad, vanavanemad, onud, tädid, onu- ja tädipojad, onu-ja täditütred, õed-vennad ja nende järglased) üle kolme sugupõlve? Kas praegu esineb või on minevikus esinenud geneetilisi või pärilikke haigusi - diabeet, südamehaigused, kõrge vererõhk, ajurabandus, vähk, podagra, astma või muud allergilised seisundid, verehaigused või mõni muu pärilik haigus? Kas suguvõsas on esinenud psüühilisi või emotsionaalseid probleeme või enesetappe? Kas perekonnas esineb praegu või on minevikus esinenud keskkonnast tingitud haigusi? 24. 12. Saadud meditsiiniteenused: Milliste arstide ja/või tervishoiuasutuste teenuseid perekond kasutab? Kas need arstid või asutused jälgivad kõiki pereliikmeid ja hoolitsevad nende kõigi tervisalaste vajaduste eest? 24. 13
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
2.1.2 Olemitüüpe definitsioonid Kuuluvus Olemitüübi nimi Definitsioon registrisse Tellimus Tellimuse register Kliendi poolt koostatud soov tellida restoranist mingit hulka toitu (menüü ridu). Tellimuse seisundi liik Klassifikaatorite Seisundid, mis tellimus võib omada register infosüsteemis. Tellimuse seisundi liik võib olla: · loodud · kinnitamiseks saadetud · kinnitatud · vajab parandust
Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa -aju- tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika sõltuvust ajutegevusest näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b.) emotsionaalsete protsessidena c.) toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidega Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste
mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Kontseptide modelleerimise tulemuseks on ettevõttes kasutatavaid mõisteid kajastav kontseptuaalne andmemudel ehk lühendatud kontseptuaalmudel. Kontseptuaalmudeli asemel kasutatakse ka mõisteid ,,valdkonna ehk domeenimudel" või ,,valdkonna ojektimudel". Äriobjekte esitav kontseptuaalmudel on alljärgneval joonisel: · Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis ,,oma elu elavate" äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutustega ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täpsemalt on vaja täiendada:
Õigusotsuse argumendid on kõige üldisemalt jagatavad kahte põhitüüpi: Tõendiargumendid (faktiküsimus). Õigusliku otsustuse mittenormatiivsed eeldused ehk tõendiargumendid: 1) “materiaalsed” tõendid (asitõendid); 2) “protokoll-laused”: nn vaatluslaused, tunnistajate jt ütluste üleskirjutused, ekspertarvamused, tõendite tõlgendamise laused (tõendamisjõu ja -seoste kohta); 3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille alusel saab teha järeldusi selle sündmuse asjaolude kohta. Rangelt võttes materiaalne või semantiline jälg iseenesest ei ole tõend. Tõendiks ehk tõendiargumendiks saab jälg läbi teatavate otsustuste (vt joonis). Normiargumendid (normiküsimus). Õigusotsuse normiargumendid: a
Nn afektiteooria kujunes psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnas perioodil, kui kergemate psüühikahäirete teaduslik käsitlus psühhiaatrias ja psühholoogias oli algjärgus. Praeguste teadmiste valguses ei ole afektiteooria kooskõlas kaasaegsete teaduslike seisukohtadega emotsionaalsete seisundite kohta. Psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia käsitleb emotsionaalse seisundi tugevaid muutusi häiretena, juriidilise diskursuse raames eeldatakse, et need on normi piires olevad seisundid. Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. Emotsionaalsete seisundite hindamine on oluline teema, kus psühholoogide ja juristide ühistegevuse valdkonnas on vaja täpsustada diskursuste piire ja mõistete tähendusi. Asjaolust, et psühhiaatria ja psühholoogia diskursuse raames käsitletakse ülitugevat emotsionaalset reaktsiooni häirena (Äge
raames sisemiselt ja väljaspool. Rahvuse raamides ja väljaspool. Ühendab omavahe töö omadused ja töö tulemused motivatsioon, tööga rahulolu, töö tulemuslikkus jne. seda seost vahendavad töötaja omadused (teadmised, oskused, arengu vajadus ja rahulolu töö sisuga), töö tegurid nagu juhendamise kvaliteet, töötingimused tasu süsteem. 46. Töökarakteristikute mudel. Baas- dimensioonid Kriitilised psühholoogilised seisundid Individuaalsed ja töö tulemused Oskuste mitmekesisus Ülesande määratletus Kogetud töö tähenduslikkus Tugev sisemine motivatsioon Ülesande olulisus Head töötulemused Iseseisvus Kogetud vastutus töö tulemuste eest Suur tööga rahulolu Tagasiside Teadmine tegelikest töötulemustest Soov jätkata tööd organisatsioonis
Moraalil on normatiivne, tegevust suunav ja juhtiv aspekt. Moraal ei ütle mitte mis on, vaid MIS PEAKS OLEMA. Moraalinormid põhinevad VÄÄRTUSTEL. Need on sellised asjad, mis annavad nendele normidele sisu (näiteks sõprus, armastus, materiaalne heaolu, aga neid võib olla veelgi). Normatiivsed standardid ja käitumist juhtivad normatiivsed reeglid kaitsevad teatud väärtusi. 15. Mis on väärtused? Mis liiki väärtusi on olemas? 1. VÄÄRTUSED on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest KUJUTADA ETTE ja soovida praegusest erinevat situatsiooni.( nt. inimene kes hakkab vanaks jääma, saab alles siis aru, kui hea oli noorus). See tähendab, et inimesel peab olema kujutlusvõime. Me hindame seda, et meie elu ei ole ohus, sellest kujuneb meie jaoks väärtus ja sellest tuletame me tegevusnormi. VÄÄRTUSED MÄÄRAVAD INIMESTE ELUVIISI Väärtuste liigid
6. Sõeluuringud ja näidustused. Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestega, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuringud: Haiguseelsed seisundid, Geneetiline monitooring, Geneetiline skriining. ( 1) Rasedatele. Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk:
Hume´i filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Autentse teadmise piiride sügav tunnetamine. Ta suhtub kahtlevalt meie tavapärasesse arusaama teadmisest. Ta tahab välja selgitada, mis asjadest meil võib olla kõige rangemaid võimalikke nõudeid täitev teadmine. Kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev- ta enda tegevus ja muljed- on teadmiste suhtes prioriteersed. Tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eristamisega. Mõlemad on teadvuse seisundid. Muljed on meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Ideed või mõtted moodustavad teadvuse sisu. Inimene võib luua ideid, millel ei ole reaalsuses vastet. Iga sisu omav idee koosneb muljetest. Kõik ideed on vaid meie muljete koopiad. Kust me teame, kas mõiste on mõistuspärane? Kontrollides, kas on olemas mõnda vahetul kogemusel põhinevat muljet või muljete gruppi, millest seda on võimalik tuletada. Kui ei siis puudub mõistel sisu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
