Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltuma...
või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt. Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab
· Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. · Värvid on tuhmid. · Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Kuulsaimad kunstnikud · Carlo Carrà · Giorgio de Chirico · Giorgio Morandi · Alberto Savinio SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dali). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt
Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees, 1993) 2.5. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud dadaistid. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2
Optimaalne juhtimisotsus Otsustusprotsessi etapid: 1) probleemi määratlemine (identifitseerimine) 2) eesmärkide ja kriteeriumide määramine 3) alternatiivide väljatöötamine 4) alternatiivide analüüs ja võrdlemine 5) parima alternatiivi valimine 6) valitud alternatiivi teostamine 7) tulemuste kontroll 1 Otsustusmaatriks. Tegevuse Väliskeskkonna seisundid S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus P1 SP2 ...Pj... Pn a1 e11 e12 ...e1j... e1n a2 e21 e22 ...e2j... e2n ai ei1 ei2 ...eij... ein am em1 em2 ...emj... emn
Vaatame selle keerulise nimetuse osi ükshaaval ning varasema filosoofiatraditsiooni taustal. 1. Mõiste “algupärane” viitab mõistele “subjekt”, mis on ladinakeelne vaste kreeka sõnale hypokeimenon – all-lebav, aluseks-olev. Aristotelese käsitluse kohaselt jääb olevaga toimuvates muutustes ajast, pidevast-teiseks-saamisest, siiski puutumatuks midagi, mis ise teiseks ei saa, midagi, mis muutub vaid niivõrd, kui tema omadused ja seisundid vahelduvad. Aristoteles nimetas seda oleva struktuuri “olemuseks” – ousia`ks (ladina keeles substantia) – ning interpreteeris seda oleva esinemisvormi selle ajaliste seisundite ajatu “algupärana” (arche). Uusaegne mõtlemine Descartes`ist kuni Kantini mõistab algu- pärasust samamoodi. Descartes rajas uusaegse filosoofia sellega, et ta käsitles mõtlemist ennast subiectum`i, hypokeimenon`ina (neid mõisteid küll kasutamata). Mõtlemise
kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. 6 Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et
......................................................13 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 14 2 1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud
Kaldmäe,P., Piisang, M. (2003) Laste kehaline aktiivsus. Tervisedendus lasteaias. Tartu: Tervise Arengu Instituut Liukkonen, I., Saarikoski, R. (2008) Terved jalad.Tallinn: AS Medicina Sooba, E. (2006) Praktiline nõuanne. Orbiidis labajalg. [2008, Jaanuar 7] www.perearstiselts.ee/ajakiri Sosaar, S. (2007) Liiga suured kingad rikuvad jalgu. [2007, Detsember 18] www.epl.ee/bosa/396729 Hermlin, K.(2001) Kehahoiu ABC.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Meitern, K.(2007) Haigused ja seisundid. Lampjalgsus. [2007, Detsember 28] www.inimene.ee Torm, M. (2005). Laps ja lasteaed 11
Nägemiskontroll Kord aastas alates 9.-12 kuust kuni 10. Eluaastani, siis kord 2aasta jooksul Kuulmiskontroll Kord aastas alates 9.-12 kuust kuni 10. Eluaastani, siis kord 2aasta jooksul Hammaste kontroll Alates 2. Eluaastast kord aastas · Downi sündroomiga lastel sageli esinevad haiguslikud seisundid: a) Ülemiste hingamisteede infektsioonid b) Liimkõrv c) Kaugelenägelikkus või lühinägelikkus d) Strabism e) Silmatõmblus f) Kae g) Keratokoonus h) Liikuvad liigesed i) Kuiv, ketendav, kihelev ja pragunev nahk j) Kilpnäärme kaasasündinud vaegtalitlus k) Kilpnäärme omandatud vaegtalitlus l) Kilpnäärmehormooni teket stimuleeriva hormooni koguse suurenemine
Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele. Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets, rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa, lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate kultuuride põllud [1 lk 27]. 1.3 Mulla orgaanilise aine kaod Mulla orgaanilise kao põhjustavad lagunemine ja mineraliseerumine ning väljauhtumine,
6 Ravimuda kasutakase järgnevate haiguste raviks: · Reumaatilised haigused: liigeste ja närvide kahjustused. · Perifeerse närvikava haigused: radikuliit, ishias ja paljud teised. · Lihaste atroofiad ja degeneratiivsed haigused · Operatsioonide ja vigastuste tagajärjel tekkinud liited, armid, jäikused, halvasti paranevad haavad ning närvide traumajärgsed seisundid · Erinevad günekoloogilised haigused. · Mitmesugused kroonilised sisehaigused: haavanditõbi, maksa- ja sapiteede ja soolepõletikud. · Kroonilised nahahaigused: ekseem, psoriaas, neurodermiit. · Vegetatiivse närvikava haigused: neuroos. · Kroonilised mürgistused -ainevahetuse intensiivistamiseks · Kroonilised kõrva ja ninahaigused. Mudaravi põhilised vastunäidustused on :
17 ¨ PEATUKK 5 ¨ INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM J¨argmisena on v˜oetud protsess - konsultatsioon, mis on seotud eesm¨argiga: Klientidele orienteeritud teeninduskultuuri loomine ja t¨aiustamine. Joonisel 5.1 on kajastatud konsultatsiooni protsessi tegevusdiagramm. 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM Toimimisobjekti ”Konsulteerimine” v˜oimalikud seisundid ja nende u ¨leminekud koos seisundimuutust v˜oimaldavate kasutuslugude mubritega on esitatud joonisel 4.3. 18 Figure 5.1: Konsultatsiooni protsessi degevusdiagramm. 19
state. Tarvitades terminit 'tunnuse seisund' eeldame, et ühe tunnuse kõik 10 seisundid on omavahel homoloogsed (sellel peatume pikemalt edaspidi). Kasu- tades tänapäevast, kladistilist metodoloogiat kasutatakse tunnuse seisun- dite tähistamiseks sageli ka terminit transformatsiooniseeria (transforma- tion series). Viimane on seotud ideega, et tunnuse seisundid on kujunenud ajalooliselt, s.t. ühe tunnuse (= tunnuse seisundi, kaasa arvatud selle puudumine) muutumisel ehk transformeerumisel teiseks. 4.2. Mingi taime-, looma- või seenetaksoni kirjeldus (näit. uue taksoni kirjeldamisel, või mingis käsiraamatus) on selle tunnuste ja tunnuste sei- sundite jutustav loetelu. Jutustuses lisandub küll täiendavat informatsi- ooni (näit. tunnuse seisundi täpsustav, kommenteeritud kirjeldus), kuid ka informatsioonilist müra
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7
Rooma kodakondsus kaotati orjusse sattumisega eriti vangi sattumisega; kui rooma kodanikule määrati raske krim karistus ühes pagendamisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks ja vabakslastuiks. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid. 12.Teovõime mõiste. Teovõime piiramine Teovõimele avaldab mõju inimese iga ja alaealisus, viimane oli ka kõige sagedasem teovõimetuse juhtum Roomas. Juba vanimad õigussüsteemid seovad isiku teovõime teadva füüsilise ja psüühilise küpsuse saavutamisega. Vanimas õiguses oli selleks kriteeriumiks suguline küpsus. Rooma õiguses puberes-suguküpsed ja impuberes-mitte suguküpsed. Käibe arenemine sunnib tarvitusele võtma ea ühtse määramise. Naiste jaoks oli see Roomas 12a
Probleeme urineerimisega enam ei ole, urineerimine vaba. OSA I. HAIGUSTE DIAGNOOSID 1.Haigused: eesnäärme healoomuline kasvaja. Psühhiatrilised ja meeleolu puudutavad: Alanenud meeleolu, kerge depression. 2. Infektsioonid: ei 3.Momendil olulised diagnoosid, mis mõjuvad praegu patseindi olukorda, vajavad ravi või sümptomaatilist käsitlust: a)Eesnäärme healoomuline kasvaja. B)põlveliigiste osteoartroos c)depression. OSA J: TERVISESISUNDID 1.Probleemsed seisundid: Eesnäärme healoomuline kasvaja. 2.Valu: a)Sagedus: pidev valu b) Intensiivsus: 4-5 palli 3.Valu lokalisatsioon: alakõht, suguti. 5.Seisundi stabiilsus: Seisundid ja haigused muudavad isiku kognitiivse või ADL võimekuse, meeleolu või käitumise ebastabiilseks: seisund ja meeleolu stabiilsed. OSA K. SUUÕÕNE JA TOITUMISLIK SEISUND 1.Suuõõne probleemid: ei esine. 2. Pikkus ja kaal: 178, 76 kg 3.Kehakaalu muutus: ei. 4.Probleemid toitumisega:Ei ole. 5.Toitumisviisid:Suukaudne.
olemasolu ei too kaasa kohustust vastavalt neile käituda.. Väärtused tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla viia. Oma väärtuste kohaselt käitumine võimaldab inimesel iseendast lugu pidada. Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust. On kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust. Eristatakse 2 tüüpi väärtusi: 1. Põhiväärtused - ehk soovitud seisundid. Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks. 2.Tugiväärtused näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus, ausus, abivalmidus, viisakus, enesekontroll, korralikus jne. Väärtusi ei saa õpetada, need omandatakse. Hoiakud. Väärtuste ja tõekspidamiste mõju käitumisele vahendavad hoiakud.
üks näide. Teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalset, poliitiku ja religioosset tüüpi inimene. Nt: Mallele meeldivad erinevad iluga seotud asjad, sealjuures hindab ta kõrgelt kauneid portreesid (esteedi tüüpi inimene). 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Selle teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: lõppväärtused ehk soovitatavad seisundid (peegeldavad soove, mida soovitakse saavutada- head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet); instrumentaalsed ehk abistavad väärtused (aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi lõpptulemuseni jõudmiseks - töösse suhtumine, suhtlemisviisid) 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum?
Mees, kes mõtles, et oleks parem olla surnud Harry on abielus ja tal on kolm last. Ta on töötanud palju aastaid naftapuurtornidel Põhjameres. Viimased paar aastat on ta olnud meeskonnajuht, olles kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Tavaliselt tunneb ta elust rõõmu. Ta on heas vormis ja terve ning käib harva arsti juures. Kuid viimasel kuul on Harry tundnud kogu aeg tüdimust ja väsimust. Ta on turtsakas kodustega ja töökaaslastega. Mõnikord ta mõtleb, et oleks parem olla surnud, aga otsustas, et see teeks naise ja perekonna elu raskeks. Ta ütleb :"Mul on sageli tahtmine ühegi põhjuseta nutta". Ta on väsinud ja tujukas, öösiti rahutu ja kaotanud isu. Tal on raskusi keskendumisega. Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga lig...
Õppepraktika ,,Geriaatriline õendusabi" ÕDE III Patsiendi funktsionaalne seisund ja jõuvarud Tegemist on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk. Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu. Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esi...
puudutamine, tualeti kasutamine, lemmikloomadega tegelemine jm. Söömisprobleemid Piisaval määral söömine ja joomine on vajalik nii kasvamiseks kui ka eluspüsimiseks. Tasakaalustatud toitumine on oluline nii füüsilise kui ka psüühilise heaolu ja tervise 5 saavutamiseks. Kui nooruki või lapse toitumisharjumused muutuvad, siis enamikul juhtudel on see faas, mis iseenesest üle läheb. Söömishäired on aga sellised seisundid, kus toitu ja söömist kasutatakse teadlikult muuks otstarbeks kui toiduvajaduse rahuldamiseks. Sel juhul on toit vahend, mille abil välditakse teadvustamata psühholoogilisi probleeme. Toit muutub mõtete keskseks huviobjektiks ja sellega seotud rituaalid pakuvad psüühikale turvatunnet. Toitumishäired on tänapäeval noorte seas laialdaselt levinud, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese
selline teenus, siis ei pea muretsema, et kliendid oleks lojaalsed teisele pakkujale. Tegevusvaldkonda sisenemiseks on seadusandliku poole pealt vaja taotleda ka taksoveoluba ja selle alusel taksodele sõidukikaardid. 5 Makrokeskkond ehk süsteem asjadest, suhetest ja tingimustest, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt: Antud tegevusala mõjutavad kaudselt tänavate, maanteede seisundid. Kui teed on auklikud, siis võib see autot kahjustada, ning sealt tulevad siis kulutused auto paranduseks. Teetööde puhul on vaja ajaliselt või marsruudiliselt asju ümber kalkuleerida. Majanduslikult mõjutab ettevõtet kaudselt ka inflatsioon, töötus jne, näiteks võib selle tõttu vähemaks jääda maksejõulisi kliente. Seadusandliku poole pealt peab Riigiteataja andmetel ettevõte vastama ühistranspordiseaduses sätestatud nõuetele.
väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. (Andrade 2015: 517). 4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL Eakate puhul on toitumisega seotud probleemidest esiplaanil eeskätt alatoitumisega või valesti valitud toitudest tingitud toitainetepuudusega kaasnevad seisundid. Eakatel võib toitainete puudus tekkida ka mõnede haiguste tõttu ning ravimite tarvitamise tagajärjel. Toitainete puuduse põhjuseks võib olla ka kehv hammaste seisund ning majanduslik olukord, samuti võimetus endale ise süüa valmistada. (Favaro-Moreira jt 2016: 507–508). Põhiliseks halva toitumusliku tervise ohumärkideks on haigus – tervisemure või krooniline seisund (nt segasus, depressioon, ägedad põletikud), mis tekitab muutusi söömises või raskendab söömist,
saab kasutada personali kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinatide Savage kriteeriumid. Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite ja tema mõju väljaõppes; 6.saab kasutada standartiseeritud mudelid. 7.modellerimismudelid arvestavad süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx=(asukoha i koordinaat X * kaubakogus, mis all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid reaalse protseesi keerukust 8.võimaldab tuua välja alternatiive 9. ei seega tegelikkuses viiakse või tuuakse i-st)/(kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i-st) Cy =(asukoha i otsustaja poolt mittejuhtivad tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust kulgevaid protsesse 10. võimaldab määrata iga üksiku komponendi mõju tulemusele ja koordinaat Y*kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i-st)/ ( kaubakogus, mis tuuakse või
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsi...
nimeks on tänapäeval bipolaarne meeleoluhäire. 5. AGRESSIIVSUS · Agressiivsus on käitumisviis,mille eesmärgiks on kahju tekitada.See ei ole terviklik haigus ega sümptom,vaid selle taustaks võib olla mitmeid eri tüüpi tegureid.Agressiivsuse ilminguks on kaklemine või kiusamine,omandi rikkumine ja julmus.Tähtis agressiivsust põhjustav haiguste rühm on psüühilised haigused,eriti skisofreenia ja muud seisundid,millega kaasneb luulusid ja hallutsinatsioone.Patsient võib üritada end kaitsta kujutletava jälitaja vastu või viia täide kuulmishallutsinatsioonide kujul antavaid käske. 6. STRESS 6.1 Haigused ja stress Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid
ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Vaatamata lisaainete kasutamise rangele normeerimisele on olemas oht, et neid võib esineda valmistootes lubatust suuremates kontsentratsioonides. See võib toimuda tänu töötajate hooletusele või valesti koostatud retseptile. Krooniliste intoksikatsioonide puhul: 1. Tekivad haiguseelsed seisundid, väheneb inimese kaitsevõime teiste haiguste suhtes või teiste haiguste kulg raskeneb. 2. Paljud ained tekitavad allergiat. Siin on aga üksikutel inimestel tundlikkus väga erinev. Peale selle ja palju olulisemad on nn. kaugmõjud, mis ei avaldu otsekohe, vaid aastate pärast või mõjutavad järeltulijaid. Need on kantserogeensed, teratogeensed ja mutageensed mõjud. Toksiline mõju sõltub doosist, mida inimene saab. FÜÜSIKALISED OHUD TOIDUS
olemasolu. Neid ravitakse psühhoterapeutiliselt, mille tuumaks on alateadvusesse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine (hüpnoos; unenägude analüüs või vabade assotsiatsioonide meetod). 5 2. ISIKSUSHÄIRED Isiksushäirete ja isiksusemuutuse alla kuuluvad kliinilise tähendusega seisundid ja väärkohastumuslikud käitumismustrid, mis on püsivad ning väljendavad inimese iseloomulikku elustiili ja enese ning teistega suhtlemise viisi. Nende käitumismustrite väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad
Hoolimata eakate regulaarsest kokkupuutest tervishoiutöötajatega jäävad sõltuvusprobleemid tihti märkamata või diagnoositakse need valesti. Paljudel arstidel puuduvad asjakohased teadmised ning praegused kriteeriumid sõltuvuse diagnoosimiseks eakatel ei pruugi olla rahuldavad. Samuti võivad jälgimist raskendada eakate seas tavalised üheaegsed haigusseisundid (nt tunnetushäired), samas kui mõned seisundid (nt ärritus, segasus) võivad olla ainete tarbimise põhjuseks või tagajärjeks. Eakad võivad oma sõltuvusprobleemi ka mitte tunnistada, sest see on kõnealuses vanuserühmas taunitud. Diagnoosimine ja hindamine Sõltuvushäirete paremaks hindamiseks eakatel on seetõttu vaja eakohaseid kuritarvitamise ja sõltuvuse ravimise meetmeid. Samuti tuleks selgemini eristada ainete tarbimise liike, et
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma
Näiteks pärsib stress immuunsüsteemi, jättes sellega organismi kaitsetuks eespool kirjeldatud haiguste suhtes ning tekitades eeldusi läbipõetud nakkuste võimalikuks taaspuhkemiseks. Stress mõjutab ka ajupiirkondi, mis reguleerivad söömist, agressiivsust ja und. Stress või haigus? Dr Abbie Lane on öelnud, et stressil ei ole mingit kindlat sümptomite kompleksi. Sageli põhineb see diagnoos muude põhjuste välistamisel. Teatud meditsiinilised seisundid, nagu näiteks kilpnäärme ületalitlus, võivad imiteerida stressi sümptomeid (südamepekslemine, higistamine, käte ja jalgade külmus, närvitsemine, ärrituvus ja unehäired). Iiveldus ja kõhupuhitus võivad osutada seedetraktihaavanditele, samal ajal kui peavalud võivad viidata rasketele peaajuhaigustele. Samuti matkivad stressi mõned südame- ja veresoonkonna haiguste sümptomid (õhupuudus, südamepekslemine, peapööritus, iiveldus
· Anonüümsete kaebuste esitamine · Ombudsman konsultant ettevõttes · Ametiühingud · Mida tugevam ametiühing, seda madalam töö efektiivsus · Lääne-Euroopa riikide kallis tööjõud püüab võidelda oma suurte töötasude ja töökohtade säilimise eest ning tõrjuda tööjõuturult kõrvale Ida-Euroopa odavat tööjõudu · Töötajate testimine füsioloogiline testimine · Depressiiv-maniakaalsed seisundid, uimasus, otsustusvõimetus ravimid, alkohol, narkootikumid · Testimine kahjustab töötajat ja tema karjääri · Töötajate salajane jälgimine · Diskrimineerimine sooline, rassiline, vanuseline palk · Eraelu privaatsuse rikkumine · Tööl on 3 funktsiooni · anda inimesele arenguvõimalus (töö loovuse funktsioon) · anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö) · produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid
x seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele (protsent, hälve, pall); x resultaatide kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid); x optimaalne juhtimisotsus. Otsustusmaatriks kus eij ea i S j on tulemus. Alternatiivid a i on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid S j on otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Tulemus võib olla absoluutarvuna või pallides. +/-E=e*Pi Kasum maksimeerida, kulud minimeerida! 1.3. Tegevuste alternatiivide ja väliskeskkonna mõju analüüs Tegutsemisalternatiivide analüüs x eesmärgi ja selle saavutamise alternatiivide määratlemine;
x määrame muutuja väärtuse jaotumise ja esinemise sageduse, arvutame sageduse esinemise tõenäosuse x arvutame muutuja jaotumise kumulatiivse tõenäosuse x kumulatiivse tõenäosuse abil leiame muutuja väärtustele vastava juhuslike arvude intervalli x genereerime juhuslike arvude rea või kasutame juhuslike arvude tabelit x modelleerime uuritava protsessi. Otsustusmaatriks ja otsustuspuu Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus P1 P2 ...Pj... Pn a1 e11 e12 ...e1j... e1n a2 e21 e22 ...e2j... e2n ...ai..
lähtekohaks Rakenduslik - teoreetilise psühholoogia distsipliinides saadud teabe kasutamine konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimu. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon Psüühlised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahtelisteprotsessidena Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära,meeleolu Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned ( need jooned, mis iselo. Inimese psüühikat kiiruse,täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu jaseisukohalt) Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta
a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, 1 vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad
mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm
· Üliaktiivsus · Oksendamine Psüühilise seisundi tunnused: · Emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi inimeste vastu, peaaegu ,,külgekleepimine" · Suurenenud seksuaalhuvi · Ängistus- ja paanikatunded · Meeltesegadus ja sellest tulenevad hallutsinatsioonid · Psühhoos Ka hallutsinogeensete uimastite uuesti manustamata võivad taastekkida lühiajalised, joovet meenutavad seisundid. Neid seisundeid nimetatakse kajaks, sest korduvad elamused, mis kuritarvitajal olid joobe mõju all. Selline seisund võib tekkida ka tükk aega pärast uimastitest loobumist ja kutsub esile tugeva ängi ja paanika. Üldjuhul ei ole inimene sellistes seisundites agressiivne ja nende tekkimise oht ajapikku väheneb. Seisund on nii LSD kui ka kanepi tarvitamise tagajärg.
ning kõnnib ringi, kusjuures teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus ja motoorsed oskused madalad. Uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus. Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse. Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul. Uneskäimine ja unepaanika on väga lähedalt seotud seisundid. Mõlemaid peetakse aktivatsiooni häireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides. Mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel, samuti tema varasemas anamneesis. Unes rääkimine pidi tingitud olema päevastest muredest, vestlustest ja üleväsimusest.. Magava inimese aju ei puhka. Unes rääkimise vastu aitab palderjan ja suhkruvesi, kindlasti tuleb vältida üleväsimust. Unes rääkimine on äärmiselt ebamugav ,sest inimene võib rääkida ebasündsaid asju ja
infoallikale (näiteks ka vestlustele omastega). Vahel saab isiksushäire diagnoosi panna ühe intervjuu põhjal, kuid enamasti on vaja patsiendiga vestelda mitu korda. Isiksushäire diagnoosimisel on oluline, et diagnoos ei pandaks mingi muu, ajaliselt piiratud psüühikahäire (nt depressiooni) ajal erinevate ja võib-olla mööduvate sümptomite põhjal. Kui isiksusehäire avaldub koos mõne muu psüühikahäirega, tuleb identifitseerida ja diagnoosida mõlemad seisundid. (Lönnqvist & Slik 2006:304) Isiksusehäireid on kaua peetud väga raskesti ravitavaiks või juba ravimatuiks, mida väljenduvad juba nende mõjutamatust ja püsivust väljendavad diagnostilised määratlused. Paljud isiksushäirega patsiendid peavad oma käitumisviise ja reaktsioone oma mina osaks ega ole valmis neist loobuma isegi siis, kui need põhjustavad ilmset kahju. Peamiseks on isiksushäirete ravis peetud mitmesuguseid psühhoterapeutilisi meetodeid.
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, glob...
alustada. Tänan Sind selle koosveedetud aja eest, selle eest, et andsid võimaluse mul ennast paremini tundma õppida, et õppisin tundma endas seda haavatavat last, kes nüüd solvunult nutab, kuna tema tahtmised ei täitunud. Armastussuhte lõppedes koged mitmesuguseid rasked tundeid: solvumist, pettumust, kurbust, viha. Lahutute aitamisele pühendunud ameerika psühholoogi Bruce Fisheri järgi läbitakse armastussuhte lõppemisel teatud etapid, kindlad psühholoogilised seisundid. Tema lahutusseminarides käsitletakse hoiakud ja tundeid, mida lahku minnes kogetakse. Meetodit väljendab 19 kivist koosnev püramiidi, mille otsa ronimine tähendab lahutusprotsessi järgset "uuesti ülesehitust" ja eneseleidmist. 1. Kõigepealt keeldutakse tunnistamast seda, et suhe on läbi. Sellest on teistele raske või peaaegu võimatu rääkida. ("Võimatu, et see on minuga juhtunud"). "Kui keegi minult veel küsib, kuidas minu abikaasa elab, siis ma vastan, et ta on surnud
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab loodus...
.................................................. 11 3 Sissejuhatus Uni on kõigi inimeste ja loomade elus loomulik, aga ka eriline perioodiline nähtus. Ligi kolmandiku elust veedab inimene unes. Unega kaasneb ka unenägude nägemine, kuid kõik ei pruugi neid alati mäletada. Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel. Uni Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik, selle ajal läbib aju mitu staadiumit. Une funktsiooniks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine.
olla täielik ja mitte täielik. 3. Patoloogiline a. hüporegeneratioon: liiga vähe või aeglaselt. hüperregeneratsioon: liiga kiiresti ja palju b. metaplaasia - tekib oopis muu kude. Mõjutavad tegurid: vanus, toitumus, elundi verevarustus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastekkevõime, innervatsioon, põletikukolde olemasolu VERERINGE HÄIRED Veresoontega seonduvad patoloogilised seisundid ja ka lümfiringehäired. Normaalse vereringe tagavad: KNS normaalne seisund Vereringe normaalne neuruohumoraalne regulatsioon 1)HÜPEREEMIA EHK LIIGVERESUS Vere hulga tõus elundis või keha osas. Veresoonte laienemine ja nende valendikus leiduva verehulga suurenemine. Põhjused: suurenenud arteriaalne juurdevool elundisse või takistatud venoosne äravool elundist ● Arteriaalne hüperaneemia- arteriaalne juurdevoolu suurenemine, ära vool on norm
1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatavas suunas mõjustama või teatavas mõttes tõhustama
18. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene ( ) Ökonomisti tüüpi inimene ( ) Esteedi tüüpi inimene (, ) Sotsiaalset tüüpi inimene (, ) Poliitiku tüüpi inimene (, ) Religioosset tüüpi inimene () 19. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töösse suhtumine, suhtlemisviisid 20. Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimeste vaheline teabe vahetuse protsess. 21. Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema sõnum, mis koosneb 4 komponendist: 1
nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. 30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast. 8 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26 9 http://www.activebaby.ee/loote-areng-teine-trimester/#.VDUhfFdcMdV 9 Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode, mida katkestavad puhkeperioodid. Sellised käitumuslikud seisundid peegeldavad kesknärvisüsteemi üha suurenevat keerukust. Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi. 35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata. Loote kokkupuuted erinevate ainetega näivad mõjutavat sünnijärgseid maitse-eelistusi. Näiteks looted, kelle emad tarbisid aniisi, ainet, mis annab lagritsale eriomase maitse, eelistasid aniisi ka sünnijärgselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
