Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"seisneb" - 367 õppematerjali

11
odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku ­ Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat saj...

Ajalugu - Põhikool
2 allalaadimist
11
pptx

MÄRGALAD EUROOPAS

A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
2
pdf

Gellneri ja Smithi seisukohad rahvuslusest

Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. Uuendu...

Ajalugu - Põhikool
3 allalaadimist
62
pptx

Kuldvillak teemal kirjandus

Tema tuntuim näidend on “Pisuhänd” Eduard Vilde Tagasi tabeli juurde Mis on haiku? Haiku on Jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus (3 rida ja 17 silpi) Tagasi tabeli juurde Mis on kulminatsioon? Kulminatsioon on pinge haripunkt Tagasi tabeli juurde Mis on metafoor? Metafoor on stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises; peidetud võrdlus Tagasi tabeli juurde Mis on lüürika? Lüürika on ilukirjandusliik, mille tekstidele on omane tundeküllasus, kujundlikkus ja hingestatus Tagasi tabeli juurde Mis on epiteet? Epiteet on kirjeldav ja kaunistav lisandsõna Tagasi tabeli juurde Mis on mõttekordus ehk parallelism? Mõttekordus ehk parallelism on ühes värsis avaldatud mõtte kordamine järgmises värsis teiste sõnadega Tagasi tabeli juurde Mida tähendab “9 korda mõõda, üks kord lõika”? Mõtle mitu korda hoolikalt läbi, kui midagi teed Tagasi tabeli juurde Mida tähendab “Valel on lühikesed jalad”? Vale tuleb kiirelt ja kergesti välja Tagasi tabeli juurde Mida tähendab “Enne töö, siis palk”? Enne tuleb vaeva näha, kui palka saada Tagasi tabeli juurde Mida tähendab “Harjutamine teeb meistriks”...

Kirjandus - Põhikool
1 allalaadimist
3
docx

Suur Prantsuse revolutsioon

III seisus lahkub ja moodustab koos vaimulikega Rahvuskogu jne.. 8. Mis sündmust peetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Dateeri see. Miks see sündmus oli murranguline? Prantsuse revolutsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist- 14.07.1789.a. Sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. Nüüd sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi pöörata. 9. Asutava Kogu eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia – mida see tähendab? Konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule Kogule. 10. Milliste reformidega likvideeris Asutav Kogu vana korra? Likvideeriti feodaalkord, tehti haldusreform ja kirikureform. Uus kord pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust. 11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus? See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning oli hiljem eeskujuks teistele riikidele 12. Mida tähendab, et Asutava Kogu põhiseaduse kohaselt kehtis Prantsusmaal võimude lahususe põhimõte? Kes on võimude lahususe autor? Montesquieu oli lahususe autor. Võim oli riigis jagatud – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik võim oli parlamendi käes. Kuningal oli veto õigus. Kohtuvõim kuulugu vaid sõltumatutele kohtutele. 13. Miks muutus kuningas Louis XVI aastatel 1791-1792 Prantsusmaa elanike silmis nii ebapopulaarseks, et monarhia asendati vabariigiga? Ta ei leppinud oma võimu vähendamisega ja proovis põgeneda Prantsusmaalt, jättis maha manifesti, mis kritiseeris teravalt revolutsiooni. Ja ta hakkas ka organiseerima võitlust demokraatia vastu. Kuningale sai saatuslikuks see, et puhkes sõda. 14. Kas kuninga hu...

Ajalugu - Põhikool
18 allalaadimist
2
docx

Aatom ja aatomituum

e. 9. Mis on laenguarv? Prootonite arv tuumas 10. Millest koosneb aatomi tuum? prootonitest ja neutronitest 11. Mis on tuuma massiarv? Tuumaosakeste koguarv 12. Mis on tuumajõud? Prootonite ja neutronite vahel mõjuv erilin...

Keemiainformaatika - Põhikool
1 allalaadimist
5
docx

SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID

Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida kaksiknõgusate prillidega. (lähedale näeb, kaugele ei näe) 11. Kuidas tekib ja milles seisneb kaugnägevus? Kuidas korrigeerida? Silmamuna lääts on liiga lühike, kujutis tekib võrkkesta taha. Saab korrigeerida kaksikkumerate prillidega. (kaugele näeb, lähedale ei näe) 12. Kuidas toimib refleksikaar? Retseptorid (meeleorganis) – sensoorsed närvikiud – KNS - motoorsed närvikiud – lihasnäärmed – ärritus 13. Millised on tingitud refleksid? Näited analüüsida Tingitud ehk omandatud refleksid on seotud suuraju koore tööga ning kujunevad õppimise ja harjutamise tulemusena, kusjuures olulised on ka varasemad kogemused. Teatud haiguste puhul võivad tingitud refleksid kaduda. Tingitud reflekside näiteks on: klaveri mängimisel klahvidele vajutamine, auto juhtimisel gaasipedaalile vajutamine j...

Bioloogia - Põhikool
2 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun