Ajaloo Kordamine Sõja järgne maailm Uus jõudude vahekord maailmas · Muutis riigipiire ja tekkisid uued riigid · Saksamaa idapoolsed alad läksid poolale ja NSV liidule · NSV liidule määrati potsdami konverentsi otsusega osa ida preisimaast koos königsbergiga · Itaalia pidi loovutama oma aafrika kolooniad · Ungari ja bulgaaria suruti tagasi 1938.a piiridesse · Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt · NSV liit võttis soomelt mitu olulist piirkonda sealhulgas viiburi linna · Uute piiride tõttu pidid paljud inimesed ümberasustuma, mis põhjustas mõnelpool vägivalda o Poolast, Tsehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati saksamaale · Muutus jõudude vahekord maailmas o Üliriigiks muutus USA, kes asus demokr...
PRESIDENT BORISS JELTSIN (1991-1999) ESIMESED ÜMBERKORRALDUSED. Pärast 1991. a. augustiputsi läks võim Venemaal demokraatlike poliitiliste jõudude kätte. Venemaa ees seisid suured ülesanded. Oli vaja luua demokraatia põhimõtetel toimiv riik ja turureegleid järgiv majandus, tekitada venelastes uus identiteet, korraldada ümber suhted Läänega ja leida endale koht maailmas. Esmaülesandeks kujunes nõukoguliku võimustruktuuri lammutamine. Kõigepealt keelustati NLKP tegevus ning ministeeriumides toimus ulatuslik kaadrivahetus. Uue majanduspoliitika raames lasti vabaks hinnad (1992), püüti juurutada vabakaubandust ning toimus ulatuslik erastamine
lõpuks olid kolm tüdrukut poisis, keda nad imetlesid pettunud. Tegelikult oli Mari viibinud allveelaevas kuu aega ning sel ajal olid Jo vanemad koju tulnud. Tuli välja, et Jo tegelik nimi oli hoopis Johannes. Ka Anto oli linna sõitnud. Mari ise sõitis samuti tagasi linna. Kodus olid kõik rõõmsad ning seal hakkas ta taas Gane järgi igatsema. Kui ta võttis lahti fotoalbumi, kus oli pilt temast ja Ganest, siis pidi ta peaaegu karjuma hakkama. See pilt oli alles ja seal seisid hoopis Mari ja Anto. Nüüd taipas tüdruk kõike. Anto oli tegelikult olnud Gane. Ta sõitis tagasi Birgiti suvila juurde ning läks väikese maja juurde, kus pidi elama Anto vanatädi. Uksele tuligi vana naine, kuid kui Mari temaga vestles, siis tuli välja, et Anto nimelist poissi pole see naine küll kohanud. * Kasulikud faktid * 1) Birgiti suvila asus Eestis, Kaldamäel. 2) Anto ja Gane olid tulnukad. 3) Kui Gane ära läks, siis kustutas ta enda seal viibimise kõigi mälust peale Mari
Tuletorni valgus oli nii hele, et paistis merele 56 km kaugusele. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365. ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. 7) Zeusi kuju. Aastal 433 e.Kr. ehitas kreeka skulptor Pheidas Olümpiasse Zeusi kuju, mis oli 12 meetrit kõrge ja kui ta oleks saanud püsti tõusta oleks ta olnud üle 35 meetri. Zeusi paremal käel seisid kreeka võidujumalanna Nike. Vasakus käes hoidis Zeus skeptrit mille otsas istus kotkas. Kuju oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja kalliskividega. Arvatakse, et kuju viidi 394 p.Kr. Konstantinoopolisse, kus see tulekahjus hävis. Tänapäeva maailmaimed 1) Taj Mahal. See on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand
.., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu." Templite juurde viivat teed palistasid samuti sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid - neljatahuline ülalt ahenev sammas. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Pülooni taga asus lahtine sammasõu - peristüülõu, kus võisid viibida vabad inimesed. Ülikud viibisid tähtsuselt järgmises ruumis - hüpostüülõues e põiksaalis.
looduslikud, inimese tervis sltus neljast ihumahlast (veri, lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada nn ja hingerahu. Samuti tles niteks Epikuros, et jumalaid pole vaja karta.
Kui Mickelson jõudis 18’ndale oli ta skoori teinud võrdseks. Playoffil ta ei alustanud driveriga vaid puu3’ga ja lõi ilusti keset fairwayd vältides bunkrit vasakul. Teise löögi sai ta ilusti griinile, ta oli mäletanud, et ta mängupartneril oli sama putt olnud ja oli napikalt mööda löönud, aga Mickelson ei löönud mööda. Kolmas Major Riietatud musta, mees kes mängib riskidega, hoidis ühe löögiga liidri kohta. Kaks puud seisid tema vastas, 207 yardi Augusta National Golfi Clubi eramajad oli tema ja griini vahel. „Ma lähen sellele“ ütles Phil Mickelson oma caddile, Jim Mackayle. Üks julge sving raud 6’ga, pall võttis perfektse trajektoori läbi tule ja vee, maandudes täpselt üle vee ja võttes positsiooni 2 meetri kaugusel lipust. Isegi kui Mickelson pani eagli putti mööda, tegi ta tagasilöögi birdiga, olles 2 löögiga ees. Nädal algas Tiger
Te võite täheldada, kuidas inimesed, kes ei taha oma juttu katkestada lasta, püüavad vältida pause lausete lõpus. Mõnikord teevad nad seda järgmise väite juurde kiirustades ja mõnikord „täitehäälitsusi” kasutades. 10. Kas distansi suurenedes silmside tugevneb või nõrgeneb? Inimesed, keda paluti vestelda kolme minuti jooksul 3 meetri kauguselt, hoidsid silmsidet kauem kui need, kes vestlesid palju mugavamalt kauguselt, umbes 1,8 meetrit. Kui katsealused seisid teineteisele nii lähedal, et tundsid end ebamugavalt (60 cm kaugusel), hoidsid nad palju vähem silmsidet kui ülejäänud kahe tingimuse puhul. 11. Kumba on raskem muuta, kas negatiivset või positiivset esmamuljet? Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu) 12. Vahele 13. Millises keskkonnas muutuvad inimesed suurema tõenäosusega agressiivseteks? (3) 1) Mürarikas keskkond
vaid see, et inimesed on tema praegusele välispinnale järjest suuremat kahju tekitanud. Gaia elukäik Elu maal sai alguse 3 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Tollel ammusel ajal oli päikesekiirguse intensiivsus arvatavasti 25% tänapäevasest tasemest madalam. Kasvuhooneefektist tingitud kliimasoojenemine, mis on täna meile suureks probleemiks, on väga sarnane äraspidise kasvuhooneefektiga, millega seisid silmitsi esimesed elusorganismid, kuigi neid ohustas mitte liigne soojenemine, vaid hoopis jahenemine ja külmumine. Päike on muutunud järjest kuumemaks ning Maale jõuab sellelt praegu rohkem energiat kui 3 miljardit aastat tagasi, mil elu alguse sai. Pikas perspektiivis kujutab Päikese kuumenemine palju suuremat ohtu elule, kui seda on tänapäevane, inimese põhjustatud globaalne soojenemine. Ligikaudu miljardi aasta pärast, hakkab Maa iga ruutmeeter saama ajaühikus
pälvis tabeli esikoha ning saadet vaatas 204 000 inimest. Õige: „Su nägu kõlab tuttavalt“ Allikas: Delfi 10/17 2. TV3 müüs klientidele tasutud uudisklippe "Seitsmeste Uudiste" saatesse, jättes saates märkimata, et algab tasutud uudislõik. Õige: „Seitsmeste uudiste“ Allikas: Delfi 09/17 Reegel: Ajaloosündmusi tunnevad sama nimetuse all paljud rahvad, nimetuse püsivust näitab esisuurtäht. 1. Sõjalaevad seisid Paldiski reidil, käisid läbirääkimised Saksa ja Vene kroonitud peade vahel – aga kuskil lähemas tulevikus kangutas esimene maailmasõda juba lahti enneolematu verevalamise ust. Õige: Esimene maailmasõda Allikas: Maaleht 10/16 2. Tallinna ülikooli endine rektor Rein Raud küsis kord: kumb oli enne, kas Leonardo da Vinci või Jüriöö Ülestõus? Õige: Jüriöö
jaguneb neljaks korruseks.Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest, kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. 6 Joonis 1Colosseum Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Joonis 2 Circus Maximus Rooma Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik.
Eestimaal 4. Milline roll oli Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb- võimuinstants oli sinu arvates kohalikus valitsemises olulisem? Põhjenda.- Kindralkuberner oli kõrgem sõjaväe juht kubermangus ning kogus ja kontrollis maksude laekumist. Rüütelkondade ül oli kaitsa rüütelkonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendada kohalikke küsimusi. Ma arvan, et rüütelkonnad olid olulisemad, sest rüütelkonnad seisid inimeste õiguste eest ning lahendas tekkinud küsimusi 5. Miks toimub Eesti-ja Liivimaal aadelkonna võimu tugevnemine 17. sajandi keskpaigaks?- Sest riigimaa vähenes pidevalt(müümise tulemusena, maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest? 6. Millise Rootsi kuninga ajal ja miks viidi Eesti-ja Liivimaal ellu mõisate reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7
korraldus. Olgu selleks siis perekonnakeskne ja taludest moodustunud agraar�hiskond v�i masinate v�iduk�igu toonud industriaal�hiskond, inimesed on ju p�him�tteliselt samaks j��nud. Erinevad �hiskonna korraldused kehtestavad aga teatud n�udmisi. Muutused �hiskonnas on tingitud kindlast asjaolust. N�iteks t��stus�hiskonna uuenduseks osutusid masinad ja vabrikud ja linlik eluviis. Hajutatult taludes elavad inimesed polnud sellega harjunud. Inimesed seisid dilemma ees: kas �ppida masinate k�sitlemine selgeks ja minna linna v�i j��da oma senise eluviisi juurde. Paljud inimesed leidsid, et vabrikut�� on tulusam ja p��dsid ka linnaeluga kohaneda. Igasugune �hiskonna muutumine toob kaasa vajaduse �mber �ppida ja uute oludega kohaneda. Elanikud, kes pole selleks suutelised, j��vad kaotajateks ning ei saavuta nii suurt edu nagu �ppimisv�imelised kaaskodanikud. Minu kindel veendumus seisneb noorte t�htsuses
On kõrtsikoopad pärani kõik lahti, vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib. Nüüd viimne tuli löögem elutahti, Mis ruttu maha käib. Ministriga joob sinasõprust lurjus ning õigust ratsapiits taas mõõdab turul*, vereaurust purjus, kus poodi viimane patriits. * Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus. allegooria 3. „Oli sügis“ Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma. Tühjas pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskund luud. Lehte liuglevat veel nägin uttu, Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, Mutta kontsaga ja nutsin siis, Nutsin, kuni politsei mu viis … 7. Kinnisvormid „Vana sepp“ – sonett 14 värsirida 4-4-3-3 11 silpi reas 8. Graafilised võtted ja iseärasused Graafilised võtted puuduvad. Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda.
Mis olid selle tagajärjed? · See oli tingitud sellest, et benediktiini kloostid ei pidanud enam kinni Benetictuse reeglitest ja distsipliin langes ning vaimsed huvid hakkasid asenduma ilmalikega, Toimus kirikuametite müümine. Kloostrite ette tõusid ilmalikud isandad, kellel vaimulikud huvid puudusid. Cluny kloostri mungad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abikeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. · Nad asutasid palju tütarkloostreid. Ja nende ideed levisid laialdaselt. Ka paavstid toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus. Hakati asutama uusi ordusi. 2. Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate?
K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli jooks, maadlus, rusikavõistlus, ratsutamine ja kaarikuvõidusõit. Enne olümpiamänge ohverdati Zeusile metssiga ning atleedid vandusid, et nad on vabad kreeklased ja võistlevad ausalt. Naiste võistlused olid pühendatud Zeusi abikaasale Herale ning toimusid iga nelja aasta järel. Võitjale kingiti villased lindid, 3 oliiviõli anumad, palmioksad ja pärjad. Kuulsate sportlaste kujud seisid templis kõrvuti jumalate kujudega. Kreeka kirjandus Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus. Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. 4 2. KREEKA KÖÖK
I Maailmasõja põhjused 1) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav
komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi".
· Otsing nii kunsti kui elu vallas eeldab linnakonteksti. Franz Kafka modernistlik metropol (näide) Protsess (kirj. 1914 - 1915 a) Ta oli mõelnud, et ta selle maja juba kaugelt ära tunneb, kas mingist välisest märgist, mida ta küll endale täpselt ette ei kujutanud, või siis suurest saginast ukse ees. Aga Juliuse tänaval, kuhu teda oli juhatatud ja mille alguses ta hetkeks peatus, seisid kumbagi kätt peaaegu ühesugused majad, kõrged hallid vaeste üürikasarmud. Praegu, pühapäeva hommikul, oli pea kõigil akendel inimesi, vestiväel mehed olid rinnuli aknalaual ja suitsetasid või hoidsid seal hellalt ja ettevaatlikult väikesi lapsi püsti. Teistel akendel oli virnas voodiriideid, mõne tagant vilksatas mõne naise salkus pea. Hõigeldi üle tänava, üks selline hõige otse K. pea kohal kutsus esile üldise naeru. Võrdsel kaugusel
suurendada. · Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased (bolsevikud), kes nägid Vene revolutsioonis vaid üht osa maailmarevolutsioonist ning käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. G. Poliitiline areng 1917. a suvel · Poliitiliste erakondade kujunemine * Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid L- Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. * Uute parteidena kujunesid: - Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus) - Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms) - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (mensevike) tiivast)
mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad
Templite juurde viivat teed palistasid sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid ehk neljatahulisee ülalt ahenevad sambad. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja
kasutusel uuelaadse muusika alavääristamiseks (Hans Pfitzneri "Die neue Ästhetik der musikalischen Impotenz"(1920) ründab otseselt muusika uuendajaid). Loomulikult nägi Adorno, kes oli koos Schönbergi ja teiste intellektuaalidega sunnitud natsiajal Saksamaalt jalga laskma, Sibeliuses tol ajal vaid establishmenti. Adorno kirjutas ka ise uut muusikat ja pooldas selle atonaalsut. Tonaalne ja atonaalne muusika seisid teineteise vastas ning heliloomingu väärtus seisnes n.ö õige poole valimises. Establishmendiga (mille hulka kuulus Goebbelsi poolt isiklikult asutamisele määratud Saksa Sibeliuse-selts) peavad võimekad loojad kahjuks hiljem paratamatu konsensuse saavutama, ehk selle eest kõrget hindagi maksma. Berliini Filharmoonias tervituskõne pidanud 76-aastane Jean Sibelius avaldas austust saksa muusikale, mitte aga sakslastele. Ei meeldinud Sibeliusele iganenud viisijupid, mida saksa
2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele.
Kell 18 võis Churchill Briti Alamkojas teatada, et liitlasi on Normandia vallutamisel saatnud edu. Inimkaotused olid olnud märksa väiksemad, kui kardeti. Umbes 132 500 mehega dessanti alustanud liitlased olid ilma jäänud 10 000 sõdurist, kellest langenud oli 3000 peamiselt õhudessantväelased ja Omaha Beachil randunud ameeriklased. Kuid pikad ja verised lahingud Seine'i äärde jõudmiseks ja Pariisi vabastamiseks seisid alles ees. Sakslased osutasid Normandias vihast vastupanu. Näiteks kulus liitlastel ühe olulisema liiklussõlme Caeni linna vallutamiseks planeeritust 33 päeva kauem. Kummalisel kombel ei teinud nende elu põrguks mitte staaikad saksa võitlejad, vaid 12. SS-tankidiviisi Hitlerjugend, nn titediviis, kes oli sõjaväkke värvatud 16aastasena otse natslikust noorteorganisatsioonist. Kuid kokkuvõttes ületasid lääneliitlased Seine'i siiski 15 päeva varem kui plaanitud, ning Pariis
templiarhitektuur ja klassikaline templi tüüp kujunes välja samuti Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk.Tihti oli lõvikehaga sfinksidel vaarao nägu.Egiptuse templi väljastpoolt üsna monotoonset seina ilmestasid ainult värvilised reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega , sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks.Mõne templi värava ees seisid päikese- jumalatele pühendatud obeliskid.Egiptuse tempel koosneb kolmest põhiruumist : lahtisest sammasõuest , põiksaalist ja pühamust.Egiptuse Templite kõige uhkem arhitekuuriline element oli sammas.Samba ülaosadele anti stiliseeritult lootose, papüüruse(pungade või õite) ja palmi vorm.Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile.Kalju- Haudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15.
Burgundias kord võrsus üks üllas tütarlaps ja kuskil maal ei loetud teist võrdselt nägusaks; ta nimi oli Kriemhild, tast kasvas tore neid. Kuid sestap tema tõttu sai surma suur hulk sangareid. See kaunis piiga oli kui armas taevaand. Ta nimel kasvüõi elu eks mehed panustand. Üksainus iluilming - nii oligi ta just. Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust. Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head - üks - Gunther, teine - Gernot, ah, uhked uljaspead, ja Giselher, neist noorim, mees parem paremaist. Need olid tema vennad. Nad hoidsid igati noort naist. Suursugused nad olid ja loomult leebed, head, jõujaksult kordumatud ning valituimad pead. Burgundias see sündis, nii hüüti nende maad. Kord hiljem Etzelburgis veel imeasju tegid nad. Ja Wormsis Reini ääres nood vürstid elasid,
võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Võimumeestele oli vastuvõetavamad akrobaadi, mustkunstnikud, zonglöörid ja köietantsijad, kelle lihtsad ja poliitiliselt süütud etendused kogusid alati palju vaatajaid. See oli rändav rahvas, kes tuli kohale laatade või suuremate pidude ajaks, tuues kaasa dresseeritud koeri, sigu, vareseid, kitsi ja ahve. Nad ise seisid pea peal, kündisid ring kätel, viskasid osavalt kukerpalli, neelasid mõõku ja tuld ning näitasid silmamoondamise trikke. Gladiaatorite võitlused Gladiaatorite võitluseid hakkasid korraldama orjapidajad, kes tahtsid võita rahva poolehoidu, et pääseda valitsevatesse riigiametitesse. Gladiaatorite mängude korraldamist loeti riigimehe tegevuse üheks tähtsamaks küljeks. Ühekorraga areenil viibivate võitlejate arv kasvas kiiresti, ulatudes kümnetesse ja isegi sadadesse
Impeeriumi kooshoidmisest unistavate tegelaste meelest tegutses Gorbatsov ebakindlalt ning tuli seetõttu võimult kõrvaldada. Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Mihhail Gorbatsov. Kevadel jätkusid ettevalmistused juba ilma Gorbatsovita, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidele. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstuskompleksi esindajad ja NLKP juhid, kes üritasid sel moel ära hoida NSV Liidu lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20. augustiks 1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSV Liidu vähemalt senisel kujul likvideerinud. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Eriti aktiivselt tegutses KGB ülem Vladimir Krjutskov
Kuid Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr
Klassikaline kreeka kirjandus kuulub antiikühiskonna tekkimise ajajärku (Homeros) ja tema arengu sellesse astmesse, mida võib iseloomustada "polisliku" ajajärguna (atika kirjandus). Roomas on aga teisiti. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema 9 süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja Euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes
Näiteks Rooma Panteoni (kõikidele jumalatele pühendatud tempel) ümara siseruumi läbimõõt oli 43,5 meetrit. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid Korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
.......................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära
Palomaga läheb ta koju kus imestusega vaatavad talle otsa Isa ning Steve peale mõnda hetke nad hakkavad rõõmus karjuma ning kallistavad Oscarit, Steve kallistab teda ppõlvedest sest Steve on lapsepõlvest olnud invaliid. Mitu päeva on Oscar Megist eemal hoidnud sest ei teadnud mida talle öelda kuni ühel õhtul istusid nad taas akendel ning Oscar ütles Megile et tal on talle midagi öelda aga see ei ole akande vahelne jutt et kas Meg saab tulla välja värava juurde. Värava juures seisid nad kaua ning Oscar suudles Megi. Nii see raamat lõppeski. 6)Jutu moraal on see et noored ei saa enda tunnetest kohe aru ja et kui sa oled oma tunnetes kindel räägi nendest ka teiele osapoole et ei juhtuks sama mis juhtus Megil. 7)1.Probleem seisnes selles et Meg ei tahtnud sõita Uus-Meremaale. Selles probleemis osalesid Meg tema vanemad nin Oscar. Probleem lahenes nii et Oscar rääkis Megiga ning veendis ta ümber et talle meeldib Uus-Meremaal ja et ta saab seal palju uusi sõpru. 2
Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides. Otseselt ei võtnud Inglismaa mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907. aastal kirjutati alla lepingule, millega jagati mõjusfäärid Aasias. Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit, millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema. Kuigi algselt oli liitude moodustamine loodud sõja ära hoidmiseks, oli just see protsess eelduseks Esimese maailmasõja tekkeks. Oma osa oli ka hoiakutel sõja vastu, mis seda pidem soodustasid. Kõigil olid meelest läinud Napoleoni ajastu õudused pigem mäletati seda au ja kuulsust, mis sellega kaasnes.
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
templeid, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel. Templid ehitati traditsiooniliselt haudehitiste juurde jumalate austamiseks. Enamasti on temlid nelinurkse põhiplaaniga ja väljaspoolt müüriga varjatud. Sissepääs templisse toimus läbi värava- pülooni. Väravaehitise ees seisid obeliskid- neljatahulised teravatipulised sambad. Obeliskid jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost ja palme). Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema
.......................7 KASUTATUD E-LEHED:..............................................................................................................8 MIS OLI BALTI KETT? 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. MIKS TEHTI BALTI KETT? 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus
ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid
Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. [--] Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid hommikuti lausa rentslis, verepiisake teraval koonul ühed tursunud ja mädanemas, teised kangestunud, vurrukarvad veel püsti. [--] Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata." . Ühel hommikul aga ei tundnud üks kojamees ennast hästi ning iga päevaga jäi ta üha viletsamaks. ,,Kaela lümfisõlmed ja jäsemed olid tursunud, küljel oli tekkinud 2 tumedat aina laienevat laiku. Näojume oli rohekas, liimerdavad huuled vahakarva, laud tinahallid, hingetõmbed katkendlikud ja lühikesed
opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid võrdlemisi kiiresti ning võtsid omaks hiina valitsemissüsteemi ja konfutsiaanliku mõttelaadi. Haridusele mingeid olulisi muudatusi ei toimunud. Opositsioonilised mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle. Kangxi pojapoeg Qianlong kehtestas
Nii hakati sel ajal esmakordselt valmistama pühadeks rukkipüülist peenleiba, mille valmistamiseks osa püülijahust keeva veega töödeldi. Alles kolmandal päeval sai sellest keedust taina segada. Selliselt valmistatud leivad olid hea pehme sisuga ja magushapu maitsega. 19. sajandi viimasel kümnendil hakati ka täisterajahust leibasid tegema sellise tehnoloogia abil. Needki leivad olid kohevad ja magushapu maitsega, eriliselt krõbeda koorikuga ja seisid kaua värskena. Muutused toimusid küttekollete ehituses. Kui varem tehti maal ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahi, siis nüüd rajati suuremad nelinurkse põhjaga (põrandaga) küttekolded, millele laoti pärast süte koristamist hapendatud tainast vormitud ovaalse kujuga leivad. Need kerkisid ja küpsesid parajalt kuumas ahjus, pealispinnale moodustus krõbe koorik. Pärast ahjust välja võtmist niisutati leivakoorikut veega ja seejärel kaeti rätikuga
tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja meheliku välimuse. Ta mängis hästi klaverit ja valdas mitmeid keeli, mis tulid esitatavate laulude juures kindlasti kasuks. Eesti keele kõrvalt rääkis ta vabalt vene, saksa, soome, prantsuse ja itaalia keelt. Minnes kontserdireisile võttis ta pea alati kavva ka publiku emakeelse laulu.Üldse kuulus ta kontserdikavva üle 500 laulu. Tihti koostas ta oma kontsertide kava väga erinevatest zanritest. Kõrvuti seisid ooperiaariad ja rahvalaulud, levilaulud, romansid ja operetimeloodiad. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas väärikalt elada ja parimas meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra. Kasutatud kirjandus: 1)''Georg Ots'' NSV Liidu rahvakunstnik Kaja Irjas, Tallinn Perioodika 1984 2) http://www.otsakool.edu
Kuid Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr
sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu - hinnatõus. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides
1979 võttis NATO vstu ostuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist. NSVL luure käivitas küll raketivastase liikumise, kuid see oli kasutu. 1980 keskpaigaks sai selgeks, et USA on relvastuse võidujooksu võitnud. Samal ajal NSVL armee nõrgenes, poldud võimeline enam isegi tavaliste relvadega võitlema, Afganistani avantüür lõpetati. NSVL kaotus külmas sõjas: NSVL liidrid seisid vastastiku Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kreml ise. NSVL-s juurdus sisepoliitiline kriis. Breznev oli haige ja vaid vormiliselt võimul, 1982 ta suri. Tema järglane Andropov püüdis administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, ta suri 1984. Järgmine president oli 72 aastane Tsernenko, kes suri 1985. NSVL oli maailma naerualune. 1980 keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitis külma sõja kaotusega. NSVL oli kaotanud oma
kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist mada-lamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr. Orjade hulgas oli nii kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti
Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis suurriikide jagunemine lõpule. Nüüdsest seisid ühel pool Antat ja teisel Kolmikliit. ESIMENE MAAILMASÕDA Sõja põhjused Ei usutud sõja võimalikkusesse, ega pingutatud selle ärahoidmise nimel Saksamaa soovis iga hinna eest Euroopas juhtpositsiooni Sõdu romantiseeriti Rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid puudusid Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja käik Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
