Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus.Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks."Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et Ptolemaios III olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske. Rhodose kolossi ajaarvamine Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade
1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u...
Hiiram andis Saalomonile sada kakskümmend talenti kulda, Saalomon Hiiramile aga kakskümmend linna Galileamaal. Hiljem kui Hiiram läks saadud linnu vaatama, ei olnud need tema silmis head. Hiiram ütles: ,,Mis linnad need on, mis sa mulle oled andnud, mu vend?" Sellepärast hüütakse neid tänapäevani ,,Kabuuli maaks". Eriti kuulsaks sai Saalomon oma tarkse poolest. Tuntuim lugu, mis illustreerib Saalomoni tarkust kõlab nii. Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees. Üks naine ütles: "Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas, mina sünnitasin kojas tema juuresolekul. Kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega, aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. Äkki tõusis ta keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle. Kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, oli ta surnud
Vastus oli õige. Seletamatul põhjusel tappis sfinks enese kohe ja teebalased olidki hädast pääsenud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega. Palju aastaid elasid nad õnnelikult. (Hamilton, 1975) Kui aga Oidipuse ja Iokaste kaks poega olid meheikka jõudnud, tabas Teebat hirmus nuhtlus. Kogu maal suri ohtralt inimesi, lõppesid karjad ja metsloomad ning ikaldusid viljapõllud. Kõik need, kes polnud veel hinge heitnud, seisid näljasurmaga silm silma vastu. Kuningas Oidipus saatis nüüd Iokaste venna Kreoni Delfisse jumalalt abi paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). (Hamilton, 1975) Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt,
Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama, Haridus-lastekasvatus oli perekonna ül, ja see sõltus perek rikkusest ja ühiskonndlikust positsioonist.
verest). Palsameerimiskunst arenes. Algul suudeti säilitada pea hiljem ka keha, seda soodustas ka kliima. 5. Arhdektuur. Hauakambrid pidid olema kõrged. Tehti püsivast materjalist kivist. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Vanim ja suurim on Hufu ehk Chopsi püramiid. Templite ees oli Sfinkside allee mis võis olla 2 km pikk.seintel olid värvilised reljeefid ja sissepääsu ehtis väravehitis püloon. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis. Mõlemad pühendatud Amonile. 6. Skulptuurid. Tehti rohkelt sambaid, Sfinkside alleesid äratamaks aukartust.Sfiksid olid peamiselt lõvi kehaga inimese peaga valvurid templite ees. Kuulsaim skulptuur on Nofretete pea mis kujutas võluvat ja inteligentset naist. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid)värvilised reljeefid
See tempel seisab seal tänase päevani ja seda tuntakse Deir el-Bahri, Põhjakloostri nime all". Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega. Hatsepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu.
Minu arvamus on, et nad mõlemad otsisid teineteiselt tuge, esimene neist liitlast Saksamaa vastu teine aga finansilist tuge. 1904 aastal sõlmiti leping ka Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Ka neid kauaaegseid vaenlasi ei liitnud muu, kui hirm Saksamaa ees. Seda liitu nimetatakse Antandiks. 1907 aastal sõlmiti veel üks leping ja sel korral Venemaa ja Ingismaa vahel. Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit, millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema. Antandi põhiliseks juhtriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Kuigi Venemaa himustas endale Türgit, oli ta liidulepingule alla kirjutades andnud lubaduse, et Türgit ta puutuda ei tohi. Ei jäänudki tal muud üle, kui oma lubadusest siiski kinni pidada.
trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid:
austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud.
Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSVLis. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSVLis erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Gorba. Kevadel jätkusid ettevalmistused juba ilma Gorbata, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidel. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstus- kompleksi esinadajad ja NLKP juhid, kes üritasid sel moel ära hoida NSVLi lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20.08.1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSVLi vähemalt senisel kujul likvideerinud.Gennadi Janajev kuulutas välja 19. augustil sõjaseisukorra, esinduskogud saadeti laiali. Riigipöörajatel oli kavas lämmatada vabadusipüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene demokraatidega
GÜMNAASIUM ROOMA ELU JA OLUSTIK Õppeaine: ajalugu Klass: 10A 2011 Sissejuhatus Essees räägin üldiselt Rooma ühiskonnast. Siis räägin ka veel seisustest, Rooma perekondadest, orjadest, Rooma kalendrist, Roomlaste rõivastusest, toidust ning ka avalikest mängudest. Need on põhilised punktid mis peaksid kirjeldama Rooma elu ning ka olu piisavalt. Kuna teema on tegelikult väga huvitav, siis otsustasin selle kohta uurida ka internetist ning sain väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt Kuna Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist, siis oli majandus- ning kultuurikeskuste areng soodne. Roomlastel olid esiv...
Selle edukus koos impeeriumi laiendamisega võimaldas Venemaal lüüa Aleksander I ajal tagasi Napoleoni sissetung. Aleksander I valitsusajal kaotati pärisorjus Liivimaal 1816 ja Eestimaal 1819. Tsaari võimu kõrgajal valitsesid: Katariina I(1725-1727), Peeter II(1727-1730), Anna(1730- 1740), Ivan VI(1740-1741), Jelizaveta(1741-1761), Peeter III(1761-1762), Katariina II(1762- 1796), Paul(1796-1801), Aleksander I(1801-1825). Neli viimast Romanovite soost valitsejat seisid ühe ja sama valiku ees. Nende impeeriumi tugevust sai säilitada vaid majandust ja haldust kaas ajastades, kuid selle tulemusena kerkis esile haritlaskond, kes hakkas kahtlema kehtiva korra otstarbekuses ning nõudis omale riigi valitsemise osa. Muutuste ja reformide ajastutel valitsesid: Nikolai I(1825-1855), Aleksander II(1855-1881), Aleksander III(1881-1894), Nikolai II(1894-1917). Vene tsaaride valitsusaeg lõppes 1917 revolutsiooniga.
Paraku käis see enamusele üle jõu. Et alustada tööd meistrina,oli aga kõigele lisaks vaja veresugulust oma senise meistri või abiellumine tema perekonda. Lisaks täitis tsunft oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni,mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Peale kõige muu tegutsesid tsunftid kui seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea liikmete käitumise eest. Need kes tegelesid tsunftivälise käsitööga nimetati tsunftijänesteks, kelle vastu käis pidev võitlus. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gilde, vaid teatud kaupade tootjad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. Keskaegsed merekaupmehed moodustasid Hansa liidu. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine
Töölispere koondas kummutipealsele oma iluasjad, tollase väikekodanliku moe kohased esemed: 2 küünlajalga, 2 ühesugust vaasi, pereliikmete raamitud fotod, paljud hoidsid seal ka piiblit, lauluraamatut ja fotoalbumit ning portselanist ja kipsist nipsasju. Ka riidekappe hakati sajandivahetusest peale sagedamini tellima. Tavapäraselt seisis kapp vanemate voodi ees, ka jaotati sellega tuba puhtaks ja köögipooleks. Paljud pered ei jõudnudki riidekappi muretseda. Riided seisid siis seinal nagis, osalt ka kirstus ja kastis. Raamatuid oli töölisperedes vähe, peamiselt olid need vaimuliku sisuga väljaanded ja laste kooliõpikud. Neid hoiti laua või kummuti laekas. Raamaturiiul oli enne esimest maailmasõda ainult mõnel perel. Tööliste kodudes võis näha ka rohelisi või punase plüüsiga kaetud pehme mööbli komplekti üksikosi - tooli või tugitooli. Perenaise abiliseks sai sajandivahetusel üha sagedamini käsiõmblusmasin
Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Aleksandriale lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seast eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS Eesti muusika rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani. Rahvuslik ärkamisaeg 1. Esimene üldlaulupidu - millal toimus? kus? millisele tähtpäevale pühendatud? - kes korraldas ja milliseid takistusi kohtas? (kes seisid vastu, miks?) - Milline oli laulupeo kava? (millised laulud, millist päritolu laulud, kõned, kaua kestis) - Kes juhatasid koore? Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. 18.6 - 20.6 1869.a Tartus, Iseseisvuspäeva puhul Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks,
1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Portugali, tähendab ebakorrapärast pool ümmargust pärli 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, pompoossus, rahutus, liialduste rohkus 4. Mis iseloomustab barokkarhidektuuri? Kahekorruseline fassaad, viilud akende ja uste kohal, Korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, kroonis kolmnurkne viil 5. Renessansiarhidektuuri ja barokkarhidektuuri sammaste asetus. Renessansiajastul seisid sambad rahulikult reas, barokkarhidektuuris aga ühinesid sambad paarideks 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? Teokarpi meenutava voluudi motiiv 7. Kes oli Itaalia barokkarhidektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma (Vatikani) linna? Giovanni Lorenzo Bernini, kavandas kolonnaadi (e. sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolomeo Rastrelli 9. B
nendest tekkis Üleväina hertsogkond. Saaremaa mis Taani võimu all oli sai Liivisõja jooksul teiste Eesti maakondadega võrreldes kõige vähem kannatada. Sellepärast seal oligi heaolu suurem. 1655-1660 Rootsi ja Poola-Leedu sõda. 1654.aastal uueks Rootsi kuningaks saab Karl X Gustav. Ta oli Rootsi armee kindral, rahvuselt sakslane ja ta õigused troonile olid kahtlevad. Venemaa oli 1654.aastal vasak kalda Ukraina endaga liitnud ja Poolaga sõda alustanud. Kui vene väed juba seisid Varssavi ja Vilnuse lähedal siis Karl X Gustav kasutas seda olukorda kavalalt ära ja ründas Poolat. Tekkis võimalus Rootsi-Poola ühisriigi loomiseks. Aga muidugi Rootsi kiire tugevnemine oli Venemaale vastu karva. Venemaa sõlmis kähku vaherahu Poolaga. Venemaa alustas sõda Rootsiga aastal 1656. Vene väed tungisid Liivimaale ja vallutasid Tartu ja ümbritsesid Riia edutult. Sõjaga tulev katk sundis sõjategevusel vahetpidada. 1658
MOSKVA-VENEMAA SÜDA Referaat 11 16.10.2010 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................4 Moskva ajalugu..................................................................4 Moskva ajalugu...................................................................5 Kliima Moskvas..................................................................5 Moskva vaatamisvärrsused.......................................................5 Punane väljak.....................................................................6 Kreml.............................................................................6 Tretjakovi galerii.................................................................7 Moskva Suur Teater............................................................8 Moskva metroo..................................................................9 Kokkuvõtte............
Nikolai I (1825-1855), Aleksander II (1855-1881) ja Alexander III (1881-1894). Võidud napoleoni sõjas ja laienemised aasiasse tegid venemaast maailma ühe võimsaima riigi. Kuid Venemaa sisemine areng oli veel lääneriikidest nõrgem, vaatamata oma kiire majanduskasvule ja pärisorjusest vabastamisele. 17 SAJANDI REFORMID JA KODUSÕJAD Suurim talupoegade ülestõus 17 saj. Suurim talupoegade ülestõus 17. sajandil puhkes Euroopas 1667 aastal. Ülestõusjad kasakad seisid vastu riigi tsentraliseerimisele. Rahutusteks liitusid pärisorjad jaüürileandjad. Mässuliste juht Stenka Razin viis oma kaaslastega mässu kuni võlga jõeni välja. Ta tahtis omavalitsuse asendada kohalike reeglitega. Tsaari armee purustas lõpuks 1670 aastal ületõusnud ning aasta hiljem püüti Stenka kinni ja tapeti. 18 SAJANDI REFORMID JA KODUSÕJAD Põhjasõja kaotus ning Peeter I surmajärgsed valitsejad 18 saj.
valdav osa eramõisad 1721 restitutsioonikomisjonid 1739 Roseni deklaratsioon vastupanu:pagemine 1765 Browne'i "positiivsed määrused" eesti aladel pole keegi kunagi nii pikalt valitsenud nagu tema fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata ta määrused, peaksid justkui tooma olulist leevendust talupoegadel olukorrale, aga kuna mõisnikud seisid selle vastu, siis selle ellu viimine täiel määral oli küsitav õigus mõisniku peale kaevata, anti selliselt, et talupoeg pidi liigse kohustuse ära tegema ikkagi, aga sai alles hiljem kaevata, sest kui mõisnik teeb talupojale ülekohut, saab mõisnik selle hüvitada, aga kui talupoeg ei tee kohustust ja kaebab, siis ta ei saa seda mõisnikule kuidagi hüvitada määratud hoopide arv, mis võis talupojale anda (30 hoopi max)
Kehvast saagist hoolimata säilitasid hispaanlased aga lootuse. Maaharimise, loomade eest hoolitsemise või kaitsevalli ehitamise asemel eelistasid mehed kulda jahtida, kui nad just niisama ei vedelenud. Meeste käitumine ärritas Kolumbust: "Nad heidavad parema meelega magama, mängivad kaarte või laisklevad töö tegemise asemel," märkis ta kibestunult oma logiraamatusse.Kubernerina viis Kolumbus oma inimesed viimse piirini. Ka need, kes nälja või haiguse tõttu vaevu jalul seisid, pandi tööle. Vastuhakkajad said piitsutada. Kui tegu oli kuberneri silmis eriti pahatahtlik, andis ta käsu patustaja nina või kõrvad ära lõigata või tal pea maha lüüa. Sellal kui Kolumbuse alamad La Isabelas tõelise türanniga kohanema pidid, oli temal voli ise oma saatuse üle otsustada. Peagi otsustas ta merele minna ning uurida Kuuba ja Jamaica rannikut. La Isabelat jäi kamandama Kolumbuse noorem vend Diego.Diego juhtimise all muutus olukord veelgi hullemaks
neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgereljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mausoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit
Draamad, kus naised on olulised, tunduvad käsitlevat: abielu ja seksuaalsust, järglaste saamine ning sugupõlvede jätkuvust. Abielu ja sugupõlvede edasikandjatena oli naistel tähtis osa. Näidendites on naised kirglikumad kui mehed ja toovad kaasa emotsionaalset pinget, naised on vajalikud kui traagika vahendid. Pärast 451. aastal eKr koostatud kodanikuõiguse seaduse vastuvõtmist hakati naisi üha sagedamini näidendeis käsiltema. Draama naised seisid endi eest. Sealsed ametnikud väitsid, et naised ei tee midagi sõjaliste jõupinguste heaks. Kui olukord on hoopis vastupidi. Naiste panus sõja heaks on ju kahekordne. Kõigepealt sünnitavad nad pojad ja saadavad sõtta. Klassikaline Kreeka naine tema riik oli tema kodu Klassikalise Ateena aega (500-300 eKr) on harjutud pidamanaise ajaloo kõige süngemaks perioodiks. Kogu naise elu möödus koduarestis. Oraator Demosthenes
ratsanikud .Teise väega kokku põrgates need read hajusid ja moodustasid võideldes sõõri, sest keskaegsed lahingud olid mees-mehe vastu võitlused, iga mees otsis vastast. Tõenäoliselt polnud reas üksteise selja taga rohkem mehi kui neli või viis, kuna muidu oleks tagumistel olnud raske lahinguga liituda ja nii oleks paljud mehed vaenutegevusest lihtsalt mõnda aega eemal olnud. Lahingus olid erinevad väosad eraldi ja moodustasid divisione või pataljone. Vibuküttide salgad seisid enamasti kolmnurkselt, nurgaga vaenlase poole. Ilmselt seisid nad üksteisest meetri-paari kaugusel ning selline asend võimaldas parimat sihtimist, kuigi seda väga palju tarvis ei länud, sest tõenäoliselt lasti nooli lihtsalt umbes mingi ala peale, kus nad tabasid vaenlaste tihedas massis ikka kedagi, kuigi vaenlaste ligemale tulles oli sihtimine rohkem võimalik ja kasulikumgi: sai lasta nt. noole otse pähe, hobuse pihta vms. Vibuküttidel
Versailles' õhku rikkus ka see, et arhitektid olid suure lossi jaoks planeerinud ainult ühe väikese käimla, ilmselt peeti neid peenes rokokoomiljöös liiga labasteks. Lossis elas aga mitu tuhat inimest. Loomulikke tarbeid käidi õiendamas pargis. Kuningal ei olnud eraelu. Kuninganna sünnitus oli riiklik akt, mille juures viibis üle 50 inimese; Tähtsamad persoonid istusid voodi juures tugitoolides, teised seisid püsti omavahel vesteldes. Tagapool roniti püsti laudadele või toolidele. Sama vähe rahu oli ka kuninga surivoodi juures, kui just tegu ei olnud nakkushaigusega, õukondlaste silme all istus kuningas hommikul ööpotil, seejuures viisakalt vesteldes (kuninga eriline privileeg ja kohustus oli rafineeritud viisakus). Kuningakultus väljenduski pidevas saatjaskonnas, erinevalt idamaisest, kus keiser, sahh või peasekretär end harva ilmutab. MERKANTILISTLIK MAJANDUSPOLIITIKA
ajastu alguse naiste õiguste eest võitlemisele. Naiste allasurutud seisund ei takistanud neid tegutsemast. Nad tegutsesid heategevuses ja avaldasid poliitilisi artikleid või isegi osalesid poliitilistes sündmustes. Suur oli naiste roll ka sotsiaalhoolekandes. Näiteks Prantsusmaal asutati mitmeid naisorganisatsioone, mille eesmärgiks oli orbude ja puudustkannatavate inimeste abistamine. Naisorganisatsioonid seisid ka ühiskonna kõrge moraail eest. Tänu hariduse ja trükikunsti arengule tuli üha rohkem naisi kirjandusse. Sageli ei kirjutanud nad küll oma õige nime all vaid valisid endale mõne mehe nime, näiteks George Sand (Judy Davis). Üks tuntuimaid romantismiajal kirjutatud teos on ,,Vihurimäe". See raamat on kirjutatud Charlotte Bronte poolt ja kirjeldab süngelt naise allasurutust ja olukorda sel ajajärgul. Ka mulle jättis raamat sügava mulje.
Mõned ajaloolased on oma hinnangutes siiski vaoshoitumad, kujutades Elizabethi äkilise ja mõnikord otsustusvõimetu valitsejana, kel oli rohkem õnne kui ta väärinuks. Valitsusaja lõpupoole kahandas rida majanduslikke ja sõjalisi probleeme tema populaarsust, kuni paljud ta alamad tundsid ta surmast kergendust. Elizabethi tunnustatakse karismaatilise esineja ning kangekaelse ellujääjana ajal, mil valitsus oli kokku varisemas ning naabermaade monarhid seisid silmitsi sisepoliitiliste probleemidega, mis seadsid ohtu nende troonid. Nii juhtus Elizabethi rivaali, Sotimaa kuninganna Maryga, kelle ta lasi 1568. aastal vangistada ning 1587. aastal hukata. Pärast Elizabethi venna ja õe lühikesi valitsusaegu pakkus tema 44 aastat kestnud valitsus kuningriigile teretulnud stabiilsust ning aitas luua rahvuslikku identiteeti. Elizabeth I 13aastasena Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Kõige tavalisem leivakõrvane oli soolasilk, mida vahetati kaluritelt vilja vastu. Jaopärast söödi ka liha, seda eriti sügisese loomatapu ja jõulude ajal. Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi, aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast. Joogiks oli kali või hapupiim, kevadeti joodi kasemahla. Kui tööd vähegi lubasid, sõi kogu pere koos pika laua taga. Pereisa koht oli laua otsas, lapsed seisid püsti, et paremini toiduni ulatuda. Vallatleda söögi juures ei tohtinud, lapsedki teadsid, et toit oli tulnud lauale raske töö läbi. 5.Talupere tööd. Töid jagus talus aasta ringi. Tööde alustamise ja lõpetamise aega aitasid peale loodusmärkide kindlaks määrata rahvakalendri tähtpäevad. Igaga neist olid seotud kindlad kombed. Suuremateks tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24
Muistsed jumalad ja uskumused Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid, et maailm lõi jumalad. Enne, kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Muistsed kreeklased olid ühed suuremad müütide loojad Euroopas. Nad andsid isegi sõna millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest. Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et i...
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. 1
Tiivulised sandaalid annavad talle tuule kiiruse, et ta saaks rahvale sõnu. Heeroldikepp selle kepi abil uinutab Hermes sügavasse unne seda, keda tahabsellega saadab ta unenägusid ning saadab ta ka surnuid allilma ning see on tema tunnusmärgiks. Muud Hermese tüüpilised atribuudid olid reisekübar ja rahakott- see näitab teda õnneliku leiu ja kasumi jumalana. Tänu sellele austasid teda vargad ja kaupmehed. Hermes kaitses ja õnnistas ka kodusid, kogu Kreekas seisid kivist hermid. (Fink, 2000) 6 hermid* - sambad jumala habemiku pea, vägeva mehelikuse tunnuse ja käsivarreköntidega millele sai pühendkingitustena ripitada pärgi. Hermese antiiksetest skulptuuridest on kuulsaim Praxitelese oma (4.saj eKr, Olümpia Muuseum), mis kujutab teda koos väikese Dionysosega teel nümfide juurde (Fink, 2000). Pilt 4. Hermes ja Dionysos (2015)
Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks
· Suured muutused moemaailmas. · Väga kiirelt arenest sport, muutus populaareseks ( 1896. Toimusid nüüdisaegsed olüpiamängud.) · Eriti populaarseks said: jalgpall, kergejõustik, raskejõustik, jalgratta sport 18.10.2013 Esimese maailmasõja põhjused ja algus 1) Nimeta sõja põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti - sõda kujutati ette romantilise, üleva ja hiilgavana · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 2) Millised olid sõdivate riikide sõjaplaanid? · Saksamaa sõjaplaan: Prantsusmaa kiire purunemine, seejärel väed itta Venemaa vastu
- Londonis St.James Park, Green Park. Inglise klassitsistliku linnaehituse uheks põhimõtteks sai regulaarse ja maalilise planeeringu uhendamine. - Regent Street. Pargid 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade umberehitamiseks? Pariis, Viin, London mida tehti? (luhidalt) Linnad arenesid nii kiiresti, mis omakorda tähendas rahvaarvu hoogsat suurenemist. See tekitas vajaduse transpordimagistraalide järgi. Seetõttu seisid Euroopa linnade juhtkonnad silmitsi linna kiire rekonstrueerimise vajadusega. Pariisi tähtsaks umberehituse põhjuseks oli kindlasti Napoleon III autoritaarne sise- ja agressiivne välispoliitika. Mida uritati saavutada: 1) Tõrjuda rekonstrueerimise käigus Pariisi kesklinnast välja proletariaat ning kaotada kitsad tänavad. 2) Kindlustada sirgjooneliste laiade tänavate abil ratsa- ja kahurväe kiire kohalesaabumine ulestõusu puhul
üle keskmise olnud. Olukord tagalas 6 Lisaks meestele tuli sõjaväele anda hobuseid ja toiduaineid. Kiiresti tekkis puudus kõigist tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, kohv, tee, petrooleum, riie jne), millele kehtestati kaardisüsteem. Hinnad tõusid, must turg lõi õitsele, raha kaotas väärtust. Paljud põllud jäid sööti, sõjaliste veostega ülekoormatud raudteedel valitses kaos, sõjalisi tellimusi täitvad tehased seisid sageli kivisöepuudusel. Viimase asjaolu tõttu alustati Eestis just tollal põlevkivikaevandamist. Otsest näljahäda Eestis erinevalt Venemaa suurlinnadest siiski ei olnud. 1915. aastal muutus Eesti rinde lähitagalaks. Siia paigutatud vägede hulk kasvas pidevalt, küündides 1917. aastal ligi 200 000 meheni, sellest suur osa Tallinna ümber rajatud Peeter Suure merekindluses. Vastavalt kasvas Eesti panus impeeriumi sõjamajandusse.
Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad (mis on ka pildil) kui kõige toredamad. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema
Loomulikult sai ta tädi käest riielda, ning pärast seda tuli talle mõtesse üks vägev plaan: ta läheb saarele, mis asub Mississipi jões. Nii ta läkski koos Joe Harperiga ja Huckiga saarele. Keegi sellest ei teadnud ja sellepärast arvasid kõik, et nad on surnud. Vahepeal tuli poistel peale koduigatsus ning Tom käis vaatamas, mis linnas toimub. Linnas olid kõik nende pärast kurvad ning laupäeval pidi toimuma leinamine. Kirikus räägiti palju poistest, kuni Tom, Huck ja Joe seisid teiste ees. Kõik läksid kohe neid kallistama ja suudlema ning pärast seda lauldi kiituslaulu. Järgmisel koolipäeval oli Tom väga uhke ja arvas, et ei leppi iialgil Beckyga. Becky aga kutsus kõiki väljasõidule. Samal päeval, kui kõik läksid koju sööma vaatas Becky õpetaja raamatut, mida ei tohtinud vaadata, ning kui astus sisse Tom, tegi ta selle kogemata katki. Ta arvas, et Tom ütleb õpetajale ära, aga kui õpetaja pärast tunni lõpus küsis kes seda tegi tõusis Tom
Templid Püramiidide lähedusse kerkisid templid. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Tihti oli lõvi kehaga ja inimese peaga suurtel sfinksidel vaarao nägu. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi värava- kahest ülespoole tõusvast müüriplokist, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa, lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik inimesed. Järgmine ruum põikasendis sammassaal oli ülikutele ja selle taga asetsevasse pühamusse võisid minna ainult preestrid. Templis oli veel mitmesuguseid ruume, nende seas varahoidlad ja raamatukogud. Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Suurimad ja
inimpahesid. Prantsuse näitekirjanik Moliere (1622-1673) alustas commedia dell' arte laadis farssidega. Tema viimased näidendid käsitlevad üldinimlikke pahesid, nende hulgas on ka komöödia "Scapini kelmused", kus naeruvääristatakse kõige rohkem inimeste kergeusklikkust. Näitemänge mängiti vabaõhulavadel ja linnaväljakutel laada ajal. Etendusteks püstitati väljaku pukkidele lava, taustaks riputati kardin. Vaatajad seisid ümber lava.Tehakse täielikke palagane. Mõned paremad komöödiatrupid said loa, et etendada oma näitemängu renessansiaegsetes kuulsamates teatrites nagu Palladios Itaalias ning Petit Bourbon Prantsusmaal. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki.cgi?Teater http://www.commedia-dell-arte.com/genhis.htm http://www.koolielu.ee/files/TEATER__EESTIS.ppt http://www.saue.edu.ee/~tiia/teater/ http://www.teater.ee/index.html?action=organ&rub=2&id=8 http://www
"Tõde ja õigus" I osa VÕITLUS MAAGA 1.Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Andres tahtis hooned kor...
Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. ( Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. ) Panteoni läbilõige Roomlased võtsid üle kreeka sambad. ( Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. ) Väga palju kasutati poolsammast. (See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. ) Sellist poolitatud, nelinurkse läbilõikega sammast nimetataksee pilastriks. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks
Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju ning asjade kokkupakkimiseks anti umbes . Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni. Küüditatute saatus 17
suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni (kõikidele jumalatele pühendatud tempel) ümara siseruumi läbimõõt oli 43,5 meetrit. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid Korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevadki meie ajaarvamise esimestest sajanditest, kui Rooma polnud enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja
asustatud alade liitmist Soomega, kuid Mannerheim ja tema mõttekaaslased pidasid kõige tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid: vastuolud Soome ühiskonnas, vene valgete soovimatus Soome iseseisvust tunnustada ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastuoluline Vene poliitika. 25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo Juho Ståhlberg. Viimane sai 143 ja Mannerheim 50 häält. Pettunud Mannerheim sõitis välismaale ning õhutas Pariisis, Londonis ja Varssavis Vene-vastase interventsiooni ideed. President Ståhlbergi aktiivsel osalemisel loodud vabariiklik Soome, kus sotsiaaldemokraadid asusid peagi taas olulist rolli mängima, ei olnud selline riik, mida Mannerheim oli ihaldnud. 1920
Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed (naine, lapsed, orjad, täiskasvanud pojad ja nende perekond)
Nii hakati sel ajal esmakordselt valmistama pühadeks rukkipüülist peenleiba, mille valmistamiseks osa püülijahust keeva veega töödeldi. Alles kolmandal päeval sai sellest keedust taina segada. Selliselt valmistatud leivad olid hea pehme sisuga ja magushapu maitsega. 19. sajandi viimasel kümnendil hakati ka täisterajahust leibasid tegema sellise tehnoloogia abil. Needki leivad olid kohevad ja magushapu maitsega, eriliselt krõbeda koorikuga ja seisid kaua värskena. Muutused toimusid küttekollete ehituses. Kui varem tehti maal ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahi, siis nüüd rajati suuremad nelinurkse põhjaga (põrandaga) küttekolded, millele laoti pärast süte koristamist hapendatud tainast vormitud ovaalse kujuga leivad. Need kerkisid ja küpsesid parajalt kuumas ahjus, pealispinnale moodustus krõbe koorik. Pärast ahjust välja võtmist niisutati leivakoorikut veega ja seejärel kaeti rätikuga
kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga. Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad. Juriidilised isikud raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult üksikisikuid. Riigimaad kuulusid kogu Rooma rahva omandiks, samuti riigi orjad. Seisid väljaspool tavalist käivet. Kuulub ius publicumi alla. Riigikassa ei olnud samuti juriidiline isik, vara kogumispaik. Erakorporatsioonid religioossed koondised, professionaalsed liidud. Ühine kassa oli kõikide liikmete ühine vara. Esimene nn juriidiline isik linnakogukonnad, kes allutati tavalisele tsiviilõigusele. Hiljem said ka kolleegiumid võtta osa tsiviilkäibest. Hakati vahet tegema korporatsiooni ja selle liikmete vahel. Kolleegiumi loomiseks vaja vähemalt 3 liiget. Hiljem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
