2. Rooma ajaloo etapid Kuningate aeg Roomas 753-509a eKr Kokku valitses seitse kuningat. Viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. eKr Rooma kuningavõim kukutati. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema. Varajane vabariik 509-265 eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud, kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega.
Meenutusi Balti ketist Õpetaja: Võttis ise Balti ketist osa. Õpetaja oli sel ajal üliõpilane ja umbes 20 aastane Balti ketist sai teada sedasi, et kõik rääkisid sellest, olid suures eufoorias ja tahtsid vene võimust vabaneda. Balti ketile sõitis Ziguliga, koos ema, isa ja vennaga. Vanaema ei saanud kaasa tulla, sest oli liiga vana. Seisid kuskil Käru ja Lelle vahel. Inimesed olid piirkonnati ära jaotatud, kes kuskil seisma peab. Inimestele öeldi, mis kellaajal peab kätest kinni võtma. Väga kihvt oli, emotsioonid olid head ja uhke tunne oli. Hiljem sai telekast vaadata, kuidas see kõik välja nägi. Ema: Võttis samuti Balti ketist osa. Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala
DAF Parkla Käisime reede veaauto firmas DAF. Kus esimesena silma hakkas suur parkla ja korralik töökoda. Parklas seisid veokad, sõiduautod, ja treilerid. Treilereid oli mitmeid näiteks autode vedamiseks kuhu mahtus umbes 6-9 sõiduautot. Oli ka teisi treilereid näiteks üks suur, mis oli mõeldud suurte ja raskete veoste vedamiseks seda sai muuta pikemaks ja lühemaks sellel oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli
(16.saj lõpp - 17 saj.) Kujunes välja 16.saj lõpul Itaalias.Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus,kaunistuste rohkus ning üleüldine lopsakus.Baroki jõudu kasutasid katoliku kirik ja monarhid oma Suuruse ja võimu näitamiseks. BAROKKARHITEKTUURI sünnikohaks on Rooma.Kõigepealt avaldus uus stiil kirikuehituses.Kirikufassaad oli kahekorruseline,seda kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad.Viilud olid ka akende ja uste kohal,seinaorvades seisid skulptuurid.Fassade külgedel kurdusid spiraalsed voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi : näis nagu oleksid seinu ülal jätkanud sammaskäigud.Tegelikult olid need maalitud.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid,pühakud või mütoloogilised tegelased
Põhiaineks igasse klaasi oli 1/3 teelusikatäit pärmi, 1 teelusikatäis suhkurt ja teelusikatäit vett (edaspidiselt segu). Külmkapi temperatuur oli 7C. Soojas oli ligikaudu 27 kraadi.Autori metoodikaks oli asetada 2 klaasi seguga külmkappi ning 2 klaasi seguga sooja lambi alla. Katse alustati kell 16.00 ning lõpetati 18:00. Kõikides klaasides oli 1,2 cm segu. 2 klaasil oli lisaks 0,5 cm õlikiht peal. 1 klaas õlita segu ning 1 klaas õliga segu seisid 2 tundi soojas lambi all. 1klaas õlita segu ning 1 klaas õliga segu seisid 2 tundi külmkapis. 5 3. TULEMUSED Klaas nr.1- Soojas olev katseklaas ilma õlita. Klaas nr.2- Külmas olev katseklaas õliga. Klaas nr.3- Soojas olev katseklaas õliga. Klaas nr.4- Külmas olev katseklaas ilma õlita. Lõpptulemusena katseklaasis nr. 1-s ja 3-s tekkisid mullid. Katseklaas nr
Kolmas piiga pajatas, et see on neiu elutuba . liikudes edasi kuuendasse tuppa, leidsid, et see on tehtud sametist. Kolmas piiga jälle pajatas, et see on neiu elutuba, kus piduriideid valmistatakse ja panevad sinisametisse. Seitsmes tuba oli aga tehtud poordist. Kolmas piiga jälle pajatas, et neiu elutuba, kus päid päid poordile pannakse, kui on poordilaste pidu. Natuke maad edasi minnes jõudsid nad õue peale kus ei olnud muru ega mulda. Õues seisid seitse aita. Õuest veel edasi minnes jõudsid õõnes maa sisse kus oli seitse ilma Sarvik-Taat nende valitseja. Kolmas piiga pajatas, et kui Sarvik-Taat sind näeb ei pääse sa enam surma suust. Sängikambris seisid Sarvik-Taadi salarelvad sarvik-Taadi abimehes olid õllekannu. Paremal pool õlu mis rammu suurendas ja vasakul pool mis rammu vähendas. Vanem õde vahetas salaja kannud omavahel ära nii, et vasakul pool oli rammu suurendaja ja paremal rammu vähendaja. Äkki kostis suur
Kartulit veel tollal ei tuntud. Pühapäevadel ja pühadel söödi ka liha ja mune. Põhjas eelistati sealiha, aga lõunas lambaliha. Ristiusuga kaasnes ka ulatuslik kala tarvitamine toiduks. Jookidest olid tuntud kali ja õlu. Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele. Kõige kõrgem oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast allpool seisid hertsogid(kunagiste hõimupealike järeltulijad) ja krahvid(kuninga piirkondlikud asevalitsejad). Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Samuti olid feodaalid elukutselised sõjamehed. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver
kontserdil 9. sümfooniaga. See oli Beethoveni viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli ise küll dirigendipuldis, lõi takti ja pööras partituurilehti, ent tegelikult juhtis muusikat kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori asutamast kurdile heliloojale vähimatki tähelepanu. Kuulmata aga kontserdile järgnenud kiiduavaldusi publikult, pöörati Beethoven näoga saali poole, et ta näeks inimesi, kes seisid püsti, plaksutasid talle tormiliselt käsi ja viibutasid kübaratega. Missa jagunes viieks osaks: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ning Agnus Dei. Vaheaeg oli peale kolmandat. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane, neljas osa, sest see oli kõige rahulikum ning eelnevatest tunduvalt lühem ja ei väsitanud seetõttu niivõrd ära. Solistidest jättis mulle kõige sümpaatsema mulje metsosopran Juuli Lill, kuna tema hääl oli minu jaoks kõige meeldivam
Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit.
taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest
kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde Kristlased ei tohtind elada islami pühakodade mošeede läheduses Sõjad Ruroopas Osmanite sõjaline edu sundis Euroopas riike koostööle Türgi sõdade eesotsas seisid Veneetsia, sest sealsed kaupmehed konkureerisid türklastega vahemerel 17. sajand teisel poolel hakkasid Habsburgid plaanima ungari tagasivallutamist Pärast 20-aastase vaherahu lõppu asusid türkalased uuele pealetungile
Advendikontsert kellamuusikaga 13. detsembril kell 17.00 toimus Tartus, Pauluse kirikus advendikontsert. Esinesid Arsis´e erinevad rühmad: täiendõppe 1. rühm, täiendõppe 2. rühm, tüdrukute ansambel ja Tartu kellade ansambel. Kõikide rühmade dirigendiks oli Mari Tooming. Rahvas hakkas kohale voorima juba poole viiest. Kui kell oli saamas juba paari minuti pärast 17, olid kõik vabad kohad hõivatud ja hilisemad tulijad seisid ukse juures püsti. Paar minutit pärast viite õhtul algaski kontsert. Kontserdi kava oli koostatud niimoodi, et järjest esinesid erinevad rühmad. Vähem aastaid õppinud rühmad enne ja rohkem õppinud hiljem. Enne iga uue rühma laval esinema hakkamist luges üks neiu rahvale järjejutuna jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga seisid kaks seitsmeharulist
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver
Eesti vabadussõda Sandra Õis Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Murrang Vabadussõja käigus
Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi
karjakasvatajatele? Palju laialdasemalt kui papüürust tunti muistsete karjakasvatajatest rahvaste hulgas loomanahka. Millal sellise kirjutusmaterjaliolemasolu avastati? Kuidas see juhtus? Kaks karjapoissi- beduiini otsisid 1947. a Surnumere ääres jeruusalemmast 25m ida poole kitsekarjast eksinud talle. Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri rullidel oli neile tundmatu. Nad müüsid rullid odava hinnaga Petlemma raamatukauplejale. Millal kasutati loomanahka kirjutusmaterjalina? Aasta pärast leidsid asjatundjad, et käsikirjad on originaalsed ja pärinevad 1. sajandist eKr. Nüüd algas
Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine.
Kreeka suurimad keskused- Sparta Koo sta j a: Ma dl i Tram m Ju hen daj a: Anne Ki v i m äe 2 010 ASUKOHT · Sparta riik oli tuntud ka kui Lakedaimon · Asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus · Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel SPARTA Kuulus Vana-Kreeka tähtsamate keskuste hulka Linnriik ehk polis Elanikkond oli väike (perioikid, heloodid, spartiaadid ) Ümbritsetud tsitadelli e. akropolisega Riigi valitsemine Kaks päritava võimuga kuningat 30-liikmeline geruusia ehk vanemate nõukogu 5 efoori Rahvakoosolek Kasvatustavad Lastele kehtis range kasvatuskord Nõrgad visati kuristikku 7-me aastaselt asusid poisid elama kodust eemal 20-ne aastaselt loeti nad täieõiguslikeks sõjameesteks 30-neselt said täieõiguslikeks kodanikeks Sõjavägi ...
rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaanile tundeelamused ja asusid analüüsima ja üldistama, astudes võitlusesse sotsiaalsete pahedega. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku väljavaated. Rühmituse eesmärgiks oli kirjandusele ja kirjanikele saada oma koht ühiskonnas. Rühmitus oli oluline, kuna seisid kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest ning viisid luule uuele tasemele. Riigi kultuuripoliitika 1920. aasta keskpaigas hakkas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. 2 aasta jooksul esines rühmitus manifestidega ja andis välja 7 numbrit ajakirja ,,Tarapita". Tundub, et paljudele inimestele, eriti võimumeestele ei meeldinud see rühmitus, kuna arvati, et ,,Tarapita" õõnestas iseseisvust.
Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Vargamäe juurde pidama jäi.Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tuleviku plaanid heitma.Kõige pealt pidi korda tegema ripakil ja laokil hooned ,elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades. Et talu müükis oli jättis vana peremees maad kündmata.Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused.Ta pani saha ette noore mära ,kes oli tuline ja räpakas,eriti kivide vahel ,mis seisid paiguti nagu hundikari varitsedes,et saha rauapuu otsa kinni karata.Mõne päevaga oli selge ,et saagu mis saab aga salakividega peab kohe võitlust algama. Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma. Kevadel alustas ta kohe kivikoristusega. Ta kaevas ka esimese kraavi jupi, et järgmisel aastal tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga. Nelipühiks said kõik viljad ka maha
maitses ja lõhnas halvasti. Kõik maitses ühtemoodi. Lapsed said endale ülesande leida lossist võti millega avada värav, mis viib Ferimonti kuningriiki. Defo saatis nad lossis olevaid lapsi välja päästma. Martinid ja Joonas lasksid ennast ruuteritel kinni püüda, et pääseda Floriana juurde. Ärgates olid nad suures saalis. Kõik lapsed olid uinutatud. Lõunal viidi lapsed suure õunapuu juurde, lapsed ruttasid õunu sööma, kuid poisid seisid, sest Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini- Martin sööstis ka õunte poole, kuid Joonas ja Martin püüdsid ta viimasel hetkel kinni. Poisid plaanisid öösel võtme varastada. Plaan õnnestus ja jõuti väravani. Järsku ümbritses neid tuhanded ruuterid, koos Mia ja salapärane poisiga Simmu. Simmu pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Nad rääkisid poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi selleks,
Ala oli läänistatud läänimeeste vahel. Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas. Läänid kuulusid väikefeodaalidele, kes aja jooksul hakkasid oma maadele rajama ka mõisaid. B) Liivi orduriik. Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- komtuurkondadeks (mille eesotsas olid komtuurid) ja foogtkondadeks (mille eesotsas olid foogtid). Komtuurid ja foogtid kontrollisid ka ordumõisaid (mille ees seisid eraldi valitsejad). Liivi ordu läänistas erinevalt piiskoppidest ja Taani kuningast suhteliselt vähe maid "tavafeodaalidele", kuna ordu tuumiku moodustasid elukutselised sõjamehed- rüütelvennad. C) Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Sealsed maahärrad- piiskopid käitusid analoogselt Taani kuningaga, läänistades maid läänimeestele vastutasuks sõjateenistuse eest. - Haldusjaotuse kohta lugege ka õpik lk
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine
Tavaliselt oli tsikuraat 30-40 meetrit kõrge. Tsikuraat oli koht jumalatele- sinna `'mäele'' minnes sai minna inimene kohtuda jumalatega ja vastupidi. Teine tuntud ehitustüüp Mesopotaamiast on valitseja palee. See oli kõrgemale astmele rajatud ja võis koosneda kuni mitmesajast siseõuele koonduvast ruumist. Väljastpoolt paistis valitseja palee massiivse ja ilma akendeta telliskivilossina. Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel poolel seisid tiibadega härjad. Siseruumide kaarlagesid kaunistasid reljeefid, mis jutustasid mingit lugu (lahingut nt). Mesopotaamia vanimad elamud on roogonnid, mille katused olid kõrkjate latvadest valmistatud. Roogonne tihendati saviga. Kui aeg edasi arenes, asendati seinamaterjal klombitud savitellistega. Telliste kasutamine ehituses võimaldas ehitistel edasi areneda võlvide ja kaarteni. Kaardunud olekus kõrkjatest valmistatud katustest leiti inspiratsiooni teha samasuguseid katuseid tellistest
ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2. Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Missugused olid tema kaugemad ja lähemad kavatsused Vargamäe suhtes? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed.
ROOMLASED VANAL AJAL. Roomlaste usust: Usuti, et maailm on täis vaime ja hingi. Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid Saturnus ja Janus.
Minu esimene koolipäev Meie kõigi elu üks tähtsamaid sündmusi minu arvates on meie esimene koolipäev- päev mil me tõstame oma jala esmakordselt koolimaja uksest sisse õpilastena. See päev jäi mulle alatiseks meelde. Oli imeilus 1.septeber, päike säras taevas ja linnud siristasid. Ma ärkasin ja ma teadsin ,et see tuleb üks tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, ...
Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aastad põrandaalused noorterühmad 1970. aastad avalikud vastupanuavaldused Infot läänemaailmast saadi 1. välisraadiojaamade kaudu 2. 1950 aastatel tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed väliskolleegidega 3. Eestis levisid välismaa muusika, stiilid, liikumised, teadusharud, kunst 4. oluliseks aknaks oli Soome, kellega 1965
viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud
See oli kooli pomo- direktor oma poja Nikoga. Pomo-direktor juba kiirendas- liikus kiiresti meie suunas, jõudis veel midagi lõugata- karjuda ka kui finally- lõpuks sõitis Marti oma pilliga- autoga meie ja pomo- direktori vahele ning vajutasime- sõitsime minema sealt. Sadasime- sõitsime selku ette, et kütust- alkoholi võtta ja meie pleissi- pind, koht minna. Selkus käidud jõudsime maja ette ja blin- kurat kui kobedad- ilusad piffid- tüdrukud seisid sissekäigu ees. Pärdillo- vend kargas autost välja ja tõmbas-läks kohe tibide-tüdrukute juurde sebima-ära rääkima. Lõpuks kui jutud selged- jutud räägitud tegime vehkat-läksime tuppa ja panime tümakat-muusikat. Mingi südaöö paiku olid naabri mutid- vanemad tädid kitsed- politsei kutsunud kõva tümmi- muusika pärast. Olime suht lääpas- purjus juba ja ei teinud ust lahti, keerasime vaid tümmi- muusikat peale. Lõpuks tõmmati
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914 ja lõppes 11.november 1918. See kestis kokku 4 aastat 3 kuud ning 14 päeva. PÕHJUSED: Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. 1) Seni oli olnud Suurbritannia kõige tugevama sõjalaendusega riik. Toimus võitlus liidrirolli pärast maailmas, sest Saksamaa soovis ümber jaotada kolooniaid. 2) Prantsusmaa soovis heastada kaotuse Saksamaa sõjas. Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass Lotringi maad. 3) Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. MÕISTEID: Muumia - Kuivatamise teel kõdunemise eest kaitstud surnukeha. Vaarao - Egiptuse valitseja.
jookseme enne kui keegi näeb. Mõned tunnid hiljem hakkas päike tõusma. Hommikused esimesed liikujad märkasid kohutavat vaatepilti tunnelikäigus. Helistati politseile ja ka kiirabile ,kuid soomlase tuvastamine kiskus keeruliseks ,kuna soomlase näost polnud midagi alles jäänud. Ainuke mis andis mingit infot mehe kohta oli foto ,mis lebas soomlase kõrval ,kus mees hoidis oma elukaaslaselt ümbert kinni ja naeratas õnnest ning ta silmad olid täis rõõmu. Nende ees seisid pildil veel kaks väikest tütart. Kahjuks ei olnud kiirabil enam midagi päästa.
Samasilt saua ja rõngasse keritud nööri, millega skulptor viitab Hammurapi seaduste jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade kujutamisel, mida aga inimeste puhul näidata ei tohtinud. Üks esimesi taolisi looma kujutisi on haavatud emalõvi. Vabaplastika figuurid istusid või seisid jäigas poosis, käed palveks rinnale ristatud. Need nägid väga kohmakad välja. Proportsioonid olid valed ja kui meister tahtis võimalikult selgelt kujutada palvetaja nägu ja käsi, siis tegi ta seda keha arvelt ning need nägid välja nagu postament. Mõnisada aastat hiljem ei toimunud erilisi muutusi. Siiski nüüd olid proportsioonid paigas, aga poos oli endiselt tardunud ja ähvardav. Kõikide kujude juures on märgata nende monumentaalsust, mis tuleneb kivi tahumisel ja töötlemisel
otsaees on nähtamatuse märk. 10.Tal olid valud kõhus, kõrge palavik , oksendamine ja muud sellised sümptomid. 11.Arst ei tulnud meest ravima, sest ta märkas mehe laubal nähtamatuse märki. Arstid ei saa diagnoosida mitte eksisteerivate inimeste haigusi. 12.Ta varastas poodidest kassasid. 13.Oma hullumeelsetel hetkedel mees varastas, tungis igale poole (sisenes hotellidesse ja jalutas mööda koridore, avas huupi uksi). Ta seisid vihma perioodide vältel tühjadel tänavatel ja saatis sõimuvaringu, nõrgas valguskumas fluorest seisvate fassaadide poole. Ta mõnitas,irvitas ja kirus.
vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad. Kõik lossiruumid paiknesid ebasümmeetriliselt umber ristkülikukujulise keskõu. Lossid olid esiteks majanduskeskustena ja teiseks usukeskustena ja kultusepaikadena, sest Kreetal polnud lossides eraldi templeid. Kolmandaks olid lossid valitsejate asupaikadeks ja poliitilise võime keskusteks. Oletatakse, et losside eesotsas seisid preesterkuningad. Kreetal puudus sõjaline otstarve ja sp olid lossid kindlustamata. Kreeta kultuuri üheks erinevuseks on see, et seal puuduvad relvad, kindlustudsed ja üldse sõjakad jooned. Sellest saab järeldada, et Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside senadele olid maalitud eredavärvilised loodusepildid, religioossed pildid ja spordivõistlused. Levinud oli härja, kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Veel üks
• Luksori temple, pühendatud Amon-Ra’le. • Hatšepsuti matusetempel. • Abu Simbeli kaljutempel. Skulptuur • Säilinud palju – arvati, et keha hävimisel läheb hing skulptuuri. • Iga inimene püüdis endast kuju maha jätta, skulptor au sees. • Materjaliks kivi ja puu. • Vaaraode ja jumalate kujutamise traditsioon muutumatu. Skulptuur • Kujud jäikades poosides, isikupära puudus, omavahel sarnased, sile kivi pind. • Seisid sirgelt üks jalg teisest eespool, käed tugevalt külgedele surutud, pilk suunatud kaugusesse, näol võimukas ja salapärane naeratus. • Skulptuurid otse eest vaatamiseks. • Lihtinimesi kujutati loomulikumalt ja isikupärasemalt. • Kujud sageli puidust ja värvitud. Skulptuurid seotud arhitektuuriga • Sfinks Giza püramiidide juures (20m kõrge ja 57m pikk) Reljeef • Enamasti madal- ja süvendreljeef hauakambrites, templite seintel ja sammastel.
Maailm külma sõja ajal Pärast Teist maailmasõda jagunes maailm kaheks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Euroopa oli jagat...
kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst. Paavsti määras ametisse Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisest. Ainult paavst võis kutsuda kokku kirikukogu. Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses. Paavsti üle ei saa kohut mõista. Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Tänapäeva usu roll on vähenenud, usutakse teatud määral aga pole enam usk põhi prioriteet. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vabam, kui keskajal. Tänapäeval minnakse
Dionüüsia oli pidustus, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid). Orkestra oli teatrilava peaosa koori asukoht, näitlejad seisid orkestral. 7. Kuhu ehitati teatreid? Palju nad mahutasid inimesi? Kreeka vanad teatrid ehitati alati templi lähedusse. Mahutasid sadu tuhandeid inimesi. 8. Teatri ehitus. Theatron. Orkestra. Proskeenion. Altar. Skeene Orkestra on ümmargune väljak, kus toimub etendus ning on ka koori asukoht. Tagaosas asus skeene, mida kasutati dekoratiivse taustana ja näitlejad valmistusid seal etenduseks. Pealtvaatajate kohad olid poolringis tõusvalt ümber orkestra. Proskeenion sammastik skeene ees
ta sisemist erutust, kui ta peas oli taas valminud mõni uus koerustüki plaan. Oma vembud suunas Toots eeskätt õpilaste ühise vaenlase Julk-Jüri vastu, kelle pilliroo keppi ning pidevat kärkimist Joosep isegi tunda oli saanud. Kord vedas ta kooli kaasa oma koerakutsika Pitsu, kes halastamatult ülejäänud koolipäevaks üksildasse tuppa kinni pandi. Suurt huvi pakkusid Tootsile ka indiaanijutud, mis olenemata õpetajate vastuolule, siiski jütsi koolikapis seisid. Millaski lõiganud ta Kiire saabasteil nööbid eest ning teised põrandaprao vahele ära peitnud. Kuid vaatamata kõigile oma tempudele, mõjub Toots siiski sümpaatselt. Ta võis olla hea sõber, optimistlik, muretu ning elurõõmus, praktiline ja sõnakas teoinimene.
Kõige rohkem aga paelusid rändureid 90 meetri kõrune Paabeli torn oma seitsme astanguga ja kuningas Nebukadnetsar II lossiparki rajatud imepärased rippuvad aiad BABÜLONI RIPPUVAD AIAD Rippuvad ajad olid rajatud kuningas Nebukadnetsar 2. lossi parki.Teist sellist aeda maailmas ei leidnud ja teda ei arvatud asjatult seitsme maailmaime hulka. Aeda pääsemine polnud kerge, sest ta asus kuningalossi kõrge müüri taga, mille väravail seisid hirmuäratavad valvurid. Ka lossi õuele ja siseruumidesse, kus saalisid kallistes rõivastes õukondlased, võis tavaline inimene harva pääseda piki müüri seisid helkivate relvadega vahimehed. Väepealikud, Nebukadnetsari juurde saabunud teiste kuningate saadikud ja Babülooniale alluvate väikeriikide valitsejad ootasid lossis tundide viisi kuningalt vastuvõttu. Lossi ruumide seinad olid kaetud eredate kuldkollaste reljeefidega kaunistatud siniste ja helrsiniste kahhelkividega
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust.
Venemaa veel Balkani maad, samuti mitmeid Aasia piirkondi - Need kaks jõudu põrkasid kokku muu hulgas Eestis ja Lätis, mida püüdsid endaga liita nii õigeusklik kui ka katoliiklik maailm - 14.saj lõpus võtsid ristiusu viimasena vastu ka Leedu valitsejad Sisekolonisatsioon • Euroopa mitte üksnes ei laienenud, vaid ka tihenes • - Sisekolonisatsiooni käigus hõlvati hõredalt asustatud piirkondi ja rajati uusi põllumaid • - Sageli seisid uute alade hõlvamise ja põllumajanduse arendamise keskmes kloostrid • - Sisekolonisatsioon tähendas ka linnade rajamist • -kesk- ja ida-Euroopas rajasid linnu ülekaalukalt sakslased – seda nii Saksamaal kui ka Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Skandinaavia riikides . • - Väga sageli kutsus valitseja sakslasi oma maale, et need linnu rajaksid • - Nii ka Mõõgavendade ordu kutsus 200 saksa kaupmeest Tallinna linna (need saabusid
Selle arvel palgati sulaseid ja teenijaid vähem. Päevalistele maksti palka vaid nende päevade eest, mil ta töötas. Päevalistena töötasid need, kel ei olnud võimalik sulaseks minna. Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele teha ka hobuse kasutamise eest. Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all.
Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal toimus Berliini blokaad, Korea sõda (1950-1953), siis Hrustsovi ajal olid kriisid (Suessi kriis, 1956) ning sotsialismi vastased ülestõusud, 1961.aastal aga Berliini müür. Breznevi valitsemise suurimad saavutused välispoliitikas olid Helsingi nõupidamine ning Afganistaani sõda.
osakaal pidevalt vähenes). Rahva protestiaktsioonide tõttu oldi sunnitud kaevandamisest loobuma. Balti kett · Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Miks tehti balti kett? · 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde
Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 aastal Jaapani kapituleerumisega. Võitjariikideks olid USA, Suurbritannia, Venemaa ning Prantsusmaa. Kaotajariikideks aga olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teise maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati
Kui sisenesin kauplusesse, siis nägin et kaupluses olid ülipikkad järjekorrad ja seal sissekäigu juures vaidlesid valju häälega müüja kliendiga. Läksin sealt mööda, kaupluses oli mul vaja osta saia, võid ja juustu. Otsisin neid tooteid kaua, kuna ei saanud kuidagi orjenteeruda seal. Üks kord libisesin-olin astunud maas vedeleva juba lötsis oleva tomati peale. Kiiresti läksin kassasse, et sellest kauplusest kiiremini välja minna. Minu ees seisid järjekorras 2 purjust ja räpastes riietes ja nedne küljes oli väga ebameeldiv hais. Olin umbes 15 min seisnud seal(minu ees oli ainult 4 inimest). Kuni jõudsin müüjaletini ja ostsin oma 3 toodet ära-oli mul süda nii paha, et lahkusin sealt suurte sammudega ja pole ma seal käinud üleüldse. Kauplus seest võiks olla värvilisem, kuna kui kõik seined on värvitud(valged), siis on ostjal igav poes käija. Klient pöörab tähelepanu ka poe välimusele, ümbrusele ja klienditeenindusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
