Siin võttis aset sündmus, mida kutsuti "päikese imeks". Kaks korda aastas, 21. märtsil ja 21. septembril, kell 5.58 hommikul, tungib päikesekiir läbi 65-meetrilisest sissepääsust ja pühamust ning puistab Amon-Ra ja Ramses II üle valgusega. Paar minutit hiljem valgusekiir liigub edasi ja langeb Harmakisele. Peale 20 minutit valgus kaob ja on märkimisväärne, et valguskiired ei lange mitte kunagi Ptah-le, kes on tegelikult pimeduse jumal. Templi seinamaalid tähistavad Ramses II sõjalist hiilgust. Luuletaja Pentaur, kes teenis Suure Vaarao õukonnas, lõi pika eepilise luuletuse Ramses Suure sõjaretkest Süürias. Luuletus, mis on hieroglüüfides kirjutatud, on graveeritud mitte ainult Abu Simbelisse, vaid ka teiste hiiglaslike templite seintele, nagu on Luxor ja Karnak. Pikkade sõdade ajal, mis peeti Hetiitide vastu (agressiivne Süüria hõim, mis oli moodustanud mitmete naaberrahvastega liite), andis Ramses II
järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur. Vääriline amet oli olla sõdur või ametnik. Filosoofia võeti üle kreeklastelt. Kihistunud ühiskond. Patriitsid ja plebeid, senat
· See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. · Esimesena krooniti 1066. aasta jaanuaris Inglise kuningas Harold. · Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani · Sai kahjustada teise maailmasõja ajal · Poeetide Nurgas on kuulsate kirjanike ja poeetide tuhad. · Retable - Vanim teadaolev paneel altarimaal Inglismaal · 14' sajandi seinamaalid Apocalypse ja viimne kohtupäev Chapteri majas on kõige ulatuslikumad · Suur kõnnitee (Cosmanti tee) suure altari ees on ainulaadne ja tähelepanuväärne objekt Sellist keerukat ja peenusliku disaini ei saa näha kusagil mujal · Inglismaa vanim uks loomanahast Big Ben · Maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn. · Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid
Tootmise koondamine ühte kohta : tööjõud + tooraine suurte tööstuspiirkondade teke.Masstoodang vajas suurt turgu ja head transporti - rahvusvaheline kaubandus, raudteed, kanalid, ookeanilaevandus 19. Miks on tähtsad järgmised isikud: · Michelangelo- maalis Sixtuse kabeli lae Vana Testamendi sündmuste põhjal ja temalt pärineb ka Sixstuse kabeli altarimaal. · Leonardo da Vinci- oli maalikunstnik, skulptor, leiutaja. Maalis seinamaalid ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa" · Kolumbus- avastas meretee Indiasse üle Atlandi ookeani · Montesquieu- Prantsuse akadeemia liige, tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest · Rosseau- Prantsuse valgustuskirjanik, Geneva instituudi õpingute juht · Robespierre- oli Prantsuse revolutsiooni tuntuim juht · Danton- Prantsuse revolutsiooni üks juhte · Napoleon- sai Prantsusmaa keisriks ja Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik
· Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad · Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt · Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid: väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):
Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid
ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid
ratsamonument, Paradiisist väljaajamine, Trinity maalingud, Medicite haua- monument DONATELLO - Taavet, Püha FRA ANGELICO - Firenze San RAFFAEL - Sixtuse Madonna, PIETER BRUEGEL vanem - Jüri, Gattamelata Marco kloostri seinamaalid, Ateena kool, Maarja laulatus, Maastik Ikarose kukkumisega, ratsamonument Tahvelmaal Maarja kroonimine Madonna roheluses Pimedad, Talupoja pulm, Madalmaade vanasõnad,
matustega seotud mälestised-ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad.Samuti avaldas mõju etruskide templid. 5. Mille poolest erineb etruski tempel vana-kreeka templist? Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt.Templi alus oli peaaegu ruudukujuline.Hoone oli põhiliselt puust.Sambad olid alguses puust, hiljem kivist ja sambaid ai asetada hõredalt. 6. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaalid? Hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. 7. Kui enamik etruski skulptuure kujutas mütoloogilisi tegelasi, siis keda kujutati sarkofaagidel ja urnidel? Urnide kaanel oli lahkunu portree.Sarkofaagidel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. 8. Kelle kuulsat pronkskuju säilitatakse Roomas Kapitooliumi Muuseumis? "Kapitooliumi emahunt" 9. Kui vana on legendi järgi Rooma linn? Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linn asutas
Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetataksepikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 4.Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. 5.Kus asus varakristliku kiriku transept ( nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept (kiriku pikiteljega risti asetsev lööv) asus pikihoone idapoolse otsa vastas. 6.Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. 7.Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 8.Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva ja erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Fland...
ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Maalingud nn. Petlikku muljet Seinamaal keisrinna Müsteeriumide Villas taotlev seinamaal Livia suvilas Roomas Pompejis Vettiuste majas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Akrobaadid. Mosaiik Noore naise portree Virsikud ja klaas Maalikunst Rooma maalikunst.
Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid
a pKr). Monumenditrad. alusepanijad, esimesed ratsafiguurid. Triumfikaared - Tituse võidukaar. Reljeefsed - ajalooallikad. Perspektiiv. Traianuse sammas. Skulptuurid ebaoriginaalsed. Porteed tõepärased, surimaskid. "Rooma naisepea" - karakteriga. Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult
sajandi lõpus. Senimaani olid esiajaloo uurijad koondanud oma tähelepanu inimese füüsilisele arengule, eeldades, et tänapäeva inimesed erinevad oma ,,primitiivsetest" eellastest nagu öö ja päev. Koopamaalid näitasid kiviaja inimesi teises valguses ja tõestasid, et omal moel olid nad niisama elutargad kui kaasaja kunstnikud. Lugu sai alguse 1878. aastal, kui hispaania aadlik don Marcelino de Sautuola avastas juhuslikult Hispaania põhjaosas Altamira maa-alustes koobastes seinamaalid. 1895. aastal tehtud samasugused avastused Prantsusmaal Vezere oru koobastes kinnitasid don Marcelino leiu ehtsust. Varased avastused viitasid paljude koopamaalingute religioossele iseloomule. Esmalt oletati, et teised kaljumaalingud olid aja jooksul maha kulunud, need aga säilisid tänu oma 6 varjulisele asukohale. Kuid hiljem hakkasid mõned teadlased uskuma, et koopad, kust
välja töötanud olulisemad nahatöötlemisriistad. Igal juhul enne kui inimene hakkas valmistama savinõusid, kasutas ta vee hoidmiseks ja kandmiseks nahkanumaid. Tööprotsessis õppis inimene tundma naha struktuuri muutmise võimalusi ja hakkas neid oskuslikult kasutama noatuppede, jooginõude, jalanõude jms. valmistamiseks. On andmeid, et sumerid tundsid juba IV aastatuhandel e.Kr. maarjajääparki. Edasi hakkasid sellega tegelema egiptlased. Nende seinamaalid kujutavad nahaparkimistöökodasid. Pärsiast ja Babülooniast on I aastatuhandest e.Kr. säilinud mõned nahaparkimisretseptid. Üks neist kõneleb naha töötlemisest puhta jahuga esmaklassilises vees, õlles ja veinis. Edasi töödeldi härjarasvaga määritud nahku suures pronkskatlas maarjajää ja tammepahkadega. Teine retsept jutustab puhta loomarasvaga töödeldud kitsenaha parkimisest viinamarjamahlas lahjendatud maarjajää ja puupahkadega
Seintel värviküllased maalingud. Hauakambris asus tema troon. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid, sambaid ja muid detaile. Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati
kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed 5 ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa (Eesti kunst). 6 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
sarkofaag. Seintel värviküllased maalingud. Hauakambris asus tema troon. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid, sambaid ja muid detaile. Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati
aastal Rostociks ja leidis kohe ohtrasti lugejaid. Kultuur - Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.Tallinna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid,mis on säilinud tänapäevani.Arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda,jõukate elanike elamud,Suurgildi,samuti Oleviste gildi maja,mis kõik on valmind enne 16.sajandi keskpaika.Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid,millest säilinud on vähe,peamiselt Saare-Lääne piiskopkonna kirkikutes.Kirikud ja kloostrid olid kulla ja hõbeda poolest üpris rikkad.1520-30-ndail aastail algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris.Sel ajal töötas Tallinnas Eesti keskaja kuulsaim maailkunstik Sittow,Tallinnas sündinud noormehest sai Euroopaski tunnustatud renessansiaja maailja.Tema teeneid vajati isegi Hispaanias ja hiljem Taani kuninga õukonnas. 8
Keskmise löövi ülaosa müüridesse jäeti aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes risti asetsev lööv. Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja viimast põikhooneks. Kiriku idaseinast väljapoole ulatus väike poolringikujuline niss altariga. Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kirku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust kaunistasid Piibliteemalised seinamaalid ja mosaiigid - värvilisest klaasist või kividest kokkupandud säravate värvidega pildid (Vt esimest pilti). Need muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Inimesed on varakristlikel piltidel väga tõsised, pühalikud ja alati riietatud pikkadesse rüüdesse.Keiser ja teised ülikud kinkisid kirikule maad ja rikkusi, millega kirik muutus suurimaks maavaldajaks ja väga mõjukaks. Piiskopid muutusid nii vägevaks jõuks, et nendega pidid arvestama ka keisrid
Tegutsesid toom -,ja koostrikoolid Uue kiriku rüpes tekkisid eeldused kogu kooliõpetuse ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutmiseks Välismaa ehitusmeistrite vahendusel jõudsid eestisse erineva päritolu ja iseloomuga arhitektuurivormid ning dekoratsioonid ( tallinna kiviarhitektuur iseseisev ehituslooming) Maalikunstis ja puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige saksamaa maalikunstis tähtsamaks alandusvormiks seinamaalid Eesti keelse trükisõna algus - Jumalateenistuse käsiraamat, Luterlik katekismus 1535 Rahvakeelsed jutlused - alamsaksakeelse Liivimaa provintsi kroonika Liivi sõda (1558-1561) Osapooled: Saksa ordu, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa Põhjused: · Võitlused ülevõimu pärast Läänemerel · Uute territooriumite vallutamine · Kaubateede hõivamine Tagajärjed: · Liivis saab otsa ordu · Vana-Liivimaa sai jagatud kolmele riigile e. kolmekuninga periood Saaremaa
Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega. Egiptuse hieroglüüfid Lõik papüüruserullilt Seinamaalid Tutanchamoni hauakambrist Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene. Arvatakse et siin ei kujutatud mitte tegelikust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat
Fifth level Borobuduri tempel: reljeefid meditatsioonist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid Indiast. Paremal Suur bothisatva, 7. saj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt. Kreeta kultuuri kutsutakse sübariitiliseks kultuuriks. Kreeta kujutised olid hästi elavad. Kasutati ka maastikumotiive. Kogu Kreeta kultuur hävis ainsa hetkega aastal u. 1500 eKr kui Thera saarel oli Santorini vulkaanipurse. Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse. Teine kuulsaim loss on Tirynsi loss.
Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on kujutatud Aleksander Suurt, pildil on Issose lahing mida kutsutakse ka Aleksandri lahinguks. Majast on leitud ka üks suur fauni kuju, mille järgi seda maja fauni majaks kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata. Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast. Seinamaalid täitsid Antiikajal tapeedi ülesannet. Suured seinamaalid pidid inimesi rõõmustama ja meelt lahutama, enamasti on kujutatud loodusvaateid või mütoloogilisi kangelasai pidutsemas või seiklemas. Näha on armastusteemasid kuid mitte otsest erootikat. Laialt levinud seinamaal oli maaling aknast või uksest, mille taga paistis maastik. Erandina on leitud Pompejist ka traagilisi seinamaalnguid, mis on seotud Dionysose kultusega. Antiikajal tekib teatud juamalatele austajateringkond
kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust.1 1.2. Ajalugu Ujumine on üks vanemaid ja klassikalisemaid spordialasid. Vanimad ujumist kujutavad kiviskulputuurid ja seinamaalid kinnitavad, et juba 4.aastatuhandel eKr 1 Eesti Entsüklopeedia (1998) , lk. 121 osati Lähis-Ida maades tänapäeva krooli ja rinnuliuumist meenutaval viisil vees liikuda. Esimene kirjalik tõend ujumise õpetamise kohta on pärit Egiptusest Keskmise riigi ajast (2052-1670 eKr).2 Varasemad teadaolevad ujumisvõistlused peeti Veneetsias 1515. aastal koos sõudevõistlustega. 1532. aastal ilmus Augsburgis esimene ujumisalane raamat. 19. sajandi alguses oli ujumine juba levinud harrastus. 3 1837
Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega. Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole
Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised. Kuulsamad püramiidid on: · Chephreni · Checpsi ( 146 m kõrge) · Mykerinos Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates). Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu
Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised. Kuulsamad püramiidid on: · Chephreni · Checpsi ( 146 m kõrge) · Mykerinos Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates). Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu
· Augustuse kuju õnnestunuim portree c. Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: · Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d. Võidusambad ja reljeefid: · Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. · Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4. Maalikunst a. Suures osas hävinud: · Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. b. Portree- ja seinamaalid: · Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. · Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. · Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. c. Temaatika lai: · Müüdid ja ajaloolised sündmused. · Loodus. · Portreed. · Eluolu. Rooma religioon 1. Varasem usund: a. Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena:
Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Pompeji seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili. 23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi.
võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju Põhja-Euroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke - kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud "Surmatants" põhiideeks surma ees on kõik võrdsed 2. Hermen Rode Niguliste kiriku tiibaltar · 3) Michael Sittow Euroopa õukondades tunnustatud maalikunstnik Russowi kroonika: · 1578. aastal ilmus Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti 16.saj
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju PõhjaEuroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud "Surmatants" põhiideeks surma ees on kõik võrdsed 2. Hermen Rode Niguliste kiriku tiibaltar · 3) Michael Sittow Euroopa õukondades tunnustatud maalikunstnik Russowi kroonika: · 1578. aastal ilmus Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti 16.saj
säilinud nende luustikke. Kasvult olid nad väikesed, rässakad, laiade õlgadega, tugevate jalgadega, lihaseliste käsivarte ja nii võimsalt arenenud haistmisorganiga, et mõned nende portreed näivad peaaegu karikatuuridena. Kuid egiptuse joonistused ei esita meile tavaliselt "tüüpilisi hetiite"; niinimetatud hetiidi jalavägi Karnaki Ramesseumis on tõenäoliselt hetiitide mõne vasalli või liitlase sõjavägi. Parema ettekujutuse hetiitide välimusest annavad meile värvilised seinamaalid, kus egiptuse kunstnikud on neile maalinud isegi heledad juuksed; indoeurooplastena pidid nad selle poolest silmatorkavalt erinema mustajuukselistest semiitidest ja hamiitidest. Riietus oli juba kolme-nelja tuhande aasta eest kehale kaitseks halva ilma vastu, kuid ühtlasi ka ühiskondliku positsiooni tundemärgiks. Kuningas ja ülikud kandsid pikki villaseid voltidega rüüsid, mis vööga kokku tõmmatud, sõdurid pikki mantleid, ja alles hiljem vahetasid nad selle lühikese,
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Pompeji seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili. 23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi
basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti.
Samad kujunduspõhimõtted ka Kreeta lähedaste saarte linnades – Akrotiri majade seintel igapäeva- elust pärinevaid motiive. Mükeene ruum oli staatilisem, lainetav liikumine asendus korrapärasema struktuuriga. Ruumi kujunduslikud põhimõtted olid tõenäolised sarnased Kreetaga, säilinud ainult üksikuid fragmente. Värvid: punane, sinine , kollane, roheline, valge, must. Ornament. Palju spiraalimotiive, rosetikujutisi, lehe- ja papüürusemotiive. Seinamaalid tihti ümbritsetud ornamentaalse raamiga. Mööbel. Mööblist ja selle materjalidest andmeid vähe. Knossose palee ühes rituaalses ruumis säilinud kivist troon ja pingid. Trooni seljatugi kõrge, lainelise äärega, trooni jalad kujundatud vesikasvudena (Euroopa esimene troon). ANTIIKAEG. KREEKA. Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. Kreeklased panid aluse klassikalistele arhitektoonilistele vormidele, kultiveerisid kunstis ja
Astoloogia on sündinud Mesopotaamias, eriti täht. peeti kuu- ja päikesevarjutusi. kunst-juhtival kohal ehituskunst, tähtsamate ehitiste rajamine kõrgetele savist platvormidele. tsikuraat-massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn, glasuurtelliste helesin. värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi. Mesopotaamia reljeef oli madal. Vabaplastika oli reljeefist veelgi kohmakam. Olid reljeefid, seinamaalid, skulptuurid. Indo-Euroopa rahvad:Hetiidid ja Pärsia suurriik-Indoeurooplased on kõik rahvad Indiast Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr
FRESKO-värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling MOSAIIK-erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks. Pildid Kapitooliumi emahunt Terrakotast sarkofaag Colosseum Pont du Gard advedukt Panteon Triumfikaar Trajanuse sammas Marcus Aureliuse ratsakuju Augustuse marmorkuju Vana patriitsi portree Mosaiigid ja seinamaalid Pompejist( Makedoonia Aleksander Issose lahingus) 14
Kuidas olid romaani ajastul omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Skulptuur, seal hulgas reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Iseloomusta romaani skulptuuri! Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga
Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo. *Sixtuse kabeli laemaal- Michelangelo *stanzade seinamaalid Vatikani lossis- Raffael. 8) Vaata õpikus lk 63 olevat Leonardo da Vinci maali Püha õhtusöömaaeg. Leia sellel vähemalt kolm renessansi maalikunstile omast tunnust! * Tasakaalustatud kompositsioon-inimesed on jaotatud kolmestesse gruppidesse. * Sellel pildil puuduvad detailid, mis segaksid täiuslikust tekitavat tunnet. * Pilt koosneb üldiselt väga peentest joontest ja korrapärasusest. 9) Vaata õpikus lk 74 Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli otsaseina Viimse kohtupäeva stseeni
· Tähtede heledus - tähistatakse kreeka tähtedega. · Tähtkujude ja tähtede nimed - kreeka mütoloogia. · Rooma numbrid. · Kirjandus teoste peamised süzeed. 16 5. ANTIIK KUNSTITEOSED. 1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama).
stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse vormi kui ka stiilse dekoori, büstide ja detailitöötluselt erakordsete , dekoratiivsetes vaasides lillekimpude poolest. Põltsamaa loss 1770 rokokoo: Lossikompleksi juurde kuulus park, mis oli sildadega ühendatud jõeäärse saarestikuga. Põltsamaa loss oli parim rokokoo stiili näide Eestis. Lossi uhkuseks olid Louis XV stiilis marmorsaal ja Louis XVI stiilis rokokoosaal. Ruume kaunistasid reljeefid, seinamaalid ja peeglid. Pärast Law surma kuulus loss krahv Aleksei Bobrinskile, Katariina ja Grigori Orlovi pojale. 1920. aastal riigistati Põltsamaa loss ja mõis Eesti Vabariigile. Lossikompleksi ilust on säilinud vaid fotokogu, sest loss ja kirik hävisid 1941. aastal sõjatules. Hävinud lossivaremeid pole veel seni suudetud konserveerida. Toompea loss 1773 varaklassitsism: Suur Linnus hõlmas künka põhjapoolse kõrgema osa, arvatakse, et sama maa-ala hõlmas ka muistne eestlaste linnus
2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
