Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. IKOONID Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Pe...
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid.Ikoonid Maalikunst Katkendlikult säilinud Elusolendite kujutamine kunstis keelatud Hävitati Bütsantsi kunstipärandit miniatuuridel Pühapildid Ikoonid Mida ja mismoodi kujutati 8. ja 9. sajand ikonoklastide liikumine Inimesi kujutavad kunstiteosed Keisrite toetus Ikonoduulid Pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoon jumalaema 19.Sajand pronks Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta Hõljuvad tühjuses Kuldne taust Ruum kujundamata Kristus ja pühakud võimukad valitsejad Enkaustikatehnika 8. saj temperavärvid Tahvelmaal Ikonostaas Tarbekunst Rikkalik ja kal...
Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused).
Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. Kus asus varakristliku kiriku transept (nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistusteks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis?
Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käi...
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Janno Reilik Bütsantsi maalikunst On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid j...
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Jan-Are Nursi Usukombed Usukombeid viidi algselt läbi varjatult. Ristiusu kultushoonete arhitektuurist saame aimu alles alates 4. sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katakombid. Leitud LähisIdas, Itaalias jms. Katakombidest leiti esimesed kunstiteosed Piiblitegelased Meenutasid inimesi rooma maalikunstis. Seinamaalid. Meenutas tavalisi rooma seinamaale. Hakkasid tekkima keerulike kristlik sümboolika. Seinamaalid olid kohmakad. Click to edit Master text styles Second level ...
KUNSTIAJALUGU Etruski kunstist Islami kunstini KÜSIMUSED: 1. Millal ja kus elasid etruskid, nende arvatav päritolu. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? 3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kuns...
Esiaeg Kiviaeg · vanimad kunstiteosed jub ürgajast(u. 40 000 a. tagasi) · kuna ei tuntud metalle ja tööriistad valmistati kivist siis oli ka nimetus kiviaeg · Vanem kiviaeg e. paleoliitikun · keskmine kiviaeg e. mesoliitikum · noorem kiviaeg e. neoliitikum · vanimad ja tähtsaimad koopamaalingud asuvad Põhja-hispaanias Altamira koopas ja Prantsusmaal Lascaux´i koobastes Valmistusviis 1. uuristati sisse looma siluett 2. kontuur täideti musta värviga 3. täideti teiste värvidega ( pruun, kollane, punane ) · kujutatimammutit · pühvlit · antiloopi · inimest Statue...
Varakristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. EesAasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima pärast Jeesus Kristuse surma. Ristiusku levitasid Peetrus ja Paulus. Jeesuse vanim õpilane. Suri Roomas märtrisurma umbes aastatel 6467. Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt s...
Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi
Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis)
o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) portreteerimine. o Tegi ALTARIMAALE. Ven. maalikunsti puhul tegemist tahvelmaalidega. Seinamaale vähe. Kui, siis seinamaalid sellised, mida võimalik seinalt maha võtta (=PANNOO) o Altarimaalidest tuntuim ven.-s SAN ZACCARIA KIRIKUS. · GIORGIONE ja TIZIAN VECELLIO Bellini õpilased ( neid oli palju ) o Giorgione suri noorelt: 32-33 aastaselt. (1477(8) 1510) o Tizian (1477-1576) o Olid head sõbrad. Töötasid koos mitmete seinamaalide maalimisel. Seinamaalid hävinenud. Suur vaidlus tekkis G. ja T. tööde autorlusega o Tizian tuntum. G. tööd
Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
tavaliseks. 1.-2. sajandil Grandharas loodud kujud loovad seoseid hellenismiga. Sellest kujunesid välja ka mediteerivad Buddha kujud. India kujutatava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. saj p.Kr.). Hilisemal ajal sulas hinduism kokku budismiga. Sellest ajast on kuulsaimaks templiks Khajurahos, mis oli kunagi ühe võimsaima valitsejadünastia pealinn, aga mis hiljem dzunglisse kasvas. Peale skulptuuride olid Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure ja huvitava osa neist moodustasid seinamaalid, mille üldmulje oli muinasjutulik. (nimi) (klass/kool)
Limbourgid. Nende tähtsaimaks teoseks on Berry Hertsogi "Tundideraamat", mis on ka miniatuurkunsti esiteoseks. Võeti kasutusele tahvelmaalid, mida pole siiski väga palju säilinud. Tekkis 2 suurt koolkonda: FIRENZE ja SIENA. Firenze tähtsaimaks kunstnikuks oli GIOTTO. Tema õpetaja CIMABUE hakkas esimesena tahvelmaale valmistama, kuid neist pole ühtegi säilinud. GIOTTO töödest on säilinud seinamaal ASSISI PÜHA FRANCISCUSE KIRIKUS ja ARENA KABELI SEINAMAALID PADOVAS. Siena koolkonnast on kuulsaim MARTINI SIERA RAEKOJA SEINAMAALID.
räpased. Mõjutused kubismist Olulisemad esitajad: Jaohn Solan, Thomas Hart Benton, Andrew Wyeth, Grant Wood Grant Wood Ameerika gootika, 1930 Thomas Hart Benton Parks, the Circus, the Klan, the Press 1930 Grant Wood Stone City, Iowa 1930 Mehhiko kunst Mehhiko kommete ja Euroopa avangarismi segunemine 1930-ndatel andsid monumentalistid olulise tõuke seinamaalikunstile Ühiskondliku poliitilise seisuga seinamaalid olid saavutanud enneolematu taseme ja koha Temaatika oli enamasti võetud ajaloolistest teemadest ja mõjutustes Kunstnike vasakpoolsed vaated Tuntuim kunstnik: David Alfari Siqueiros David Alfari Siqueiros Frida Kahlo autoportree Mehhiko Ameerika piiril 1932 Totalitaarsete riikide kunst Vaimne terror ja püüd kontrollida rahvast Avangardistlik kunst oli totalitaarsetele riikidele kasutu ja ohtlik. Uuenduslik
· Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi.
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3 2. Ehituskunst............................................................................................. 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus................................................................................ 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst kujunes välja III aastatuhandel e.m.a. Egeuse mere saartel.
Kirik oli ilmakaarte suunas orjenteeritud ida- läänesuunaline. Uks läänepoolses otsas. Basiilika läänesuunaline. Uks läänepoolses otsas. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia katedraal
laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Seinamaalid Seinamaalidel kujutati pidulikke sündmusi , eriti noorukeid usulise sisuga härjamängude juures. Kujutati ka jumalannasid, naispreestreid ning ka taimi ja loomi. Seinamaalid ja reljeefid olid üldiselt rõõmsavärvilised ja heledad.
Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu ,,Kodalased" petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid H. Lhote on teeninud oma leidudega suurt tähelepanu. Uskumus maaväliste jõudue loomingust. Fantastiline kunst e. sürreaalne kunst. Arhitektuuris toimus aga tormiline areng. Tekivad esimesed kivist asulad, mida ümbritsevad müürid ja vallikraavid. Vanimaks peetakse Jeruusalemma lähedal asuvat Jerikot u 8 at eKr. Leitud omapäraseid skulptuure inimkolpadest, mis on värvitud. Catal Hieyuk tähtis kultuurikeskus, kaubanduskeskus. See oli linn kus puudusid tänavad
endast 16 vanema Raffaeli poolt, et ta oli talle nagu poja eest, keda ta polnud suuteline armastama enam rohkem. 5 Looming Ta oli vähem mitmekülgne kui Leonardo ja vähem jõuline kui Michelangelo, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja puhtamalt Tema looming oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. Kuigi Raffael on vastu võtnud mõjutusi erinevatelt kunstnikelt ei ole tema looming otsene jäljendamine. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. Teosed
Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kuna seinamaalid olid tehtud väga erineval ajal, erinesid need üksteisest päris palju. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Maalide temaatika on mitmekesine
looma maksa põhjal ennustasid tulevikku. Täringumäng oli religioosne. Etruskid võtavad üle kreeklastelt ja rooma etruskidelt jn. Säilinud on hauamälestised, mida on palju. Selle kaudu saab teada kultuuri ja kunsti. Hauad asuvad rühmadena, maapealsete kuplitega. Maasisesed kivisse rajutud hauakambrid, mis olid tihti seest sisustatud kui elutuba. Aknad ja ukseavad maalitud. Seinamaalidel kujutati meeleolukaid stseene. Surmajärgne elu ei pidanud olema ei parem ega halvem. Etruskide seinamaalid on looduslähedased ja emotsioonikad. (nt: Fresko Tridiniumi hauast Torquinia). Püütakse rõhutada isikupärasust. Urnid olid savist või kivist, kus oli lahkunu portree peal. Sarkofaagid olid poollamavas asendis, mis olid põletatud savist terrakota tehnikas. Arhitektuur Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad. Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3)
-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4) Puudub erootiline teema 5) põhiline on vaimsus Arhitektuur: 1) katakombid 2) hauakambrid St. Constanza 3) kirikud Püha Peetri kirik Maalikunst: 1) Eeskujuks basiilika 2) Tugev Rooma mõju 3) Seinamaalid, mosaiigid 4) Raamatumaalid ehk miniatuurid 5) minium 6) pärgament Skulptuur: Vahaskulptuuri polnud, et mitte sarnaneda paganatega. 1)reljeefid 2)krutsifiks jeesuse kujukesega rist 3) sümbolid nimbusega lambatalleke
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses)
• Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood (1889 – 19775) (1892 – 1942) • Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaalid. • Tänu revolutsioonisündmustele anti mehhiko kunstnikele suuri tellimusi. • Tugevad ja jõulised maalid. Diego Rivera Jose C. Orozco (1886 – 1957) (1883 – 1949) Frida Kahlo David A. Siqueiros (1907 – 1954) (1896 – 1974)
hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii sai alguse raamatumaal. Kunstis välditi skulptuure, kuna püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele
Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst. Tähtsaimaks portreemaal, teemaks mütoloogilised ja igapäevased sündmused. Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid. Sageli maaliti avatuid uksi. Mosaiigikunst kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid. Varakristlik kunst. Esimene varakristlik kunst: katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid. Inimesi kujutati harva. Maaliti kristlikku sümboolikat: 1) mees, kes kannab õlal lammast (Kristus) 2) tuvi (püha vaim) 3) kala 4) hiljem lisandusid ristid Ladina ja Johannese. Hiljem tekkis reljeefikunst. Basiilika
koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade
ANTIIKAJA KUNST Vana-Rooma ja Vana-Kreeka antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks, mis kestis ajavahemikul 800 eKr500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör ...
Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus või rõivastus. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul. Maalikunst. · Tuntuimad kunstnikud olid Pompeji, Herculaneum, Stabiae. · Kunsti kasutati ka igapäevaelus ning oma kodude kaunistamisel, näiteks seinamaalid tahvlimosaiigid ja põrandamosaiigid. · Tihti jäljendati maalidel loodust ning tõetruid inimesi, vahest ka silmapetet. · Maalide temaatikas olid esile tõstetud kirjandus, mütoloogia, natüürmort ning ka loodusvaade.
üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas 6. valgmik kesklöövisein, mis kõrgus arkaadide kohal, basiilika põhiline tunnus 7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval 9. apsiidi süvendis asus altar 10. pidulikumaks muutsid hoonet seinamaalid eriti mosaiigid, materjaliks klaaskuulid 11. valitsevad värvid heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker 12. isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti 13. rikkalik rõivastus inimestel 14. kiriku idaosa ja altar kõige rohkem kaunistatud
ümberehitatud · OXFORD ja CAMBRIDGE ülikoolide vanemad osad ja kirikud on gooti stiilis Itaalia: · Ei olnud kõrgeid ehitisi, tornid eraldi kampaniilidena. · FIRENZE TOOMKIRIK marmorstiilis · VENEETSIA DOODZIDE PALEE ühiskondlik hoone. · Kõige suurem gooti ehitis MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katusel · SIERRA RAEKODA e. SIERRA PALAZZO PUBBLICO kõrged ja massiivsed tornid. Võimsad seinamaalid, tornidel suur kell Saksamaa: · Kirikud kõrgeimad · STRASBOURGI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · KÖLNI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · ULMI KATEDRAAL 1 torniga · MAARJA KIRIK Lübeckis 2 torni Hispaania: · Kahe läänefassaaditorniga, väiksemad · Põhja-Hisp. BURGOSE KATEDRAAL o Franco peakorter o Sinna maetud Cid Eesti: · Tallinna raekoda 15.saj gooti stiilis, torn hävis, nüüd renessansi stiilis
11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkompositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaalid ja monumentaalsed- ehk seinamaalid Paiguta sõnad lahtritesse kuhu nad kõige paremini sobivad: GRAAFIKA SKULPTUUR MAALIKUNST TARBEKUNST ARHITEKTUUR trükipress reljeef pliiats keraamika arhitekt trükiplaat ümarplastika tahvelmaal portselan fassaad modelleerimine õlivärvid sepised sisekujundus Väljaraiumine pintsel moekunst sakraalne
kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne. Näiteks usuti, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub sama ka jahil pärisloomaga. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat
8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A. Senff Dresdenist). Maal: A.M.Hagen, W.F.Krüger, A.J.Klünder (+gr....),F.L. von Maydell, F.S Stern, gr. A.PH.Clara (=Klara), G.F. Schlater (lito) jt. Tallinnas: kunstiõpetus Toomkoolis (õp. E.H Schlicting jt.) maal: G.A. Hippius, K.F. v. Kügelgen, G.V. Kügelgen, Th.Gehlhaar jt.
Arensburgi hotell Essee Deili Lemsalu RK-12 Arensburgi hotell on välis- ja sisearhitektuurilt väga omapärane. Kokku on sulandatud maitsekalt modernistlik ning sajandite tagune ehitus. Hoonele lisavad vürtsi veel seinamaalid ja mööbel. Hotellis asub kaks restorani, 46 tuba, spa ja veinikelder. Veinikeldris serveeritakse jooke täpselt õigel temperatuuril, veidi trööstitu oli ainult aknatagune, mille võiks täita näiteks eriliste pudelitega või vitrzaaiga, sest valgust ta väga palju kambrisse niikuinii ei paku. Edasi suundusime a la Carte restorani, mille kohta ei oska ühtegi halba sõna kosta. Standarttoad, vanas osas, olid veidi elupäevi näinud kuid me ka kuulsime, et
Kunstiajaloo eksam Pilet nr 1 1.Kunstiliigid: 1)MAALIKUNST Maalikunast annab edasi värvilist maailma.Maalida võib lõuendile,klaasile,paberile,krohvile,portselanile,puidule. Maalid jaotatakse demaatika järgi: 1.portreemaal 2.natüürmort ehk vaikelu. 3.aktimaal 4.maastiku maal 5.zanrimaal ehk olustikumaal 6.interöörimaal ehk hoone sisevaade. Maalid jaotatakse suuruse järgi: 1.monumentaal maalid e.lae-ja seinamaalid 2.tahvel maalid 3.miniatuurmaalid e.medaljonimaalid 2)SKULPTUUR Skulptuur on kujutava kunsti haru,mis püüab mingist kõvast materjalist edasi anda eseme ruumilist kuju.Skulptuuril on olemas kõrgus,laius ja sügavus. Skulptuure jaotatakse: 1.ümar skulptuurid e.vaadeldav igast küljest. 2.reljeefsed skulptuurid,toetuvad mingile kindlale pinnale ja on vaadeldavad ainult ühest küljest. Reljeefsed jagunevad kõrgreljeefsed,mis ulatuvad pinnast küllaltki välja,madalreljeefsed ulatuvad
Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed · mõjutas: Touluse-Lautrec, Picasso, neegriplastika · A. Chagall · peamised motiivid: sibulkuplitega kirikud, loomad, juutide eluolu · unenäolisus, poeetiline sidusus, sõltumatu tsentraalperspektiivist · looming sürrealismi moodi, enne MS fantastiline kunst ''Mina ja küla'' · armastajapaarid õhus lendamas ''Sünnipäev'' · suured seinamaalid UNESCO peahoone · nooremalt tume koloriit, hiljem puhtad spektrivärvid
Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti. Järgmisel paarikümnel aastal tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi. Tema töödes on renessanslikult uudset: ruumi kujutamine, figuuride eemaldumine taustast. Pühakud on kiriku poolt pühaks kuulutatus ja relegiooselt austatud isik. Märter on isik kes oma pühendumuste tõttu on hukka saanud. Levinuim teema itaalia kunsitis 15. saj. Oli ilmalik kunst. Seinamaalid olid fresko tehnikas,maalitud puutahvlile temperavärvidega, raamile pingutatud lõuend oli õlivärvidega. Õlivärvid-pärinevad madalmaadest, on vastupidavad,võimalik palju segada. 15. saj. Hakkasid kunstnikud kujutama maalidel ilusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimesele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Nad tegid seda valguse ja varju ning tsentraalperspektiivi kasutamise abil. Esimene edukas murrangulise tähtsusega kunstnik oli vararenessanssi
Gooti stiil Janvel anderson 7b P ä r n u Va n a l i n n a P õ h i k o o l 29.02.2012 Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12.sajandis kuni 16.sajandini. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint Denis kloostri kiriku koor. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525) Gooti arhidektuur Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute ...
· Basiilika-piklik hoone, mis on alati paigutatud läänest itta, sissepääs asus läänepoolses osas. Seda tüüpi ehitisi kasutati ligi 1000 aastat, sealjuures seda koguaeg täiustades. · Lööv-piklik kiriku osa. · Valgmik-keskmise löövi akna osa; tähtsaim basiilika tunnus. Kirik sarnanes põhiplaanilt "T" tähega ja selle tähe püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja põikkriipsu põikhooneks. Lihtsa kirikuhoone seinu kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid(värvilistest klaasitükkidest või kivikestest seinapildid) ROMAANI KUNST. Lääne-Euroopa 10-12 sajand. (Itaalia, Hispaania,Prantsusmaa- romaani keelt kõnelevad riigid ARHITEKTUUR: · kaared(ümarkaar), võlvid · basiilika kirikuhooneid ühendati tornidega Romaani kirikud olid paksude kiviseinadega ehitised. Paksude seinade tõttu oli raske aknaid teha. Lööve katsid silindervõlvid või siis ristvõlvid. · Piilar-kirikuhoone tugipost
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
Bütsansi kunst. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes la...
Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides Seinamaalid Mosaiigid (kivid ja klaas) Raamatukunst (pärgament) miniatuurmaal Triptühhon 3me osaline altaripilt (avatav altar) Temaatika Pühakirja lood (eelkõige Vana Testament) Inimesed on pikkades rõivastes, tõsised, pühalikud Värvid: heleroheline, kuld, helesinine, lillakas ooker Katkend Kuningate raamatust, folio 1 r, Quedlinburg Itala, c. 42550. Kasutatud materjal INTERNET! (sest raamatuid ei viitsinud sirvida! )
Klassikaline ajastu-traunud poos kaob,keerukad liigutused,kujud igast küljest vaatamiseks,näod tõsised,tugijalg. Hilisklassikaline ajastu-rõhutati dramaatikat,skulptrid rahutud,saledamad. Hellenistlik ajastu-mõõtmed tihti hiiglaslikud, tugvate tunnete väljendamine. Vanakreeka maalikunst Säilinud ainult keraamika (vaasimaalid) ja seinamaale hauakambritest. 1)kuidas nimetatakse teisiti kreeta mükeene kultuuri?Miks? 2)Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid 3)Mille poolest erinevad Kreeta ja Peloponneseose asulad? 4)Mille poolest erinevad dooria,joonia ja korintose sambad?Milline neist stiilidest on vanim? 5)Millised materjale kasutaisd vanakreeka kujurid? 6)Millise suure muutuse tüi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7)Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8)Miks lõid kreeklased nii palju meeskate? 9)Mille kaudu saame aimu vanakreeka maailikunstist? 10.Milliseid vanakreeka vaasimaali stiile tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
