Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Skulptuur: Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu). Seetõttu pole figuuridel näha kontraposti jälgimist. Tekkis hoopis S- tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased. Kõikidest õhkub suursugust ja samas ka lahket väärikust, siirast usutunnet, selgust ja kindlust. Pühakud Chartres'i katedraali portaalil; Reimsi katedraal. Püha Peetrus; Reimsi katedraal.; Viimsepäeva stseen; Reimsi katedraal
Oletame, et kõik molekulid liiguvad võrdsete kiirustega ja pind S, millele mõjuvat rõhku arvutame, asub yz-tasandis. Põrgete arvu rehkendame molekulide ruumtiheduse n (molekulide arv kuupmeetris) ja liikumiskiiruse v abil. Kui molekulid liiguksid kõik x-telje ehk baasivektori suunas, jõuaks meie pinnatükini ajavahemiku jooksul molekuli. Kui lugeda põrge seinaga absoluutselt elastseks, hakkaksid molekulid pärast põrget liikuma vastassuunas ja sama kiirusega - , seega muutuks nende impulss võrra. Pinnatükile S mõjuva rõhu valemis asendame ja saame rõhu p väärtuseks . Paraku ei anna see valem meile otsitavat rõhku. Molekulaarfüüsika üheks eelduseks,
See on terava nägemise piirkond, mis võimaldab meil näha ja lugeda. Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ei ole olnud hea, võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid (mikroaneurüsmid, verevalumid, võrkkesta turse ja rasvade ladestus). Selliste muutuste korral areneb võrkkesta verevarustus ja ühtlasi toitainete ja hapnikuga varustatus. Hakkavad tekkima uued veresooned, mis püüavad verevarustust taastada. Need pole aga täisväärtuslikud, on hapra seinaga, võivad kergesti puruneda ning anda silmapõhja verevalumeid. Diabeetilisel retinopaatial on kolm staadiumit- mitteproliferatiivne, preproliferatiivne, proliferatiivne. Mitteproliferatiivne retinopaatia on algstaadium. Silmapõhjas esinevad väikeste veresoonte laiendid 24 (mikroaneurüsmid) ja võrkkesta turse. Nägemisteravus tavaliselt muutunud ei ole.
75. Projektsuuna märkimine. 76. Projektjoone märkimine. 77. Projektkõrguse märkimine. 78. Projektkaldega joone märkimine. 79. Horisontaalse väljaku märkimine. 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
72. Projektsuuna märkimine. 73. Projektjoone märkimine. 74. Projektkõrguse märkimine. 75. Projektkaldega joone märkimine. 76. Horisontaalse väljaku märkimine. 77. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
Triumfikaari on säilinud mitmeid, neist hiliseim on pühendatud keiser Constantinusele, seal on näha juba Rooma reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud. Paljud lammutati keskajalja uusajal ehitusmaterjali hankimiseks. Erandiks on Fortuna Virilise tempel. See on hästi säilinud, näha on kreeka ja etruski mõjutusi. Paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus nagu kreeka peripteeril, naose ette jääb sügav eeskoda (portikus), külgedel on seinaga ühenduses poolsambad. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. See oli kõigil planeedinimedega jumalatele pühendatud tempel. Panteon on keerulise konstruktsiooniga, kuppel on tehtud betoonist, siseruumiks oleva silindri diameeter on võrdne kupli diameetriga. Colosseumi kõrval oli teiseks suurejooneliseks vaatamängudekohaks hipodroom Circus Maximus.
millest ülemine (varras) osutub punktiks. Seetõttu on reaktsioonjõud N 2 risti alumisega, s.t. risti põrandaga. Seejures on jõud N 2 suunatud risti põrandaga ülespoole (kuna ta peab varrast üleval hoidma, mitte alla tõmbama) . Kolmandaks vaatame varda toetust alumise otsaga seina vastu. Siingi on 2 kokkupuutuvat pinda, millest vasakpoolne (varras) osutub punktiks. Seetõttu on reaktsioonjõud N1 risti parempoolsega, s.t. risti seinaga. A ND Kui lisada siia veel varda raskusjõu G ka, siis olemegi saanud joonisel 4.5 kujutatud jõudude skeemi antud
Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3. VIIMISTLUSTELLIS kujult ja mõõtmetelt täpsem ja ilmastikukindlam. Külmakindlus üle 25 tsükli. Võib olla nii täis kui auk tellis. Külgpind sile, sooneline, ruuduline, harjaspind. Puhasvuukmüüritise ladumisel, laotakse ülejäänud seinaga kokku. 18. 4.SAMOTT-TELLIS suure tulekindlusega savist. Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18
Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport;
kitsus, munajuha ampull). Sisemisel viljastamisel purskub seemnevedelik tuppe. Spermid tungivad lihasjõul emakakaelast munajuhasse, kus ampullis ootab munarakk. Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad. Termotaksis – ampulli ja ülejäänud munajuha vahel on termperatuuri vahe, ampull on soojem ja spermid liiguvad sinna poole. Kemotaksis – progrestroon on atrandandiks, spermid liiguvad isthmuse poole. Isthmuse piirkonnas peavad spermid seonduma munajuha seinaga, et saaks toimuda kapatsitatsioon. Kapatsitatsioon muudab spermi viljastamisvõimeliseks, see vabaneb emakaseinalt ja jõuab taksiste abil munarakuni. 300 miljonist spermist jõuab viljastumise kohta 200. Sperm läbib munarakku ümbritsevad barjäärid, toimub akrosomaalreaktsioon ja membraanide sulandumine. Munajuha kitsuse kaudu suunatakse viljastatud munarakk emakasse. Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Kapatsitatsioon muudab spermid viljastamisvõimeliseks
Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE ehk kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks. Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes (õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist
Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport; b)
kraadi madalam kehatemperatuurist. Munandikott on toetav struktuur munandite jaoks. Munandid Munandites paljunevad ja valmivad seemnerakud ning toodetakse androgeene. Munandid on ovaalsed paarisnäärmed, millest kumbki kaalub 10-15 grammi. Osaliselt katab munandeid seroosmembraan. Seemnetorukestes on rakud, millest toodetakse sperma ja Sertoli rakud (toetavad spermatogeneesi). Seemnetorukeste vahele jäävad Leydigi rakud, mis eritavad testosterooni. Munandimanus Külgneb munandi tagumise seinaga, on pikliku kujuga. Siin valmivad seemnerakud ja see on nende hoiustamise koht. Spermarakk 60 mikromeetrit pikk, koosneb peast (selles tuum 23 kromosoomiga, katteks akrosoom) ja sabast, mis jaotub kaelaosaks (sisaldab tsentrioole, need moodustavad mikrotuubuleid, mis jäävad ülejäänud saba koostisse), keskmiseks osaks, mis sisaldab mitokondreid, ja pikimaks osaks. Gonodotropiini vabastav hormoon (GnRH) hakkab sekreteeruma puberteedi ajal. See stimuleerib
voolutoru: nendes kohtades, kus kiirus on väiksem, peab rõhk olema suurem ja vastu-pidi. §38. Bernoulli võrrand. Vedeliku iga osakese energia koosneb kin. energiast ning pot.energiast Maa raskusväljas. En. juurdekasv avaldub: E=((Vv22/2)+Vgh2)-((Vv12/2)+Vgh1). Ideaalses vedelikus sisehõõrdejõud puuduvad, seepärast peab energia juurdekasv olema võrdne tööga, mille sooritavad rõhumisjõud. Rõhumisjõud voolutoru seintele on risti toru seinaga selle igas pun-ktis, seega nad antud juhul tööd ei tee. Nullist erinev on ainult lõige-tes S 1 ja S2 rakendatud jõudude töö. See töö A= p 1S1l1-p2S2l2 = =(p1-p2)V. Võrrutanud avaldised E ja A, jaganud saadud võrrandi liikmed V-ga ning kandnud ühesuguste indeksitega suurused ühele võrrandipoolele, saame: v1 /2+gh1+p1=v2 /2+gh2+p2. Lõiked S2 ja S2 olid võetud suvaliselt, seepärast võib väita, et voo-lutoru igas lõikes on 2 2
parameetri sõltuvus temperatuurist on valitud nii, et skaala oleks kooskõlas gaasitermomeetri omaga: et temperatuuri väärtused langeksid kokku gaasitermomeetri näitudega. Valemist (5.4) tuleb välja põhimõttelise tähtsusega järeldus: et gaasi rõhk on põhimõtteliselt positiivne suurus, siis ei saa ka absoluutne temperatuur olla negatiivne. Temperatuuri minimaalne võimalik väärtus on null, siis on ka rõhk null, seega siis molekulid ei põrku enam anuma seinaga, st. molekulid ei liigu. Sulavasse jäässe asetatud gaasitermomeeter näitab rõhku ps , seega Ts = 273,15 K. Siit tuleneb Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalade vaheline seos: T = t +Ts . 5.3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasis. Kelvini skaalas mõõdetud temperatuur on võrdeline ideaalse gaasi rõhuga (valem (5.3)), rõhk on aga gaaside kineetilise teooria põhivõrrandi (5.1) alusel võrdeline molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energiaga
ja olla toitaineid juhtivaks organiks, neid kiudusid nimetatakse ka puidukiududeks. Trahheiidid on 2-10mm pikad ja 0,02-0,05mm laiad, õõnsad rakud. _____________________________A. Roos______________________________ 15 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 29. Okaspuidu rakud. A- säsikiire rakud (parenhüümrakud); b- kevadpuidu trahheiid; c- sügispuidu traheiid e puidukiud Väiksemas koguses esineb puidus veel parenhüümrakke, st õhukese seinaga pehmeid rakke, mille ülesanneteks on toitainete vahendamine ja säilitamine. Selliseid rakke leidub peamiselt säsikiirtes ja neil on samuti vedelikke juhtiv ja toitaineid salvestav ülesanne. Okaspuidu säsikiired on kitsad ega ole nii lopsakad kui lehtpuudel ja paljale silmale nähtamatud. Säsikiirte rakud asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt mitmerealiste kihtidena. Nad annavad säsikiirtele tugevuse, kuid neil on puidu kasutamisele ka teatud tehniline tähtsus
Gooti kujutav kunst. Prantsusmaa: Inimestele üritatakse anda isikupärast ja loomulikku välimust, pööratakse rohkem tähelepanu inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartes'i katedraali läänefassaadil. Figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse, figuuride kehad on veel tinglikud, jäigad aga nad on juba vähem seinaga seotud, gootilik on aga see, et nende näod on realistlikud gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet. Kõrggootika- inimesel on olemas keha (st et keha on nähtav riiete alt), ja pole enam tihedalt seotud arhitektuuriga. Õiget anatoomilist liikumist kehas sees ei ole ja sellepärast püütaksegi liikumise väljendamiseks panna nad S-poosi ehk gooti poosi. Kontraposti veel ei kasutata. Itaalia: Iidse Rooma traditsioonid ühendatakse gootikaga. Erilisi muutusi ei toimu.
gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme, seega anatoomia täpne arvestamine polnud oluline. 4.Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres'i katedraali läänefassaad portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kuigi enamiku figuuride kehad on veel tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. 5.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Kõrggootikat esindavad kõige paremini Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid. 6.Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7
küll aga on enterotsüüdi pinnal lokaliseeritud ensüümid, mis valendikus oma toime kaotaksid. Luumenisse võib sekundaarselt ensüüme sattuda mukoosarakkude uuenemise käigus, kui irdunud mukoosarakud koos mikrohatu pinnal olevate ensüümidega luumenisse langevad. Peensooles on valendikusisene seedimine, mis toimub keset soolevalendikku kõhunäärme ensüümide ja anorgaaniliste komponentide osavõtul. Kontakt(membraan-)seedimine toimub peensoole seinaga vahetus kontaktis olevate ensüümidega, küümus peab olema vahetus kontaktis peensoole seina ensüümidega hariäärisel. Laktaas, maltaas sahharaas, enteropeptidaas- need ensüümid ei lahku hariääriselt (vastasel korral kaotavad oma aktiivsuse). Et küümus ei oleks pidevalt sama ensüümiga kontaktis, ongi vajalik küümuse liikumine. 8.6 Peensoole motoorika liigid ja regulatsioon Esineb kahte liiki motoorikat: Propulsiivne => küümuse transport, mittepropulsiivne => küümuse segamine
arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. · II- KLASS LEHTSAMBLAD. Umbes 2/3 maailma sammastikust. Liike umbes 25 000.
kaeluse serva all, söögitoru külgseintes lõpuspilud, mille kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine (suurem) ning kõhtmine närvitüvi. Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega N: lukiuss. Sulgpeased koloonialised mereloomad, kes elavad enamasti pehme seinaga torudes nagu hüdralaadsed või sammalloomad. Limanaha rakud üheripsmelised (neelhingseil on mitme ripsmega). Loomikud võivad olla varre kaudu omavahel ühenduses, või ka üksinda ringi liikuda. Kehaosad: kärss ehk suukilp, mis eritab maja seina ja mille abil saab majas libisedes kulgeda; kaelus, millele kinnitub 2-8 paari sulgjaid haarmeid, igaühe küljes palju kombitsaid; kere, mille alguses on üks paar lõpuspilusid. Sool pöördub tagant taas ette; pärak on suu ligidal
Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu. Kõige paremas seisukorras olid vundamendid, millel oli puidust veelaud ja lubjamördiga parandatud kivide vahed. Probleeme oli vähem vundamentidel, mis jäid seina pinnast sissepoole või olid seinaga samas tasapinnas (vt. Joonis 2.4 ülal paremal). 16 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Kui ehituse ajal pole hüdroisolatsiooni paigaldatud, siis saab seda lisada esimese rea palkide vahetuse käigus või kui palgid on veel heas seisus, siis aitab oluliselt ka korraliku veelaua
Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel
suurema molekuli massiga (ning ka suurema molaarmassiga) gaasi soojusjuhtivustegur on väiksem. Kuid temperatuurist ja molekulide ristlõikepindalast sõltuvad nii gaasi soojusjuhtivustegur kui ka gaasi sisehõõrdetegur ühtemoodi. Seose (3.6) abil võib kirjeldada ka soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides, kuid soojusjuhtivusteguri iseloomustamine – millest see sõltub, ei ole nii lihtne. Kui tegemist on mitmest erineva soojusjuhtivusteguriga kihist koosnevast seinaga kogupaksusega z , siis sellise liitmaterjali korral on pindala S läbiv soojusvoog S T q= , z 1 z2 z3 (3.7) ... 1 2 3 kus z 1, z 2, z 3,. .. on erinevate kihtide paksused ning 1, 2, 3, ... on vastavalt nende kihtide
Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhesid ja karvu. Põhikude – toestav kude, kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. – a) Parenhüüm – elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest (käituvad ka kui tüvirakud). – b) Kollenhüüm – elusad, paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres. – c) Sklerenhüüm – valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Seemnete ja viljade kestas. Juhtkude e. vaskulaarkude - juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..............................................................
Sajandi teisel poolel püüti tuba vabastada suitsust, juurde tekkisid külmad kambrid, mis polnud köetavad, kuid nendes sai suvel elada. Hiljem hakati rehetoa ahju seina teisele poole soojasein, mille abil sai soojana hoida ka teisi tube. Hiljem hakati majadele ehitama ka korstnaid (see arenes väga vaevaliselt: 40-datel hakati ehitama, massilisemaks muutus 70-datel). Reheahju kõrvale või ette tehti eraldi koht, millel sai toitu valmistada. Hiljem hakati seda ka seinaga eraldama, ning sellest kasvas välja eraldi köök. 19. saj lõpul hakati ehitama uusi eraldiseisvaid talumajasid (talupojad nimetasid neid häärberiteks). Ruumid olid suuremad ja moodsamad. Võeti kasutusele uued ehitamis- ja viimistlusvormid. Lautasid hakati laialdasemalt kasutama. Ehitati laudpõrandaid ja laudseinu (ennekõike kambritesse). Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid
Naistel sageli vasknaasklid. Savinõud. Osad puust kirstudes. Põletusmatust vähe. Moraavias on põletatud surnuluid leitud kas mingites urnilaadsetes anumates või niisama maetud. Puust kambrilaadsed haudehitised. Mõnedes piirkondades megaliithauad, kivist kirstud. Keraamika: pruun, punakaspruun, oranz v kollakaspruun. Sageli nöörivajutised. Nõud ornamenteeriti üleni: põhiliselt geomeetrilise ornament, nöörivajutised. Ornament võis olla täidetud valge pastaga. Nõud õhukese seinaga jooginõud (sügavad ja suhteliselt kitsad). Selline nõutüüp levis kiiresti peaaegu kogu Euroopas. Olid ka jämedamakoelised savinõud. Peene töötlusega savinõusid kõige sagedamini matmispaikades. Metallid: vask, kuld, isegi pronks. Ehted: kullast, pronksist. Vasest nõelad, ehted (nt kõrvarõngaid ja sõrmuseid). 13 Põhja-Euroopa neoliitikum
Toitainete lõhustamine toimub peensooles intensiivsemalt sooleseina vahetus läheduses. Seinalähedaste protsesside intensiivsus on tingitud fermentide hulga suurenemisest seoses nende absorbeerumisega sooleseina poorsel pinnal. Seega lõhustuvad toitained efektiivsemalt kohas, kus toimub nende imendumine. Soole motoorika: rütmiline segmentatsioon (soole seinalihaste kontraktsioon) peensoolest jämesooldetoidusegamine; muljumine peensool, jämesooltoidumassi kontakti suurendamine soole seinaga. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolet võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid.
see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi vaid katoodile antakse elektrone juurde. OHUD: kui isoleerkatte alla peaks tekkima väike korrosioonikoh või kogunema soolalahust, siis läbi poluretaankatte hakkab osmoosi (molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poorse vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees) tulemusena kogunema järjest rohkem vedelikku ja tekivad nn. villid, lahuse kogus toru pinnal muudkui suureneb ja korrosioon ägeneb. Samuti kui katoodkaitse puhul kasutatav voolutugevus pole õige, siis teatud juhtudel võib katoodkaitse vooluring hoopis soodustada korrosiooni. 27. Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või millised toimuvad elektrivoolu toimel
b ef = b t ,ef + b w b ef = 0.5b t ,ef + b w Nihkedeformatsioonidest või mõlkumisest määratud suurim vööplaadi laius Vöö materjal Nihe Mõlkumine Vineer, mille kiudude suund välimises spoonis on: Seina suunaline 0,1L 20hf Risti seinaga 0,1L 25hf Orienteeritud laastplaat 0,15L 25hf Laast- või kiudplaat juhusliku kiudude orientatsiooniga 0,2L 30hf Kui täpsemat mõlkumiskontrolli ei tehta, siis ei tohi vöö vaba laiust (ribidevahelist kaugust) võtta suuremana kui kahekordne mõlkumisest määratud efektiivlaius.
Aatomite vastasikmõju kirjeldav potentsiaalne energia koosneb erimärgilisete laengute põhjustatud tõmbuvatest ja samamärgiliste laengute põhjustatud tõukuvatest harudest. Aktivatsioonienergia barjääri tingib elektronide vastastikmõju. Tunnelefekt: osakseste läbiminekut potentsiaalibarjäärist isel barjääri läbilaskvuskoefitsient. Elektroni leidmise tn seina ääres on 0 vaid siis, kui potentsiaaliauk on väga sügav ning järsu ja kõrge seinaga. (lõhnataju?). Molekulide aatomitel kaks põhimudelit: valentssideme m (ioonne, kovalentne), molekulaarorbitaalide m. Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El- pilved peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide poolt hõivatava ruumiosa kasv. Molekulorbitaalide m: käsitleb elektrone kuuluvana kogu molekulile
· esinevad plasmodesmidega ühendatud, ATP ja metaboliitidega varustavad saaterakud (okaspuudes nn albuminoossed rakud) · Esineb nn P valk (katteseemnetaimedes), mis vigastuse korral sulgeb poorid (MW 14000-158 000, fibrillaarne või amorfne või kristalne, võib koosneda mitmest valgust (PP1 ja PP2), sünteesitakse saaterakus · poore võib sulgeda ka kalloos Ksüleemis on trehheed ja traheiidid.: koobaspoorid, rakuseinad puitunud, surnud paksu seinaga rakud 60. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel mullas. [ABA] suureneb -> ABA, PYR/RCAR -> [JP3] suureneb (seostub Ca2+ kanalitega) -> [Ca2+] suureneb (tsütosoolis) -> A- suureneb (anioonide kanalid avanevad) -> veepotentsiaal suureneb -> P väheneb -> õhulõhed kinni ABA, PYR/RCAR -> G valgud -> fosfolipaas C, JP3 + DAG B Fotosüntees 1
naaberosakeste vahel. Kobestita otsakuga saab kaevandada vaid mittesidusaid pinnaseid. Sidusate pinnaste lahtiuhtumisel kasutatakse pinnasevõttureid, mis koosnevad imiotsakust ja kobestusseadest. Ava juures sissevoolukiirus 1,5...2 m/s; diameetri kaugusel 0,6...1,0 m/s. 51) Vaivundamendi rajamine. Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid. Väikese kandevõimega pinnastes kasutatakse vaivundamente, nõlvade ja järsu seinaga ehituskaeviku kindlustamiseks, veealuste tööde korral töötsooni kaitsmiseks kasutatakse sulundseinasid. Vaiade süvistamiseks pinnastesse kasutatakse järgmisi meetodeid: a) rammimine; b) vibrosüvistamine; c) sissesurumine; d) sissekeeramine, kruvimine; e) veejoaga uhtumine; f) kombineeritud meetod (näiteks vibrorammimine).
Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); *muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Hüdrofobisaator vett tõrjuv aine (tahke aine pind määritakse sellega, et muuta ta pinnaenergiat: näit manteetähistused). Osmoos molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poose vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees. Osmootne rõhk: p=RT/V RTM (R on universaalne gaasikonstant). Näit: looduses on osmoosseks anumaks rakk. Betoonid võivad osutuda poorseteks, et leiab aset osmoos. Mitmesugused läbivate pooridega ehitusmaterjalid. Keraamilised tooted st. põletatud savid. 11) Lahused kahe või enama puhta aine homogeensed segud (võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus)
Kaarte võite teha koos arvuti abil. Järgmiseks tuleb sisustada arstituba. Seal peab olema kaal nukkude kaalumiseks: kõige parem on kaalukausside ja vihtidega kaal, aga sobib ka muu kaal, kus on kauss, kuhu patsient istuma panna. Nukkude pikkuse mõõtmiseks on vaja ka metallmõõdulinti või joonlauda. Nüüd võib patsientide uurimine alata! Kaaluge iga patsient üle ja mõõtke ta pikkus. Pikkuse mõõtmiseks pange joonlaud või mõõdulint seinaga õige nurga alla põrandale ja asetage nukk põrandale pikali, nii et pea jääb vastu seina. Pange nuku jalgade taha kaart ja vaadake, kuhu selle serv joonlaual jääb - murdosadega pole tarvis jännata. Märkige tulemused tervisekaardile - siin võib laps vajada teie abi. Kui lapsel on arstiriistad, võib ta nukke ka kuulata, neil kurku vaadata ja neile süsti teha. Võrrelge tulemusi ja pange nukud kaalu ja pikkuse järgi ritta. PANEME ASJAD KOTTI
pikitelg paikneb mõjuva jõu suhtes teravnurga all. Asukoha järgi ruumis jaotatakse keevisõmblused põranda- (a), rõht- (b), püst- (c) ja laeõmblusteks (d). Väliskuju järgi eristatakse normaal-, tugevdatud- ja nõrgendatud õmblusteks. Õmbluste tähistus EN järgi. PA – ALLASEND PB – ALLASEND SEINAGA PC – HORISONTAAL PD – SEIN LAEGA PE – LAGI PF – ALT ÜLES (plaat) PH – ALT ÜLES (toru) PG – ÜLEVALT ALLA (plaat)
Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline või harjaspind. Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. - Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. nende mõõdud on 250 x 85 x 65 (tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi. Nõuded fassaaditellistele on põhiliselt samad, mis viimistlustellistele. - Nurktellised jagunevad kahte alaliiki - lõigatud nurgaga ja ümarnurgaga. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm. Omadused ja pinnakujundus samad, mis viimistlustellistel. - Klombitud tellisel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x
vy v y x v ' x v x v' y v y v' 2 Paigutame koordinaatteljestiku selliselt, et x-telg on suunatud vaadeldava seinaga risti, vt. joonis eelmisel leheküljel. Põrgaku gaasimolekul massiga m0 ja kiirusega v põrkab vastu seina. Et tegu on ideaalse gaasiga, on põrge absoluutselt elastne ja molekul eemaldub seinast kiirusega v ' , mille moodul on sama, s.t. mis kiirusel v ' v . Samas molekuli kiiruse seinaga
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
inventaarse kilptoestusega. Sügavamate süvendite korral võib kasutada vertikaalsete terasest tugipostidega horisontaallaudisega toestust. Esmalt rammitakse või vibreeritakse pinnasesse I- profiilist püsttoed. Kaevamise käigus asetatakse horisontaallaudis ja vahetoed. Laudise, vahetugede ja postide mõõtmed määratakse arvutusega pinnasesurvele. Pinnasevee tasemest sügavamale rajatavate süvendite seinad tuleb toestada vettpidava seinaga - sulundseinaga. Materjaliks on seejuures puit või teras. Puidust sein tehakse punnitud laudadest või prussidest. Sellest ka praktikas levinud nimetus punnsein. Et süvistamisel elemendid surutaks tihedalt üksteise vastu ja moodustuks tihe sein, teritatakse seina elementide otasad joonisel toodud viisil. Puidu kasutamine on võimalik suhteliselt madalate kaevikute korral. Puuduseks on ka vähene elementide korduskastuse arv ja suur puidu kulu
ja gaasi mass. Miinusmärk näitab, et liikumiskiirused on vastupidised. Tegelikult muidugi kogu kütus korraga ära ei põle ja gaas väljub raketist teatava aja jooksul, aga see ei muuda järelduste õigsust. 7.6. Gaaside teooria 7.6.1. Ideaalne gaas Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: · molekule loetakse punktmassideks, mis liiguvad kulgevalt, pidevalt omavahel põrkudes ja suunda muutes. Seda liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. · molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; · molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi mudelit võib kasutada ka reaalsete gaaside korral, kui nende temperatuur pole väga madal või rõhk väga suur. Põhjus on selles, et molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes molekulidevaheliste kaugustega gaasis. Niisugustel tingimustel võib molekule lugeda punkmassideks ja nendevahelisi tõmbe- ja tõukejõudusid ignoreerida.
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Paremast kojast läheb veri edasi paremasse vatsakesse. Sellest hetkest hakkab väike vereringe. Veri läheb paremast vatsakesest kopsuarterisse. Kopsuarter jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, seal voolab CO2 rikas veri (mis tuli kehast õõnesveenide kaudu). Need 2 hargnevad arterioolideks kuni kopsukapillaarideni. Need paiknevad kopsualveoolide seintes (alveoolid – väga õhukese seinaga viinamarjakobaraid meenutavad moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja alveoolide vahel). Kapillaaridest läheb CO2 alveoolidesse ning alveoolidest tuleb asemele hapnik. Kopsukapillaarid hakkavad koonduma kopsuveenuliteks, kus voolab nüüd juba hapnikurikas veri, need omakorda suuremateks veenideks ja vasakusse kotta tuleb lõpuks 4 kopsuveeni (2 vasakult, 2 paremalt). Seal lõppeb väike vereringe. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Gooti stiil peab inimest kujutades endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Gooti kujutav kunst tekkis seoses arhitektuuriga, kuid kujutava kunsti autonoomia kasvas aja jooksul ning 14.-15. saj esinevad skulptuur ja maalikunst juba iseseisva kunstiliigina. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil, kus figuurid on vähem seotud seinaga. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Reimsi ja Ameins'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Figuurides pole näha kontraposti jälgimist, küll aga tekkis selle kajastusena S-tähte meenutav nn gooti poos. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Saksa gooti skulptuur on
leitakse iga ploki jaoks R2 väärtus. Kui alumise ploki jaoks R20, on nõlv kus K0 on külgsurvetegur. Kui asendada osa pinnasemassiivist liikumatu koormusest hB. Teatud sügavusest alates jõud püsiv. seinaga, ei muuda see pingeolukorda ja paigalseisusurve võrdub torule enam ei kasva ja maapinnale mõjuv koormus ei mõjuta jõudu 5.9 Vee mõju nõlva püsivusele. Üldised seisukohad Allpool horisontaalpingega. Kuna v ja h on pingete võimalikud torule. Torule külgsuunas mõjuv pinnasesurve arvutatakse kui
Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid – pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel
Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel
H6/n5 - kolvisõrm traktorimootori kolvis, H7/n6 ja H7/n7 (tiheistud) - istud annavad enamasti pingu vähese lõtku saamise tõenäosusega. Istud on kasutatavad ka seal, kus kerge lõtk on saavutatav valikkoostamisega, raskelt koormatud hammmasratas võllil, liugelaagri puks keres, siduripool elektrimootori võllil. Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, annavad liites väikese pingu, kasutatav 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumise ja õhukese seinaga detailide puhul. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 - klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) - kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul või õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks või keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z - suure pinguga, saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Annavad püsiva pindsurve kogu mõõtmete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
