3) Pendelliigutused – toimuvad pikilihaste osavõtul, veidi pikemas soolelõigu ulatuses; -10cm soolelõigul tõmbuvad kokku pikilihased – sool lüheneb; soole sisu peab ära mahtuma palju lühema lõigu peale; sool lõõgastub uuesti – toimub jälle teises kohas pendelliigutus jne. Nii toimub soole seina suhtes soole sialdise ase muutus. Osa soole ensüüme on sellised, mis seedivad vahetus kohtaktis peensoole seinaga ja et nad saaksid oma tööd korralikult teha, on vajalik, et kontaksseina ja sisaldise vahel muutuks kontkakt. Need liigutused võimaldavadki kontakti muutumist. Eesmärk segada toitu, muuta tema asendit sooleseina suhtes ja transportida soole suunas. Imendumine Süsivesikud imenduvad peensoolest verre. Aga monosahhariidide kujul. Monosahhariidid on glükoos, galaktoos ja fruktoos. Kõige suurema osa neis moodustab glükoos...
Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu. Kõige paremas seisukorras olid vundamendid, millel oli puidust veelaud ja lubjamördiga parandatud kivide vahed. Probleeme oli vähem vundamentidel, mis jäid seina pinnast sissepoole või olid seinaga samas tasapinnas (vt. Joonis 2.4 ülal paremal). 16 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Kui ehituse ajal pole hüdroisolatsiooni paigaldatud, siis saab seda lisada esimese rea palkide vahetuse käigus või kui palgid on veel heas seisus, siis aitab oluliselt ka korraliku veelaua...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,...
Ühtlasi sõnastatakse ka sihtgrupp, milleks on Välisilma puhul olenemata soost, vanusest, haridustasemest ja muudest faktoritest kõik välispoliitika huvilised. Kipun arvama, et saade on väikest aega ette salvestatud. Saade on salvestatud tehiskeskkonnas ehk stuudios, mis näeb välja nagu raamatutuba. Ilmselt on tegemist siiski seinaga , millel asetsevad raamatud. 1., 2. ja 3. saatelõik on salvestatud väljaspool stuudiot. Näiteks Astrid Kannel käis rääkimas Ahto Lobjakasega ja Urmas Paetiga Eesti välispoliitilise esindaja teemadel Kadrioru pargis ja metsas. See oli tavalisele stuudiolahendusele hea vahendus. Tihtipeale on need saatelõigud valmistanud ERRi korrespondendid Venemaalt, Brüsselist või USA- st. 3. Kes saadet teeb?...
Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks. Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes (õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist...
Lavakujundus Lavakujundus võiks seisneda lava kolmeks jagamises: sissepääs väljast vaadatuna, köök ja elutuba seestpoolt. Williams oli näinud lavakujunduses ette kolm tuba, kuid tundub, et saaks hakkama ka kahe siseruumiga ning välisuksega. Lava oleks jaotatud kolme ossa. Vasakul välisuks läbipaistmatu seinaga , keskel elutuba ning paremal köök. Välisukse kolmandik oleks läbipaistmatu maja välissein ukse ja trepiga, mis võiks ulatuda lavaauku, kui seda ei ole, saab toad ehitada natukene kõrvemale poodiumi peale. Kolmiklahendus sümboliseeriks ka kõigi peategelaste oma ruume: Amanda oma köögis, Laura oma elutoas ja Tom väljas. Elutoa ja köögi sein peaks olema läbipaistvast riidest, mida valgustusega saab muuta läbipaistmatuks ning mis oleks ka teisaldatav...
Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) 0,9 1 √λ =−2 log ε ( ( )) 3,7 + 6,81 ℜ e ε= kus de . Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral Joonis 1.2. Hõõrdeteguri sõltuvus Reynoldsi arvust sileda seinaga toru korral 2. Vedelike väljavoolamine avadest Kui on tegemist vedelike väljavoolamisega anumate külgseinas või põhjas olevatest mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks. 3 Selliste ülesannete lahendamine põhineb Bernoulle’i võrrandi kasutamisele, arvestades, et väljavoolavad vedelikud on ideaalsed:...
spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks....
Asukoha järgi ruumis jaotatakse keevisõmblused põranda- (a), rõht- (b), püst- (c) ja laeõmblusteks (d). Väliskuju järgi eristatakse normaal-, tugevdatud- ja nõrgendatud õmblusteks. Õmbluste tähistus EN järgi. PA – ALLASEND PB – ALLASEND SEINAGA PC – HORISONTAAL PD – SEIN LAEGA PE – LAGI PF – ALT ÜLES (plaat) PH – ALT ÜLES (toru) PG – ÜLEVALT ALLA (plaat)...
7 Valu kordkasutusega e. ainukasutusega vormidesse: Liivvormvalu (sand casting) puuduseks on valandi halb pinnakvaliteet ja ebatäpsus, mis ei vasta tänapäeva nõuetele Koorikvalu (shell mould casting) 8-12mm paksuse seinaga vorm mis valmistatakse kuumutatud metallimudeli abil. Vormi materjaliks on liiv ja sideaineks termoreaktiivnevaik (6-7%). 120°C vaik sulab ja 200-250°C vaik kõveneb (polümeriseerub) pöördumatult, tagades liivvaikvormi suure tugevuse. Eeliseks võrreldes liivvormvaluga on: a. Valandi täpsus b. Hea pinnakvaliteet c. Takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel temp. tugevuse) d. Valandit on kerge eemaldada vormist...
Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga , ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine). Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2)....
KOKKU pd=169,0+56,4=225,4 kN/m 1.3.3 Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3) NORMATIIVNE KOORMUS: - Ennast kandev välissein g1k=2,4∙(2,65+2,8∙5)=40,0 kN/m ALALINE KOORMUS KOKKU gk=40,0 kN/m - Kuna tegu ennast kandva seinaga , siis muutuvaid koormuseid ei arvuta. KOKKU pk=40,0 kN/m ARVUTUSLIK KOORMUS: - Alaline koormus kokku gd=1,2∙40,0=48,0 kN/m KOKKU pd=48,0 kN/m 1.3.4 Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4) NORMATIIVNE KOORMUS:...
Seotud on ka auksiinide tegevusega ja teiste raku hormoonidega nagu: gibberilliin, tsütokiniin. AGP - Arabinoglaktaanvalk PME - Pektiini metüülesteraas PRX - Raku seina peroksüdaas Laccase - Vaske sisaldavad ensüümid, mis oksüdeerivad hüdrokinoonid kinoonideks. Uurimus, mis tehti hiina kapsal (Brassica rapa L.) näitas, et mõningad raku seinaga seotud geenidel on oluline roll kuumakindluse tekkimisel. Mitmed geenid ja kodeerivad valgud XTH perekonnast on ülesreguleeritud, pärast kuumusega kokkupuudet. Teised tabelis väljatoodud ensüümid ja proteiinid olid üles reguleeritud 2-3 kordselt isegi pärast esimest kokkupuudet 37 °C-ga. Kuumus tekitab muutusi raku seina metabolsimis ja see on oluline füsioloogiline mehhanism kuumatolerantsi tekkes...
sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile. TOOLVÄRK...
Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks....
Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk mis valmistatakse kuumutatud metallmudeli abil. 5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu Vormimaterjalid: liiv, polümeervaik (6...7%). Kõrgahjuprotsessid: Tehnoloogia: 1. A. Kütusepõlemine (1800- 2000) 1. mudelplaadi kuumutamine 200...250 °C - 2. Rauaredutseerimine (1000- 1400) otsene punkrile kinnitamine, redutseerimine 2...
Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e...
Karv on sõna otseses mõttes lõhki aetud! Kõik parema tulemuse nimel – sirgeservalise pintsliga ei saa värvi korralikult hajutada Sünteetiline pintsel on üldjuhul odavam Iga pintsel ja rull tuleks enne esmakasutamist sooja veega läbi pesta Värvimise ajal hoia pintslit võimalikult risti seinaga Naga on selleks, et pintsel püsiks värvimise vahepeal purgi serva küljes, mitte ei upuks värvi sisse ära Pintslid Radiaatoripintsel-ümber nurga värvimiseks, vars (üldjuhul pikk) on kõver Rootsipunase värvi pintsel. Pehme nagu samet ja hästi tihe.Tihe pintsel hoiab suuremat värvikogust hästi sees. Pintsli vars on nurga all, nii saab ka kõrgemalt paremini värvida. Lisaks saab pikendusvarre taha panna Suur akvarellipintsel- Kallis, sest naturaalne karv...
Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinema...
Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri – kopsutüvega. Kopsutüvi jaguneb kaheks kopsuarteriks, üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu, kus nad lähevad üle alveoolide seina ümbritsevaks kapillaaristikuks. Verekapillaaridel on suur kontaktpind alveooli seinaga , mis tõhustab kopsudesisest gaasidevahetust. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta läbi 5-8 kopsuveeni. Vasakust kojast suundub ta vasaku vatsakese ja aordi kaudu suurde vereringesse. Suur vereringe ehk kehavereringe algab vasakust vatsakesest aordiga (keha suurim arteriaalne veresoon), suubub paremasse kotta. Varustab keha hapnikurikka verega. (Aort-arterid-arterioolid-kapillaarid-veenulid-veenid-2 õõnesveeni) . 38...