Unustamatu seiklus kruiisilaeval Kenora-Airos (6a poiss) läheb koos oma vanematega lasteaialõppu tähistama kruiisilaevale Baltic Sea. Nad võtavad poisi tungival soovil kaasa ka viimase lemmiklooma- koera nimega Penelope. Nende 3-päevane reis Stockholmist Tallinnasse ja tagasi saab alguse juuni keskpaigas. Õhtul, mil kogu pere end kajutis sisse on seadnud ja koeralegi on ase tehtud, minnakse viimaks õhtusööki nautima. Koer aga jäetakse kajutisse, et too plehku ei paneks. Pere tassib endale ette nii suuri portsjoneid soolastoitu kui ka mitu kausitäit magustoitu. Kenora aga eelistab piirduda ainult jäätisega, et ruttu väikse Penelope juurde tagasi lipata. Kes teab mis pisike koer üksi võõras kohas teha või tunda võib. Nii tormabki poiss kohe pärast väikest kausitäit jäätist oma kajutisse, et õhtul koerale laeva tutvustada. Kajuti juurde jõudes hakkab Kenoral veidi kõhe, sest ta märkab, et kajuti uks on veidi paokil. Uksest sisse astu...
Retk Riiasse Mina olen Sander 14. Sajandist. Mina elan Tallinnas. Aga mina soovisin paremat elu alustada. Niisiis ma otsustasin et ma rändan Eestist riia poole. Ma elasin vaeses peres, mu ema suri haigusesse ning mu isa suri lahingus.Me olime vabad talupojad. Mina ja mu vend Margus elasime väikses majas. Me alustasime retke 28.oktoobril.See oli ohtlik retk ja raske eelkõige. Me müüsime mha oma maja ja oma taluloomad et osta kaks uhket hobust. Me asusime teele vaigla poole kuhu me lootsime jõuda kahe päevaga. Me vahepealtegime pause et hobused saaksin süüa ja puhata. Me ei liikunud kiiresti, kuna me ei soovinud hobuseid kurnata. Me olime kogunud palju sööki ja vilju igaks juhuks. Kahe päevaga me jõudsime vaiglasse. Me leitsime seal koha kus magada ja puhata. Hommikul asusime teele me jõutsime paar tundi liikuda, kuni me nägime kamp rüütleid otsimas eesti talupoegi et viia neid oma piiskopi ette. ...
Thriller, action, katastroof, seiklus, ja õudusfilm Action filmid Action filmid on filmi zanr, mis põhineb palju füüsilisel actionil, ehk siis kiirel ja nö. raskel tegevusel Action filme hakati tegema 1970ndatel Action filmid on vägagi seotud thriller ja seiklus filmidega Tavaliselt on action filmide "kangelased" mehed, kuid lähiajal on nendeks ka paljud naisnäitlejad Kuulsaimad action filmide näitlejad on näitkeks Sylvester Stallone, Arnold Schwarzenegger ja Bruce Willis Katastrooffilmid Katastrooffilm räägib tavaliselt erinevatest katastroofidest, nagu näiteks suured lennukiõnnetused, linnade välja suremised jne. Katastrooffilmid olid samuti laineid löövad 1970ndatel, nimelt siis filmid "Airport"(1970),
Põltsamaa Ühisgümnaasium Moona Liisa ja Justuse seiklus. Koostajad : Kairit ja Kaisa Juhendaja : Külli Põltsamaa 2009 Moona Liisa ja Justuse seiklus Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis. Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa
Kangelased on enamasti reaalselt elanud / sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises kohas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Rajajaks peetakse Walter Scott'i ,,Rob Roy", ,,Ivanhoe" / A. Dumas (v) ,,Kolm musketäri" Robinsonaad. Daniel Defoe' ,,Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" järgi. Sai alguse 18. saj. · Õpetliku sisuga · Dzunglilugu/ merehädalis(t)e seiklus vastupidamine metsikus looduses · Päeviku vormis · Tsivilisatsioonist eemale sattunud Kriminaalkirjandus. Pärineb 19. saj. Üks loojaid oli inglane Arthur Conan Doyle, edasiarendaja Agatha Cristie, ning Georges Simenon. Eriliik detektiiviromaan. · Peategelane on salapolitsinik sisu kuriteo lahendamises · Kuritegu saladuslik üsterium · Nutikas tegevustik · Mõrvar selgub viimasel hetkel eelnevalt kõige kindlama alibiga Õuduskirjandus
meeldivad erinevad asjad. Eriti meeldejäävateks elamusteks peetakse neid seiklusi mida saame kogeda koos tuttavate ja lähimate sõpradega. Oluline on see, et meil on koos tore ja meile jääb midagi mida kokku tulles jälle meenutada. Seiklused ja elamused on elus sellised asjad mis ei kao kunagi, need elavad me mõtetes ja mälestutes alati edasi. Tänu sellele saame me oma kogetud seiklusi ikka ja jälel meelde tuletada ja meile meenub mis meeleolu ja elamust see kogetud seiklus meile andis. Samuti ei saa kogu õnne tasuta. Kuigi inimesed arvavad, et neil ei ole õnneks vaja muud kui armastust ja peret, siis igaüks ju sisimas teab, et nii see ei ole ja nii ei saaks me elada. Meie eludes mängib raha nii suurt rolli, et ilma rahata elamine tundub absurdne. Keegi meist ei ole ju kohanud inimest ke oleks täiesti puruvaena kellel pole mingit sissetulekut. Arvan, et selline inimene ei saaks elada , eluks on ju siiski vaja sööki- asi mis on meie
Tnaval nagu seiklusfilmis Kirjand ! Kui minna tnavale noortekamba keskele, vib leida ennast halva mrulifilmi keskmest. Eriti, kui on tegemist eestlaste ja venelastega. Palju on ajalehtedes artikleid eestlaste-venelaste sdade kohta. Kuid kas need ajakirjanikud on kunagi ise sellise tli keskmesse sattunud? Vaevalt, kik, mis and kirjutavad, on puhtalt kuuldused vi arvamused. Olen ise sattunud peaaegu sellise tli juurde. nneks lahenes olukord siiski kergelt. Sbrad, aga on korduvalt sellistesse kaklustesse sattunud. Tavaliselt ennast kaitstes, mitte algatajatena. Sellised kaklused ei ole pelgalt poisikeste tembud. Kallale minnakse erinevate vahenditega, alates ktest, lpetades raudkangidega. Sbrad on palunud, et tdrukud paigale jks, kuna neile ei tehta midagi, kui asi karmiks lheb, saab aga abi kutsuda. Miks tehakse selliseid asju? Igavuse peletamiseks vi on testi noored nii julmad ning ...
Keefiripoiss Keijo seiklused Elas kord noor Keefiripoiss Keijo. Ta elas ühe suure pere külmkapis, alt neljandas riiulis. Peale tema elas seal väga palju elanikke: Porgandi Pille, Kapsa Kustas, välismaalased Apelsini Alfred ja Greibi Greta ning paljud-paljud teised. Keijo ei teadnud isegi, mitu riiulit seal kylmkapis oli. Ükski külmkapielanik, kellega ta rääkinud oli, polnud seal kõrgel tipus veel käinud. Küll aga räägiti sellest "Külmast Tipust" palju õuduslugusi. Ühel ilusal sügishommikul, kui Keefiripoiss Keijo silmad avas, tundis ta jubedat tüdimust. Võibolla oli asi uutes naabrites. Ingveriplikakestes, kes sisaldasid palju vitamiine - mida rohkem vitamiine, seda ülbemalt naabrid käitusid. Aga isegi vanad sõbrad ei olnud samasugused kui ennem. Neid paistis kõik häirivat. Peale hommikusööki läks ta veel oma tüdruku Peti Piiaga tülli ja langetas siis tähtsa otsuse. Ta läheb kurjakuulutava külmkapi riiu...
Data LEMMIK FILMI KA Sum - LEMMIK FIL Sum - LEMMIK FILMI KATEGOORIA Action Komöödia Kõik Põnevus Seiklus (empty) Total Result NIMI LEMMIK FILMI KATEGOORIA Harald Kõik Marten Komöödia Ats Seiklus Ats Komöödia Simon Action Simon Komöödia Tanel Komöödia Laura Komöödia Madis Komöödia Isabel Joonas Põnevus Aksel Seiklus Annabel Komöödia Annabel Seiklus
Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke. Päkapikkude nimed on: Dwalin, Balin, Kili, Fili, Dori, Nori, Ori, Oin, Gloin, Bifur, Bofur, Bombur ja Thorin. Viimane neist oli Durini rahva pagenduses kuningas. Selgub et
Arvamus, kuidas ja miks on Ernst Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul'' ja August Gailiti romaan ,,Ekke Moor'' omavahel seotud. Lugedes E. Enno luuletust `'Rändaja õhtulaul'' tekkis tunne, et justkui rändaksid ise kusagil. See luuletus räägib meile loo. Samamoodi ka August Gailiti romaan `'Ekke Moor'' räägib poisist , kes läks eneseleidmisrännakule. Ta vastandas elu teatriga. Iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi toimub eneseleidmine. Luuletuse read "ma kõnnin hallil lõpmata teel" kirjeldavad pikka rännakut, mille oli ette võtnud ka Ekke
Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"...........................................................................................8
"Kääbik" J. R. R. Tolkien Sisukokkuvõte: Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke. Päkapikkude nimed on: Dwalin, Balin, Kili, Fili, Dori, Nori, Ori, Oin, Gloin, Bifur, Bofur, Bombur ja Thorin. Viimane neist oli Durini rahva pagenduses kuningas. Selgub et Gandalf pakkus Bilbot Thorini vennaskonnale
sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaast ja pessimistlikut maailmavaadet. Ennekõike on Baroja kriitika suunatud kodanliku tsivilisatsiooni ja ühiskonna vastu. Baroja kangelased on vagabondid, seiklejad, prostituudid ja anarhistid, kelle küünilisus ja mässuline vaim kehastavad autori ideaali seikluslikust elust. On loomulik, et seiklus, mis iseloomuomaselt kuulub hulkurielu juurde, teeb Baroja romaanid küll avantüürlikeks, on aga valdavalt väline ja mehaaniline. Tegelik rõhk asetseb hoopis ideedel ja tunnetel, mis vastandudes, põrkudes, hävinedes ja sündides kulgevad läbi romaani. Seiklus ja tegevus on üksnes struktuurne sümbol ekslemistele tegelaste hinges, nende mässule ja mitte kunagi lõppevale otsingule. Isiku läbikukkumine on domineerivaks teemaks tüüpilises Baroja romaanis.
Kevin Otto Koit 7.c kl. 24.05.2015 a. Jakob Westholmi gümnaasium Vapustav Uus-Meremaa Geograafiline asukoht. Uus-Meremaa on üks esimesi riike maailmas, et näha iga uusi päevi. Rahvusvaheline kuupäevajoon on vähem kui 500 kilomeetrit idast Aucklandi. Põhja Island on ainult sama suur kui pool Lõuna Islandit. Aga ligi 75% rahvastikust elab Põhja Islandil. Umbes kaks kolmandikku South Island on kaetud mägedega. Rohkem kui 220 mäed on kõrgemad kui 2200 meetrit. Uus- Meremaa on geograafiliselt üsna isoleeritud ülejäänud maailmaga. Austraalia ja Uus-Meremaa vahemaa on umbes 1600 kilomeetrit. Ajalugu. Esimesed inimesed saabusid Aotearoasse, maooride Uus-Meremaa nimetus, aasta 1200-1300 vahel. 1840. maoori ja Briti tehti kokkulepe ja Uus-Meremaa anti Suurbritanniale. Alguses Auckland oli pealinn, kuid kuna 1865 aastast Wel...
Klass Vinni Pajusti Gümnaasium 2009 ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus"(2003) Hoogne piraadimürgel toimub 17.sajandil Kariibi merel, mida valitsevad piraadid ja koloniaalvallutajad. Seiklus algab, kui vaimudest piraatide kapten Barbarossa röövib kuberneripreili Elizabeth Swanni(Keira Knightley). Teda asuvad otsima Elizabethi laspepõlvesõber ning temasse armunud Will Turner(Orlando Bloom). Päästeoperatsiooni läbiviimiseks tuleb Willil
aidata ei suuda. Võib kõlada naiivselt, aga tahan parandada maailma, või vähemalt anda enda panuse selleks. Tahan teha midagi enamat, kui istuda hommikul üheksast õhtu kaheksani kontoris, nelja seina vahel, vahtida arvuti ekraani, teha ületunde ja kuulda kuidas raha muudkui juurde tiksub. Ma ei kavatse olla argipäevase rutiini ori - tööle poodi koju voodi. Ma ei kavatse olla hall mass, kes justkui tramm rööpastel päevast päeva sama rada rühib. Elu peaks olema seiklus. Seiklus mis kunagi ei lõppe ja mille algust määratleda ei saa. Täis hetki, mis panevaid meid südamest naerma ka aasta kümnete pärast. Koosnema mälestustest, mida me kunagi unustada ei suuda. Sisaldama inimesi, kes täiustavad meid. Iga väiksemgi läbi elatud sündmus, hetk, tunne, emotsioon - see kõik teeb meist lihast ja luust inimese. Jah, tõepoolsest elu ei tohiks olla teekond hauda, eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja
Tsitaat: Kui sa arvad, et seiklus on ohtlik, siis proovi rutiini. See on surmav. Seletus: Tsitaadi juhatab sisse avangardina sõna: "Kui" andes sellega kogu tsitaadile selektiivse tähenduse, mis näitab ühtlasi kätte sihtkrupi: (keegi arvab, on arvamusel) samuti lapsed või ka kahtlejad: "Kui sa arvad" Sellega on pöördutud teatava sihtgrupi poole kompavalt, võiks lausa ütelda püüdvalt, sest lause ehitus on rajatud selliselt, et isik jääb (hetkeks) mõttese: kas ka tema on keegi kellel on arvamus või ta on kahtleval seisukohal. Aga sõna: "kui" on samas piisavalt neutraalne, et vältida kriitilisemat uudishimu mis oleks võinud tekkida, kui oleks kasutatud sõna:"Kui" asemel "Kas" või siis "Ehk" Mõlemad sõnad võiksid ju "Kui" id asendada, aga ei oleks olnud oma sõnalise väe poolest siiski sobinud: üks liialt neutraalne ja teine liialt jõuline. ja samas on see "Kui" piisavalt jõuline, et tekitada siduv kontakt. Sõnal: "sa" on samuti olulin...
aastast Stockholmis. Karl Martin Widmark on olnud 10 aastat algklasside õpetaja. Ta kirjutab lasteraamatuid ja õppematerjale. TEMA RAAMATUD Rachel Series Briti Stern Hall LasseMaia detektiiv Nelly Rapp - tondiagent Series of David ja Larissa Aasta üheteistkümnendal tunnil Tycho Flores seiklus Halfdan Viking Series Emma ja Larry pada L
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks...
Teeskava Sissejuhatus: Kirjutada, kuidas suhtuvad raamatutesse inimesed. Küsimus: Miks on raamat mulle nii oluline? Tees1: Raamat on mulle kaaslane igas kohas Pakub huvitavat ja kordumatut seltskonda Looduses on kõige parem lugeda. Tees2: Raamatus avaneb hoopis teine maailm Ennast võib kujutada loetavasse sündmusesse. A.Dumas´ musketäride seiklus See, mis juhtus raamatus, juhtus ka mõtetes. Tees3: Enda käitumisele ja olemusele võib leida sarnaseid tegelasi Lugejana saan võrrelda olukordade sarnasusi, kas ka mina oleks nii käitunud. Helga Nõu ,,Pea suu" Raamat suunas õigele teele, õpetades end kõrvalt vaatama ja õigeid asju väärtustama. Tees4: Hea raamat suunab mõtted elule Elu õpetab teise poole. Elutõde A.H Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tööd teha ja vaeva näha tuleb igasuguse eesmärgi jaoks.
INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest.
.......................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Roald Amundseni elu.............................................................................................. 3 Unistus polaaruurija elust.................................................................................... 3 Lõunapooluse kaudu põhjapoolusele...................................................................4 Elu kui seiklus...................................................................................................... 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Sissejuhatus
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Took the words to heart võttis südamesse Suffered from dyslexia kannatas tüsleksia all Provide a link pakkus ühenduse Wouldn't fail et ta suudab Issue probleem Predict ennustama Evolved into sisaldas(kaasa arvatud) Personal wealth isiklik vara To experience kogeda Adventure seiklus Advertising reklaam Aim siht Ambition auahne Article artikkel Basement kelder Challenge väljakutse Costumer klient Cut-price poolehinnaga Hero kangelane History ajalugu Improve tõestama Interview intervjuu Logo logo Politician poliitik Prison vangla Rent rent Spell hääldama Staff meeskond Wealth varandus Wedding pulmad On cloud nine seitsmendas taevas In high spirits heas tujus A whale of a time väga tore
Rüütlikultuur keskajal Rüütlid olid keskajal eksisteerinud sõjamehed, keda värbasid ülikud ja muud kõrgel positsioonil olevad inimesed enda kaitseks. Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirj...
Reis maakera südamesse Jules Verne Raamatus kirjutatakse ,kuidas professor Otto läheb oma vennapojaga maakera südamesse seiklema. Algul nad uurisid vanu raamatuid kust kukkus välja paberi tükk ,millel oli kirjas midagi sellist, mida nad ei oskanud seletada ja nad murdsid pead selle üle mitu ööd ja päeva. Vennapojal hakkas palav ja lehvitas endale tuult ,kui nägi, .et tähed andsid tagurpidi vastuse kätte. Seal paberi peal rääkis märksõnadest ,mis aitavad minna maa sisemusse.Lõpuks asusid mehed teele Islandi saarele ,sealt sisenesid nad vulkaani kraatrisse ,et leida maakera süda. Saarel liitus nendega kütt ja teejuht Hans. Vulkaani sisemuses toimus nendega palju sündmusi. Nad piinlesid janu käes ,üritasid leida maa alt vett ,kaotasid üksteist ära ,läksid vales suunas. Pärast pikka käimist Sneffelsi galeriisid leitsid nad uue avastamata paiga. Näis ,et olek...
Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, pagulus, reetmine Gert Helbemäe 1913-1974
muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur keda kujutati ideaalse kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli sama: rüütlid käisid seiklus retkedel, kus tuli tappa lohesid, saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa aadlidaame. Arturi abikaasat kujutati universaalse südamedaamina. Keskaegne armastusluule väljendab kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nim. Poeete ja laulikuid trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma südamdaamile.
· 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus
Eestikeele tasemetöö harjutamine : Proosa sõnade järjekord võrdlemisi vaba , proosa tekste liigitatakse sisu ja pikkuse järgi Luule sõnad on järjestatud korrapärase rütmi järgi Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule ...
Adventure-seiklus Crime-kuritegu Detective-detektiiv* Ghost-kummitus* Historical-ajalooline* Horror-õudus* Science fiction-ulmekirjandus Spy-spioon Travel-reisimine* Boring-igav* Complicated-keeruline Educational-haridus Exciting-põnev Fantastic-fantastiline* Fascinating-paeluv Funny-naljakas* Hilarious-lõbus Imaginative-kujutlusvõime Interesting-huvitav* Outstanding-väljapaistev Romantic-romantiline* Scary-õudne/hirmutav* Case- tagaajamine Violently- vägivaldselt Cab-takso Slippers- sussid Test tube- katseklaas Astonished-üllatunud Whisper-sosistama Convinced-veendunud Mutter-podisema Destroy-hävitama Rather nervous-üpris närvis Watch-käekell* Rush-kiirustama Horrid-kohutav Eccentric-ekstsentrik Passing cab-mööduv takso Gentelman-härrasmees* Incredibly excited-uskumatult põnevil Anarchist-anarhist Forging-võltsima Contents of the tube-tuubi sisu Water supply-veevarustus Drops of liquid-vedeliku tilguad Remaining drops-ülejäänud (tilgad...
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luuler...
Laanemets Referad Sissejuhatus: Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega. Rohurinne on väga liigirikas, tüüpilisemad on laanelill, jänesekapsas ja leseleht. Jänesekapsast tehakse ka suppe ja salateid ning jänesekapsas sisaldab rohkesti vitamiin C-d. Põõsarinde tavalised esindajad on aju ja harilik pihlakas. Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniat...
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja e...
Ta valetas kokku maad ja ilmad, teised uskusid ja võib-olla mõnikord isegi. Ühes novellis mõtles ta kolme venna Peetruse, Pauluse ja Joonatani jaoks välja plaani, kuidas on neil võimalik rikkaks saada. Ta räägib nii siiralt, et kõik usuvadki. Tegi seda muidugi omakasupüüdlikult, kuna tahtis vendade talu omale, mis arvatvasti tundus talle korraks tore mõte. Lõpuks aga saadakse aru, et kõik polegi nii ilus kui tundus ja Nipernaadi läheb lihtsalt minema. Tema jaoks oli see seiklus. Nipernaadi jaoks ilus vale, teiste jaoks inetu tõde. Tänapäeval aga vaevalt neid väga palju on, keda üldse ei huvitagi tõe välja tulemine, kui on valetatud millegi tähtsa kohta. Nipernaadi moodi ära joosta ei ole lihtsalt võimalik. Tegelikult on võimalik küll, aga vaevalt seda valet ilma põhjuseta ja enda lõbuks varjati. Midagi tahetakse alati saavutada. Ma arvan, et ilusad valed on lubatud, kui midagi on
Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes elab Tartus ühiselamus. Korralikul tüdrukul tekib alkoholi ja nikotiini sõltuvus. Koos sõpradega pannakse toime mitu kuritegu ja hakatakse tarvitama narkootikume. Mirjam, endine tubli õpilane ei käi enam korralikult koolis. Teine teema millest palju kirjutatakse on suhted vanematega. Näite võib tuua Aidi Valliku raamatust ''Kuidas elad Ann?''
“Seiklus kosmoses” Oli pime. Marsi valgustas vaid kaugelt paistev kuu Deimos. Pisike ufonaut kössitas ühe suure kraatri serval ja uuristas oma ainsa varbaga paksu punase tolmu sisse jutikesi. Tal oli väääga igav. Ema ja isa olid läinud õhtusöögiks suurest järvest marsikala püüdma. Ühtki rohelist sõpra ka ei paistnud õues oelvat. Sõbrad olid muidugi kõik kodudes ja istusid oma läpakate taga Naut-bookis või piiksusid Mypes omavahel. Pisikesel ufonaudil oli eilsest õhtust arvutikeeld. Ta oli intermarsi avarustest leidnud lennumasina tegemise õpetuse ning proovis sellega oma maja katuselt Deimosele lennata, kuid oli hoopis katuselt alla kukkudes lõhkunud ema kasvuhoone, kus viimane hapniku keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata, kui lennumasin hirmsa kärg...
tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus- Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused. Rüütliromaanide põhiliigid 1)Arturi ehk ümarlaua romaanid
Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes elab Tartus ühiselamus. Korralikul tüdrukul tekib alkoholi ja nikotiini sõltuvus. Koos sõpradega pannakse toime mitu kuritegu ja hakatakse tarvitama narkootikume. Mirjam, endine tubli õpilane ei käi enam korralikult koolis. Teine teema millest palju kirjutatakse on suhted vanematega. Näite võib tuua Aidi Valliku raamatust ''Kuidas elad Ann?''
Hinge saatis ta aga Henry hirmumaailma. Kuid mis on hirmumaailm? Hirmumaailm on koht, kus saavad tõeks sinu kõige suurimad kartused ning hirmud. Need kõige õudsemad ja jubedamad, mida sa eales ette oskad kujutada. Ja kui sa peaksid juhuslikult hirmumaailmas surema, sured sa ka pärismaailmas. Kõik hirmumaailma armid, mida sa seal endale teha lased, jäävad sulle ka reaalses maailmas. Kõigest sellest algaski Regina suurim ja õudseim seiklus, kus ta proovis päästa oma venda neeljate küüsist ning tuua ta hinge tagasi pärisellu. Tegevustiku käigus sai ta võime teistega kontaktis olles siseneda nende hirmumaailmadesse. Niisiis sisenes ta Henry omasse ning ei peatunud enne, kui tuli sealt tagasi Henry enda hingega ning hävitas neelja. Sellise hea lõpuga lõppes Neeljate triloogia esimene raamat. Neeljate triloogias on siis nimelt kolm raamatut. Esimene neist on ,,Neelatud", teise nimeks on ,,Pööripäev" ning kolmas
Dursley).Tema vanemad said surma autonnetuses. Vhemalt Harry arvab nii. Oma heteistkmnendal snnipeval saab ta teada, et ta on vlur ja ta lheb kooli nimega Sigatgas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kik vlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatkas spru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sbraks saab ka Sigatka majavaht Hagrid. Sigatka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb kia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mni seiklus, mis vltab enam-vhem kogu aasta. Harry kib Sigatka majas nimega Gryffindor. Mned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupritolu. Ta vib olla vga upsakas, aga ta on truu sber. Ta on vga tark ja pib pidevalt ja on enam-vhem kikide petajate lemmik. Kooli judes polnud tal spru, kuid varsti sbrunes ta Harry ja Roniga, kui nood ta trolli kest pstsid. Ronald Weasley on prit vaesest, kuid vana vluripritolu perekonnast. Tal,
Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju tegelasi,pikk tegevusaeg,esikohal jutustamine,mis põhineb arutluste ja dialoogidele. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" JUTUSTUS:romaanist lühem,üks teema ja süzee tavaliselt,teosed saab jagada seiklus armastus kriminaal noorsoo ajaloolisteks-romaanideks,jutustusteks ja juttudeks. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" ARMASTUS ROMAAN:kujutab armastustundeid,vaadeltakse hingeelulist poolt,neid puudutavad eriti noorsoo,arengu ja perekonnaromaan. Aleksandr Puskin-"Tuisk" AJALOOLINE ROMAAN:aluseks ajaloolised sündmused ja ajaloolised isikud,ajaloolise ainestikuga käiakse vabalt ringi,aluse pani Walter Scott-"Ivanhoe",seal on tegevustik välja mõeldud,tegelased on aga tõelised
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater
Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed. Nüüd luges taas Reijo luuletuse ning pärast seda tuli õhtu kindlasti huvitavaim osa, näidend ,,Kange Kalevipoeg", esmapilgul võib küll tunduda, et tuleb jälle mingi vana ja igav näidend, kuid tegelikkuses oli hoopis vastupidi. Näidend oli muudetud tänapäevaseks ja etendati seda kohta, kuidas Soome tuuletark röövib Linda ning Kalevipoeg teda siis sinna otsima läheb ning vahepealne seiklus. Rahvale meeldis näidend väga ning tänapäevastatud vormile sai ka suure kõhutäie naerda. Näidendile järgnes väikene meelelahutus, kus Gertrud ja Reijo tegid rahvale ühe plaksumäng. Nüüd esitas Kaisa publikule lõõtsaloo ning pärast seda luges Reijo aforisme ning nüüd oli kord uuesti koori käes, nad esitasid laulud ,,Taevateel" ja ,,Kodu", järgnes jälle üks õhtujuhi luuletus ning seejärel esitas Gertrud oma klaveripala, pärast seda luges Reijo taas
Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine
Joanne Rowling Sündinud Inglismaal, 1965. a Joanne Rowling Veel kirjutatud teoseid : Tarkade kivi Saladuste kamber Tulepeeker Fööniksi ordu Segavereline prints Surma vägised Harry Potter ja Azkabani vang Triloogia kolmas osa Raamat algab sellega, kuidas Harry Potter elab suvel oma tädi ja onu juures. Kasutatakse ajas rändamist. Tegevus toimub Sigatüüka lossis, Siganurme külas ja võlurite vanglas, suvel. Avaldatud Eestis 2000. a Lehekülgi 376 Sisu Sirius Black põgeneb Azkabani vanglast, et kätte maksta Peter Pettigrewile tema süüdi lavastamise eest ning leida Harry. Harry ja tema sõbrad saavad teada, et Black polegi mõrvar ning aitavad teda (ajakeerajaga) Lõpus astub Remus Lupin oma ametikohalt tagasi, sest ta ei tahtnud, et õpilaste vanemad saaksid teada, et ta on libahunt. Huvitavad kohad Hermione ütleb välja, et ta oli juba ammu ar...
1.Feodaalkord ja rüütliseisus · Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes. Peale selle oli vasalli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Oodati ka toetust lunaraha maksmisel kui too on sattunud vangi ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised, sest senjöörid ei saanud vasalli ustavuses kindlad olla. Vasallid omakorda jagasid oma maid väikevasallidele. Kuna läänistamine oli kahe inim. kokkulepe ja vasall andis truudusvande ainult omaenda senjöö...
öeldud, on keelatud minna. Sigatüükal on neli maja. Need on Gryffindor, Slytherin, Ravenclaw ja Huffepluff. DIAGONI PÕIKTÄNAV: Sellesse tänavasse pääseb läbi Londonis asuva Lekkiva Katla. Diagoni põiktänaval saab osta kõike võluritele tarvilikku. SISU LÜHIKOKKUVÕTE Selles raamatus saab Harry teada, et ta on võlur ja läheb Sigatüükasse. Selles raamatus saab ta endale ka sõbrad Ron Weasley, Hermione Granger ja Hagrid. Harry saab endale ka öökulli Hedwig. Aasta põhiline seiklus ongi see,et Harry satub mõnede oma sõpradega ruumi, kus on Tupsu, kolmepealine koer, ning Hermione märkab, et ta seisab luugi peal. Seal on tarkade kivi, mida püütakse varastada. KÜSIMUSED Mis on lendluupall? Kes on mugu? Kes oli Hedwig? Mis omadusega oli mantel, mille Harry sai jõuludeks? PROBLEEMKÜSIMUSED Mis oleks juhtunud kui Harry oleks sõõlamise käigus sattunud mõnda teise majja? Mis võis juhtuda kui tarkade kivi oleks sattunud valedesse kätesse? HINNANG
lontkõrv-kääbusküülik Moona ja kalad. Triibiku vanaisa oli loomaaia direktor. Triibikule meeldis veeta oma vabaaega loomaaias. Eriti meeldis tal viibida tiigri Sophia juures, keda kutsuti samuti Triibikuks. Triibiku vanaisa oli jutustanud, et tiiger Sophia oli sündinud samal päeval ja kellaajal, mil sündis Pille- Riin. Peamised seiklused ja juhtumid juhtusid Triibikuga loomaaias. Näiteks ühelpäeval kadus üks pisikene poiss Madis loomaaias ära. Aga kõige suurem seiklus juhtus Triibikuga hiljem. Ükskord tuli Triibiku vanaisa Berliinist tagasi ja tõi sealt kahte tiigri kutsikat, aga hiljem jäid nad kõvasti haigeks. Triibik taipas, et midagi on valesti. Loomaias jalutasid kaks inimest, kes olid väga kahtlased. Nad jalutasid hommikul loomaaia metsas ning rääkisid telefoniga. Järgmisel päeval käis ringi imelik punaste juustega naine kes pildistas ümbrust. Triibik oli kaval ta pani oma sõbrad luurele ning varsti oli tõe hetk käes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
