kohtadele vajaminevad nõud. Ennekõike kaks suurt tõrt: alumine tõrs (käimatõrs, virdetõrs, meskitõrs) asetses põrandal, kuna ülemine tõrs (rabatõrs, kurnatõrs) tõsteti jalgadele. Kurnatõrre põhjas oli auk, mis suleti nagaga - ühest otsast koonilise kepiga, mille teine ots ulatus umbes 20 cm üle tõrre suudmeserva. Jalgade alla asetati virde kogumiseks toober või küna. Kuumutatud vesi valati käimatõrde ja lasti pisut jahtuda. Sel ajal tõmmatud üks piip. Umbes 70°C vette segati linnasejahud. Segamiseks leidus tuber, kepp, mille otsa oli tapitud 4-5 ristipidi pulgakest. Segu sai parajalt paks, kui tuber selles püsti seisis ehk siis aeglaselt pikali vajus. Tõrs kaeti seejärel riidega ja lasti paar tundi haududa. Tänapäeval enam peaaegu ei kasutata kuumaks aetud kive. Ometigi oli see sadakond aastat tagasi üle Eesti levinud võte, mille juured ulatuvad tõenäoliselt aegadesse, mil metallnõud vee keetmiseks olid veel haruldased
Vaasimaal: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. 7.Etruski skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.Et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, tõlgendasid nad seda omamoodi.Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Väga
kuju) V VANAKREEKA MAALIKUNST 1.Oma maalikunsti hinnati väga kõrgelt, kuid kahjuks teame sellest vaid kirjalike allikate põhjal 2.Hästi on teada vaid kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud vaasimaalid a)erineva kuju ja ülesannetega savinõudel hüdria kolme käepidemega veenõu amfora kahe sangaga nõu veini hoidmiseks krateer lai nõu, milles segati vett ja veini b) algul maaliti vöönditesse erinevaid korduvaid geomeetrilisi kujundeid(8.saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili
Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III leidis kasutust haavade raviks, kuna usuti, et sellel on antibakeriaalne toime. Mees sisalduvad suhkrud tegid naha ka pehmeks ja õrnaks. Jumestamiskunstis oli igal rahval oma eripära. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid naha kaunistamiseks valget pliisisaldusega kreemi. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Kreeklannad kasutasid veel oma näo minkimiseks tinavalget ja karmiini, kulmude ja ripsmete värvimiseks erilist nõge (tetud essentsi põlemise saadus). Asüüria naised katsid näo emailitaolise massiga, mis kuivades andis nahale pärlmutrise läike. Hindu naised värvisid kulmud mustaks, katsid näo ja kaela
Naos sammaste taga asuv, risttahukakujuline kivist seintega ruum Kassetid nelinurksed süvendid naose laes. Krüselefantiintehnika tehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandipuuluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Kaanon kehtiv mõõtmetenorm. Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas. · Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad. · Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist · Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena. · Etruskid lasid end tuhastada. Tuhk pandi savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surno portree. Tähtsamate inimeste tuhk savist või kivist sakrofaagides, millel kujutati
Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 grammi lahustiga saadi 50%-line lahus. Milline oli protsendiline sisaldus
vanemail kaladel. Marja areng kestab 6-8 kraadi juures 350 kraadpäeva, st 1,5-2 kuud. Rebukott resorbeerub 10 päevaga. Seejärel tõusevad kalavastsed ujuma ja hakkavad toitu otsima. Kasvandustes tuleb siis forellimaimud inimese poolt antavat sööta võtma õpetada. Toitumine Looduslikes vetes sööb noor vikerforell zooplanktonit, putukavastseid, väikseid limuseid, vanemad vikerforellid toituvad kaladest. Kasvandustes on ammu möödas aeg, mil tapajäätmetest ja odavast kalast segati pastataolist sööta ja söödaköögiks nimetatud ruum haises nii, et meelitas metsast ligi isegi karusid. Tänapäeval söödetakse vikerforelli vaid granuleeritud kuivsöödaga, mis tuuakse peamiselt Taani suurfirmadest. Seda kulub 1 kg kala tootmiseks umbes 1,1 kg. Looduses saab forell tema liha punaseks muutva värvaine vähilistest või vähilisi söönud kaladest, kasvandusekalale aga antakse vastav värvaine (astaksantiin) söödalisandina.
Värnitsast saab laki (vernis - lakk prantsuse keeles) lisades täiteks muid komponente (vaiku ja lahustit). Tärpentin oli tuntud juba antiikajal. Tärpentini valmistati peamiselt okaspuude vaigust (peamiselt kuusk ja mänd) utmise teel. Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks tõrvale koguma ka lenduvat ja samuti tugevasti haisvat tärpentini-fraktsiooni. Sellel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mis oli oluline õlimaalitehnika arengul. Värvipigment segati värnitsa ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini. Suuremõõduline tärpentini tootmine algas koos tselluloositööstuse arenguga. Puujäätmeid ärakasutades toodeti tärepntini, mida peamiselt kasutati värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Tänapäeval puutärpentini kasutatakse keemiatööstuse toorainena, muu hulgas ka kosmeetikatööstuse toorainena. 4 OLMEKEEMIA SAAMINE
harvem terves ulatuses ookriga. Muidu üpris ühtses Narva kultuuris eristuvad just keraamika järgi mitmed piirkondlikud erijooned: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Valmistusviisilt ja kujult on Narva tüüpi keraamika küllalt sarnane kogu maal. Suured teravatipulised poolikut muna meenutavad kujuga nõud. Mandril esineb ka üksikuid väikesi piklikke liuataolisi kausikesi. Savi hulka segati mitmeid lisandeid. Põhja- ja Kagu-Eestis purustatud teokarpe või peenestatud taimi, saartel aga purustatud kivimitükikesi. Nõude pinnad siluti rohutuusti või hambulise templiga, millest jäid savisse kitsaste triipude read riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel. KAMMKERAAMIKA KULTUURID
peenkeraamilisi nõusid, mis kuuluvad eelrooma rauaaja teise poolde. Nöörijäljendid on peened ja sageli siksakmotiivis nõu võrikul. Kammivajutised paiknevad üldiselt ühe reana õlal, kaelal või serval. Eelrooma rauaaegseid nöörornamendiga savinõusid on leitud Lääne- ja Loode-Eestist. Erinevalt kiviaegsest nöörkeraamikast kaunistati neid nõusid tavaliselt siksakilise nöörvajutusega. Savi sisse segati paepuru, mis põletamisel välja pudenedes jättis nõule urbse pinna. 8 Kammornamendiga savinõusid on Eestist leitud vähem ja üldiselt ei peeta sellist kaunistusviisi Eesti rauaajale omaseks. Eeskujud on ilmselt pärit Läänemere kagurannikult. Üks Eestist leitud pott ongi ilmselt Ida-Preisimaalt sisse toodud. Kagu-Eestis ja mujalgi, kus nöör- ja kammornamendiga nõud levinud ei olnud, kasutati
Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas Carmenit kõike muud kui lahkelt ning viis välismaalase majast välja, näidates kätte õige teeotsa, et mitte ära eksida. Kõige lõpuks avastas rändur, et ta kullast kell on kadunud. Otsustas sellest linnast lahkuda ning lõpetada oma töö dominikaanide käsikirjaga. Pärast mitmekuulist ümberhulkumist Andaluusias tahtis naasta Madridi, kuid tal tuli uuesti Cordobast läbi sõita. Kohates seal vanu sõpru olid nad väga üllatunud ning õnnelikud, et
Temaatika oli seinast-seina. Seinamaalid illusionistlikud ja püütakse jäljendada loodust ja erinevaid materjalle. Üheks teemaks oli mütoloogia ja kirjandus. Seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul, eristatakse nelja stiili, millel pole rangeid ajalisi piire. Majade omanike ei teata v.a Veituste maja. Müsteeriumite villast on leitud Dianüsost läbi viimas rituaali (maal). Roomas levis tahvelmaal, mida ka koguti. Tahvelmaalid olid esivanematest enkaustika tehnikas- värvimullad segati vahaga, mis andis värvidele puhtuse ja sära. Kõige olulisemad olid silmad.
jahvatatud jahust küpsetati leibu ning erilisi jõululeibu, millele saartel anti tihti sea kuju (jõuluorikas). Neid 8 tavaliselt väikeseid tavandileibu on sageli nimetatud kakkudeks. Tehti ka mitmesuguseid erileibu, Lõuna-Eestis kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu, peki- või lihatükke, porganeid, soolakala jne. Odrajahust küpsetati hapendamata karaskit, mille tainas segati peti, rõõsa või hapupiimaga, kuid ka verega. Jämedast nisujahust, osalt ka odrajahust tehti õllepärmiga kergitatud sepikut. Peale leiva olid kõige tavalisemad igapäevased toidud mitmesugused pudrud ja leemed (supid). Tatrakasvatusalal Lõuna-Eestis ja Peipsimaal söödi ka piimaga keedetud tatratanguputru. Veidi vedelam puder kört. Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, vahel harvemini jahuvorstid, mida söödi eriti jõuluajal. Põhja-
poolel. Kui nüüd veel natuke ajaloo tunniga jätkata siis üsna huvitav on ka jäätise ajalugu, mis sai alguse üllatus-üllatus Hiinast. Jäätise avastajateks ja esimesteks valmistajateks peetakse taibukaid hiinlasi, kes valmistasid juba 2000. aastal e.m.a. maailma esimese külmutatud magustoidu, segades lumme puuviljamahla. 1. sajandil m.a.j. lasi Rooma keiser Nero endale valmistada toda imepärast desserti, nii et puhtasse mägilumme segati kärjemett, kaunistati see eksootiliste puuviljadega ning serveeriti keisrile pidulikult hõbepokaalides. Alles 13. sajandil õnnestus Veneetsia rännumehel Marco Polol hiinlastelt "puuvilja jää" saladus välja uurida. Naastes kodumaale, astus Marco Polo Itaalia kõrgseltskonna ette imepärase maiuse retseptiga. Nii ilmuski jäätis õukonda, kuid selle valmistamistehnoloogiat hoiti väga ranges saladuses; kokad pidid andma vande, et oma
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?..................................................................................
Kogu ülejäänud maa (32 ha) on 3 heinamaa. Kui palju on talul maad ja mitu hektarit sellest on metsa all? 7. Leiva hind oli 6 krooni, seda tõsteti enne jõule 20% ja uuel aastal veel 50% võrra. Kui suur oli leiva hind uuel aastal (peale teistkordset hinnatõusu)? Mitu protsenti tõusis leiva hind kokku? 8. Mitu grammi vett tuleb lisada 72 grammile 40%-lisele väävelhappe lahusele, et saada 30%-line lahus? 9. Kolm liitrit 40% lahust segati viie liitri 60%-lise sama aine lahusega. Mitme protsendiline lahus saadi? Aine ja vee tihedus on samad). 10. Üks terasesort sisaldab 4%, teine 12% niklit. Palju tuleb võtta kumbagi sorti terast, et saada sulamina 140 tonni terast, mille niklisisaldus on 10%? 11. Kuidas muutub ristküliku pindala, kui alust suurendada 20% võrra. Kuidas muutub ristküliku pindala, kui mõlemat külge suurendada 20% võrra? 12. Normaalkoormusega töötava õpetaja palk oli 1998. aastal 4000 krooni
üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu sile lõuendipind ilma nähtavate pintslilöökideta). Impressionismi tehnikad · Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. · Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. · Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. · Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. · Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. · Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks
Ralphile pakkus see nalja ning ei ta ei jõudnudki Põssa pärisnime küsida ja tema nimeks jäi teose lõpuni Põssa. Ta tunneb end solvatuna ja masendatult, kui Ralph astub tema kaitseks välja, öeldes, et tema nimi ei ole Pekk vaid Põssa, kuigi Põssa palus, et seda nime ei kasutataks. Tahest tahtmatult pakkus Ralphile lõbu Põssa õrritamine - isegi kui see polnud ette kavatsetud. Põssa oli ustav kaaslane Ralphile. Kui koosolekutel segati Ralphile vahele, siis proovis Põssa koheselt teisi korrale kutsuda. Teisalt usaldas ta oma sõpra täiesti ning toetas tema ideid ning oli ka vahel inspiratsiooniks Ralphile, kuigi mitmed teised saarel viibijad võtsid teda rohkem naljaga. ,,Ma olen palju haige oplnud ja lamanud ja mul on aega olnud mõtelda.Ma tunnen inimesi. Ja tunnen ennast ka. Ja teda. Sulle ei saa ta midagi teha. Aga kui sa ise taganed, on ta kohe järgmise kallal
Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Soengud ja peakatted Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Soengud varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi. Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu.
Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kujutav kunst on ka skulptuurikunst. Egiptuses rajati uhkeid sfinkse. Sfinks on valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Chephreni püramiidi lähedusesasub kaljust väljaraiutud hiiglakuju Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Joonis 10. Luxori templi sfinksid
kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene. palmett - Palmett on palmilehesarnane ornament (üldistatud). meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst. Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid;
TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Olenevalt kultuurist, millest jahu on saadud, eristatakse mitmesuguseid jahu liike: nisu-, rukki-, odra-, kaera-, riisi-, herne-, tatra-, sojajahu.
1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. 10 Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club'i liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema
Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kivimitest kasutati tööristade valmistamisel tulekivi, kuna tulekivi leidus Eestis vähe, siis kasutati küllalt arvukalt kvartsitükke. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Eestimaa esimesed asukad pole kadunud päris jäljetult, kuna olid üheks komponendiks meie rahva pikas kujunemisloos. 5. Neoliitikum ja kammkeraamika Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipudru, tekarpe ja taimi. Umbes 3300 eKR jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende pind oli kaunistatud Kammi meenutava riistaga valmistatud lohukesed ja väiksemad täketest read.Enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumsega Eesti aladele. Sisserändajad olid kütid ja kalastajad, kelle tööriistade valmistamisoksused olid paremad. Muutusid ka matmiskombed
(Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas Carmenit kõike muud kui lahkelt ning viis välismaalase majast välja, näidates kätte õige teeotsa, et mitte ära eksida. Kõige lõpuks avastas rändur, et ta kullast kell on kadunud. Otsustas sellest linnast lahkuda ning lõpetada oma töö dominikaanide käsikirjaga. Pärast mitmekuulist ümberhulkumist Andaluusias tahtis naasta Madridi, kuid tal tuli uuesti Cordobast läbi sõita. Kohates seal vanu
Coca-Cola Company Ajalugu 1886. aastal oli Vabadussamba ehitamine New York'i sadamas täies hoos. Samal ajal, 800 miili eemal, pandi alus teisele Ameerika sümbolile. Sarnaselt mitmete teiste inimkonna ajalukku oma jälje jätnutega, oli ka Dr. John S. Pemberton, Atlanta apteeker, inspireeritud lihtsast inimlikust uudishimust. Ühel pärastlõunal segas ta kokku magusalt lõhnava karamellivärvi vedeliku ning viis selle mõni maja edasi asuvasse Jacobs'i apteeki. Apteegis segati mikstuur karboniseeritud veega ning hakati pakkuma klientidele viis senti klaasi eest. Juba tollal nõustusid kõik, et tegemist on eriliselt värskendava ja täiesti ainulaadse joogiga. Pembertoni raamatupidaja Frank Robinson nimetas mikstuuri Coca-Cola'ks ning kirjutas selle nime käsikirjaliselt ka paberile. Tänaseni kirjutatakse Coca-Cola nime samal äratuntaval ja unikaalsel viisil. Esimesel aastal müüs Pemberton vaid üheksa klaasitäit Coca-Cola't päevas Asa G
Fe, Al) iseloomustamine (omadused/kasutamine). TV 1.3.A,B, 11.1.E ja TV II osa 14.6.; 17.6., 20.4. Ülesandeid harjutamiseks Molekulmassi arvutamine. 1. Leida järgmiste ühendite molekulmassid. a) H2SO3 b) (NH4)2CO3 c) Al(OH)3 Liitaine protsendiline koostis (ühendi koostiselementide sisalduse leidmine protsentides). 2. Arvutage fosfori protsendiline sisaldus järgmistes ainetes: a) P4O10 b) Mg3(PO4)2 Lahuste protsendiline koostis. 3. Segati 150 g etanooli (C 2H5OH) ja 300 g vett. Mitme %-line etanooli lahus saadi? 33,3% 4. 12 %lise kaaliumnitraadi lahuse kuivaks aurutamisel saadi 150 g kaaliumnitraati. Kui palju vett aurus? 1100g 5. Happe lahuse neutraliseerimiseks on vaja 13 g naatriumhüdroksiidi. Mitu grammi 5 % lahust selleks kulub. Mitu grammi on selles lahuses vett? 260g ja 247g 6. Kui palju soola ja vett tuleb võtta 5 kg 8 % soolvee valmistamiseks?
Kloostrielanike tavapärasest kõrgema eluea põhjused: 1) Isoleeritud ja haigused ei pääsenud ligi. 2) Sõjad läksid neist mööda. 3) Tervislik ja tagasihoidlik toitumine. (1 kord päevas soe toit, liha keelatud) 4) Paastusid. 5) Korrapärane elu. Kloostrite tähtsus: 1) Seal asusid koolid. 2) Kirjutati ümber raamatuid, dokumente, tõlgiti neid. 3) Raviti haigeid ja segati rohtusid. 4) Anti öömaja palveränduritele ja reisijatele. 5) Kandsid hoolt orbude, vaeste ja vanade eest. Kloostrisse mindi, et: 1) Olla jumalale lähemal ja saada taevasse 2) Olid lapsest peale kloostrisse määratud 3) Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises 4) Mindi otsima patukahetsust 5) Õnnetu armastus 6) Läksid inimesed, kes olid näinud ilmutust
Pulmalaual, veimevakas, varrudel ning mitmetel pyhadel on leib olnud aukohal ja hoidnud koduõnne. Leiva jätk, elu jätk Meie esivanemad võisid enne talude päriseksostmist 19. sajandil puhtast rukkileivast yksnes unistada. Enne seda andsid mõisad maarahvale maad napilt hinges pysimiseks. Sellegi eest tuli tasuda ebainimlikult raske orjatööga. Nälg oli tavaline saatja ning leivast, mis oli sageli ainus toit, sõltus sageli sõna otseses mõttes ellujäämine. Nii segati varem leivataignasse aganaid ning suure nälja ajal sammalt, puukoort, lehti jm. Vanemate inimeste mälestustes olevat aganaleib olnud vahel nii kerge ja pude, et tuul selle ära viinud ning leib võtnud kergesti tuld. Hoolimata ränkrasketest aegadest jäi maarahvas elujaatavaks. Vanasõna ytleb: parem aganane leib, kui tyhi kõht ning: kus on aganaleiba, pole nälga. Rasket tööd tegevale mehele arvestati 19. sajandi keskel ja teises pooles yheks toidukorraks
Koostati mullaprofiili kirjeldus ja tehti selle kõrvale äigejoonis. Äigejoonise tegemiseks võeti sõrmede vahele mullaproov ja määriti see paberile. Mullaprofiili kirjeldusse märgiti horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus ja lõimise valem. Seejärel valmistati mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis (liimmonoliit). Selleks joonistati papile pliiatsiga raam ja tähistati sellel mullaprofiilide tüsedused. Liimi ja vee segu segati mullaga ja kanti papile vastava horisondi ulatuses. Mullaprofiilide liimmonoliidid, äigejoonised ja proovitükkide asukohad ordinatsiooniskeemil on töö lisades. 2 MULLAKAEVE KIRJELDUS 2.1 Mullaprofiil arumetsas Kaeve sügavuseks sai 75 cm, sügavkaeve tegemine ei olnud võimalik. Alates 30 cm sügavusest oli pinnases palju üle 20 cm läbimõõduga kive, kaevamine oli võimalik ainult maakirve abiga
Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi: täies relvastuses rüütlid püüdsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Söögilaud oli lihtinimeste omast tunduvalt rikkalikum: söödi liha, saia, joodi veini. Liha pakuti enamasti keedetult, mistõttu ta riknes üsna kiiresti. Kõrvalmaitset püüti kaotada ohtra vürtside lisandamisega. Säilitamiseks soolati liha sisse, kuid ka siis ei püsinud see kaua, eriti lõunapoolsematel aladel. Joogiks tarvitati veini, mida sageli segati veega; vahel lisati mett. Mingeid sooje jooke ei tuntud, kui just veini soojaks ei aetud. Rõivastusesemete põhimaterjaliks oli lina ja sedasorti riiet kasutati õige laialdaselt Puuvillane riie ilmus Prantsusmaale alles XII sajandil ning jäi veel pikaks ajaks luksuskaubaks. Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse üle, selle rõhutamiseks lasti mantel õmmelda kas kalevist või siidist ja ääristada-vooderdada kallite karusnahkadega. Viimaste poolest oli eriti rikas
Selgus, et tundmatud röövisid Constance ja nende hulgas oli ka tema abikaasa. D'Artagnanil polnud midagi teha, järgmisel päeaval nagu kokkulepitud, asus ta oma kaaslastele vastu. Martini kõrtsis, kus Porthos oli maha jäänud. Sai d'Artagnan teada, et Porthos oli end lukutaha pannud ning keeldus maksmast. Aramise juures kohtus gaskoonlane jesuiidi ja kloostriülemaga, kes arutasid Aramise väitekirja teemat. Athos oli end kinni pannud keldrisse ja ta muutus tigedaks kui teda segati, teda ei julgetud segada. Samal õhtupoolikul jutustas Athos kohutava loo. Tagasisõidu hommikul teatas Athos, et ta oli enda hobused maha mänginud, mille d'Artagnanile kinkis hertsog. Ka teiste musketäridega oli sama lugu, hobused olid müüdu, ainult sadulad olid alles. Pariisis pidid kõik endale varustuse leidma. Porthos kasutas oma tutvusi advokaadiemandaga, kelle käest ta tahtis raha saada. Sel ajal kui Porthos püüdis emandat ümber sõrme keerata, järgnes
Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki, sest tõenäoliselt oleks ta vahele jäänud. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas saapad kus seda ja teist, oleks rahagi visanud, kui tuli meelde, et see pole tema oma. Siis vapustas üldsust suur rööv, Piivamäe vallas murti sisse elumajja ja
millest keedeti hernesuppi. Liha otsasaamine langeb ajaliselt kokku ka paastuajaga. Või siis teine näide eestlaste kokkuhoidlikkusest kas teate, kuidas on sündinud meie rahvustoit kama? Kama koosneb teadagi rukkist, nisust, odrast ja hernest ning need viljad said omavahel kokku segatud ka leidlikkuse ja kokkuhoidlikkuse tulemusena. Nimelt enne uute teraviljade salvedesse panekut korjati salvede põhjast kokku eelmise aasta viljade jäänused, mis segati kõik kokku, pesti tolmust puhtaks, keedeti läbi, kuivatati ning jahvatati jahuks just nii need viljad kamaks kokku saidki. Ka tänapäevases kamas leiduvad viljad on eelnevalt läbi keedetud, seda ma varem ei teadnud. Kama söödi vanasti just suvel sel ajal oli ka lehmade piimaand kõige suurem. Suvetoit on kama ju tänaseni. Midagi piimast ja koorest tänapäevael moel jäätis eestimaisete jõhvikatega Eestlase suhe toidusse
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid
[] Tanguputru pakuti pumades, ristsetel, matustel, katsikul nurganaisele, hingede käimise ajal esivanemate hingedele. Seda keedeti sõnnikuveo, lõikuse jt suuremate põllutööde lõppepudruks. Samuti pühapäeval ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks laupäevaks ja kolmapäevaks. Odratoidud kuulusid ka mitmete kalendritähtpäevade juurde, nt tanguvorst oli kindel jõulutoit. [] Odrajahust küpsetati hapendamata karaskit, mille taigen segati peti, rõõsa või hapupiima kuid ka vere, verevorstide keemise leeme või supivedeliku sisse, mis tegi taigna kohevamaks. Jämedast nisujahust või odrajahust tehti õllepärmiga kergendatud sepikut. Mulgimaal oli sellele lähedane rõõsa piima või koore sisse tehtud taignast rõõsk, Kagu-Eestis vatsk, kuhu lisati ka lihatükke, seeni, tanguputru. Kõik need leivad olid aganaleivaga võrreldes maiusroad, mida tehti pidupäevadeks või tähtpäevadeks, pühapäevaks või laupäeva õhtuks
1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux`
Mälestuskirjad raiuti püsti asetatud kividele, aga ka suurtele kivilahmakatele või kaljudele. Need asetsesid peamiselt teede ja sildade juures ning teiste käidavate kohtade läheduses. Alguses oli kividel lihtsad ornamendid. 11.sajandil aga hakkasid levima keeruliste mustritega ja kunstiliselt kujundatud ruunikivid. Säilinud fragmentide põhjal on kindlaks tehtud, et kivid olid algselt rikkalikult värvitud. Kasutati looduslikke värvipigmente, mida segati loomarasvaga. Praegu on ruunikividel kokkuleppeliselt nende paremaks jälgimiseks raudoksiidiga punaseks värvitud vaid ruunimärkide ja ornamentide vaod, sest üksikute säilmete järele ei ole võimalik rekonstrueerida kõikide ruunikivide värvilahendusi. 1100 aastate paiku hakati surnuid matma kirikuaedadesse ja hauakivid said ruunikivide tähenduse. Vanu ja unarusse jäetud ruunikive kasutati materjalina kirikute ehitamisel. Juba 17
· Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna
19. Geoloog hakkab alumiiniumkruusist hommikukohvi jooma. Kruusi mass on 120 g ja temperatuur 20.0 C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0 C. Milline on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just saabunud soojuslik tasakaal? Vee erisoojus on 4190 J/kg K, alumiiniumi erisoojus 910 J/kg K. Q1 = mc t = 109,2(T2 293K) Q2 = mc t= 1257(343K T2) , kuna Q1 = Q2 siis T2 = 339 K ja t on 339 273 = 66º 20. 200 liitri vannivee saamiseks segati külma ja kuuma vett. Külma vee temperatuur oli 10ºC, kuuma vee temperatuur 60ºC. Milline peab olema külma ja kuuma vee vahekord, et vannivee temperatuur oleks 40ºC? Q = mc t kus c on konstant mkülm (Tvann Tkülm ) mkuum (Tkuum Tvann ) mkuum 120 ELEKTRILAENG JA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS 1. Alfa-osakese mass on 6.64·10-27 kg ja laeng +2e=3.2·10-19 C. Võrrelda kahe alfa-osakese vahel vaakumis mõjuvat elektrilist tõukejõudu gravitatsioonilise tõmbejõuga. 2
3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid
Peamine lihaloom oli siga, keda tapeti jõuludeks. Tehti põhiliselt suppi, looma jalgadest ja peast sülti. Vanim liha säilitusviis oli tuule ja päikse käes kuivatamine. Ainult pühateks ja pidudeks panti liha ahju. Eriti hinnati seapekki. Saarlased ja rannikul elavad inimesed said ka sealihale hülgeliha. Mida keedetud ning see järel soolatud. Verd kasutati ka toiduks. Värsket sea ja lamba verd kasutati verileiva, verikookide ja verivorstide jaoks. Säilitamiseks segati seaveri odrajahust käki taigna sisse. Üks rahvuslik toit on tanguvorsti. Neid valmistati erinevalt: verega ning vereta. Mida praegusel ajal on ning mida vanal ajal ei olnud. SWOT mudel Tugevused: Nõrkused: *Söödi seda, mida ise kasvatati. *Puidust nõud ning neid oli ka vähe. *Hoiti kokku kõhu pealt. *Iga ühel oli oma lusikas aga sööginõu oli üks.
3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid
Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Töökeelud Keelatud oli külaskäimine. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju.
Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Soengud ja peakatted: Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi.
Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Soengud ja peakatted: Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi.
Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast. Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid
Riik on hiiglaslik inimene. Õiglus ehk dikaiosyne sünnib kõigi nende kolme komponendi kooskõlast ja õigest suhtest. Kuidas inimesi veenda, et ühed sobivad filosoofideks, teised sõduriteks ja kolmandad töölisteks? Tuleb jutustada neile sotsiaalne müüt: ,,kõik inimesed riigis on vennad, kuid jumal, luues teid, segas neisse, kes on võimelised valitsema, sündimisel kulda, sõduritesse segas hõbedat ja töölistesse rauda- kellesse, mida segati selgub hilisema elu jooksul" Ideaalset riiki saab luua vaid kasvatades õigesti üles uue põlvkonna. Noored inimesed tuleb eraldada oma vanematest, kelle harjumuste mõju võib kasvatustööd rikkuda. ,,igal juhul peame andma igale lapsele ja algusest peale täiesti samaväärsed hariduse saamise võimalused, sest keegi ei või ette öelda, kus geeniuse või talendi valgus paistma hakkab, me peame otsima erapooletult, igas kihis ja rahvuses" P
tulemus. Uute jumestusvahenditena tulid 1912. aastal saadavale põsepunalapid, millest eraldus roosipunast värvi ja millega hõõruti peale põskede vahetevahel ka huuli. Põsepuna kanti endiselt ümmarguse laiguna keset põske. 1920 1930 Kosmeetikatooted muutusid odavamask ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja avalikuks, malli võeti filmimaailma kangelannadelt. Jumestuses pöörati erilist tähelepanu puudri kasutamisele. Segati erinevaid toone, näo ülaosas soovitati tarvitada tumedamat ja alaosas heledamat puudrit. Huulepuna kanti peale sõrmega, Amori vibu meenutava kujuga suu, mis oli seksapiilsuse ja enesekindluse märk. Silmameigis tumendati lauge ja kulmud olid õhukesed. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus. Moodsaim jumestuskunstnik oli Max Factor (1877 1938). Ta oli pärit Poolast, paljulapselisest perest, juut. Oma esimese poe avas Moskva äärelinnas, kus ta müüs
Niisutuspõllundus. Egiptus on Niiluse kingitus- Herodotos Egiptlased ise nimetasid oma maad Kemet'iks – must (viljakas) maa. Ülem ja Alamegiptuse kroonid, Kaksikvõim nii kahe riigi üle kui maine ja jumalik võim. U. 3000 a Ekr Kahe riigi ühendamine. Kuningas Narmeri kiltkivitahvlike, pole teada, kas oli päriselt ka vaarao või mütoloogiline tegelane. Tähtsusperspektiiv, loomsümbolid, hieroglüüfide esikäijad. Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
