happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. 1.2.1 Molisch`i test Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftalooniga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: kahte katseklaasi lisati 2 ml süsivesiku lahust, fruktoos ja galaktoos. Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. fruktoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja galaktoosi puhul punakas. Järeldus: Lahuses tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja
G= 100x100/6=1666,7g 3. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3. Xg 100% 4g 19% Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus. Sellest arvust lahutad maha 4g(sool) ja saad teada, kui palju on vaja vett. 4. 520g 100% Xg 16%
filterpaber. 2.1.3 Kasutatavad ained. Naatriumkloriid segus liivaga (segu A). 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kuiva keeduklaasi kaaluti 5...9 g liiva ja soola segu (A) täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3. Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus. Katsetulemused: Liiva ja soola segu m = 7,67 g
keda Prantsusmaa vajas.Ta mõistis küll reformide vajadust, aga teda takistasid ta enda piiratud arusaam kuninga rollist ja tema austerlannast naise, Maria Theresia tütre Marie-Antoinette`i kasvav ebapopulaarsus.Marie-Antoinette`i süüdistati ebaõiglaselt õukonna suurte rahaliste kulutuste pärast.Kuninganna maine langes eriti madalale seoses nn teemantkaelakee afääriga ehk katsega sisse vehkida kallis juveelitoode, mille puhul kasutati kuninganna nime.Ehkki Marie- Antoinette oli süütu, segati ka tema peaaegu üheksa kuud kestnud asja uurimisse. Reformikatsed Rahandusminister Turgot` katsed aastatel 1774-1776 majandust reformida said privilegeeritud rühmitiste nii ägeda vastupanu osaliseks, et nendest loobuti ja Turgot vallandati.Tema järeltulijaks sai Necker, kes juhtis rahanduselu 1777- 1781.Neckeri jõupingutused nurjasid aga nii prantslaste toetus Ameerika kolonistidele, mis viis valitsuse pankrotti, kui ka õukonna eri kildkondade vastuseis tema reformiprogrammile
Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Hunnik paberilehti vaheldumisi viltidega asetati pressi, kus liigne vesi välja suruti. Kirjapaber liimisatati enne kuivamist loomse liimi želatiiniga, mis võeti kasutusele 1380. aastatel. Euroopas võeti kaltsupaber kasutusele kirjutusmaterjalina 12. sajandil, asendades seni kasutusel olnud pärgamenti. Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid
suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadi tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputati ning täideti bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitriti, lisades vesinikkloriid hapet bürettist tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segati tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetati, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt loeti tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 ml-lise täpsusega. Katset korrati, võttes puhtasse tiitrimisnõusse uuesti 25 ml naatriumhüdroksiidi lahust ja püüti tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata. Katse andmed: M NaOH = 1g Tiitritud aine kogus 1 = 23,6 Tiitritud aine kogus 2 = 23,5 Arvutused: nNaOH = 0,025 * 23,5 / 1000 = 0,00058
on kasutatud elektroonilisi vahendeid, kaasaarvatud arvutitarkvara ja -riistvara. Elektroakustilise muusika iseloom oleneb teatud määral kasutatud tehnoloogiast, kuid termin ise viitab meediumile ja mitte konkreetsele muusikastiilile. Alates 1948. aastast on plaadimängijat kasutatud uute muusikastiilide loomiseks: alates lindimuusikast (1950. ja 1960. aastatel ühendati elektrooniliselt toodetud ja salvestatud helide salvestised ning segati need kokku, et luua lindimuusikat) kuni spinninguni (salvestatud helide otseettekandel miksimine)“ Sämplimine; „Sämplimine, diskreetimine ehk kvantimine on signaalitöötluses pidevsignaali redutseerimine diskreetsignaaliks. Sellise konversiooni tüüpiliseks näiteks on ajaliselt pideva (continuous-time) analoogsignaali, näiteks analoogse helisignaali, konverteerimine ajaliselt diskreetseks (discrete-time) sämplite seeriaks (sequence of samples) ehk digitaalsignaaliks
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. Impressionismi tehnikad Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi.
lämmastiku puu- või köögiviljamahla saab ta 15 sekundiga sorbettiks. Emulgeerimine - tehnika, mida kasutatakse, et parandada kastmed, sokolaadi, jne Sojaletsitiin ühendab rasva ja vett. Lisades seda mahla, vette, piima ja pidevalt piitsutatakse siis moodustub pinnal kerge ja õhuline vaht, millest võib erinevaid roogasid kaunistada. Sfäärimine: protsessi tuumaks seisneb asjaolus, et igal mass vedel (tee, mahl, puljong, piim) lisati naatriumalginaat, segati ja seejärel valati väikeste portsjonitena nõusse täidetud külma veega lahustunud kaltsiumkloriid. Pärast 1-2 sekundit moodustatud "sfääriline ravioolid." Nad on pestud tavaline vesi ja sööt. Trikk on selles, et sees vedelik ja on õhuke väljastpoolt, et nad hammustavad, inimene tunneb mini-plahvatus maitse. Geelistumisprotsess: valmistatud kasutades spetsiaalset pulbrit agar (saadud vetikad). Asjaolu, et nii see säilitab oma head omadused, mis zelee saab isegi kuumutatakse 70-80 C
ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Seetõttu nad alustasid uue kunstistiiliga, millele oli iseloomulikuks lühikesed, paksud ja kiired pintslitõmbed, jättes need nähtavaks lõuendil. Värve segati vähe ning neile anti vähe aega kuivamiseks, andes maalile pehmemad üleminekud äärtel. Kasutati palju loomuliku valgust, anti edasi seda, mida nende silmad ise nägid. Ka varjud muutusid värvilisteks, kuna ei kasutatud enam musta varjude saavutamiseks, leides, et varju värvus sõltub alati värvist, kuhu peale vari satub, ning ei ole kunagi täielikult must. Impressionism sai ametlikult alguse 1874.aastal, kui toimus esimene näitus Pariisi kunstnike
metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn 3 Narva kultuuri savinõud Eestis võib eristada kolme narva kultuuri aegset keraamika piirkonda: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja saared. Üldkujult ja valmistusviisilt on nõud igal pool sarnased: kitsad savilindid olid üksteise peale pandud, et teha üsna suured ümara suuga ja teravatipulise põhjaga savinõud. Savi sisse segati olenevalt piirkonnast näiteks teokarpide, taimede või kivide tükke. Saarte peal kasutati ka zamotti (purunenud savinõude tükkis). Nõude pinda siluti rohutuusti või mõne hambulise servaga esemega, nii et nõu pind jäi kitsaste triipudega kaetuks. Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Saartel oli nõude seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem
Hõlmates " kõige olemasoleva juurt" kõige all, kuus sisemist vaheseina keskel ja maapinna ülalosa kõige peal. Kreeka vaasimaal Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade
Kaalikas, supp ja käkk Sügisel pandi tareahju naereid ja kaalikaid küpsema. See oli karjalapse töö. Kaalikaviile pandika kartuli-tangusupi sisse, mida keedeti katlas. Kartuli-tangusuppi keedeti rohkem, kui tangusuppi. Seda sellepärast, et see oli toitvam ja tangu läks suppi vähem. Kuna tangud vajusid põhja, oli supil tihti kõrbemaitse juures. Mulgimaal keedeti tangusupis odrakäkke. Selleks võeti supileent, lisati munad, segati juurde nii palju odrajahu, et saaks käte vahel vormida käkid. Kui käkid pinnale kerkisid, olid need valmis. Pärast seda pandi need kaussi tahenema. Kört, kaerakile ja kama Tihti keedeti jahukörti, selle segamiseks kasutati mända ehk pudrupöörist. See keedeti vee sisse. Vee keema minnes, pandi jahu vette, samal ajal mända pöörates, et jahu tükki ei läheks. Odrajahust keedeti paksuputru, sellele pandi vahel peale võid. Kõige enam tehti
Keskaja inimene -tema igapäevaelu. Keskajal oli välja kujunenud väga erineva seisusega ühiskonna kihid. Selle heaks näiteks on feodaalne hirearhia, vasall suhted ja väga suured erinevused feodaalide ja talupegade vahel. Keskajal oli väga erinevate seisustega inimesi, välja oli kujunenud kastisüsteem, kus kõige alumisel kihil olid maaharijatest talupojad ja tipus olid senjöörid. Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid- feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklik...
VANAKREEKA KUNST Kreekast on pärist sportimise ja olümpiamängude traditsioon, tähtsal kohal olid ka kirjandus ja teatrikunst. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suur...
Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
lendama hakkaks. Kolmandaks ei läinud inimestel tema leiutusi kuidagi igapäevaelus vaja. Salomon Wesipruul: Kõigepealt tõi ta vabanduseks selle, et Eesti rahva arusaamine kõrgema luulekunsti kohta on liiga nõrk ning meistritööde kirjutamiseks on veel liiga vara. Algul oli ta omast arust liiga noor ning varsti pidas ta end juba liiga vanaks. Samuti arvas ta, et kuulsus jäi tulemata, sest tema rahu segati liigagi tihti. 2. Kirjelda perekond Trumpide poega Hermannit 5-6 lausega. Mille poolest ta oma vanematest erines? Miks autor teda sellisena kujutas? Põhjenda oma arvamust! Hermann oli tore ning hea südamega noorsand, kes vabal ajal tegi koerusi ning oli paljude noorte neidude silmailu. Peale Gümnaasiumi tahtis ta ülikooli minna, kuid vanemad ei kiitnud seda otsust heaks. Erinevalt oma vanematest ei hoolinud ta väga rahast ja ei olnud ihne
REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli neil külje all põhk mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes akende asemel lükandluukidega suletavad avad (pajad) Kasutati ka seapõit või maokelmet
segapuder (mulgi puder) ja tangudega kapsad (mulgi kapsad) levisid mulkidega teistesse kihelkondadesse. Kanepiseemnetest tehti või, rasva ja piima aseainet, neist hõõruti võiet - tempi, millega täideti pirukaid või määriti leivale. Kui kanepiseemnejahule valati peale vett, saadi kanepipiim. Tavanditoitudest võiks ära märkida kapsasupi, mida anti pulma lõpul viimase roana, nimetati ikukapsad, seostub tütre lahkumisnutuga. Tavalisem õhtuootetoit suvisel ajal oli kama. Kamajahu segati külma rõõsa või hapupiimaga, taariga, rokaga või kanepipiimaga ja söödi ka kördi, pudru või käkina. Eestis oli levinud kahte sorti kamajahu. Mitmest tera- ja kaunviljast tehtud kamajahu tehti Mulgimaal, mujal Lõuna-Eesti aladel valmistati kamajahu ainult kaertest. Seoses mulkide väljarändega alates 1860ndatest, hakkas segakama levik laienema. Õlut on Mulgimaal valmistatud perekondlikeks sündmusteks, jõuluks ja mihklipäevaks. Suvel oli põhiliseks joogiks taar ja rokk
saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud. · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid. · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. · Kiviaeg jaguneb: 1) Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi) Algas esimeste tööriistade valmistamisega. 2) Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.) Luudest ja kividest valmistatud riistad. (Nt, tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.)
AJALOO KT KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kunsti funktsioonid 2. Kunsti eeldused 3. Varasemad näited kunstist 4. Vanade tsv kunst 5. Kreeka kunst ja olulisus 6. Kunsti raha väärtused 1) Kunst pakub emotsioone ja väärtuse kandja 2) Kunst nõuab aega nii tegemine kui ka visiooni loomine. On vaja ideed materjali, oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda 3) Koopamaalid 4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks...
leivanädala teostamiseks. Palju jõudu ja indu! Töövihiku koostaja: Meeri Talv 4 MEIE LEIVA AJALUGU 3000 2500 aastat tagasi Peamiseks kasutuses olevaks teraviljaks oli oder. Oli tuntud jahvatamine ehk terade peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti terad uhmris uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje
Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Akropol Parthedon Nike tempel Dooria Joonia ja Korintose sambad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.ht http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/5kreeka-kunst http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst Raamat ,,Kunstiajalugu"
veiseid, hobuseid ja põhjapõtru. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja ka siseehitust hästi tundsid. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Värvidena on kasutatud musta, valget, punast ja kollast. Musta saadi süsist, valget kriidist ning punast ja kollast looduslikest värvimuldadest, mida segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Puuduvad sinine ja roheline toon. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks Arunta suguharus Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Seda on tähendatud ka osades Aafrika hõimudes. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias.
kõplalaadsed esemed * korilus marjad, taimed, juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened * tööriistade valmistamine Noorem 5000 * savinõud, mis valmistati Kammkeraamika Kammkeraamika * alguse tunnuseks savinõude kiviaeg 1800eKr savist, millesse segati * tööriistate valmistamis- * asulad veekogude ääres kasutuselevõtt ehk teokarpe, taimi, kivipurdu; oskused arenenud * elamud ridastikku uksega neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika (taldrikud) kasutatakse ehetena *suured neljakandilised ja * levis Lõuna-Lätist Põhja-
säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati. Teine kuulus Eesti jäätise tegija on Premia ja tema andmetel jäätise avastajateks ja esimesteks valmistajateks peetakse taibukaid hiinlasi, kes valmistasid juba 2000. aastal e.m.a. maailma esimese külmutatud magustoidu, segades lumme puuviljamahla. 1. sajandil m.a.j. lasi Rooma keiser Nero endale valmistada toda imepärast desserti, nii et puhtasse mägilumme segati kärjemett, kaunistati see eksootiliste puuviljadega ning serveeriti keisrile pidulikult hõbepokaalides. Edasised faktid on mõlemal firmal ühesugused. Nii et võib kindlalt väita, et jäätise valmistamise oskuse tõi 1295. a. Itaaliasse Marco Polo. 13. sajandil õnnestus Veneetsia rännumehel Marco Polol hiinlastelt "puuvilja jää" saladus välja uurida. Naastes kodu-maale, astus Marco Polo Itaalia kõrgseltskonna ette imepärase maiuse retseptiga. Nii ilmuski jäätis
Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011 Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad. Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtav...
valida erinevate vormide vahel, samuti on valida, kas teha suhkruvõõbad ise või osta poest. Jookideks morss ja mahlad, õlu, vahuvein, viimasel paaril aastakümnel ka glögi. Kuna maitsvat õlut on tänapäeval laias valikus poest saada, siis suurte jõuluõllelaaride valmistamine, mis oli tavaline veel 1980. aastatel, on jäänud märgatavalt vähemaks. 20. sajandil olid eriti kuulsad Saaremaa ja Hiiumaa murdjad koduõlled, millele kanguse tõstmiseks ja pähehakkamiseks mõndagi hulka segati. Enamasti oli sekkapandav õllemeistri saladus. Vanal ajal visati jõulukahja õlgedele, saunakerisele, kaevu, ja loomadele. Lääne-Eestis ja saartel käisid mehed õlut otsides, lauldes ja juteldes ringi veebruari alguseni. Munadepühad - Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad. Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. 19
Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina algne tootmine ja avastamine Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa,
joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viidi segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehti konstantse vesitsementteguriga 0,51. Segudel määrati töödeldavus standardsel raputuslaual. Segust valmistatati raputuslaual
Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter, mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi käimatõrde filtreeritud õlu ehk õllevirre. Eemaldatud linnasejääkidest saadi õlleraba, mida kasutati loomasöödaks. Seejärel lisati õllevirdele humalad, mida oli enne 1,5 3 tundi keedetud.
Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal.
Lahendus (näide 5) Kokku peab ostetud väetis sisaldama lämmastikku: a = 2 8 = 16 kg Otsitavaks on seekord väetisekogus (tervik A), teades osamäära p (10%) ja osa a (16 kg). Kolmanda põhiülesande kohaselt leiame 100 100 A = a = 16 = 160 kg p 10 Vastus. Vaja on 160 kg väetist. Ülesanne: lahuste segamine Näide 6 Pool liitrit 40%-list lahust segati ühe liitri 90%-lise sama aine lahusega. Mitme protsendiline lahus saadi? Lahendus Leiame kõigepealt lahustunud aine hulga. 40 a) esimeses lahuses: a = 0,5 = 0,2 liitrit 100 90 b) teises lahuses: b = 1 = 0,9 liitrit 100 c) lahustunud aine koguhulk: c = 0,2 + 0,9 = 1,1 liitrit
2. Koosta 10 punktiline leiva valmistamise juhend? 3. Kuidas tarvitati leiba erinevate rituaalsete tegevuste juures (rahvakalendri tähtpäevadel, pulmakombestikus, ennustamise juures ...)? 1. agana leib- leivavilja ei puhastatud vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem. Aganaleib kujunes välja 16. – 17. Sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani talupoja laual. Jahvatamisele läks kõik: viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas.
Vöö oli rõivaste kooshoidmiseks ja ka ehteks. Vööle riputati lõhnavate taimede kimp, mis oli lõnaõli eest, seal olid ka kamm ja peegel. Perenaistel olid veel käärid ja nuga. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahti kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soeng segas, hakati soengut paeltega kinni siduma. Millest hiljem sündisid patsid, patsid on keskajale traditsioonilised. Värvipoolest pidid olema juuksed kuldsed või blondid. Blondeerimiseks segati kokku henna, safran, vasikaneerud ja astelherne õied. Juuste lõhnastamiseks loputati roosiveega või vürtsidest keedetud tõmmistega. Keskajal meigiti ennast palju, erinevalt tänapäevast sooviti kulme heledatena ja õhematena, mõnikord raseeriti üldse ära. Huuled värviti väga punaseks, seda tehti meega. Jume pidi olema kahvatu, selleks söödi tuhka või joodi äädikat. Ei tohtind olla liiga kohkund muidu nägi see halb välja, põsed pidid olema ka punakad.
tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika. Meestepüha Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Tegemist oli sealkandis omal ajal ülimalt
Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud. 1. Ehitusmaterjal Kuna Mesopotaamia asub kõrbealal ja seal kive ei leidunud, käis ehitamine savitellistega. Telliste valmistamine oli üks põhilisi tootmisi, eriti lõunas. Jõgede kallastelt kogutud savi segati vee ja pillirooga, vormiti tellisteks ja kuivatati päikese käes. See tehnika aga ei muutnud telliseid vihmakindlaks. Põletati harva, sest see muutis valmistamise kallimaks. Ehitajatel puudus ka mört- lubja, liiva ja vee segu, et kive üksteise külge siduda. Selle asemel kasutasid nad bituumenit, pastataolist segu, mis koosnes looduslikult maapinnale voolanud naftast ja liivast. Tänaseni polegi ehitistest palju säilinud. Siiski kasutati mõningaid (mujalt
silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. pilaster lame, püstine seinasammas, nelinurkse läbilõikega, toetab ja kaunistab seinapinda Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal
Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist
oli ........., suurtest laudadest värvitud põrand, valged ahjud, vertikaalne akendega ja sirge ukseava. Range, alalhoidlik, puhas, õdus, mugav, lihtne, selgus, tasakaal, reeglid! Nt. muusikamaja (Engel), Gümn hoone, Stenbocki maja Vanalinn kui elukeskkond Historitsism 1830-1900 Paindlik planeering, väiksemad toad, vahekoridorid. Taheti õdusust ja mugavust. Toad kuhjati üle mööbli, drapeeringute? Ja nipsasjadega. Eelistati tumedaid ja tuhme toone. Hämarus ja salapära. Tubades segati erinevaid stiile. Kasutati palju kangast ja asju kaeti riidega et oleks pehme. Tühja pinda oli vähe, tuppa kuhjati ka toataimi. Kasutati nii tapeeti kui seinamaalinguid. Tarbeesemete asemel olid tähtsad dekoratiivasjad. Värvikus, mitmekesisus, püüd mugavuse ja omapära poole, stiilide segamine-> tõi kaasa maitselanguse. Tallinna linna rajamine Algas toompea linnuse rajamisega. Esimesed kirjalikud andmed 1219 kui tuli Taani kuningas oma vägedega.
ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mitmete taimede puruga, lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati paistekakkusid. 4. Hapendatud rukkileiva tulek Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Mandrigermaanlastele jäi selline leib esialgu võõraks, kuid hiljem hakkas talurahva hulgas levima. Eestis asendas hapendatud rukkileib odraleiva II aastatuhande alguses (11. sajandil). Rukkijahust hapendamisega
jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need
1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Looming: Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club´i liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema.
Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g. Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3
Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku. Nahkadest said sõbad ja katted, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magusest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, valati rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit pemmikan. Lisaks küttimisele tegeleti ka koriluse ja põlluharimisega. Indiaanlased kasvatasid ammu enne eurooplasi kartulit. Lisaks olid levinud veel mais, kõrvits ja päevalilled. Edelapiirkonna indiaanlase zujid viljelesid vahvelaiandust. Tänu sellele ainulaadsele peenrale kasvatasin nad meloneid, chili-paprikat, sibulaid, tomateid ja ravimtaimi. Kaladest püüti lõhet, sest need tungisid hiliskevadel sisemaa jõgedesse
umbes 70 päeva leotati soodavees, siis määriti õliga, mässiti linadesse, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse. Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst- looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne. Skulptuurid- kujutas vaaraod ja nende naisi v loomi, linde, vaaraod ranged, vasak jalg ees, käed rusikas. Reljeefkunst- uuristati pinnasesse. Maalid- kujutati hauatagust elu. Maal + reljeef= pinnakunst. Loetle iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid. Sumerid- rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu,
Praegu oletatakse, et nad tulid Lõuna- Euroopast. Nimelt on Pulli asula esemeid valmistatud hea kvaliteediga musta värvi tulekivist, mida Eestis aga ei leidu. Sellise tulekivi leikohad asuvad ka veel Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Luustike analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Siiski ei saa neid seostada ühegi kindla Euroopa rahvaga. Neoliitikumi algus Sel ajal võeti esimest korda kasutusel keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist. Sinna sisse segati kivipudru, taimi ja teokarpe. Kujult meenutasid need teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Selge pole veel see, kust selline keraamika meile tuli. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta paiku e.Kr. Jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Neid valmistati arvatavasti kammi meenutava riistaga. Kammkeraamika kultuuri ilmumist seostatakse uute hõimude ilmnemisega Eesti aladele
liiga palju. 4. TULEMUSED 4.1. Seebi keetmine Nagu eelpool mainitud, siis on seepi keedetud juba ammusest ajast peale. Selleks, et välja selgitada, kas isekeedetud seep on parem kui poe seep, keetis uurimistöö autor seepi. Autor keetis katse õnnestumiseks 2 seepi kuna ei olnud kindel, kas seebi keetmine õnnestub või mitte. Seebi keetmiseks kaaluti uurimistöö autori poolt 150 ml keeduklaasi 10 g NaOH graanuleid. Neile lisati 40 ml etanooli-vee segu vahekorraga 1:1 ning segati lahustumiseni. Keeduklaas muutus leelise lahustumisel kuumaks, sest tegu oli eksotermilise protsessiga. Sellega oli leeliselahus valmis. Kuna uurimistöö autor keetis kahte seepi, siis tehti leeliselahust kaks korda. Järgmiseks asetati 250 ml suurusesse kolbi 10 g rapsiõli. Teise 250 ml kolbi asetati 10 g kookosrasva. Mõlemasse kolbi lisati eelnevalt valmistatud leeliselahust ning segati hoolikalt. Segusid hoiti pliidil veevannis nõrgal keemisel 40 minutit ning segati pidevalt klaaspulgaga
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................................................................................. 6 D-Jetronic (1967-1976).......................................................................................................6 K-Jetronic (1974-c.1988).................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
