kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11. Segamajandus - majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu ja tavamajandusest. 12. Majandusteooria 13. Majandusmudel - igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem. 14. Positivistlik majandusteadus - kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed 15
arengu. Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustats Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. 2. Majandus Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996
tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. 2. Käsumajandus algtõukeks ja põhiideedeks on arvamus, t kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. 3. Turumajandus- nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajakas on`nähtamatu käsi`. 4. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid. 5. Plaanimajandus algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele. 6
Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised
tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudlevad inimesed Hind rahasumma, mille eest kaupu ostetakse
o Mõeldud inimestele, kes ise ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest. o See on Saksa variant o Hakati ellu rakendama 1948a. PLAANIMAJANDUS: o Käsumajanduse vorm o Kogu majanduse on mitme aasta peale ette planeeritud o Plaan on nagu seadus, mittetäitmine on karistatav SEGAMAJANDUS: o Tegelikult on süsteemid omavahel segunenud. o Maailma majandus tugineb suuresti turumajandusele o Samas on igas riigis tooteid-teenuseid, mille nõudmist j pakkumist reguleerib riik. o Alati on olemas riiklik sektor ehk riigiettevõtted. 14. Majanduse tsüklilisus – miks nii on? Oskad joonistada majanduse arengukõverat.
Majandusteooria ajalugu Kordamisküsimused 1. Millised on majanduse põhiküsimused? - Mida? Kellele? Kuidas? 2. Milline majandussüsteem on hetkel Eestis? - segamajandus 3. Kes on majanduslikult edukas? - see, kes oskab tulud ja kulud tasakaalus hoida 4. Mida tähendab alternatiivkulu? (põhiolemus mitte definitsioon) - saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest 5. Mis on üldises mõistes turg? (mida tehakse?; mis toimub?) - kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad
MONOPOL on ainuõigus, konkurentsi puudumine turul. RAHA üldtunnustatud maksevahend. TURUTÕRKED turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada. 4. Majandussüsteemid. 1. Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik? Näited. 2. Põhijooned. M A J A N D U S S Ü S T E E M TAVAMAJANDUS PLAANI EHK TURUMAJANDUS SEGAMAJANDUS e. naturaalmajandus KÄSUMAJANDUS 1. Feodaalsele 1. Diktatuuri 1. Kapitalistlikule 1. Kapitalistlikule ühiskonnale ühiskonnale. ühiskonnale. ühiskonnale. arengumaades. NSV Liit, Kuuba, PõhjaKorea. 2. Tootmine on väga 2. Kauplemine ja 2
Demokraatia- liberaalne riik. Diktatuur- autoritaarne riik, totalitaarne riik. 17. Mis on poliitiline ideoloogia? Maailmavaade, korrastatud ideede kogum. Kuidas korrastada riigivalitsemist, milline on riigi ja indiviidi suhe, kuidas ehitada üles edukalt toimivat majandust. 18. Erista sotsialismi, liberaalsust ja konservatismi. Liberaalsus- esiplaanil indiviid, riik sekkub vähe,vaba konkurests, avatud turg, ei kõrged maksud. Sotsialism-rikkuse õiglane jagamine, tasuta võimalused, segamajandus, palju riigiettevõtteid, kõrgemad maksud. Konservatism- traditsioon, sots stabiilsus, astmeline areng, kollektiivne areng tähtsam, mõõdukad maksud, vähene sekkumine, isiklik töökus, religioosne moraal. 19. Mis on pluralism? ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. 20. Kes on Eestis kõrgeima võimu kandjaks? Rahvas 21. Kuidas teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu? (Kaks moodust) Riigikoguvalimistega, rahvahääletusega 22
ettevõte, mitte riik. Mis on spetsialiseerumine? · Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Millised on majanduslikud motiivid? · Kasum · Intress · Palk · Rent Mis on ettevõtlikkus? · Oskuste ja võimete kogum · Tähtis koht on selles analüüsivõimel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis, organiseerimis ja eesmärkide püstitamise oskusel. Milline on segamajandus? · Omavahel on segunenud vabatahtlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid. · Kogu maailmamajandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on selliseid tooteid, mille nõudmistpakkumist reguleerib riik. Milline on käsumajandus? · Enamik omandiõigust riigil · Valitsus annab käske mida, kuidas ja kellele otsuste tegemiseks. Milline on tavamajandus? · Majanduslike valikute tegemisel sõltutakse eelkõige tavadest ja kommetest.
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Sotsiaaldemokraatia: *võrdsus, solidaarsus *heaoluühiskond *parlamentaarne vabariik *astmeline maksusüsteem, paks riik *tasuta haridus ja arstiabi *sotsiaaltoetused kõigile, kes vajavad *suhtumine kirikusse vabameelne Moodsad/kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus: *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine *heaoluriigi muutumine paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks *uus segamajandus 7.Heaoluriik- riik, mis sekkub majandusliku tootmisening jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule Jätkusuutlikkus- säästev areng. "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli põhimõtted.
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Pol...
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta, ning seda nimetati sõjakommunismiks. 1921.aastal alustati uut majanduspoliitikat (NEP). Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujuneski 1920. Aastate algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus. Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegkonda nõukogude võimuga. Stalini võimuletulek Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimir Lenin (Uljanov). Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku parte tegelik juht. 1921. Aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, millega algas tema taandumine poliitiliselt areenilt.1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem
ja sõltumatu kohtusüsteemi. Vaba konkurents, avatud turg, võimalikult vähe riigi sekkumist. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi töötama. Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad. Parempoolsus. Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile. Üldise võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkust õiglase jagamise. Segamajandus, kus eraettevõte kõrval eksisteerib ka riigiettevõtteid. Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass. Vasakpoolsus. Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond.
Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste
· Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Me tahame reisida, haridust, mugavust. (sotsiaalteadus ühiskonnateadus) Majanduses luuakse, jaotatkse ja tarbitakse rikkusi. SEGAMAJANDUS · Tänapäeva arenenud riikides domineerib segamajanuds, kus majanduses tegelevad niihästi eraettevõtjad kui ka riik ja kojalik omavalitsus
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
tooraine. B) Austraalia põllumajanduses on rahvastikust hõivatud 3,6 %. Suurem osa tööjõust on välismaalased. Austraalias oleks tööjõust suur puudus kui ei oleks välistööjõudu. Välismaalased on odav tööjõud ja ei nõua nii palju kui kohalikud ise. C) Austraalia riigis on kehtestatud astmeline tulumaks. Vastavalt palgale kuni 40%. Vähe asustatud piirkondades töötamise eest on kehtestatud lisa tulumaksu soodustused. Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. D) Põllumajandusliku tootmise vormid on Austraalias: · Spetsialiseeritud suurtalud. See on kõrgtootlik taluvorm. Spetsialiseerunud peamiselt ühele tooteliigile · Rantso. Suur loomakasvastusmajand, peetakse suuri lihaveiste ja lambakarju, keda aastaringi söödetakse kuivadel alade looduslikel rohumaadel. Sööta varutakse vähe ja erakordseteks juhtudeks
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911. aastal Austraaliasse uus linn Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. MAJANDUS Välismajandus Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud
Kodusõda puhkes valgete ja punaste vahel.1918.a kevadel algas interventsioon Inglismaa, Prantsusmaa ja USA poolt. Punased moodustasid Punaarmee ja suutsid nii sisemistele kui välimistele survetele vastu pidada. Kommunistid said endale võimu ja seega võib öelda, et Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Kodusõja ajal kehtis Venemaal sõjakommunism, mis peale kodusõda aga asendati NEP- poliitikaga, millega kujunes välja segamajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate riigikeskseks tegelaseks oli Lenin, kes aga haigestumise tõttu taganes. Tema asemel tuli võimule Stalin, kes suutis 1927. aastaks konkurendid kõrvale tõrjuda. Stalin pani alguse Stalinismi ideoloogiale, mida iseloomustavad terroristlik diktatuur, totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine , üldkohustuslik
Mikro- ja makroökonoomika olemus 1.Peatükk MIKROÖKONOOMIKA. (1.loeng) Majandusteadus Majandusteooria tundmine aitab inimestel aru saada majanduses toimuvatest protsessidest ja paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, anal...
3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandamissüsteemi põhitüübid Maj. 3 põhiküsimust on: mida toota Kuidas toota Kellele toota Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega: Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. Majanduslik käitumine. MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse. Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused. Ressursid: loodusvarad, Inimesed kapital Kuidas maj. süst. Toimib? Maj.süst. on mehhanism, mis ühendab kõiki ressursse ning arusaamu ja teadmisi majandamise põhimõtetest. Riik otsustab kuidas kasutada loodusressursse, inimre...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
·Elatustase tõusis. ·Agressiivne ja jultunud välispoliitika. 8.Võrdle sõjakommunismi ja NEP-i poliitikat Venemaal ja miks likvideeriti Likvideeriti, kuna Stalin tuli võimule ja kaotas NEP-i ära. ·ERINEVUSED : 1) toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga(ülejäägid võisid viia turule) 2) rahareform 3) ennistati kauplemisvabadus 4)eraettevõtlus tegutses taas 5) suurtööstus riigi kontrolli alla 6) Venemaal kujunes omapärane segamajandus 7) kommunistide jaoks NEP oli vaid ajutine lahendus 9. Eesti kahe sõja vahel ( vapsid ja Päts) ·1920 a. algul olid Eesti kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud ·1924 a. 1.dets. oli mässukatse dirigeeriti Moskvast. ·riigikorraldus oli parlamentaristlik kuigi Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus. ·Mark vahetati krooni vastu, majandus asus tõusuteele, organiseerides impeeriumi provintsi majanduse ümber iseseisva riigi majanduseks.
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
• Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip Majandusotsuste kolm rühma Majanduse põhivalikud • Mida toota? • Kuidas tuleb hüviseid toota? • Kellele toota? • Kõiki valikuid organiseerib ja koordineerib majandus • Majandus ei seisa lahus inimestest, kes selles osalevad Erinevad majandussüsteemid • Tavamajandus • Käsumajandus • Turumajandus • Segamajandus Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel • Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. See tähendab, et – Turgudel on vaba konkurents – Valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja selle huvides • Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord ja vabalt kujunev turuhind • Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitaliturg jt) toimivad
karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ning transpordi arengu. Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911. aastal Austraaliasse uus linn Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. [1] 7. Majandus Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud
Ühiskonnaõpetus KORDAMISKÜSIMUSED; MAJANDUS 1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta. Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab. Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab riik, siis on ainult ühesugune kaup. Ei ole, mille vahel valida ja inimesi ei arenda see ka, sest nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ...
1) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS Lk 9-28 Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist. Mikroökonoomika Makroökonoomika Teoreetiline majandusteadus, mis uurib Uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema majandusotsuste tegemist majanduse uurimisobjektiks on majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja konjuktuurikõikumised, tasakaalus ettevõtete (firmade) poolt. Sellest tulenevalt mitteolemise põhjused, nagu nim. mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. majandustsüklite olemasolu, töötus, ...
Lühikest aega oli linnades korterid ja transport, teatrid jms tasuta. Sellist kodusõjajärgset poliitikat nimetati sõjakommunismiks. 1921. aastal alustati uut majanduspoliitikat. Riigile toiduainete kohustus kaotati ja see asendus kindlaksmääratud maksuga. Selle tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtluste tegevusva- badust. 1920ndate alguses kujunes välja nõukogulik segamajandus. Enamik majan- dus valdkondi jõid riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud kapitalismile omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor. Majandusliku vabanamine leeven- das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast
Riigi roll Vabaduse kindlustamine Füüsilise turvalisuse Inimõigused, seaduste ja kohtusüsteemi tagamine läbi seaduste, turukonkurentsi alusel korrakaitse, kohus pehmendamine Majanduslikud taotlused Vaba turumajandus, Rahvusliku kapitali suur Segamajandus, suurem konkurents, riigi vähene tähtsus, mõõdukad tulu, maksad rohkem, sekkumine maksud väiksema tulu korral vähem Sotsiaalne taotlus Igaüks vastutab enda eest Ühiskond on sidus tervik, Inimeste vahel on poliitiline mitte aga üksikindiviidide ja majanduslik võrdsus
4. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) United Nations (ÜRO) NAM (Non-Aligned Movement)(üks asutajariik) OIC (Organisation of the Islamic Conference) OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) Cairns Group (Kivikuhja Grupp) Indoneesia majandus on segamajandus, kus erasektori ja keskvalitsuse osatähtsus on üsna oluline. Riigi majandus on suurim Kagu-Aasias ja riik kuulub G-20 liikmesriikide hulka. Indoneesia arvestuslik sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteedi alusel oli 2010. aastal 1,033 triljonit USA dollarit, millega riik platseerus maailmas 16. kohale. Samas on Indoneesia hinnanguline sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 4300 USD, millega jääb riik maailmas vaid 154. kohale. Arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6%, 2009
Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimaj...
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et toota üks ühik toodet X tuleb loobuda ühe Y toote tootmisest. Punktis C toodetakse 2 X toodet ja selleks tuleb juba loobuda veel kahest Y toote tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma. 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Traditsiooniline majandus, käsumajandus, turumajandus ja segamajandus (ressursside jaotust määravad nii riik, tavad kui ka turg). 6. Mis on turg majandusteoorias ? Turg on kauplemise koht, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad, majandusliku toimumise süsteem (korraldus). 7. Joonista nõudluskõver+mis on nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8. Millised on nõudlusmõjurid.
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduses luuakse, jaotatakse ja tarbitakse rikkusi. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Peamised majandussüsteemid: - Tavamajandus - Turumajandus (industriaalühiskonnas levinuim) - Käsumajandus (plaanimajandus) - Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum) Majanduspoliitikad: Majanduspoliitika põhieesmärgid: - stabiilsed hinnad -püsiv majanduskasv -täistööhõive. Rahapoliitika – tegeleb raha väärtuse säilitamise e raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus e madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale. Fiskaalpoliitika – selle abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
moraalile riigistamist ning kindlustada rikkuse võrdset passiivse jaotamist kodanikkonna abil inimeste vahel Suhtumine Riigi sekkumise sarnaselt Klassikaline Uus majandusse vastu ning liberaalidele segamajandus segamajandus(MT eraomanduse ja riigi Ü-d, avalike mõõdukate sekkumise teenuste ostmine maksude poolt. vastu ning erasektorilt) vabaturumajand eraomanduse us ja mõõdukate maksude poolt.
Select one: 4 2 3 1 Feedback Teie vastus on õige. The correct answer is: 3 Question 30 Partially correct Mark 0.25 out of 1.00 Flag question Question text Majandussüsteemid on Select one or more: turumajandus käsumajandus Selline, kui vaja on Tavamajandus Segamajandus Feedback Teie vastus on osaliselt õige. You have correctly selected 1. The correct answers are: käsumajandus, turumajandus, Segamajandus, Tavamajandus Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Äriplaan on Select one: Kambodža koostatud selleks, et teada palju võib töötajaid palgata majandustegevuse alalhoidmiseks mõeldud majandustegevuse kasumlikkuse tagamiseks koostatud Feedback Teie vastus on õige. The correct answer is: majandustegevuse kasumlikkuse tagamiseks koostatud Question 32 Partially correct Mark 0
Kommunism: Plaanimajandus Klassivõitlus Proletariaadi diktuur Ajalooliste formatsioonide lõpp Kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ress...
ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi oleks konkurents, mis hinnainformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas. - segamajandus Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4
3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru · Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat Vasakpoolsus e. sotsialism · Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus · Levinuim vool sotsiaaldemokraatia · Kõigile võrdsed võimalused · Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele · Riigi jõuline sekkumine kuni täieliku kontrollini välja · 20 . sajandi mõjukaimad natsism, fasism, kommunism Valimised Demokraatlike valimiste peamised tunnused: · vaba konkurents-kandidaatidel võrdsed võimalused · ühetaolisus-kõigi häältel on võrdne kaal
Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000),Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekteja itaalia keelt. Majandus Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. [viide?] 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingijuhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996
- mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted - Konkurentsi liigid 2) Konkurents ja riigi roll majanduses (õpik lk 115-118, 124-125; TV ül 99-103, 105-106) - mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused - Riigi majandusse sekkumise motiivid - Ühishüvised 3) Riigieelarve (õpik lk 129-134, TV ül 107-109) - mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
