sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on olemas toetav pere, hoolivad sbrad ja kui neil on suhted kigiga korras . Minu arvates sltub nnetunne positiivsete emotsioonide rohkusest . Ka pshholoogid on oma uuringutes leidnud, et heks selliseks seesmiseks omaduseks, mis mjutab nnetunnet, on see, kuivrd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu philaad. Meelelaadi mrab ra see, kas inimese elus domineerivad positiivsed vi negatiivsed tunded. Kuidas ra tunda, milline on iga inimese philine meelelaad? Sellele ksimusele vastuse saamiseks piisab sna lihtsatest thelepanekutest: niteks enda puhul saame me jlgida, kas mrkame enda mber
kannavad. Ometi kasvades ja arenedes jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, õigemini me oleme seda alati olnud ja oleme edaspidigi ning kõige kohutavam avastus on, et see üksindus, millest me vabaneda soovime on tervenisti meie endi süü. Läänekultuurses maailmas, kus me elame, on psühholoogilisel tasandil enamjaolt rõhk pandud välisele elukvaliteedi edendamisele ning individuaalsele arengule. Ühiskond ei ole andnud meile piisavaid võimalusi oma seesmiseks arenguks ja ega suurem hulk inimesi neid tõenäoliselt ka otsima ei lähe, kui just päris kätte ei tooda. Võimalik, et selleks pole mingisugust põhjustki, kuna on antud mitmeid alternatiivvõimalusi kuidas oma probleeme lahendada, ehk siis psühholoogide-psühhiaatrite poole pöördumisega. Miks reaalsuses kehtib aga reegel, et mida seesmisem on inimene seda vähem tal pruugib tunda üksindust ? Miks Dalai-Laama ei ole oma
Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna doktorant Talvi Kallasmaa on öelnud, et nii võibki olla, et inimesed jagunevad kaheks: need, kes on sündinud õnnelikud ja need, kes on sündinud õnnetud. See võib tulla sellest, et usutakse, et inimene ei oma enda üle sellist kontrolli, et suudaks end muuta õnnelikumaks. Pigem arvatakse, et inimese elu sõltub vaid välistest teguritest, so teistest inimestest ja sündmustest. Psühholoogid on oma uuringutes aga avastanud, et üheks selliseks seesmiseks omaduseks, mis mõjutab õnnetunnet, on see, kuivõrd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu põhilaad. Meelelaadi määrab see, kas inimese elus domineerivad positiivsed või negatiivsed tunded. Oma põhilise meelelaadi äratundmiseks võime jälgida, kas märkame enda ümber ja sees pigem head kui halba, kui juhtub mingisugune õnnetus või aps, kas võtame siis seda kui "karistust" või kui võimalust õppimiseks
algab sisemiste lihaste tugevdamisega. Põhimõtteliselt tähendab see kere keskme ümber jõuringi loomist, kuna keha keskosa lihased on üldist tervist silmas pidada ääretult olulised. Lülisamba stabiliseerimise harjutuste tegemine aitab taastuda vigastustest ning kontrollida enamikke lihasprobleeme. Need harjutused tugevdavad ja pikendavad lihaseid ning selle käigus lõdvestub kogu keha. Vaagnapõhja tähtsus Vaagnapõhjal on määrav roll lülisamba seesmiseks stabiliseerimiseks, mis toetab seejärel omakorda välimiste luustiklihaste tööd. Õige hingamise läbi saavutatav kontroll vaagnapõhja üle on kõigi harjutuste lähtepunkt. Vaagnapõhi ja sein on kui lihastest moodustunud sisemine silinder. See on otse vaagnaõõnes asuvate sisemiste lihaste grupp. Nende tugevus või nõrkus avaldub lisaks vaagnapiirkonnale mõju ka jalgadele ning lõppkokkuvõttes ka ülakehale. Valik harjutusi:
Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Kuidas teha kindlaks? Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. (Jumal, sõltumatu isik) Väärtused: seesmised (õnn jne), instrumentaalsed (vahend, nt raha), segaväärtused (hea vahend, nt teadmised). Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Religiooni komponendid: Rituaal (sümboliline käitumine) Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) Emotsioon (tunded, kogemus) Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) Eetika (väärtused, kõlblusnormid) Osadus (kuulumine teiste sekka) Loomuliku seaduse teooria Aquino Thomas (1225-1274) Inimloomuse seadus Jumala poolt meile antud
ideedega, mis tal on. Kui hing hakkab neid kaaluma ja reflekteerima siis täitub aru hoopis teistsuguste ideedega, mida välistelt asjadelt ei oleks olnud võimalik saada. Sellisteks võivad olla näiteks tahtmine, arutlemine, uskumine, kahtlemine ja veel igasugu teised meie oma vaimu erinevad tegevused. Selline ideede allikas on igas inimeses sees ja kuigi see pole meel (pole pistmist väliste objektidega), on ta meelega väga sarnane ja teda võib pidada seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub vaid neid ideid, mida vaim saab reflekteerides enda tegevusi iseenese sees. 5.) Locke kasutab sõna tegevused laias tähenduses ja mõistab selle all mitte vaid vaimu toiminguid oma ideedega, vaid ka ideede poolt vahetevahel tekitatavaid mingit laadi kirgi, mis ideede puhul mõnikord tekivad sellisteks on näiteks rahuldustunne või siis ebamugavustunne, mis tekivad mingi mõtte puhul. 6
hing hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma, siis täidavad nad aru teistlaadi ideedega, mida ei oleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Nendeks ideedeks on näiteks mõtlemine, uskumine, teadmine ja tahtmine. See allikas ehk reflekteerimine sõltub ainult meist endast. Locke ütleb ka, et kuigi see ei ole meel, sest tal ei ole mingitki pistmist väliste objektidega, siis ometigi on ta meelega väga sarnane ja seega võib teda kutsuda seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub ainult neid ideid, mida vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. 4. Kõik meie ideed on pärit kas ühest või teisest allikast. Locke arvates ei ole arus jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas siis aistmisest või reflektsioonist. Ta ütleb, et välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega ja vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. Saades täieliku ülevaate oma
tõendamine ja tõendamine kolmanda poole täitmise hindamine kolmanda poolt süsteemi poole poolt ja vastava sertifitseerimiseks ning vastava sertifikaadi väljastamine. sertifikaadi väljastamine kus Roheline Võti ei määratle nõuete juures sertifitseerimine ISO täitmise ja eesmärkidele 14001 järgi on põhimõtteliselt vastavuse seesmiseks vabatahtlik. hindamiseks teisi meetodeid Standardis on määratletud ka peale koosolekute (siseauditid ei nõuded siseauditite ole nõue). Nõuetele vastavuse perioodiliseks läbiviimiseks hindamiseks väljastpoolt on ette ettevõttes või organisatsioonis nähtud kontrollvisiidid
keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. (nt rõõm, nauding, elu) Instrumentaalne väärtus ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin Segaväärtused- aka kombineeritud hüved- need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt teadmised, tervis Intrinsikalist- (seesmiste väärtuste pooldaja) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Jagunevad: sensualistid, satisfikatsionistid Mittehedonistid: monistid ja pluralistid Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk" HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad"
Motivatsioonisüsteemi eesmärgiks on ligi tõmmata, säilitada ja motiveerida organisatsioonile vajalikke töötajaid, suurendades nende organisatsioonikindlust. Motivatsioonisüsteem on/võib olla organisatsiooni strateegia elluviija. Motivatsioonisüsteem on motivatsiooni mõjutavate tegurite kogum, milleks on tasustamissüsteem, organisatsioonikultuur, töökorraldus, töösoorituse juhtimine ja ressursside jaotamine. Motivatsioonisüsteem eeldab kogutasu, mis jaguneb väliseks ja seesmiseks kogutasuks. Välise all mõistetakse välist kogutöötasu, mis saab omistada rahalise väärtuse: hüved (tervishoid, kindlustus, puhkused jne), tulemustega seotud osa (preemiad, grupi töötasu, tulemustasu), palga põhiosa (tunnitasu, põhitöötasu). Seesmise all mõistetakse väärtused ja motivatsioon: eluviis, tööviss, töö kvaliteet (huvitav töö, autonomia, saavutused), töökeskkond (töötingimused, töövahendid, koolitus, areng jne). 20
1- x 2 1 - x2 1+ x Funktsiooni kujul y = f[g(x)] nimetatakse liitfunktsiooniks. Liitfunktsiooni puhul pole muutuja y määratud argumendi x kaudu vahetult, vaid nn. vahelmise muutuja u = g(x) kaudu. Näiteks funktsioon y = (2x + 5)3 kujutab liitfunktsiooni, kusjuures y = u3 ja u = 2x + 5. Esimest funktsiooni nimetatakse väliseks, teist seesmiseks funktsiooniks. Vaatame veel mõnda liitfunktsiooni: y = u y = x 2 - 4x + 3 u = x 2 - 4 x + 3 2 2 s = 5u 3 s = 5( 3t - 2 ) 3 u = 3t - 2 y = sin u y = sin 2x u = 2x Liitfunktsioonil võib olla ka kolm või enam koostisosa, aga meie selliseid ülesandeid ei lahenda.
g(x) Y1 ja seega f[g(x)] Z, siis on meil defineeritud uus funktsioon F(x) = f[g(x)], mille määramispiirkonna X1 moodustavad kõik sellised funktsiooni u = g(x) määramispiirkonna X elemendid x, mille korral g(x) kuulub funktsiooni f(u) määramispiirkonda Y 1. Saadud funktsiooni F nimetatakse funktsioonide f ja g liitfunktsiooniks. Funktsioone f ja g nimetatakse siinjuures liitfunktsiooni F komponentideks, seejuures funktsiooni g nimetatakse ka liitfunktsiooni seesmiseks funktsiooniks, funktsiooni f aga väliseks funktsiooniks. Näiteks funktsioon F(x) = (1 - x3)2 on seesmise funktsiooni g(x) = 1 - x3 ja f(u) = u2 liitfunktsioon, mis on määratud kogu reaalarvude hulgal R. Olgu antud liitfunktsioon F(x)=f[g(x)]. Kui funktsioon g on diferentseeruv kohal x ja funktsioon f on diferentseeruv kohal u=g(x), siis on diferentseeruv ka liitfunktsioon sellel kohal x. 32. Funktsioonide summa, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirjad.
Kere seinte ja mantli vahele jäävat ruumi nimetatakse mantliõõneks. Seal asuvad hingamiselundid lõpused ja sinna avanevad erituselundite välisavad ning pärak. Enamikul juhtudel ei ole neil välis- ega sisemetameeriat. Limuste jala, koja ja teiste elundite kuju ning ehitus, samuti talitlus on hõimkonna piires väga muutuvad ning võivad erinevate klasside esindajatel olla väga erinevad. Paljudel juhtudel koda kattub mantliga ja muutub osaliselt või täielikult seesmiseks, millega seoses ta tavaliselt väheneb mõõtmeilt, kuid võib ka vahel täielikult redutseeruda. Ja lõpuks, ühtedel vormidel on jalg roomamiseks; teistel vormidel on jalg elundiks; kolmandatel on jalg teisendunud ujumiselundiks; neljandatel on ujumiselundiks moondunud vaid jala tagumine osa. Esineb ka selliseid limuseid, kes täisealistena on täiesti liikumatu eluviisiga, veetes kogu elu mingile esemele kinnitunult
•Võimalusel laialipillutatud meeskondadesse värvata töötajaid, kes on varem koos töötanud –oluline, et inimesed teaksid- tunneksid üksteist. Virtuaalsedstruktuurid •Omavahel lõdvalt seotud ettevõtete grupid •Peakontor on väike ja see koordineerib tegevusi ja funktsioone, mis ostetakse sisse erinevatest ettevõtetest. •Kasutab infotehnoloogiat •Võrgustiku struktuuri erivorm Organisatsioonikultuur... on organisatsiooni liikmete poolt väliskeskkonnaga kohanemiseks ja seesmiseks integratsiooniks kasutatavad väärtustele baseeruvad põhilised käitumisviisid ja tõekspidamised, mida õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid viise tajumiseks, mõtlemiseks ja tundmiseks organisatsioonis ettetulevate probleemide puhul (Schein, 1992). Organisatsioonikultuur on kirjeldav •Näitab, millisena töötajad tajuvad oma organisatsiooni kultuuri •Ei ütle midagi selle kohta, kas mõni kultuur on parem või halvem
sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks
· Arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetunduest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Nt nauding. Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. Mitteintrinsikalism · Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas · Arvab et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding
pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks või on täiesti kadunud. Tähtsus looduses-toiduahelas, karbid tähtsad veekogude puhastajatena. Tähtsus inimesele-paljud toiduks, suveniiridena, parfümeeriatööstuses, mõne mereteo mantli eritusest saab purpurset värvi, taimekahjurid. USSID Kolm tähtsamat rühma-lameussid, ümarussid, rõngussid. Lameussid on kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme ja nii lame, et neil pole vaja vereringet ja hingamiselundeid.
Ja need on tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine, arutlemine, teadmine, tahtmine, ja kõik meie oma vaimu erinevad toimingud [actings]; ja olles neist teadlikud ning vaadeldes neid iseenda sees, saab meie aru nendest sama aredad ideed nagu me saame kehadelt, mis mõjutavad meie meeli. See ideede allikas asub täielikult igas inimeses eneses, ja kuigi see ei ole meel, sest tal pole midagi pistmist väliste objektidega, on ta meelega väga sarnane ning teda võib piisava õigusega kutsuda seesmiseks meeleks. Et ma aga esimest kutsun aistimiseks, kutsun ma viimast REFLEKSIOONIKS [REFLECTION], sest ta pakub ainult neid ideid, mis vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. Ma tahaksin niisiis, et käesoleva arutluse järgnevas osas mõistetaks mind nii, et ma pean REFLEKSIOONI all silmas vaimu teadlikuks saamist [notice] omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist [manner], mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed
Teo tunneb ära spiraalselt keerdunud koja järgi. Vaid vähestel pole koda, nt nälkjatel, nende keha katab vaid paks limakiht. Kojast sirutavad teod välja kombitsatega pea ja laia tallaga jala.Meretigudel koda paksem ja tugevam kui magevee- ja maismaatigudel. Enamikul liikidel on ka jalg ja koda, mis on lubiainest ning seda eritavad mantlirakud. Koda kaitseb röövlooma eest, samas on mõnel see seesmiseks toeseks (kalmaaridel, seepiatel) või on täiesti kadunud (nälkjad, kaheksajalad). Teod elavad pmst igalpool ,aga raba ei sobi-liiga happeline keskkond ja see ei sobi lubikoja moodustamiseks. Igaljuhul meeldib neile niiskem koht, et liigselt vett ei auruks neist ja et nad ei kuivaks. Tegutsevad hämaras, päeval on peidus. Talveks poevad teod maa sisse või lehtede alla, ja on tardunud olekus kuni kevadeni. Enamasti taimtoidulised, kuid võivad ka loom- ja segatoidulised olla
·Objektiivsed moraaliprintsiibid eksisteerivad sõltumatult, neid saab avastada, kasutades mõistust või kogemust. Kant pooldas autonoomia teesi, arvas, et paikapidav usuline eetika ei saa erineda paikapidavast filosoofilisest eetikast. Jumal ja inimkond peavad ühtviisi alluma samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ? Kui Jumal on olemas, siis hea tahe võidab halva. Kui Jumal on olemas -kosmiline õiglus valitseb universumis.
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristust...
Kolloidide ehitus Kolloidide iga osake koosneb paljudest molekulidest. Kolloidsüsteemi tahke koosneb mitsellidest. Mitselli seesmine ehitus on järgmine: 1. Tuum 2. Elektriline kaksikkiht tuuma pinnal kaks vastasnimeliselt laetud ioonide kihti. Seesmist kihti nimetatakse elektrilaengut määravaks ioonide kihiks. Selle peal asuvat kihti nimetatakse vastasioonide kihiks, mis jaguneb omakorda seesmiseks liikumatute ioonide kihiks ja väliseks difuusseks kihiks. Ioonide difuusne kiht esineb ainult märjas mullas. Elektrilaengut määravate ioonide kihti koos liikumatute vastasioonide kihiga nimetatakse absorbseks kihiks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad happena st. eritavad lahusesse vesinikioone (H+), nimetatakse happelisteks ehk atsidoidseteks kolloidideks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad alustena st. eritavad
* kõik haakub samaaegse kapitalismi arenguga (tehasetöö jne), aga NB Foucault EI VÄIDA, et tegemist oleks olnud kapitalistide salasepitsusega. Diskursuse muutuse tagan pole mingit subjekti. - tegemist ühe osaga distsiplineerimise protsessist. Karistuse asemel on distsipliin ja enesekontroll, seaduse asemel administratiivsed reeglid * võim, mis varem oli selgesti nähtav ja ära tuntav, väline jõud, on distsiplineerimise protsessi kaudu saanud inimese seesmiseks omaduseks. * võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle nägemiseks ei pea eraldi uurima n-ö. võimuinstitutsioone * F. tegeles S/M seksiga. Kas püüe läbi elada tegelikku sundust, vägivaldset karistust mis jätab hinge puutumata? - F. panus võimu teooriasse: 1) võim on anonüümne, pole subjekti 2) inimene ise kontrollib ennast 3) võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (=> üks viis struktuuri ja indiviidi vastuolu ületada)
teade, mis on suunatud teatele). 2) Kritiseerib formalistlikku käsitlust, mis vastandab sisemuse ja välimise e. sisu ja vormi. väidab, et formalistid pöörasid sisu ja vormi suhte tagurpidi, aga ei muutnud tegelikult midagi (ehkki sisu muutus väliseks, vorm sisemiseks struktuuriks). Väidab, et katsed ületada sisu ja vormi vastuolu ei ole andnud rahuldavat tulemust, ikka mõistetakse kirjandusteost nagu karpi, mida lugeja avab( ja pole vahet, mida ta sealjuures seesmiseks või välimiseks nimetab) 3) De Man räägib Saussure`i semioloogiast ja Peirce`i semiootikast, semiootika ei piirdu semantikaga (lingv. tähenduses), vaid uurib märke kui tähistajaid. Tema eelis on see, et ta ei küsi, mida tähistajad tähistavad, vaid kuidas nad tähistavad. Arutleb Saussure`i ja Jakobsoni üle. Kirj. teos on teade, mis on suunatud iseendale, teine lähtepunkt on märgi konventsionaalsus. Kirj. teost nii vaadeldes võime referentsiprobleemi kõrvale jätta
v~oib omakorda olla argumendiks mingile teisele funktsioonile, st y = f (u). 19 Kui asendada u muutuja x kaudu viimasesse funktsiooni, saame liitfunkt- siooni y = f [g(x)]. Funktsioone u = g(x) ja y = f (u) nimetatakse liitfunktsiooni komponent- funktsioonideks ehk komponentideks. Seejuures funktsiooni u = g(x) nimeta- takse seesmiseks ja funktsiooni y = f (u) v¨aliseks. N¨aide 1. Liitfunktsiooni y = 1 - x2 komponendid on seesmine funkt- sioon u = 1 - x2 ja v¨aline funktsioon y= u. 1+x 1 N¨aide 2. Kui koostada komponentidest u = ja y = ln u liit- 1-x 2 funktsioon, saame
hingerahuni. Kuulsaim Rooma epikuurlane oli Titus Lucretius Carus (~95-52 eKr.) kes kirjutas poeemi "Asjade loomusest" (ld. De rerum natura), kus ta kaitseb erakordselt vaimukas stiilis Epikurose seisukohti ning arendab neid edasi. STOIKUD Soitsismi (stoa) rajaks on Zenon Kitionist (Küprosel) (~334-262 eKr.). Kõige kõrgemaks tuleb hinnata inimese mõistust. Loodus ongi tegelikkus, meie oleme osa sellest ja võimelised maailmast aru saama. Tõeline voorus on kiretu meelerahu - apaatia. Inimese seesmiseks vabaduseks on vaja hüljata kõik kired. Apaatia viib inimese tema loodusliku olemuseni. Stoikutel on olulisi saavutusi tunnetusteoorias ja loogikas. Stoitsism oli väga populaarne Roomas, väga tuntud stoitsistlikud kirjamehed on nt Seneca (~2. eKr.- 65 pKr.) ja keiser Marcus Aurelius (121-180), kelle teos Iseendale on ka eesti keeles kättesaadav. EKLEKTITSISM Eklektitsism (eklego välja valima) on püüd erinevaid filosoofilisi õpetusi ühendada.
väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Intrinsikalism Intrinsikalist (seesmiste väärtuste pooldaja) arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetundest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Näiteks nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. · Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Hedonism kr k hdon nauding, mõnu Nt Epikuros, J. Bentham Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu."
Seega omandavad seesmise kontrollkeskme need, kes minevikus on kogenud, et kontrolli enda kätte võtmine annab teatud ette ennustatavaid või soovitud tulemusi. Ja vastupidi, kui inimesed tajuvad, et kontrolli võtmine teatud soovitud või eeldatud tulemusi ei anna, leiavad nad, et nendega juhtuv on nende kontrolli alt väljas. Rotter aktsepteerib, et mõnes olukorras on inimestel rohkem kontrolli kui teistes, kuid sellele vaatamata väidab ta, et üldistatud kontrolli uskumus kujuneb seesmiseks siis, kui inimesed arvavad, et põhjustavad oma elusündmusi (kaasa arvatud ebaõnnestumisi) ise ja väliseks siis, kui nad arvavad, et nende elusündmuste põhjused ei sõltu neist enestest. Hiljem on uurijad leidnud, et kontrolli ja põhjuste uskumused ei tulene täielikult varasematest kinnitustest. Läänelikes kultuurides on valdav aktiivse kontrolli, st ümbritseva keskkonna teadliku muutmise idee. Näiteks kui tunnetame stressi, püüame käituda nii, et
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
